Haridus ja noortevaldkond

Õpetaja töö- ja palgakorralduse konverentsi "Äkki õnnestub?!" ettekanded on leitavad SIIT.

Konverentsi ettekannete salvestusi saab järgi vaadata SIIT.

Pildigalerii on leitav SIIT.

.

20. novembril toimus Võru kultuurimajas Kannel õpetaja töö- ja palgakorralduse konverents "Äkki õnnestub!?".

Oma kogemusi õpetaja töö- ja palgakorralduse kaasajastamise teemadel jagasid nii praktikud ka eksperdid. Koos tõdeti, et õpetaja töö- ja palgakorralduse kaasajastamine on oluline osa organisatsioonikultuuri arengust ning aitab luua õpilastele ja õpetajatele õppimiseks ja õpetamiseks vajaliku nüüdisaegse õppekeskkonna.

Kert Kaljusaar, Pärnu Ülejõe kooli arendusjuht, rõhutas oma ettekandes, et muutunud õpikäsituse ja lõimitud õppe eduka rakendamise eeltingimuseks on üldtööajapõhine töö- ja palgakorraldus. Pärnu Ülejõe koolis toimib see  juba aastast 2013. Kui tahad muuta õpilast, siis alusta õpetajast.

Lii Laanemets, Türi vallasekretär, juhtis tähelepanu, et õpetaja tööandjaks on juriidiline isik. See on KOV koolis töötavate õpetajate puhul kohalik omavalitsus. Kooli direktor on kohaliku omavalitsuse esindaja kooli põhimääruse alusel. Laanemets rõhutas pedagoogika ühe teerajaja Jan Amos Komensky mõtet, et koolipidaja ja koolijuht on üks meeskond, kelle vastutus on tagada mõtlemise, kõnelemise ja tegevuse ühtsus – vaid sellest kujuneb tarkus maailma mõistmiseks.

Irja Rae, ettevõttest Figure Baltic Advisory, julgustas omavalitsusi ja koolijuhte õpetaja töö- ja palgakorraldust diferentseerima. Ta märkis, et tähendusrikka tulemuse saavutamiseks on oluline keskenduda sellele, mis on tõeliselt oluline, teha julgeid valikuid ning olla teekonnal paindlik ja kannatlik.

Kairi Pauskar ja Martin Villig, Heateo Haridusfondi algatusi toetavate ettevõtjate väärt mõteteks olid, et juhtide roll on luua ettevõttes keskkond, kuhu talendid tahavad tulla ja kus nad saavad õnnestuda. Iga probleemi puhul on oluline mõelda “kuidas saaks?”. Kui juht jääb hätta, siis tuleb küsida nõu oma võrgustikust.

Gedi Põder, Tabasalu kooli õpetaja ja raamatu „Õpetaja. Otse ja ausalt“ autor jagas oma lugu õpetajaks kujunemisel. Ta peab oluliseks, et iga õpetaja peaks tegelema iseenda sisekaemusega, kas tal on koolis töötamise kirg ja kuidas õpetada nii, et õppimine oleks tähenduslik ja tulemuslik. Kvaliteetne koolijuhtimine loob võimaluse õpetajal oma tööd paremini teha.

Liis Rosin ja Kristi Aria jagasid Kambja valla õpetaja töö- ja palgakorralduse kaasajastamise kogemust. Kõige olulisem on muutuste juhtimise meeskonna mõtlemise ja tegevuse ühtsus. Kui tahad minna kiiresti, mine üksinda. Kui soovid jõuda kaugele, mine koos.

Anita Kikas ja Taavi Karu, Võru linna õpetaja töö- ja palgakorralduse kaasajastamise eestvedajad, kordasid Peep Vainult kuuldut, et edukad on need, kes suudavad tegeleda ebameeldivate või ebamugavate teemadega. Olgem edukad!

Allar Haljasorg ja Marko Kaljuveer Kohila vallast visualiseerisid kõnekalt, et muutuste juhtimise teekond on vajalik ette võtta igal omavalitsusel, et leida ühiste arutelude käigus lahendus, kuidas töötada oluliselt vähem, kuid palju targemalt.

Alo Savi ja Karmo Kurvits jagasid riigigümnaasiumide kogemusi. Koolis tuleb teha ainult neid asju, millest on kasu. Õpetaja töö- ja palgakorralduse kaasajastamine on pidev protsess ja selle areng sõltub paljuski ka koolijuhi kogemustest ja visioonist.

Paneelarutelus ütles akadeemik Jaak Aaviksoo, et vastutuse selgus on igal tasandil oluline. Õpetaja töö- ja palgakorralduse kaasajastamine ja süsteemi kujundamine on iga koolipidaja ja koolijuhi ülesanne. Riigi kohustus on luua vastutuse ja finantseerimise selgus. Riigikogu poolt juba aastal 2013 vastu võetud seadusi tuleb hakata rakendama, et liikuda nõukogude korra ja tarifitseerimise tabelite ajast tänapäeva. Täiendavad riigi poolt seatud regulatsioonid  omavalitsuse ning kooli töö- ja palgakorralduse osas ei ole vajalikud. 

Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektori Jan Trei sõnul saab vastata konverentsi pealkirjale „Äkki õnnestub!?“ vaid „Jah, õnnestus!“.

Haridusuuendustega tegelemine omavalitsuste  ja koolijuhtide koostöös on vajalik ja vältimatu. Tuleb julgeda muutuste juhtimisega tegeleda, seades selged sihid  - vaid nii on võimalik  hariduse kvaliteeti tõsta. Oluline on luua muutuste juhtimise meeskond. Koolipidaja ja koolijuht on üks meeskond.

HaridusLood konverentsi korraldas Eesti Linnade ja Valdade Liit koostöös Heateo Haridusfondi, Figure Baltic Advisory, Alustavat Õpetajat Toetava Kooli, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Võru Linnavalitsuse ja paljude omavalitsuste meeskondadega. Konverentsipäeva juhtisid Triin Noorkõiv Alustavat Õpetajat Toetavast Koolist ja haridusuuenduste eestvedaja Robert Lippin. 

24. novembril 2023. a toimus Jõhvi Kontserdimajas haridusvõrgu arengukonverents. Ettevõtmine läks täismajale, teema olulisust avasid meie ühiskonnas tunnustatud arvamusliidrid, ettevõtjad ja ametnikud. Kokku tuli ligemale 400 esindajat, et arutada, kuidas kujundada jätkusuutlik haridusvõrk. 

Põhjaranniku kajastus Eesti Vabariigi presidendi Alar Karise peetud kõnest konverentsil. 

Konverentsipäeva ilmestasid minutivideod haridusvõrgu korrastamise edulugudest, mida saavad omavalitsused edaspidi kasutada ka oma haridusturunduse plaanide ellu rakendamisel. 
Kõiki videoid saab vaadata ELVLi Youtube´i kanalil. 

Konverentsi avas president Alar Karis, kes rõhutas, et me ei ole suutnud koolivõrku kohandada samas taktis ühiskonna muutumisega. Koolivõrgu otsuseid tuleb teha ja kõige hullem on otsustamatus.

Haridus-  ja teadusminister Kristina Kallase sõnul on oluline sisuline dialoog riigi ja omavalitsuste vahel ning riigi tugi on hädavajalik paljudes haridusküsimustes - et meil oleks üle Eesti optimaalne koolivõrk ja väikesed lapsed saaksid käia kodulähedases koolis, et meil oleks rohkem õpetajaid ja nad saaksid head palka. 

Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse esimees ja Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart usub, et koolil on kandev roll kogukonna identiteedis, andes sellele elujõu ja tagades elu kestvuse nii maal kui linnas. Sõltumata elukohast peab lapsel koos lapsevanemaga olema võimalus valida ja otsustada kodukandi kooli kasuks. Meie koolipidajatena ja koolivõrgu korrastamise eest vastutajatena peaksime hea seisma selle eest, et seda võimalust hoida ja pakkuda. 

Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse liige ja Jõhvi vallavanem Maris Toomeli sõnul seisab Ida-Virumaa suurte muutuste lävel. Muutustega kohanemine ei ole lihtne, eriti haridusmaastikul. Õnnestumise aluseks on hea koostöö. Vajame koolijuhtidelt aktiivset hoiakut, et koolipidajaga koostöös lahenduste suunas liikuda. Ja kohalike omavalitsuste roll on senisest enam tähelepanu pöörata koolijuhtide motiveerimisele ning hariduse sisuliste muudatuste juhtimisele, alustades nii väiksemate kui suuremate sammude märkamisest, tunnustamisest, toetamisest.

Õiguskantsler Ülle Madise ettekanne tõi esile, et sõltumata elukohast, vanematest ja kodukeelest on kõigil lastel õigus võimetekohasele haridusele. Tõrjuda ei tohi ka tervisemurede või omamoodi käitumisega lapsi. Ärgem jaotagem koole headeks ja kehvadeks, see on õpetajate suhtes ebaõiglane ja vast ka vale. Kõik koolid peaksid toetama õpihimu ja heaks inimeseks kujunemist. Kool on ju muuhulgas ettevalmistus täiskasvanueluks - kohanemiseks ja pingutuseks, endast erineva rahulikuks lahkeks mõistmiseks, väärikaks kodanikuks olemiseks.

Riigikontrolör Janar Holmi sõnul on üldharidussüsteemi korraldamisel Eestis liiga palju jagatud vastutust, mis toob kaasa selle, et edu tunnistatakse meeleldi omaks, kuid probleemide puhul näidatakse näpuga hoopis teiste suunas. Ja ka neis olukordades, kus vastutaja on tegelikult selge, kiputakse sekkuma võltslootust külvates vastutaja tegevusmaale, muutes ka selle vähese selge vastutuse ebaselgeks. Tulemuseks on paraku üldine vastutamatus ja segadus. 

Ka akadeemik ja endine haridusminister Jaak Aaviksoo toonitas, et koolivõrku ei aita korrastada mitte raha, vaid selgus õigustes ja kohustustes.

Harku vallavolikogu haridus-ja kultuurikomisjoni esimehe Merlin Linde ja abivallavanema Robert Lippini ettekandes sai avatud küsimus „Tehes täna tulevikku vaatavaid otsuseid, aga mitte võttes arvesse ühiskonna arengut ja viimaseid teadusuuringuid – kas siis saame parema ülehomse?”

Ettevõtja Hando Sutter võttis oma mõtted kokku sõnadega, et tänaste täiskasvanud otsustajatena ei saa me mis iganes põhjustel ebaõnnestuda efektiivse, kiiresti muutuvas maailmas kohaneva ja tulemusliku haridussüsteemi kujundamisel, sest sellest sõltub Eesti tulevik. Ettevõtja Martin Villigi arvates nõuavad karmid ajad julgeid ja nutikaid otsuseid, mida edasi lükata ei ole võimalik!

Kahes sisukas paneelarutelus osalesid omavalitsuste ja ettevõtjate esindajad analüüsides, miks koolivõrgu korrastamine ei ole ühte jalga käinud demograafiliste muutustega ning kas haridusvõrgu otsusteni jõudmine ilma suurema kisa ja kärata on üldse võimalik. Vt päeva esimest paneelarutelu järgi SIIT, teist paneelarutelu aga SIIT. 

Päeva juhtisid ERRi ajakirjanikud Mirjam Mõttus ja Mirko Ojakivi.

HaridusLood konverentsi korraldas  Eesti Linnade ja Valdade Liit koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Ida-Viru Ettevõtluskeskusega. Järgmine „HaridusLood“ konverents uute haridusvõrgu edulugudega korraldatakse aastal 2028.

Fotod haridusvõrgu arengukonverentsist leiab SIIT. Fotode kasutamisel palume märkida ära autor Janek Laanemäe. 

TI-Hüppe SA tegevjuhi Ivo Visaku ülevaade TI-hüppe plaanidest ja tegevustest.

Jaako Lindmäe ettekanne Toimepidevus ja kriisivalmidus.

Kaire Soomets ja Hele Leek-Ambur ettekanne Kvaliteetsed teenused noortele: kuidas me ühiselt sinna jõudsime?

Ettekandjaks Liina Põld, üldharidus- ja noortepoliitika asekantsler.

Infotunni video.

Infotunni slaidid.

ELVLi ja HTMi ühine infotund alusharidusseaduse rakendamisest.

Maila Rajametsa slaidipõhine ettekanne.

KOVde ja lasteaedade küsimused I osa.

KOVde ja lasteaedade küsimused II osa.

KOV haridusjuhtide õppepäeva ettekanded on leitavad SIIT.

Õppepäeva ettekanded 

Õpetaja töö- ja palgakorralduse kaasajastamine - pilootprojekt VOL2

Slaidikava

Õpetajate järelkasvu tegevuskava ELVL veebiseminar 16.02.22.pdf | 2.36 MB | pdf

Rae valla õpetajate väärtustamine M. Randlepp 160222.pdf | 1.43 MB | pdf

ELVL - Õpetajaameti väärtustamine KOVides H. Ilves 080222.pdf | 981.88 KB | pdf

• Et haridus oleks kättesaadav ja kvaliteetne, tuleb haridusvõrgu korrastamisel ajaga kaasas käia ja arvestada demograafiliste muudatustega. Haridusvõrk vajab korrastamist nii omavalitsustes, kus õppekohti on oluliselt enam kui õpilasi, kui ka seal, kus õppekohti tuleb juurde luua. Viimase 20 aasta jooksul vähenenud üldhariduskoolide õpilaste arv ja linnastumine on seadnud kooli pidajad silmitsi väljakutsetega, mille lahendamisest sõltub, kas suudame igas Eesti omavalitsuses tagada ühtlaselt hea õppe kvaliteedi ja vajaminevad avalikud teenused.
• Kuigi õpilaste arv lähiaastatel mõnevõrra suureneb (siiski vaid suuremates linnades), on kasv ajutine ning Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt jätkub tulevikus rahvaarvu vähenemine. Väheneva õpilaste arvu tõttu on paljud koolihooned muutunud ruumikasutuselt ebaefektiivseks, märkimisväärne osa hariduskuludest kulub pooltühjade ja suuri investeeringud vajavate hoonete ülalpidamisele ja remontimisele ning maapiirkondade ja keskuste koolide pinnakasutuse vahe oli sageli kahekordne.
• Koolivõrk tervikuna peab õppijale tagama põhivajaduse – võimaluse kujuneda informeeritud ja teadlikeks kodanikeks, kes on suutelised iseseisvalt analüüsima ja otsustama globaalses maailmas – rahuldamise. Koolivõrgu ümberkujundamine peab lähtuma demograafilise olukorra muutusest, arvestama regionaalarengu vajadusi, tagama õppijatele võrdsed kvaliteetse hariduse omandamise võimalused, olema tasakaalustatud ja kõiki erinevaid asjast huvitatud osapooli informeeriv ja kaasav.
• Tuleb arvestada, et rohkem kui kolmandik õpetajatest jõuab kümne aasta pärast pensioniikka või on juba praegu pensionieas. Olukorras, kus mitmes piirkonnas on õpetajaid puudu ja noorte õpetajate järelkasv tagasihoidlik, töötab 42% õpetajad osakoormusega 3 Kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal on viimasel kuuel õppeaastal olnud langustendentsis ja piirkonniti ebaühtlane.

Mida arvestada haridusvõrgu ümberkorraldamise otsuseid tehes?

Veebinar 22.04.2021 koolivõrgu korrastamisest

22.04.2021 toimunud veebikoolituse 1. osa on järelvaadatav SIIT.  

22.04.2021 toimunud veebikoolituse 2. osa on järelvaadatav SIIT.

• Koolivõrgu ümberkorralduste protsess - Indrek Riisaar/HTM haridusvõrgu osakonna juhataja

• Andmepõhine otsustamine koolivõrgu ümberkorraldamisel - Sandra Fomotškin/HTM juhtivanalüütik
• Ümberkorraldamise aja- ja tegevuskava - Lii Laanemets/Türi valla vallasekretär, Karin Tenisson-Alev/Järva valla vallasekretär

• Haridusvõrgu korrastamine Viljandi linna näitel - Janika Gedvil/abilinnapea

• Haridusvõrgu korrastamine Haapsalu linna näitel - Mari-Epp Täht/haridusnõunik 

• Haridusvõrgu korrastamine Põltsamaa valla näitel - Karro Külanurm/abivallavanem

• Paikuse huvikooli ja üldhariduskooli tegevuse ühendamine Pärnu linna näitel -  Ene Koitla/haridusosakonna juhataja

• Haridusvõrgu korrastamise ettevalmistused Saaremaa valla näitel - Urmas Treiel/haridus- ja noorsootöö osakonna juhataja

Kompetentsimudelid

• Haridusasutuse juhi kompetentsimudel (EKJÜ, Heateo SA, Fontes, HTM 2023)
• Maailma parima haridusasutuse juhi kompetentsimudel (SA Innove 2013)

Värbamine

• Haridusjuhi edukas värbamine - veebitöötoa video (Heateo SA 2025)
• Haridusjuhi värbamise käsiraamat (Heateo SA 2023)

Kriisijuhtimine

• Õppeasutuse kriisijuhised: kriisiplaan, tegevuskaardid (HTM veebileht)

Kaasajastamist toetavad visuaalse materjalid

Slaidikava vaata opetaja.kovit.ee
Slaidikava koos muusikaga https://youtu.be/nUZm4oEyma8

• Õpetaja- ja palgakorralduse kaasajastamine - 1. video,  Hille Ilves
• Õpetaja- ja palgakorralduse kaasajastamine - 2. video,  Heidi Uustalu
• Õpetaja- ja palgakorralduse kaasajastamine - 3. video,  Anu Vau
• Õpetaja- ja palgakorralduse kaasajastamine - 4. video,  Mare Tamm
• Õpetaja- ja palgakorralduse kaasajastamine - 5. video,  Margus Veri
• Õpetaja- ja palgakorralduse kaasajastamine - 6. video,  Päivi Märjamaa
• Õpetaja- ja palgakorralduse kaasajastamine - 7. video,  Triin Noorkõiv

Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Fontese koostöös sündinud "Õpetajate töö- ja palgakorralduse kaasajastamise käsiraamat". 

Veebiseminar 05.05.2021

• 05.05.2021 veebiseminar- Õpetaja ja palgakorralduse kaasajastamine I osa
• 05.05.2021 veebiseminar - Õpetaja ja palgakorralduse kaasajastamine II osa

Õpetaja töö- ja palgakorralduse kaasajastamine 2023

 Eesti Linnade ja Valdade Liit on koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Haridus- ja Noorteameti ja Fontesega viinud ellu pilootprojekti "Õpetaja töö- ja palgakorralduse kaasajastamine". Projekti eesmärk on haldusreformi järgselt ühinenud omavalitsuste toetamine ning kus vajadus, töötada välja õpetajaametist kui tervikust ja õpetajate kompetentsimudelist lähtuvad töö- ja palgakorralduse põhimõtted, kõikides konkreetse KOVi üldhariduskoolides. Koostöös sündis ka "Õpetajate töö- ja palgakorralduse kaasajastamise käsiraamat".

Kokkuvõte projektist

• Pilootprojekt läbiviimise aeg: jaanuar- detsember 2023.
• Projekti juhid: Eesti Linnade ja Valdade Liit: Hille Ilves (2022/23), Angela Saksing (alates augustist 2023)
• HTM toetuse kasutamine: kokku 40 000 €
  • sh seminaride korraldamise kulud (sh ruumi rent, toitlustus jms) 13 551 €
  • sh mentorite, ekspertide, projektijuhtimise kulud 26 449 €
• KOVide loetelu, et oma meeskondadega projektis osalesid: Võru vald, Võru linn, Narva linn, Otepää vald, Kose vald, Rakvere vald, Kambja vald, Viimsi vald, Viljandi vald, Haapsalu linn, Tallinna linn, Rae vald, Põltsamaa vald.
• Projektis osalevatest KOVidest oli loodud 2 gruppi.
• Mõlemale grupile oli 3 koostööseminari.

1. Sissejuhatus. Õpetajaameti väärtustamine. Miks vaja õpetaja töö- ja palgakorralduse muudatusi, kuidas neid juhtida? Vastutus õpetaja töö ja palgakorralduse kujundamisel, õiguslikud alused.
2. Õpetaja ametikoha ja palga statistika ja analüüs, õpetajate töö- ja palgakorralduse põhimõtted ja finantseerimine.
3. KOVide tegevusplaanid: muudatuste mõtestamisest hästi läbi mõeldud tegevusplaanini!

Põhiliste koostööpartneritena olid kaasatud järgmised organisatsioonid: Figure Baltic Advisory  (endine Fontes Palgakonsultatsioonid), Alustavat Õpetajat Toetav Kool MTÜ ja HTM. Mentorite ja ekspertidena olid kaasatud koolijuhid, õppejuhid, KOV haridusjuhid, HTM sisuametnikud. Kokku 25 inimest.

Projekti vahekokkuvõtted

• Kõikidel seminaridel osales 13st KOV meeskonnast 11. Koostööseminaridel osales ja mõtestas õpetaja töö- ja palgakorralduse kaasajastamiseks vajalikke tegevusi ja osales kodutööde ettevalmistamises 52 KOV ametnikku.

• KOV muutuste juhtimise meeskonna projektijuhi ja meeskonna liikmed määrasid  KOVid ise. Meeskondadesse kuulusid abilinnapead/vallavanemad, haridusjuhid, koolijuhid, finantsjuhid, kommunikatsioonijuhid, õigus-ja personalijuhid. Mitmetele KOVide on olnud  takistuseks KOV meeskonna muudatused, projektijuhi vahetumine, poliitilise võimu vahetumine.

• Kõik KOVid analüüsisid oma KOVis kehtivaid õpetaja töö- ja palgakorralduse finantseerimisega seotud ja õiguslikke aluseid ja kaardistasid probleemid, mis vajavad lahendamist. Põhilised väljakutsed, millega projekti käigus tegeleti ja jätkuvalt tegeletakse:

1. KOVil puudub KOV meeskonnale ühiselt mõistetavad õpetajate töötasu finantseerimise mudelid ja  ülevaade, kuhu kaob õpetaja palgaraha, kui see on antud kooli eelarvesse ja ikka on vähe.
2. Koolipidajal ja haridusasutuste juhtidel puudub ühtne arusaam, mis on õpetaja tööülesanded ja ühtsed õpetaja töötasustamise alused.
3. Õpetajal on vähene teadlikkus oma töötasu kujunemise alustest, õigustest ja kohustustest.
4. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses aastal 2013 sätestatud õpetaja töö- ja palgakorralduse kaasajastamise põhimõtted ei ole olnud alati vastavuses kehtiva seadusandlusega. KOVide ja koolide palgakorralduse põhimõtted ja töölepingud vajavad kaasajastamist (viia õpetaja töötasu arvestus kontakttunnipõhiselt arvestuselt üle üldtööaja põhiseks, õpetajate töölepingute ja ametijuhendite uuendamine);
5. omavalitsuse arengukavades ja tegevuskavades õpetajaameti väärtustamise ning töö- ja palgakorralduse kaasajastamise teemat ei ole piisavalt mõtestatud;
6. KOVidel ei ole olnud  erinevatel põhjustel õpetaja töö- ja palgakorralduse kaasajastamise  teemaga  piisavalt võimekust tegeleda (inimvara, koostöö, rakendamisel tugi, haldusreform jne).
7. statistika ülevaatest selgus, et paljude omavalitsuste koolidel on olulisi erinevusi EHISe ja töölepingus kokku lepitud õpetajate tööaja ja koormuste määratlemise osas.
8. Projekti meeskond sai liiga suur, kaasasime ka huvikoolide juhid  ja teisi ametnikke. Siis tekkis olukord, kus projekt siiski keskendus üldharidusele ning teised jäid kõrvale. Üldhariduse juhid ei näidanud üles entusiasmi, sest oodati lahendusi ülalt. Poliitilist kokkulepet muutusi ellu viia ei õnnestunud, vallas vahetus võim. Seega töötasime rahandusosakonnaga sisuliselt kahekesi, et praeguse olukorra analüüs valmis saada.

KOV meeskondade kasutegur projektist

• Strateegiliste muudatuste mõtestamine ja ellurakendamine on pikk protsess. Muudatuste mõtestamisest analüüsini, analüüsi tulemustest tegevus-ja kommunikatsiooniplaanini ja seejärel seire ja vajadusel süsteemi järjekordne kohendamine. Muudatuste juhtimine on pidev protsess ja vajab rakendamise tuge nii KOVi seiseselt kui KOVide üleselt.
• Koolipidajana oleme saanud targemaks ja teadlikumaks hetkel toimivast süsteemist ja ka probleemidest, mis selles valdkonnas on.
• Kuna varem ei oldud erinevate valdkondade inimestega koos seda teemat arutatud, siis selle projekti raames tekkis suurem ühine mõistmine õpetajate töö- ja palgakorralduse temaatikast ja võimalikest lahendustest selle paremaks korraldamiseks sh hariduse sisujuhi, õigusjuhi ja finantsjuhi ühine arusaam. Kõige keerulisem oli koolijuhtidele muutuste selgitamine.
• Projekti suur väärtus on tekkinud võrgustik, mentorid ja eksperdid. Saime projektist väga hea sotsiaalse kapitali, eksperdid ja projektis osalenud KOV-id, kes vajadusel annavad nõu.
• Soov on piloodi tegevuste toel  luua parim õpetaja motivatsioonipakett Eestis.
• Mudeli väljatöötamise perioodil oli kokku lepitud regulaarne meeskonnatöö aeg. Õnnestumisele aitas kaasa meeskonnaliikmete pühendumine ja vastutuse võtmine, koostöö koolijuhtidega ning koolijuhtide valmisolek muudatuse läbiviimiseks. Koolide juhtkonnad sai aru muudatuse vajadusest ja olid toetavad. Kommunikatsiooni koolides viisid läbi koolijuhid.
• Arenes meeskonnaliikmete koostööoskus, üksteise mõistmine, aktsepteerimine. Tuumikmeeskonnaga seminaridel osalemine, ühiselt kodutööde ettevalmistamine ning jagamine teiste omavalitsuste tuumikmeeskondadega, seminaridel teiste omavalitsuste tuumikmeeskondadega arutlemine ning kuuldud info ja kogemuste jagamine oma laiendatud meeskonna liikmetele toetas planeeritava muudatuse kavandamist.
• Paranes õpetajate ja koolijuhtide teadlikkus õigusnormidest ja töösuhete regulatsioonist.
• Seminarid olid sisukad ning hästi korraldatud. Oli nii teoreetilist osa kui ka praktilist, kus sai koos mentoritega probleeme läbi arutada ning lahendusi otsida. Isiklikult väga meeldisid praktikute ettekanded.
• Materjalid väga lihtsasti leitavad ja kättesaadavad.  Käsiraamat on väga hea. Kindlasti on hea materjal ettekandjate slaidi, mida kasutada oma meeskonna ettekannete sisendiks.

KOV meeskondade ootused õpetajapoliitikat kujundavale Haridus-ja Teadusministeeriumile

1. KOVidel on vajadus EHISes õpetajate statistika juhtimislaua järele, kuhu ühtse metoodika kohaselt koondataks iga aasta novembriks põhilised õpetaja statistika koondandmed koolipidajale ja koolijuhile koos analüüsimiseks.
2. Jätkata KOVide õpetaja töö- ja palgakorralduse kaasajastamise rakendamiseks projektide (osalist) finantseerimist Haridus-ja Teadusministeeriumi eelarvest. Järelseminarid ka piloodis juba osalenud KOVidele on väga olulised.
3. KOVidele regulaarsed seminarid ministeeriumi poolt  hariduspoliitiliste muudatuste teemal teadlikkuse tõstmine, st koostöised kohtumised, kuhu kaasatakse nii pidajad kui ka koolijuhid. Vajalikud on laiemalt KOVi meeskonnaliikmete koolitused suurte muudatuste ellukutsumisel ja  rakendamiseks. Võiks olla kord-paar aastas ühisseminarid või infopäevad koolipidajatele/juhtidele  heade praktikate jagamisest, finantseerimisest.
4. Riigieelarvest õpetajate sihtsotstarbelise tööjõukulude toetuse ja KOV tulubaasi kasvuks (juhtimine, tugiteenused) pikaajalised kokkulepped RESis, millest lähtudes  KOVid saavad töö-ja palgakorralduse kujundamisel teha ka ise pikaajalisemaid plaane kui 1 aasta. Oluliseks edusammuks hindame diferentseerimiskomponendi suurendamist 17,1%-lt  20-le%, see peaks ka tulevikus tõusma.
5. Õpetaja karjäärimudeli arengute osas selgus sh rakendamisel selge vastutus: ministeerium, pidaja, koolijuhi, õpetaja.
6. Selge tegevusplaan gümnaasiumiastme ja keskhariduse korralduse osas omavalitsustele. Kas või milline on KOV-i edasine roll keskhariduse kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamisel?

Esimene KOV grupp:

Teine KOV grupp:

Noorsootöö

• Noortevaldkonna korraldamise kvaliteedi hindamise kriteeriumid omavalitsustele (HTM 2024)
• Noortevaldkonna digipädevuse ja -küpsuse hindamise tööriistad (TLÜ 2023)
• Kvaliteedijuhtimine noorsootöös (HTM 2022)
• Noortekeskuste miinimumstandard (Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus 2020)

Huviharidus

• Juhendmaterjal huvihariduse ja huvitegevuse kavade koostamiseks kohalikele omavalitsustele (HTM 2024) 

2022. a kevadest kuni 2023. a sügiseni osales 12 omavalitust pilootprogrammis, mille tulemusena valmis juhendendmaterjal "Kohalik omavalitsus kui partner täiskasvanute õppimise toetamisel".