Haridus ja noortevaldkond

Esimees: Maris Toomel, Jõhvi vallavanem.

Töörühma liikmed: 
Kaarel Rundu, Tallinna Haridusameti juhataja;
Ene Täht, Pärnu abilinnapea;
Jüri Käosaar, Harku abivallavanem;
Katrin Markii, Viimsi abivallavanem;
Riho Raave, Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna  juhataja;
Mari-Epp Täht, Haapsalu Linnavalitsuse haridusnõunik;
Tiivi Tiido, Viljandi Linnavalitsuse Haridus- ja Kultuuriameti juhataja;
Laur Kaljuvee, Rakvere abilinnapea;
Priit Põldma, Jõelähtme abivallavanem;
Meeli Pärna, Pärnu Linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni liige;
Marju Randlepp, Rae valla haridus- ja kultuuriameti juhataja; 
Heiki Hansen, Elva abivallavanem;
Birgit Tammjõe-Tulp, Saue valla haridusosakonna juhataja;
Larissa Degel, Narva linna Haridusteenistuse juhataja asetäitja haridusalal.

Asendusliikmed:
Carmen Viherpuu, Jõelähtme valla haridus-, kultuuri- ja sotsiaalosakonna juhataja.

Töörühma koosoleku (Teams ja kohapeal ELVL büroos) protokoll

Tallinn, 09.05.2024
Algus kell 11.00, lõpp kell 13.30

Osalejad Teamsis: Meeli Pärna, Kaarel Rundu, Mari-Epp Täht, Marju Randlepp, Maris Toomel, Tiivi Tiido, Birgit Tammjõe-Tulp, Ene Täht, Katrin Parve.
Osalejad büroos: Jan Trei, Laur Kaljuvee, Robert Lippin, Angela Saksing, Riho Raave.
Kutsutud külalised: Liis Lehiste, Veikko Luhalaid, Hando Sutter, Reemo Voltri, Kristina Kallas.
Puudusid: Katrin Markii, Tiina Oraste, Anneli Eesmaa, Larissa Degel, Krõõt Kiviste, Heiki Hansen, Carmen Viherpuu, Priit Põldma, Katrin Markii.

Päevakord:  

1. Üldhariduse rahastusmudeli töörühma ettepanek haridusleppesse;
2. Hariduslepe;
3. Õpetaja tööaja ja -koormuse arvestus, töörühma ettepanek haridusleppesse.

1. Üldhariduse rahastusmudeli töörühma ettepanek haridusleppesse

KUULATI: Hando Sutteri selgitas uue rahastusmudeli põhimõtteid ja tegelikke arvutusi.

Rahastusmudel töörühma ettepanekud 29.04.2024.pdf | 1.31 MB | pdf

Rahastusmudel.xlsx | 21.36 KB | xlsx

J.Trei: Juhatas kohtumise sisse. Oleme kokku kutsunud liidu hariduse ja noorsootöö riigieelarve läbirääkimiste töörühma koosoleku, et meie Liidu liikmeid paremini kaasata haridusleppe aruteludesse. Läbi töörühma saame kujundada Liidu ja KOVide seisukohti nii õpetaja töökoormuse kui rahastusmudeli ettepanekutesse.

H.Sutter: Maksumaksja raha kasutamine peab olema läbipaistev, arusaadav ja selgete vastutustega. Riik maksab ca 590 mln . I-III kooliaste vastutus on KOVil, vastutust on keeruline võtta, kui raha tuleb KOVile siltidega. Siltide kaotamine rahalt oli üksmeelne otsus, ka erakoolid olid sellega nõus. Üks eriarvamus oli töörühmal ja see puudutas kompetentsikeskuseid. Erivajadustega laste teema tuleb võtta eraldi käsitlusele. Kui me kõiki koolipidajaid käsitleme võrdselt, see põhimõtteliselt tähendab seda, et erakoolid jäävad ilma u 11 mln eurost. Seni on erakoole riik rahastanud rohkem kui KOVe koolipidajatena. Erakoolide esindajad ei ole seda rahade jaotust näinud. Nad olid töörühmas põhimõtetega nõus, kuid seda rahade jaotust nad ei ole näinud.

R.Voltri: Nende esindajad olid seal töörühmas. Enne tuleb rääkida põhimõtetest ja kui pärast selgub, et see oli kellegi jaoks kahjulik, aga kõik on olnud nõus, et rahastamine peab olema võrdne. Olin ka selle töörühma liige, sp kommenteerin.

H.Sutter: Kui me põhimõtetest räägime, siis me ei teadnud keegi, mis see rahas teeb, aga see järjekord oli õige. Arengukava näeb ette, et I ja II kooliaste kodulähedane, III kooliaste koondunud tõmbekeskustesse ja gümnaasiumis peab täisklassid saama oma piirkonnast. Käisin Andrus Jõgiga rääkimas metoodikast, rääkisime sellest, mida tema on võimeline tegema ja koefitsientidesse panema. Andsin talle edasi meie mõtte, kuidas andmepõhiselt rehkendada seda, kui tihedalt meil erinevate kooliastmete kaupa lapsed meil Eestis paiknevad ja kas seda on võimalik arvutada, ümber arvutada. A.Jõgi tõi välja koefitsiendid ja need on leitavad töörühma poolt esitatud ettepanekus. Me võime muuta põhimõtteid, koefitsiente saab muuta, mudel elab selle üle. I-II kooliaste on ühe koefitsiendiga, III teise koefitsiendiga ja gümnaasiumis koefitsiente ei ole. Need on tehtud andmepõhiselt vastavalt elukoha registri andmete järgi, kus lapsed elavad. Küsimused küsida A.Jõgilt. Töörühmas tõusis küsimus ka diferentseerimise osas haridustoetuses kooliastmete kaupa. See oli kõige sisulisem töö ning koolijuhid esitasid ettepaneku. Sisu osas ei oska kommenteerida, kas on  see on õige või vale, kas seda on palju või vähe. Konsensus on see, et kooliastmeti on kulu õpilase kohta erinev. Diferentseerituse aluseks on see, et mitme õpilase kohta peaks olema arvestuslikult õpetajaid kooliastmete kaupa. Suur probleem on ületäituvad klassid, mis tingib läbipõlemist. Rahastusmudeliga käib koos kvaliteedimõõdikuna õpirühma max suurus kooliastmete kaupa. Seda peab hakkama kontrollima HTM. Erivajadustega laste teemad, mis olid töörühmas teemaks: kaasav haridus ei ole piisavalt rahastatud, erivajaduse kinnitamist tehakse Eestis erinevalt ja seda tehakse liiga aeglaselt, kas erivajaduse kategooriaid on piisavalt? Väidetavalt on üldtoe raha KOVide tulubaasi antud aastal 2018 ja see on meelest ära läinud. Tegin ettepaneku tõsta see raha hariduse rahastuse mudelisse, et me üle keskmise võimetega lapsi ei unustaks ära, et tõsta hariduse keskmist.

Rahade arvestuse ja arveldamise teemasid ma vaatan eraldi. Arveldusega me ei jõudnud väga palju tegeleda. Kui erakoolid saavad teada, et mingi osa raha on ära läinud, siis oleks asjakohane, et suuremates KOVides räägivad erakoolid ja KOVid räägivad läbi, kuidas nende rehkenduste valguses edasi elada.

R.Raave: Enne sa ütlesid, et suurenemine tabelis on tulnud erakoolide arvelt. Mis osas erakoolide arvelt? Erakoole rahastab riik kahest kohast: õpetaja palgaraha ja tegevuskulu raha, mille erakool saab otse. Kui rahastus on õpilase või kooli põhine, mingu see raha otse kooli, ei ole vaja suurendada bürokraatiat.

H.Sutter: Vastutuse teema on oluline, sest õpetajate järelkasvu probleem on suur, keeruline on õpetajate kohti komplekteerida. Õpetajad on jäetud oma probleemiga üksi. Sp peab rahastusega kaasa panema kvaliteedi kontrolli mustri. Kontrolli küsimus ja vastutus ei saa jääda mitme osapoole vahele, KOVidele peab jääma see vastutus. Antud arvutustabelis on tehtud üksnes rehkendus illustreerimaks mudelit, täna ei ole ühtegi otsust tehtud.

R.Lippin: Küsimus on, et tabelisse on ilmunud juurde 11,5 miljonit.

H.Sutter: See lähtub sellest, et kõiki koolipidajaid koheldakse võrdselt. St selle võrra on KOVid kui koolipidajad, saanud õpilase kohta raha vähem. Kas me jätkuvalt lähtume sellest põhimõttelisest küsimusest, et kõiki koheldakse võrdselt või mitte?

L.Kaljuvee: Erakoolide esindajad olid ka selles töörühmas sees ja andsid oma heakskiidu, teadmata kustkohast tuleb raha. Puudub teadmine, kuidas on koefitsiendid tekkinud. Kasvõi Rakvere näitel on 1,0 koefitsient, raha meile juurde ei tule ja peame juurde leidma mingi summa Rakveres asuvale väga suurele erakoolile. Tahakski aru saada arvutusloogikat.

R.Raave: Tartu linn jääb 700 tuhandega miinusesse.

H.Sutter: Loomulikult on absoluutarvud päeva lõpuks väga olulised, aga mina kutsun täna üles mõtlema selle peale, et need on kõik mingid ajaloolised jäänukid. Täna me võtsime kogu selle pildi ette ja erakoolidel on roll, aga kui vastutus on selgelt kohalikel omavalitsustel, eriti mis puudutab I-III kooliastet, siis erakoolid kui haridusvõrgu osa tuleb omavalitsustel nagunii sisse võtta. See rahastusmudel sellisel kujul loob selleks eelduse.

R.Raave: See tähendab, et erakoolid ja KOVid peavad hakkama suhtlema ja kokku leppima toetusprintsiipides.

J.Trei: Saan aru, et rahastustöörühma ettepanekud on haridusleppele sisend. Me võtame selle rahastusmudeli osas natuke aega, saadame KOVidele arvamuse avaldamiseks ning kujundame „keskpõranda“ seisukohad. Võib-olla meil on paremad ettepanekud ja siis saadame need teile kirjalikult.

R.Raave: Muudatused rahastuses tuleks jõustada aastast 2026.

H.Sutter: Olin üllatunud, et erakoolidele on kehtestatud õppemaksu lagi. See on iganenud.

R.Voltri: See sai kehtestatud, kui riik otsustas, et hakkab nn karbikulu maksma.

H.Sutter: Erakoolidele on vaja kindlust, sest nemad teevad investeeringuid. Sisulisi kokkuleppeid haridusvõrguosas on kohapeal lihtsam teha, kui rahastusmudel seda toetab.

V.Luhalaid: Annan üldise pildi omalt poolt. Protsessis oli probleem, et ei minul ega Enel Liinil ei olnud omavalitsuste poolt antud volitusi kõneleda nende nimel, saime esindada töörühmas isiklikke kogemusi ning teadmistest, mis KOVidest ELVLi juhatusest on tulnud. KOVid on haridusküsimustes väga eriilmelised. Dokumentidel, millega töötasime, oli AK-märge, mis tegi töö keeruliseks. Aeg oli problemaatiline, liiga kiire, mistõttu KOVide juhid said rahastustöörühma ettepanekutega tutvuda alles esmaspäeval haridusleppe kohtumisel. Ministril ja tema nõunikel  ei ole aimu RES protsessi läbirääkimistest. HTM on selle protsessi sees, aga  tegeleb paralleelselt samal ajal kõrvalläbirääkimistega, samal ajal kui väga palju saab ära teha RES läbirääkimiste protsessi sees.

R.Voltri: Selles protsessis on kaks osapoolt, aga haridusleppes on osapooli rohkem.

V.Luhalaid: Me räägime riigi KOV rahastamisest. Töörühma on kaasatud viis osapoolt. Pigem võiks olla nii, et riik ja KOV teevad kokkuleppeid ning hiljem annavad omaarvamuse ülejäänud osapooled. Palusin kaasata regionaalministri, neid ei võetud sinna.

H.Sutter: Ei ole nõus, et kaks osapoolt on. Me tuvastasime, et on kolme tüüpi koolipidajaid: KOV, era ja riik.

V.Luhalaid: Ma ei pea silmas pidajate konteksti, vaid seda, kust tuleb raha (riigieelarvest). See millest me räägime, on riigilt tulev raha. Me teeme töörühma, kus KOVid kui pidajad on vähemuses.

R.Voltri: Tegelikult pidajaid oli ikkagi rohkem: KOV, era ja riik. Ja siis olid koolijuhid ja õpetajad. Mis selle vaidluse mõte on? Kas küsimus on selles, et kindlasti ei tohi seda 2025. aastal teha ja et need protsessid võiksid rohkem olla n-ö paralleelselt kuidagi omavahel rohkem seotud, RESi süsteem ja hariduslepe?

V.Luhalaid: Tänane olukord on keeruline arutamaks rahulikult tekkinud olukorda, sest tulenevalt õpetajate streigist, eelarve kärbetest, umbusaldusohust on ministril hästi kiire. Küsimus on algusest peale kokkuleppe õiguslik staatus. ELVL ei saa kõikide KOVide eest alla kirjutada. Juhatuse seisukoht on, et sellest probleemide raamistikust lähtuvalt tuleb meil kiirest väljuda protsessist. See ei olnud 100% hääletatud seisukoht, kuid juhatus näeb rohkem probleeme tulevikus kui lahendeid. 14. mail võtame juhatuse koosolekul teema uuesti lauda. Kui siit tuleb mingeid eelmiste probleemide suhtes paremaid signaale, siis me peame lahkuma.

R.Voltri: Kas haridusleppe protsessist väljub ainult Liit või kohalikud omavalitsused?

V.Luhalaid: Kui kohalikud omavalitsused ise soovivad kaasa rääkida ja ise seda teha, siis seda nad teevad.

R.Voltri: Me ei räägi praegu allakirjutamisest, vaid sellest, et neid protsesse läbirääkimiste käigus võimalikult palju enda esindatavate huvides mõjutada, sest minister on öelnud, et on kaks varianti: me võiksime jõuda võimalikult paljudes asjades konsensusele ja juhul kui ei jõua ning on vaja, siis saab minister seaduse/ määruse tasandil kehtestada.

H.Sutter: Oluline on see, et meie lapsed saaksid jätkuvalt hea hariduse. Minu ettepanek on see, et juriidiliselt siduvaid kokkuleppeid on tõesti keeruline, kuid keegi ei keela kaasa mõtlemast, lahendusi pakkumast. Isegi kui Liidu tasandil lõpuks ei ole konsensust ja öeldakse, et edasi tuleb igal KOVil ise edasi minna, siis tuleb siiski teha nii palju kui võimalik, et see asi õnnestuks. Tartus kõlas see dramaatiliselt, et võttis motivatsiooni maha, kuid pingutame ikka.

R.Lippin: 1,3 miljoni inimese pealt seda asja siin riigis üleval pidada ei ole võimalik, et me kopeerime teiste riikide pealt. Me peame täiesti kastist välja mõtlema, kuid seda ei ole võimalik teha kolme kuuga, kahe kohtumisega, kus on fundamentaalselt mingid asjad valesti läinud.

H.Sutter: Küsimus on selles, et keda me paneme 1.septembril klassi ette? Meil on kvalifikatsioonita õpetajate suur osakaal.

R.Raave: Kuidas aitab see jaotus (mis meile saadeti) kaasa õpetajate püsimisele? Pooltel omavalitsustel on väiksemad summad.

H.Sutter: Ta aitab kaasa selliselt: 1) me üritame selle rahastuse raames kehtestada need piirtingimused, mis aitavad välistada käitumismustrit, mis ilmselgelt põletavad õpetajad läbi (ma viitan siin hiidklassidele) 2) kaugõppes tuleb hakata õpetajaid koolitada, et ta töö kõrvalt saab omandada kvalifikatsiooni.

R.Lippin: Me peame hakkama mõtlema selles kategoorias, et meil on täpselt nii palju inimesi ja nii palju raha kui on. Enne lahendusi ei leia. M.Pedaste tegi poolteist aastat tagasi Õpetajate Lehes artikli, kus ta tegi arvutuse, et kui me kõik gümnaasiumilõpetajad võtame õpetajakoolitusse, see ei päästa.

H.Sutter: Olen pakkunud ministrile võimaluse kasutada tehnoloogiavõimalusi hariduses. See on teie võimalus.

V.Luhalaid: Üle-eelmisel kohtumisel ütles M.Pedaste, et tuleb sisustada mõisted. Me oleme ise seadnud endale väga kõrged nõudmised. Näiteks Noored Kooli lõpetajad on kvalifikatsioonita õpetajad. Nendel võiks olla võimalus omandada mikrokraad, mitte sõlmida aastane leping, vaid tulemusleping.

R.Voltri: Olen nõus, et kui õpetaja on asunud kvalifikatsiooni omandama, tuleb temaga sõlmida pikem leping, et tagada talle töökohakindlust.

J.Trei: Tõmbame sellele rahastuse teemale joone alla. Me natuke mõtiskleme.

R.Voltri: Kõikidele osapooltele on oluline saada teada, millised indikaatorid need on, mille järgi seda koefitsienti arvutati.

H.Sutter: Ma saan kõikidest osapooltest väga hästi aru. Tänasel ministril on palju tahet kokkuleppeid ja konsensuseni jõuda. Kasutage seda ära.

L.Kaljuvee: Probleem on selles, et sellise ajaraami sees sellised otsused (räägin enda eest).

R.Voltri: Olen Tartus kuulanud ELVLi esindajaid ning kahel korral on kõlanud ja rõhutatud sellele, et kokkulepetest pole kinni peetud. Kuidas 17 eurot ei ole veel jõudnud ja sellest tulenevalt on näidatud, et miks ei saa nüüd edasi minna.

H.Sutter: Ütlesin ministrile ka, et kokkuleppeid tuleb täita. Väga raske on minna kokkuleppeid sõlmima, kui juba kokkulepitud kokkuleppeid ei täideta.

OTSUSTATI: Kaasata rahastusmudelist ja selle põhjal tehtud arvutustest arusaamiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, küsita selgitusi sealt. Töörühmal ja ELVLil on vaja aega seisukoha kujundamiseks. Jätame endale õiguse vastata ametlikult ja kirjalikult.

2. Hariduslepe

KUULATI: Ülevaate haridusleppest tegi Kristina Kallas.
K.Kallas: Palusin kohtumist selleks, et selgitada ja selgemaks rääkida need asjad, mis haridusleppe viimasel kohtumisel esile kerkisid. Tundub, et kõikidel osapooltel ei ole selget pilti, mis protsessiga tegemist on ja kuhu me selle protsessiga välja jõuda tahaksime. Kui meil on haridusleppe protsess, siis ELVL on hästi palju saatnud küsimusi kirjalikus vormis, millele me osadele oleme põhjalikult vastanud, osadele ei ole jõudnud vastata. See ei tundu meile kõige efektiivsem viis, et peame pidama paralleelläbirääkimisi. See leppe protsess on üles ehitatud töörühma põhiselt, et sisulised küsimused saaksid töörühmades vastused. Me oleme kolmes töörühmas läbi rääkinud need teemad ja nüüd me peaksime hakkama neid teemasid sõna-sõnalt ka muudatusettepanekute või muude ettepanekute vormis läbi rääkima. Konkreetsed sõnastused selle kohta, mida tuleb kokku leppida hariduses. Haridusleppe eesmärk on kokku leppida reaalsetes sammudes, mida me teeme selleks, et õpetajate karjäärimudel rakenduks, et töötingimused paraneksid ja et meil oleks järelkasvu, et koormus oleks võrreldav ja mõõdetav, palgamudel oleks kokkulepitud ja pidajate rahastussüsteem oleks läbipaistev ja arusaadav. Lisaks on haridusleppes palju teisi valdkondi, milles on vaja kokku leppida, kuid neid ei jõua ning on vaja markeerida (kaasav haridus, tugispetsialistid). Täna on need jäetud koolide ja pidaja otsustada. Oleme uhked, et meil on autonoomne süsteem, teisalt on see viinud täna olukorda, kus õpetajate töötingimused on äärmiselt erinevad, palk on sama ja meil on reaalne probleem õpetajate järelkasvuga. Järelkasvu probleem ei ole ainult selles, et ülikoolid ei koolita piisavalt või õpetajate palga alammäär on liiga madal või kõrge,  vaid seal on muud põhjused ka. Seni on riigis võib-olla praktiseeritud, et vastutab HTM ja annab ülevalt poolt valitsemiskäskusid, näiteks rakendage sellist palgamudelit, koormusarvestust, tööülesannete jaotust jne. Minu arvates ülevalt alla valitsemise meetod tõenäoliselt kõige efektiivsem viis ei ole. Altpoolt üles kokku leppida tundub mulle efektiivsem. On imelik, kui kooli omanik ei ole HTM, anda käske ülevalt alla. Sellest tulenevalt on olnud tahe leppida kokku haridusleppe vormis. Meil on olemas kooliomanikke, kellel on need asjad kokku lepitud ja omanikke, kellel ei ole. Riigi ülesanne on koos KOVidega tagada hariduse andmine ja see on selle haridusleppe eesmärk, et me astuksime need sammud sinna poole. ELVLi poolt on tulnud etteheiteid, et meil on haridusstrateegia, mis on hästi üldsõnaline, see on visioonidokument. See ei sõnasta ära, millised on õpetajate töötingimused, koormusarvestused, karjäärimudel või karjäärimudelis olevad palgaastmed, see ei sõnasta rahastusmudelit, rahastuspõhimõtteid. See sõnastab hästi koolivõrgu üldised põhimõtted, mida tuleb rahastusmudeli kujundamisel arvesse võtta, kuid ei sea konkreetseid kokkuleppeid. See on visioonidokument, millest me peame tegevuskavades lähtuma. 2015.a Hea tahte kokkulepe pole rakendunud sp, et KOVid ei ole alla kirjutanud. Ja isegi kui ta on mingis ulatuses rakendunud, näiteks 24 kontakttundi, sellest on täna möödas 10. a, selle aja jooksul on tulnud kaasav haridus, muudatused koolivõrgus, nüüdisaegne õpikäsitus (õppe diferentseerimine klassides), mis on absoluutselt muutnud õpetajate tööülesandeid. Järjelikult 24 tundi ei ole täna see kokkulepe, kus me suudaksime täna tagada õpetajatele head töötingimused. See tuleb üle vaadata ja see on ka see põhjus, miks me täna neid asju arutame. Kui kuskil on see tunne, et HTM soovib kellelgi haridusleppega nahka üle kõrvade tõmmata või kellelegi liigseid kohustusi panna, siis siiralt ütlen - ei ole sellist soovi. Päriselt on soov kokku leppida kõikide üldhariduse osapooltega, milline meie haridus tulevikus välja nägema hakkab ja kui säilenõtke ta on, st kui tugevalt ta vastu peab muutustele. Ja et me nendest kokkulepetest ka kinni peaksime.

V.Luhalaid: Miks me läbirääkimiste osaks ei ole võtnud gümnaasiumiosa vastutust? Kui riigigümnaasiumid tekkisid, siis oli eesmärk anda need hiljem KOVidele tagasi. Miks me haridusleppes läbi ei räägi, millised on hariduse andmise vastutuse piirid? Näiteks, kas kutsekool on mõistlik riigi pidada?

K.Kallas: Selle faasi haridusleppe läbirääkimiste esmafookus on õpetajate järelkasv ja õpetajate küsimused, mitte niivõrd koolivõrgu küsimused.

V.Luhalaid: See on kõige suurem probleem.

K.Kallas: Meie prioriteet on õpetajate probleemi lahendamine. Koolivõrgu küsimused on väga olulised, aga me võime järgmises etapis läbi rääkida kõiki neid koolivõrguküsimusi.

V.Luhalaid: Aga me teeme otsused ära ju varem? Paralleelselt on käimas väikeste gümnaasiumite tuleviku osas KOVidega kohtumised.

K.Kallas: Me ei tee mingeid otsuseid. Meil ei ole valitsuskabinetis ühtegi otsust, mis ütleks, et me hakkame üle võtma gümnaasiumivõrku.

V.Luhalaid: Ma pean silmas gümnaasiumihariduse vastutust.

K.Kallas: Meil ei ole otsuseid valitsustasandil. Meil on ainult kokkulepe, et üliväikeste gümnaasiumite puhul läbirääkimisi pidada. See on ainuke asi, mis meil täna on. Meil ei ole seda otsust, et me hakkame üle võtma gümnaasiumivõrku riigile täielikult. See oleks poliitiline otsus ja seda ei tahaks ma teha kabinetivaikuses, vaid see tuleks läbi rääkida KOVidega. Aga see ei ole selle haridusleppe selle etapi fookus. Ma usun rohkem kollektiivsetesse kokkulepetesse kui valitsemissüsteemi ülevalt alla. Kui ELVL tunneb, et nemad tahavad valitsusega alustada koolivõrgu läbirääkimisi vastutuse osas, siis hakkame tegema.

J.Trei: Kuidas me haridusleppe protsessiga edasi läheme? Hea on, et me arutame Liidu töörühmas nüüd neid küsimusi, kus meil on rohkem mandaati. Liidu vaates on vaja selle protsessi jaoks aega. Te ütlesite ka avalikus meedias välja, et me võib-olla peaksime seda protsessi pikendama. Et me Liiduna saame tulla rohkem pardale. KOVid peavad saama aru nendest mõjudest, miks sellised protsessid, toimeloogika – need on põhimõttelised ja olulised küsimused.

K.Kallas: Kui me tunneme, et tempo on liiga suur ja rahastuse kokkuleppeid me praegu kokku leppida ei saa, siis me ei saa. See ei ole selline asi, et ministeerium tuleb ja surub teile midagi peale. On õige, et me alustasime neid rahastusmudeli läbirääkimisi, sest see, mis sealt rahastusmudel ümbervaatamise põhimõtetest välja tuleb, sealt tuleb meile reaalne olukord vastu ja hakkame aru saama, kuhu me oma rahastusmudeli rõhud oleme pannud. Hando tegi KOVide toetuse nullbaasi eelarve. Me peame seda tegelema, sest haridust rahastame 1992.a mudeliga, millele on erinevad kihid peale laotud, see avab kogu pildi. 20.-21. mail ei hakka veel keegi midagi kokku leppima, me ei ole selles faasis täna. Järgmisel kohtumisel esitavad kaks töörühma oma esialgsed ettepanekud. HTM sõnastab praegu nendest töörühma materjalidest potentsiaalseid ettepanekuid haridusleppesse ehk juriidilisi sõnastusi. Näiteks §1 on seotud õpetaja karjäärimudeliga ning 1. punktis lepitakse kokku, et rakendatakse 4-astmelist karjäärimudelit alates 01.09.2025. Näiteks see on juriidiline kokkulepe. Kui me seda kokku ei lepi, siis lõpuks minister kehtestab selle määrusega. Praegu on võimalus, et me lepiksime kokku, millal  te suudate seda rakendama hakata.

R.Voltri: Enne arutasime seda rahastusmudelit ja ELVLi poolt oli soov, et kindlasti on aega vaja ja vaja on kindlust, et seda rahastusmudelit ei kehtestataks 2025. a, et kui, siis 2026. a.

K.Kallas: Seda ei saa 2025. a rakendada. Kas ta on 2026 või 27 – see on läbirääkimiste küsimus.

R.Raave: Mul on hirm, arvestades KOVide rahalist seisu. Asi hakkas pihta õpetajate palgast. Aga kui me jagame seda olemasolevat ressurssi ümber, siis me ju tegelikult midagi ei saavuta.

R.Voltri: See on tegelikult üks kolmest. Ja haridusleppe kontekstis on see kõige vähem tähtsam ehk nagu minister ütleb, et selle jaoks peab kõige rohkem aega võtma, siis mina ütlen et töötingimuste ja karjäärimudeli rakendamise jaoks ei ole aega.

R.Raave: Kuidas läheb midagi paremaks, kui me jagame olemasolevat ressurssi ühest taskust teise lihtsalt ümber?

V.Luhalaid: Reemo, kui me Sinu mõtted realiseerime, siis sealt tuleb sisend rahastusse. See summa ju suureneb.

R.Voltri: Enamustes KOVides on asjad ilusti ja hästi. Kõik raha, mida riik annab õpetajate palkadeks jõuab see nendeni. Aga on KOVe ja koole, kus see ei ole nii.

L.Kaljuvee: Kui enamuses KOVidel on asjad korras, siis ei saa sellise tempoga teha muudatusi. Me ei ole keegi aru saanud, millised on majanduslikud mõjud.

V.Luhalaid: Siin on ettepanek sisustada mõisteid. Õpetajate palgaraha jõuab absoluutselt igas KOVis õpetajateni. Kuidas seda konkreetselt jagatakse, see ei ole ette kirjutatud. Antud on summa raha ja kui on olemas kokkulepe, et selle raha eest hoitakse väikest kooli avatuna, siis see raha hajub ära. See ei tähenda, et see ei jõua õpetajani. Aga siin on tehtud regionaalpoliitilised kokkulepped.

K.Kallas: Kõik raha ei jõua õpetajateni, sest PGSis on lubatud pärast alammäära maksmist kasutada seda raha tugispetsialistide palkadeks. Kahjuks see palgaraha suunatakse koolile edasi ja öeldakse, et selle sees tuleb maksta tugispetsialistidele. Diferentseerimise fond ei jõua õpetajateni ning õpetajad saavad vaid alampalka.

V.Luhalaid: Siis tuleb see mõiste ka ära sisustada, sest mina väidan, et need on ka koolispetsialistid. Sisustame nüüd ka järgmise mõiste: KOV ei pane teedesse seda raha, vaid õpetajatesse.

K.Kallas ja R.Voltri: Tugispetsialistid ei ole õpetajad.

R.Lippin: Kas õpetaja, kelle klassis on 10 last ja õpetaja, kelle klassis on 20 last peab saama võrdselt palka? Siin me jõuame jälle koolivõrgu küsimuseni.

K.Kallas: Tulge oma ettepanekutega lauda.

H.Sutter: Olin üllatunud, kui nägin, et 5. a on riigi rahastus suurenenud haridusele 200 miljonit. Kui me võtame riigi majanduslikku olukorda, ma arvasin, et see number on palju väiksem. Kui see rahastusmudel rakendada päriselt, siis selliseid debatte enam ei toimu, sest raha liigub ilma siltideta, osapoolte vastutused on selged ja see, kuidas koolipidaja selle välja kannab, on tema vastutus, aga sellele peab järgnema kontroll. Isegi kui üks või kaks ei täida kokkulepet, siis seal on kontroll taga ja see jääb ministeeriumile. See on minu arvates kõikide osapoolte huvides.

R.Raave: EHLi esindaja tahab riigiga läbi rääkida, mitte kõigi 79 KOViga.

R.Voltri: Mina tahan ELVLiga, aga te ei saa volitusi ja 79-ga seda teha on keeruline.

H.Sutter: Olgem ausad, töölepingu sõlmib õpetajaga koolijuht. Ja koolijuhid ütlevad, et nemad tahavad oma lepete taga seista ja kindlust, et neil oleks ressurss. Koolijuhile saab autonoomia anda koolipidaja.

R.Voltri: ELVL toob välja, et kas me tahame, et kõik oleks üleriigiliselt ette kirjutatud? Teeme nii, nagu on Põhjamaades. Põhjamaades on ametiühingud ja KOVide esindusorganisatsioon kokku leppinud kollektiivlepingutega, aga meie siin ei suuda seda teha, sest ei ole partnerit, kellega kokku leppida.

K.Kallas: Kujunege selleks partneriks. Selle protsessi üks eesmärk on, et meil kujuneks hariduspoliitikas välja teistsugune poliitika tegemise protsess. Sest ministrid vahetuvad ja pidaja ning koolijuht ei saa teha pikaajalisi plaane. Kui siin on kokku lepitud, siis ministril on sellelt leppelt raske allkirja ära võtta.

V.Luhalaid: Meil on probleem ajaressurss, õigusselgus ja haridusleppe osa peaks olema üleüldine vastutus. Kui me toome Soome või Põhjamaade näite, siis KOV vastutab kuni kutsehariduseni välja.

K.Kallas: Sp on välja pakutud rahastusmudel I samm sinna suunda, et vastutus oleks selge. Meie anname haridustoetust, teie vastutate.

A.Saksing: Kas olemasoleva rahastusmudeli kohta on analüüs olemas?

K:Kallas: Mis analüüs?

A.Saksing: Mis probleemid on? Mida me lahendame?

R.Voltri: Hando ütles ju, et osades KOVides on õpetajad väga suurte klassidega ülekoormatud. Ja sellest kontekstist hakkasime me sealt liikuma.

H.Sutter: Üks slaid on kõikide osapoolte peegeldus, kus ma tõin välja, millised need probleemid on, nii nagu ma kuulsin teie käest. Ja see rehkendus näitab, et kui kõiki neid põhimõtteid, millega kõik nõus olid, rakendada, see näitab ära, kus tänases mudelis on väljundi mõistes probleemid. See probleem on väga hästi ära kirjeldatud teie enda sõnadega. Mina olen sõnumitooja. Probleemid tulevad ajaloolistest põhjustest, et on lahendatud asju fragmentaarselt, mitte tervikuna.

K.Kallas: Me võime selle probleemi paberile ära sõnastada. Probleemid, mida me kõik teame: sildid on küljes, lõputu kauplemine nende siltide üle, koolivõrk on kardinaalselt muutunud ja koolivõrgu muutust olemasolev rahastusmudel absoluutselt ei arvesta.

A.Saksing: Kas töörühma printsiibid võrreldes 29.aprillil esitatuga on muutunud?

H.Sutter: Ei ole muutunud. Ainult see, mis puudutab arveldust. HTMi inimesed üritasid teha neid kahte asja võrreldavaks.

K.Kallas: Mais soovime hakata ettepanekuid läbi arutama. Ettepanekute rida on pikk ja hakkame ühekaupa minema. Kui on vaja mingi ettepaneku jaoks rohkem aega, paneme selle ettepaneku kõrvale ja liigume edasi nende ettepanekutega, milles saame kokku leppida. Haridusleppe ettepanekute I lugemise teeme 20.-21. mail ära. Minu ettepanek on, et presiidiumilaua taga on igalt osapoolelt kaks esindajat. Kui ELVLil on vaja mingi punkti arutamiseks vaja aega, siis saame teha pausi ja anda aega näiteks 30 minutit.

J.Trei: Millal me planeerime II lugemise?

K.Kallas: Suvel. Me peame juuni, juuli, augusti ka tööajaks planeerima. Soovin, et septembri lõpuks mingites punktides kokkuleppele. Hariduslepe on pikk protsess. Soome näitel oli kollektiivlepingu sõlmimine pikaajaline protsess, nüüd läheb juba kiiremini.

R.Voltri: Kui me midagi nüüd selles kiires tempos siin püüame kokku leppida, siis see ei tähenda, et see on järgmiseks 50. a kivisse raiutud. Vajadusel peaks saama seda järgnevatel aastatel täpsustada ja muuta.

K.Kallas: Septembri lõpuks, oktoobri alguseks peaksime jõudma selleni, et karjäärimudelis, õpetajate töötingimustes, koormusarvestuses ja võib-olla midagi ka rahastusmudelis kokku leppida aastateks 2025-27. 2027. a tuleb jälle üle vaadata, kas need asjad milles me kokku leppisime, toimivad, kas on efektiivsed. Ja allkiri sellel lepingul kehtib aastani 2027. Alternatiiv on, et minister lihtsalt kehtestab.

R.Lippin: Samas ei saa. Kui riik paneb kohustusi, siis ta rahastab.

K.Kallas: Kui me karjäärimudeli kehtestame ja see mahub tänastesse õpetajate palgarahadesse sisse, siis me ütleme, kuhu seda 20% tohib kasutada. Raha on täna tegelikult olemas.

R.Lippin: Siis jõuame nende KOVide juurde, kus klassid on pooltühjad.

K.Kallas: Probleem on nende KOVidega, kus klassis on 28 last.

R.Lippin: Hoolekogu nõusolekul saab suurendada üks aasta.

K.Kallas: Seaduses on mõeldud, et kui on üks sisserännanud laps, siis tagatakse talle koolikoht. See ei ole mõeldud igal aastal suurendamiseks.

K.Parve: Aga see laps ei kao ära järgmisel aastal.

R.Voltri: Aga siis teed oma klassikomplektid ja koolivõrgu ümber. Me räägime sellisel juhul, kui on viis paralleelset klassikomplekti ja igaühes on 28-30 last.

H.Sutter: Aga kui me täna 1. septembrist õpetaja palga kahekordistame, siis meil ikka füüsikaõpetajaid ei ole. Ilma tehnoloogiata seda ülesannet ei lahenda. Võtke 5 koolipeale üks füüsikaõpetaja, eesmärgiks et oleks päriselt hea ja tehke videotunde. Tunnikontrollide parandamine peab olema tehtud masinate pealt, seda ei tohi teha käsitsi. Õpetaja peab tegelema inimeseks kasvatamisega. Tuleb mõelda karbist välja mõelda.

R.Lippin: See otsus, mis siin viimastel nädalatel on tehtud, et elektroonilised põhikoolieksamid toimuvad 2026. Olles 2007 selle protsessi alguse juures ei ole me 17.a jõudnud sinna, et me tehnoloogiat saame kasutada.

H. Sutter: See on halb näide. Tegelikult kui teha eraettevõtte investeeringu projekt, sellest tuleb hea tasuvusega asi.

R.Voltri: Vaidlen siin Handole vastu, 5 koolis ühe õpetajaga füüsikat ei õpeta.

K.Kallas: Praegu on PGS muutmisel Riigikogus, kus me ütleme, et õppetöö peab olema juhendatud, õpetaja ei pea olema füüsiliselt klassi ees. See annab innovatsioonivõimekuse sinna sisse. ELVLi poolt ettepanekud – tooge need lauda (klassikomplekti suuruse arvestamises või õpetajate töökorralduses), HTMil on võimekus arvestada selle rahaline mõju.

R.Voltri: Praegune rahastamismudel ütleb, et klassikomplekti suurus on 20-24. Ja see ongi kvaliteedinäitaja. Kui KOV tahab pidada väiksemat klassi, siis tal on see õigus. Sellisel juhul ideaalis ei peaks seda tegema diferentseerimisfondist, vaid makske valla eelarvest ja palgake rohkem arv õpetajaid.

R.Lippin: Siis me jõuame selleni, et kus klassis on 10 õpilast peavad saama kasutada palga alammäära + 20% diferentseerimiskomponenti, nad saavad sama palga, mis suurema õpilaste arvuga klassis.

H.Sutter: Mõelge uutes terminites. Te saate raha X igale KOVile haridusvõrgu korraldamiseks täpselt nii nagu nad soovivad ja nendel, kellel ei ole lapsi selles piirkonnas nii palju, et seda klassi kokku saada, seda aitab korraldada regionaalkomponent (transporti, logistikat jne). Kõik ülejäänud on teie korraldada. Ja et meil on mõni KOV, kes ei saa sellega hakkama, me ei pea sellega karistama teisi KOVe. Sügisel me Jõhvis nägime, kui tublit tööd on KOVid teinud.

K.Kallas: Õpetaja alampalga tõstmine ja diferentseerimifond  – ükskõik kui palju me sinna raha juurde paneme, see ei tee seda süsteemi paremaks. Selleks et õpetajad oleks koolis, ei piisa veel 200 miljoni juurde panemisest.  

H.Sutter: See mudel elab üle kõik poliitilised kokkulepped.

K.Kallas: Kas saame selgemini protsessiga edasi liikuda?

J.Trei: Ma arvan küll. Kui me saame aega, saame kaasata Liidu liikmeid. Me ei pruugi konsensust saavutada. Kuid see on suur samm edasi kui see, et korra kuus neid asju seal suures laua taga arutame.

K.Kallas: Need suure saali kohtumised olid hädavajalikud, et seda suurt hulka inimesi ühele lehele tuua. Esimesel kohtumisel mõned vallajuhid ütlesid, et nemad on kassiirid, kes kannavad riigilt saadud raha edasi. See ei ole nii. KOVid on reaalselt koolide omanikud. Ma loodan, et septembri lõpuks või oktoobri alguseks saame kokkulepped tehtud. Kui ELVL soovib koolivõrku arutada, siis oleme poolt. Uuest rahastusmudelist tuleb koolivõrgu probleem kõige paremini välja.

V.Luhalaid: See, mis ma koolivõrgust rääkisin, on subjektiivne arvamus. See ei ole tulnud juhatusest ega volikogust. Täna on olukord selline, et osad KOVid on pääsenud gümnaasiumihariduse maksmisest, sest neil on riigikool. Need KOVid, kes on sellest ilma jäänud, nemad on probleemi ees. Nende hulgas on neid, kes soovivad ka tasuta riiklikku haridust, aga on ka neid, kes soovivad sarnaselt Põhjamaadele ise vastutada gümnaasiumihariduse andmise eest. Kuna me ei ole seda arutanud, siis jääb ülesse vastutuse hägusus.

K.Kallas: Võtame järgmisena selle teema fookusesse. On oluline jõuda ühisele kokkuleppele, et põhikoolijärgne haridus on riigi vastutada. Aga meil ei ole täna ka koalitsioonis selles osas konsensust.

V.Luhalaid: Kui me vaatame KOVi finantsautonoomia näitajaid, siis meil on eelarvest vabu vahendeid suunata keskmiselt 1-3% ja me oleme Kreeka ja Bulgaaria kõrval.

K.Kallas: Sa räägid täiendavaid vahendeid? Tulumaks on teie oma tulu.

V.Luhalaid: See ei kata ära neid kohustusi, mis on riigi poolt pandud.

K.Kallas: Me ei saa öelda, et riik annab raha kooli pidamiseks, see on teie oma tulu, millega te koole peate. Riik annab haridustoetust.

K.Parve: Kui Linnade ja Valdade Päevad olid Tartus, siis Teie ettekande peale, et aastal 2030 on meil 100 gümnaasiumi, on soovitaud selgust, millal meil gümnaasium  ära läheb? Kas läheb riigile? Kas tuleb leping? Kuna meie teeme oma valla strateegiat, ehitame uut kooli – see mõjutab väga palju.

K.Kallas: 2027. a valmib uus keskhariduse seadus. Näitasin, et aastal 2035 on 100 gümnaasiumi. Aastal 2027 tuleb teha poliitiline otsus, kas riik võtab vastutuse keskhariduse kandmiseks. Siis on küsimus suurte KOVidega halduslepingute sõlmimiseks.

V.Luhalaid: Isiklikult huvitab mind järgmine küsimus: miks me liigume Läti suunas, mitte Põhjamaade suunas?

K.Kallas: Me tahame kutse- ja keskharidust integreerida ja me ei suuda KOVidega kokkuleppel koolivõrku korrastada. Põhjamaade koolivõrk ei ole selline nagu meil. Meil on lapsed seal, kus ei ole koole, ja koolid seal, kus ei ole lapsi.

V.Luhalaid: Kas kutsehariduse integreerimine kohaliku ettevõtluse konteksti, näiteks Ida-Virumaal, kas on midagi muutunud, arvestades kohaliku tööjõuturu vajadusi?

K.Kallas: Täna on kutseõppe kohtade planeerimine käinud populaarsuse järgi. Kutsehariduse reformiga on aastast 25 planeerimine OSKA raportite põhiselt. Meie koolivõrk ei vasta reaalsele demograafilisele olukorrale. Soomes on KOVi tulubaasisüsteem täiesti teistsugune. Kui me tahame, et KOVid vastutavad alusharidusest kuni gümnaasiumihariduseni ja kutsekoolideni, on vaja KOVide tulubaasi reform teha.

V.Luhalaid: Sellega tegeleb täna Regionaalministeerium, Tulevikomavalitsuse mudeliga. Haridusleppe osas on haridusvõrgu tükid välja jäänud. Regionaalministeerium ei ole kursis haridusleppega. MKMis on plaanis liikuvusreform ja tõenäoliselt ei ole ei Regionaal- ega Haridusministeerium selle teemaga kursis. Suures plaanis haridusleppe mudel peaks ka nende mudelitega haakuma.

J.Trei: See ongi regionaalpoliitika, kõik tükid tervikuks kokku.

K.Kallas: Süsteem ongi suur, te räägite erinevate süsteemi tükkidega.

R.Lippin: Kes tervikpildi eest peab hoolitsema? Kas riigi tasandil valitsus või ELVL?

K.Kallas: Mõlemalt poolt joonistatakse kokku, aga hetkel näete teie kõige paremini seda pilti.

R.Voltri: Kui te olete huvitatud, et erinevad ministeeriumid ja teile tulevad asjad kokku läheks, peate ise initsiatiivi näitama. Minu palve on ELVLile ja KOVidele, et tulge laua taha ja avaldage arvamust ning andke võimalikult palju sisendit.

OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.

3. Õpetaja tööaja ja -koormuse arvestus, töörühma ettepanek haridusleppesse

KUULATI: Reemo Voltri tutvustas töörühma ettepanekut õpetaja tööaja- ja -koormuse osas.

TÖÖAJA ja TÖÖKOORMUSE ESIALGNE VISIOONI MUSTAND_1.pdf | 118.92 KB | pdf

R.Voltri: Töörühm leidis, et meie eesmärk võiks olla konsensuslik selles osas, millised tööülesanded mahuvad 35 tunni sisse ja mis ei mahu.  On eesmärk vaadata otsa, kuidas ülekoormust reguleerida ja et seda ei tekiks. Ilmselt seadusandlust tuleb kohendada. Eestis töötavad õpetajad kahe koormusega: 0,… või 1,0. Kõik mahutatakse 35 tunni sisse. See muudab tegelikkuses pilti, kõik töötavad 1,0 ja palk on 2500. Või siis töötab õpetaja 1803 euro eest ja kõik tööülesanded mahutatakse sinna sisse. Kvalifitseerimata õpetajate protsent ei ole väga tõusnud, sest õpetajate arv on tõusnud, on seal 20% peal. Kvalifitseerimata õpetajate arv on tõusnud 2500lt pea 4000 peale selleks õppeaastaks. Panen teile töörühma dokumendi kommenteerimiseks.

V.Luhalaid: Seoses eestikeelsele õppele üleminekuga Ida-Virumaal see protsent tõenäoliselt tõuseb.

R.Voltri: Ei usu. Kui Narva linn ikka otsiks tegelikult õpetajaid, siis nad leiaks. Võib-olla 50. aastased  õpetajad läheksid sinna, kui tehtaks üleriigilist kampaaniat. Meil on väga suur hulk inimesi, kes omavad vastavat haridust, kuid ei tööta sellel eriala.

K.Parve: Need, kellel on õpetajaharidus varasemast olemas, võiks olla mingi kindlus/teadmine, et nad on teretulnud kooli tagasi.

OTSUSTATI: Töörühma liikmetel on võimalus teha ettepanekuid õpetaja töökoormuse ja tööarvestuse osas. Ligipääs ühiskausta on avatud 13. mai lõunani.

Jan Trei                                                                                  Angela Saksing
ELVL asedirektor                                                                  töörühma koordinaator

ELVL HNT töörühma koosolek 09.05.24.pdf | 197.51 KB | pdf

Töörühma koosoleku (Teams ja kohapeal ELVL büroos) protokoll

Tallinn, 07.02.2024
Algus kell 09.00, lõpp kell 10.35

Osalejad Teamsis: Tiivi Tiido, Mari-Epp Täht, Priit Põldma, Anneli Eesmaa, Kaarel Rundu, Carmen Viherpuu, Meeli Pärna, Birgit Tammjõe-Tulp, Ene Täht, Jan Trei.
Osalejad büroos: Robert Lippin, Laur Kaljuvee, Maris Toomel, Marju Randlepp, Marju Aolaid, Angela Saksing.
Kutsutud külalised: Kadi Reintam (Teams), Helmut Hallemaa.
Puudusid: Krõõt Kiviste, Riho Raave, Heiki Hansen, Larissa Degel, Tiina Oraste.

Päevakord:  

1. Töörühma esimehe valimine;
2. Laekunud riigieelarve 2025. a läbirääkimiste ettepanekute läbivaatamine;
3. Ühiste ELVL HNT töörühma 2025. a riigieelarve ettepanekute kujundamine ja       koondamine;
4. HNT töörühma 2025. a tööplaani arutelu;
5. Koolitoidu teekaart;
6. Kohapeal tekkinud küsimused.

1. Töörühma esimehe valimine

Valimisprotsessi tutvustas ja viis läbi ELVL asedirektor Jan Trei. Valimisprotsess toimus Teamsi keskkonnas ja hääletamine Chatis.

Ettepanek Jan Treilt: kandidaadiks Maris Toomel, ELVL juhatuse liige.

Põhjendus: Oleme liidus minemas seda teed, et juhatuse liige juhatab mingit valdkonna töörühma ja seda selleks, et tuua valdkonna teemasid juhatusse.

Kas Kas Maris Toomel on nõus? – Maris Toomel: JAH

Teisi kandidaate ei esitatud.

Suleti nimekiri Maris Toomeli kandidatuuriga.

Hääletamise tulemus: 13 poolthäält.

Otsustati: Maris Toomel on valitud ELVL HNT töörühma esimeheks.

2. Laekunud riigieelarve 2025. a läbirääkimiste ettepanekute läbivaatamine
   Materjal eraldi failis.

3. Ühiste ELVL HNT töörühma 2025. a riigieelarve ettepanekute kujundamine ja       koondamine

Töörühm valis ettepanekud, millega 2025.a riigieelarve läbirääkimistel edasi liikuda, esitades need ka ELVL juhatusele:

• Koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulu toetus. Peab suurenema ja olema kasvavas sünkroonis õpetaja alampalgaga. Lasteaiaõpetajate palgatoetuse arvestuse muutmine, s.h võrdsetel põhimõtetel toetus kõigile omavalitsustele (praegu osad KOVid toetust ei saa).
• Haridustoetuse õiglane jaotus. Õpilaste arvu kasvuga kaasnevad KOVile täiendavad kulud nelja kalendrikuu osas (sept - dets), sh tuleb vaadata üle HEV laste rahastus, sest puudutab ka neid, sest tuge vajavate laste arv tavaliselt septembris oluliselt suurem. Andmed, mis võetakse eelmise aasta novembri seisuga on hoopis teised (s.h HEV lapsed) kui need, mis on uue õppeaasta alguses.

Lisatud Rae VV näide põhjenduseks, so koos õpilaste arvu kasvuga ja täiendava KOV kuluga (13.12.22)

• Tervisliku koolilõuna toetuse suurendamine kuni kahele eurole. Antud ettepanek oli ELVL HNT töörühma ettepanek 2023.a RE läbirääkimisteks:

Kasvav inflatsioon, sh toidukaupade hinnatõus ei võimalda kehtiva (alates 01.01.2018) ühe euro suuruse toetuse juures õpilase kohta ühes õppepäevas enam pakkuda kvaliteetset ja täisväärtuslikku koolilõunat. (Koolitoidu Liidu ettepanek ühe koolilõuna hind 1,5 eurot ja alla 100 õpilasega koolis 1,8 eurot). NB! 2025. a suvest on plaanis kehtestada uus määrus koolitoidule, mille kohaselt kvaliteetne toit on prioriteet ja selle  pakkumiseks välja arvutatud hind ca 1.50, mis kallineb ca 14 % veel.  

4. HNT töörühma 2025. a tööplaani arutelu

Töörühm tutvus tööplaani kavandiga.
Otsustati: lisada tööplaani punkt „Koolijuhi kompetentsi mudel“.

5. Koolitoidu teekaart

Kuulati Kadi Reintami (Sotsiaalministeerium) ülevaadet „Koolitoidu teekaardist“. Helmut Hallemaa küsis, mis on ajagraafik, sest koolitoidu hind uue määruse järgi on suurem. Kadi Reintam vastas, et kulude analüüs on tehtud, maksumuseks on 1,50 ja uue määrusega tõuseb tõenäoliselt 14%. Ees seisavad läbirääkimised ja poliitilised otsused selles osas, mis saab edasi, suur roll on siin ka HTMil.

Saadud info võeti teadmiseks.

6. Kohapeal tekkinud küsimused

• Laur Kaljuvee tõstatas küsimuse e-eksamite teemal. Jaanuari lõpus toimunud HTM infotunnis e-eksamite kohta selgus, et eksamite edukaks läbiviimiseks on vaja luua spetsiifilised tingimused, mis tähendab, et väga paljudel koolidel on vaja riistvara juurde osta. Tarneajad kaupadel on sellised, et eksamite algusajaks ei ole enam võimalik valmis saada. Rakvere linna munitsipaalkoolide hinnangulised kulud riistvarale 40 000 eurot, millele lisandub IT-personal, kes peaks eksamite ajal tehnilist tuge pakkuma. Kas ja kuidas ELVLi juhatus sellest võiks teada anda, et järjekordne lisakoormis juba kinnitatud eelarvete ja võimatult kiire täitmise tähtajaga. Kuidas on olukord teistes KOVides?

Töörühm leidis, et HTM võiks anda KOVidele teada oma pikaajalistest  plaanidest, tegevustest, mis toovad KOVidele kaasa kulusid. Laur Kaljuvee saadab töörühmale e-kirja e-eksamite kohta. Uurime, kuidas on antud teema osas olukord teistes KOVides.

• Alushariduse seadusest. HTMi infotund toimub 14. veebruaril, teemaks ELVLi esitatud ettepanekud eelnõusse. ELVL oli ainukene, kes ei kooskõlastanud antud seadust. Tagasiside haridusministri poolt on olnud, et ELVL ei olnud nõus vaid kahe punktiga.
   
• Linnade ja Valdade Päevad toimuvad 10.-11. aprilll Tartus. KOV haridusjuhtide päev toimub 11. aprillil põimituna teiste teemade vahele. Otseselt KOV haridusjuhte puudutavad teemad on alushariduse seadus, formaalse ja mitteformaalse õppe lõiming ja sellega seotud hariduspoliitika muudatused ja õppimiskohustusliku ea tõstmise teema.
   
• 19. veebruari kohtumine HTMis, kus alustatakse kollektiivlepingu läbirääkimisi. Osad KOVid on plaaninud minna, teised ei ole. Küsimus on, mis on KOVide roll läbirääkimistel? Kui rahakott on riigi käes? 15. veebruaril korraldab ELVL infotunni antud teemal KOV juhtidele.
   
• Õpetaja karjäärimudel, mis on ministrile üle antud ei ole kõigi KOVide nägemus  karjäärimudelist. Ministrile on üle antud Madis Somelari töörühma poolt koostatud mudel.

Maris Toomel                                                                                  Angela Saksing
töörühma esimees                                                                  töörühma koordinaator                                                 

ELVL HNT töörühma koosolek 07.02.24.docx | 6.46 MB | docx

Konverentsi projektijuht Angela Saksing (angela.saksing[ätt]gmail.com). 

Konverentsile eelneval päeval on võimalus tutvuda omavalitsuste parimate praktikatega.
Praktikaid jagavad Lääneranna valla naaberomavalitsused.

Ettekanded

Ettekannete salvestused (YouTube)
Fotogalerii

Ettekanded

Ettekannete salvestused (YouTube)
Fotogalerii

Ettekannete salvestused
Fotogalerii

Omavalitsuste poolt koondatud küsimustest lähtudes andsid HTMi esindajad Ü. Matsin, M. Venno ning M. Uusen ülevaate kuidas PGSi tõlgendada teatud küsimustes.

I. Õppetunni pikkus ja õppeaja arvestus sh vahetunnid ja koolipäeva algus
II. Juhendatud v iseseisv õpe.
III. Õpilase nädalakoormus ja erandid.
IV. Ainete lõiming ja õppekava paindlikkus ning B-võõrkeel.
V. Küsimused.

Infotunni salvestis.

TI-Hüppe SA tegevjuhi Ivo Visaku ülevaade TI-hüppe plaanidest ja tegevustest.

Jaako Lindmäe ettekanne Toimepidevus ja kriisivalmidus.

Kaire Soomets ja Hele Leek-Ambur ettekanne Kvaliteetsed teenused noortele: kuidas me ühiselt sinna jõudsime?

Ettekandjaks Liina Põld, üldharidus- ja noortepoliitika asekantsler.

Infotunni video.

Infotunni slaidid.

ELVLi ja HTMi ühine infotund alusharidusseaduse rakendamisest.

Maila Rajametsa slaidipõhine ettekanne.

KOVde ja lasteaedade küsimused I osa.

KOVde ja lasteaedade küsimused II osa.

KOV haridusjuhtide õppepäeva ettekanded on leitavad SIIT.

Õppepäeva ettekanded 

Õpetaja töö- ja palgakorralduse kaasajastamine - pilootprojekt VOL2

Slaidikava

Õpetajate järelkasvu tegevuskava ELVL veebiseminar 16.02.22.pdf | 2.36 MB | pdf

Rae valla õpetajate väärtustamine M. Randlepp 160222.pdf | 1.43 MB | pdf

ELVL - Õpetajaameti väärtustamine KOVides H. Ilves 080222.pdf | 981.88 KB | pdf

Dokument valmib 2026. aasta kevadel.

Mis see on? Tegemist on hea tavaga, mis koondab praktilised soovitused ja kogemuslood, et toetada süsteemset ja kaasavat hariduskorraldust. Hea Pidaja Tava keskendub eelkõige haridusjuhtide ja haridusasutuste arengu toetamisele, jagades soovitusi ja kogemusi pidajale sihtide seadmiseks, ülesannete täitmiseks ja väljakutsete lahendamiseks. Lisaks aitab Hea Pidaja Tava luua selgust rollides ja vastutuses erinevate osapoolte vahel ning kujundada ühtset mõtteviisi sellest, milline on üks hea haridusasutuste pidaja.

Kellele see on mõeldud? Tava on suunatud ennekõike haridusasutuste pidajatele ja haridusjuhtidele, kuid see on väärtuslik lugemine kõigile haridusest ja kohaliku elu korraldusest huvitatud osapooltele.

Kelle algatus? Tava koostamist veab eest MTÜ Hea hariduskorraldus Eesti Linnade ja Valdade Liidu tellimusel ning Heateo Haridusfondi toel. Projekti on kaasatud veel Hea Pidaja Tava töörühm, kuhu kuuluvad erinevate huvigruppide esindajad (haridusasutuste pidajad, kooli- ja lasteaiajuhid, ülikoolide esindajad ning Haridus- ja Noorteameti (HAKA) eksperdid) ning peegelduskogu, mis koosneb haridusvaldkonna ekspertidest ning kelle ülesandeks on Hea Pidaja Tava valideerida ja üldpõhimõtted kinnitada.

Hea pidaja tegutseb viie põhimõtte järgi:

• Õppija huvid on esikohal 👉 Õppija heaolu, areng ja võimalused õppimiseks määravad suuna nii strateegiliste valikute, juhtimisotsuste kui ka haridusasutuste arendamise tegevustes.
• Koostöö on usalduslik ja rollid selged 👉 Hea pidaja jaoks on oluline usaldusliku koostöö loomine haridusjuhtide vahel, et koos tegutseda ühiselt seatud visiooni ja eesmärkide nimel.
• Kommunikatsioon on selge ja sisukas 👉 Hea pidaja tagab haridusvaldkonnas sisulise, selge ja avatud kommunikatsiooni, mis toetab usaldust ja koostööd kõigi osapoolte vahel. Avatud suhtlus loob ühtse mõistmise.
• Juhtimine on tõenduspõhine ja läbipaistev 👉 Hea pidaja tugineb otsuste langetamisel usaldusväärsele analüüsile, kogutud andmetele tagades otsustusprotsesside läbipaistvuse ja põhjendatuse.
• Muutused on süsteemselt juhitud 👉 Hea pidaja juhib muutusi teadlikult ja strateegilisest vajadusest lähtuvalt, toetudes muutuste juhtimise teooria põhimõtetele.

Hea Pidaja Tavast saab lugeda: 

👉strateegilisest planeerimisest
Märksõnad: arengukavade koostamine; haridusvaldkonna seiramine; õigusruumi loome. 

👉 haridusvõrgu kujundamisest
Märksõnad: haridusvõrgu ümberkorraldamine; teenuste tsentraliseerimine; transpordikorraldus

👉Eelarvestamisest
Märksõnad: koostöö eelarve ja eelarvestrateegia koostamisel; eelarve mudeldamine; juhi roll finantsjuhtimises.

👉 Inimeste juhtimine
Märksõnad: juhi professionaalse arengu toetamine; vestlused; juhtide värbamine ja sisseelamine; tööandja maine kujundamine

👉 Koostöövõrgustike ja sidususe loomine
Märksõnad: üleriigilised ja maakondlikud võrgustikud; võrgustikutöö eesmärgistamine; koostöö hoolekogudega ja hariduskomisjoniga; valdkondade vaheline sidusus.


Hea Pidaja Tava loomisel kogume ka omavalitsuste kogemuslugusid.
Ole julge ja jaga oma lugu teistega. Ankeedi leiab SIIT.


2026. aasta kevadel on toimuvad ka Hea Pidaja Tava tutvustavad seminarid. Püsige lainel!
Kui Sul tekkis Hea Pidaja Tavaga seoses küsimusi või mõtteid, siis võta meiega ühendust - hea@hariduskorraldus.ee

• Et haridus oleks kättesaadav ja kvaliteetne, tuleb haridusvõrgu korrastamisel ajaga kaasas käia ja arvestada demograafiliste muudatustega. Haridusvõrk vajab korrastamist nii omavalitsustes, kus õppekohti on oluliselt enam kui õpilasi, kui ka seal, kus õppekohti tuleb juurde luua. Viimase 20 aasta jooksul vähenenud üldhariduskoolide õpilaste arv ja linnastumine on seadnud kooli pidajad silmitsi väljakutsetega, mille lahendamisest sõltub, kas suudame igas Eesti omavalitsuses tagada ühtlaselt hea õppe kvaliteedi ja vajaminevad avalikud teenused.
• Kuigi õpilaste arv lähiaastatel mõnevõrra suureneb (siiski vaid suuremates linnades), on kasv ajutine ning Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt jätkub tulevikus rahvaarvu vähenemine. Väheneva õpilaste arvu tõttu on paljud koolihooned muutunud ruumikasutuselt ebaefektiivseks, märkimisväärne osa hariduskuludest kulub pooltühjade ja suuri investeeringud vajavate hoonete ülalpidamisele ja remontimisele ning maapiirkondade ja keskuste koolide pinnakasutuse vahe oli sageli kahekordne.
• Koolivõrk tervikuna peab õppijale tagama põhivajaduse – võimaluse kujuneda informeeritud ja teadlikeks kodanikeks, kes on suutelised iseseisvalt analüüsima ja otsustama globaalses maailmas – rahuldamise. Koolivõrgu ümberkujundamine peab lähtuma demograafilise olukorra muutusest, arvestama regionaalarengu vajadusi, tagama õppijatele võrdsed kvaliteetse hariduse omandamise võimalused, olema tasakaalustatud ja kõiki erinevaid asjast huvitatud osapooli informeeriv ja kaasav.
• Tuleb arvestada, et rohkem kui kolmandik õpetajatest jõuab kümne aasta pärast pensioniikka või on juba praegu pensionieas. Olukorras, kus mitmes piirkonnas on õpetajaid puudu ja noorte õpetajate järelkasv tagasihoidlik, töötab 42% õpetajad osakoormusega 3 Kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal on viimasel kuuel õppeaastal olnud langustendentsis ja piirkonniti ebaühtlane.

Mida arvestada haridusvõrgu ümberkorraldamise otsuseid tehes?

•  

 

Veebinar 22.04.2021 koolivõrgu korrastamisest

22.04.2021 toimunud veebikoolituse 1. osa on järelvaadatav SIIT.  

22.04.2021 toimunud veebikoolituse 2. osa on järelvaadatav SIIT.

• Koolivõrgu ümberkorralduste protsess - Indrek Riisaar/HTM haridusvõrgu osakonna juhataja

• Andmepõhine otsustamine koolivõrgu ümberkorraldamisel - Sandra Fomotškin/HTM juhtivanalüütik
• Ümberkorraldamise aja- ja tegevuskava - Lii Laanemets/Türi valla vallasekretär, Karin Tenisson-Alev/Järva valla vallasekretär

• Haridusvõrgu korrastamine Viljandi linna näitel - Janika Gedvil/abilinnapea

• Haridusvõrgu korrastamine Haapsalu linna näitel - Mari-Epp Täht/haridusnõunik 

• Haridusvõrgu korrastamine Põltsamaa valla näitel - Karro Külanurm/abivallavanem

• Paikuse huvikooli ja üldhariduskooli tegevuse ühendamine Pärnu linna näitel -  Ene Koitla/haridusosakonna juhataja

• Haridusvõrgu korrastamise ettevalmistused Saaremaa valla näitel - Urmas Treiel/haridus- ja noorsootöö osakonna juhataja

Kompetentsimudelid

• Haridusasutuse juhi kompetentsimudel (EKJÜ, Heateo SA, Fontes, HTM 2023)
• Maailma parima haridusasutuse juhi kompetentsimudel (SA Innove 2013)

Värbamine

• Haridusjuhi edukas värbamine - veebitöötoa video (Heateo SA 2025)
• Haridusjuhi värbamise käsiraamat (Heateo SA 2023)

Kriisijuhtimine

• Õppeasutuse kriisijuhised: kriisiplaan, tegevuskaardid (HTM veebileht)
• HTMi 17.09.25 infotunni ettekanne ning videosalvestus.

Muudetud palgakorraldust (aluseks olevad õigusaktid on korrastatud KOVi ja kooli tasandil, finantsmudel sellega kooskõlas) rakendavad omavalitsused:

• Kohila vald
• Kambja vald
• Järva vald
• Lääneranna vald
• Võru linn

Rakendamist ette valmistavad omavalitsused:

• Rae vald
• Märjamaa vald

Programmis osalenud omavalitsused: Võru vald, Võru linn, Narva linn, Otepää vald, Kose vald, Rakvere vald, Kambja vald, Viimsi vald, Viljandi vald, Haapsalu linn, Tallinna linn, Rae vald, Põltsamaa vald.

Kaasajastamist toetavad visuaalse materjalid

Slaidikava vaata opetaja.kovit.ee
Slaidikava koos muusikaga https://youtu.be/nUZm4oEyma8

• Õpetaja- ja palgakorralduse kaasajastamine - 1. video,  Hille Ilves
• Õpetaja- ja palgakorralduse kaasajastamine - 2. video,  Heidi Uustalu
• Õpetaja- ja palgakorralduse kaasajastamine - 3. video,  Anu Vau
• Õpetaja- ja palgakorralduse kaasajastamine - 4. video,  Mare Tamm
• Õpetaja- ja palgakorralduse kaasajastamine - 5. video,  Margus Veri
• Õpetaja- ja palgakorralduse kaasajastamine - 6. video,  Päivi Märjamaa
• Õpetaja- ja palgakorralduse kaasajastamine - 7. video,  Triin Noorkõiv

Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Fontese koostöös sündinud "Õpetajate töö- ja palgakorralduse kaasajastamise käsiraamat". 

Veebiseminar 05.05.2021

• 05.05.2021 veebiseminar- Õpetaja ja palgakorralduse kaasajastamine I osa
• 05.05.2021 veebiseminar - Õpetaja ja palgakorralduse kaasajastamine II osa

Õpetaja töö- ja palgakorralduse kaasajastamine 2023

 Eesti Linnade ja Valdade Liit on koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Haridus- ja Noorteameti ja Fontesega viinud ellu pilootprojekti "Õpetaja töö- ja palgakorralduse kaasajastamine". Projekti eesmärk on haldusreformi järgselt ühinenud omavalitsuste toetamine ning kus vajadus, töötada välja õpetajaametist kui tervikust ja õpetajate kompetentsimudelist lähtuvad töö- ja palgakorralduse põhimõtted, kõikides konkreetse KOVi üldhariduskoolides. Koostöös sündis ka "Õpetajate töö- ja palgakorralduse kaasajastamise käsiraamat".

Kokkuvõte projektist

• Pilootprojekt läbiviimise aeg: jaanuar- detsember 2023.
• Projekti juhid: Eesti Linnade ja Valdade Liit: Hille Ilves (2022/23), Angela Saksing (alates augustist 2023)
• HTM toetuse kasutamine: kokku 40 000 €
  • sh seminaride korraldamise kulud (sh ruumi rent, toitlustus jms) 13 551 €
  • sh mentorite, ekspertide, projektijuhtimise kulud 26 449 €
• KOVide loetelu, et oma meeskondadega projektis osalesid: Võru vald, Võru linn, Narva linn, Otepää vald, Kose vald, Rakvere vald, Kambja vald, Viimsi vald, Viljandi vald, Haapsalu linn, Tallinna linn, Rae vald, Põltsamaa vald.
• Projektis osalevatest KOVidest oli loodud 2 gruppi.
• Mõlemale grupile oli 3 koostööseminari.

1. Sissejuhatus. Õpetajaameti väärtustamine. Miks vaja õpetaja töö- ja palgakorralduse muudatusi, kuidas neid juhtida? Vastutus õpetaja töö ja palgakorralduse kujundamisel, õiguslikud alused.
2. Õpetaja ametikoha ja palga statistika ja analüüs, õpetajate töö- ja palgakorralduse põhimõtted ja finantseerimine.
3. KOVide tegevusplaanid: muudatuste mõtestamisest hästi läbi mõeldud tegevusplaanini!

Põhiliste koostööpartneritena olid kaasatud järgmised organisatsioonid: Figure Baltic Advisory  (endine Fontes Palgakonsultatsioonid), Alustavat Õpetajat Toetav Kool MTÜ ja HTM. Mentorite ja ekspertidena olid kaasatud koolijuhid, õppejuhid, KOV haridusjuhid, HTM sisuametnikud. Kokku 25 inimest.

Projekti vahekokkuvõtted

• Kõikidel seminaridel osales 13st KOV meeskonnast 11. Koostööseminaridel osales ja mõtestas õpetaja töö- ja palgakorralduse kaasajastamiseks vajalikke tegevusi ja osales kodutööde ettevalmistamises 52 KOV ametnikku.

• KOV muutuste juhtimise meeskonna projektijuhi ja meeskonna liikmed määrasid  KOVid ise. Meeskondadesse kuulusid abilinnapead/vallavanemad, haridusjuhid, koolijuhid, finantsjuhid, kommunikatsioonijuhid, õigus-ja personalijuhid. Mitmetele KOVide on olnud  takistuseks KOV meeskonna muudatused, projektijuhi vahetumine, poliitilise võimu vahetumine.

• Kõik KOVid analüüsisid oma KOVis kehtivaid õpetaja töö- ja palgakorralduse finantseerimisega seotud ja õiguslikke aluseid ja kaardistasid probleemid, mis vajavad lahendamist. Põhilised väljakutsed, millega projekti käigus tegeleti ja jätkuvalt tegeletakse:

1. KOVil puudub KOV meeskonnale ühiselt mõistetavad õpetajate töötasu finantseerimise mudelid ja  ülevaade, kuhu kaob õpetaja palgaraha, kui see on antud kooli eelarvesse ja ikka on vähe.
2. Koolipidajal ja haridusasutuste juhtidel puudub ühtne arusaam, mis on õpetaja tööülesanded ja ühtsed õpetaja töötasustamise alused.
3. Õpetajal on vähene teadlikkus oma töötasu kujunemise alustest, õigustest ja kohustustest.
4. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses aastal 2013 sätestatud õpetaja töö- ja palgakorralduse kaasajastamise põhimõtted ei ole olnud alati vastavuses kehtiva seadusandlusega. KOVide ja koolide palgakorralduse põhimõtted ja töölepingud vajavad kaasajastamist (viia õpetaja töötasu arvestus kontakttunnipõhiselt arvestuselt üle üldtööaja põhiseks, õpetajate töölepingute ja ametijuhendite uuendamine);
5. omavalitsuse arengukavades ja tegevuskavades õpetajaameti väärtustamise ning töö- ja palgakorralduse kaasajastamise teemat ei ole piisavalt mõtestatud;
6. KOVidel ei ole olnud  erinevatel põhjustel õpetaja töö- ja palgakorralduse kaasajastamise  teemaga  piisavalt võimekust tegeleda (inimvara, koostöö, rakendamisel tugi, haldusreform jne).
7. statistika ülevaatest selgus, et paljude omavalitsuste koolidel on olulisi erinevusi EHISe ja töölepingus kokku lepitud õpetajate tööaja ja koormuste määratlemise osas.
8. Projekti meeskond sai liiga suur, kaasasime ka huvikoolide juhid  ja teisi ametnikke. Siis tekkis olukord, kus projekt siiski keskendus üldharidusele ning teised jäid kõrvale. Üldhariduse juhid ei näidanud üles entusiasmi, sest oodati lahendusi ülalt. Poliitilist kokkulepet muutusi ellu viia ei õnnestunud, vallas vahetus võim. Seega töötasime rahandusosakonnaga sisuliselt kahekesi, et praeguse olukorra analüüs valmis saada.

KOV meeskondade kasutegur projektist

• Strateegiliste muudatuste mõtestamine ja ellurakendamine on pikk protsess. Muudatuste mõtestamisest analüüsini, analüüsi tulemustest tegevus-ja kommunikatsiooniplaanini ja seejärel seire ja vajadusel süsteemi järjekordne kohendamine. Muudatuste juhtimine on pidev protsess ja vajab rakendamise tuge nii KOVi seiseselt kui KOVide üleselt.
• Koolipidajana oleme saanud targemaks ja teadlikumaks hetkel toimivast süsteemist ja ka probleemidest, mis selles valdkonnas on.
• Kuna varem ei oldud erinevate valdkondade inimestega koos seda teemat arutatud, siis selle projekti raames tekkis suurem ühine mõistmine õpetajate töö- ja palgakorralduse temaatikast ja võimalikest lahendustest selle paremaks korraldamiseks sh hariduse sisujuhi, õigusjuhi ja finantsjuhi ühine arusaam. Kõige keerulisem oli koolijuhtidele muutuste selgitamine.
• Projekti suur väärtus on tekkinud võrgustik, mentorid ja eksperdid. Saime projektist väga hea sotsiaalse kapitali, eksperdid ja projektis osalenud KOV-id, kes vajadusel annavad nõu.
• Soov on piloodi tegevuste toel  luua parim õpetaja motivatsioonipakett Eestis.
• Mudeli väljatöötamise perioodil oli kokku lepitud regulaarne meeskonnatöö aeg. Õnnestumisele aitas kaasa meeskonnaliikmete pühendumine ja vastutuse võtmine, koostöö koolijuhtidega ning koolijuhtide valmisolek muudatuse läbiviimiseks. Koolide juhtkonnad sai aru muudatuse vajadusest ja olid toetavad. Kommunikatsiooni koolides viisid läbi koolijuhid.
• Arenes meeskonnaliikmete koostööoskus, üksteise mõistmine, aktsepteerimine. Tuumikmeeskonnaga seminaridel osalemine, ühiselt kodutööde ettevalmistamine ning jagamine teiste omavalitsuste tuumikmeeskondadega, seminaridel teiste omavalitsuste tuumikmeeskondadega arutlemine ning kuuldud info ja kogemuste jagamine oma laiendatud meeskonna liikmetele toetas planeeritava muudatuse kavandamist.
• Paranes õpetajate ja koolijuhtide teadlikkus õigusnormidest ja töösuhete regulatsioonist.
• Seminarid olid sisukad ning hästi korraldatud. Oli nii teoreetilist osa kui ka praktilist, kus sai koos mentoritega probleeme läbi arutada ning lahendusi otsida. Isiklikult väga meeldisid praktikute ettekanded.
• Materjalid väga lihtsasti leitavad ja kättesaadavad.  Käsiraamat on väga hea. Kindlasti on hea materjal ettekandjate slaidi, mida kasutada oma meeskonna ettekannete sisendiks.

KOV meeskondade ootused õpetajapoliitikat kujundavale Haridus-ja Teadusministeeriumile

1. KOVidel on vajadus EHISes õpetajate statistika juhtimislaua järele, kuhu ühtse metoodika kohaselt koondataks iga aasta novembriks põhilised õpetaja statistika koondandmed koolipidajale ja koolijuhile koos analüüsimiseks.
2. Jätkata KOVide õpetaja töö- ja palgakorralduse kaasajastamise rakendamiseks projektide (osalist) finantseerimist Haridus-ja Teadusministeeriumi eelarvest. Järelseminarid ka piloodis juba osalenud KOVidele on väga olulised.
3. KOVidele regulaarsed seminarid ministeeriumi poolt  hariduspoliitiliste muudatuste teemal teadlikkuse tõstmine, st koostöised kohtumised, kuhu kaasatakse nii pidajad kui ka koolijuhid. Vajalikud on laiemalt KOVi meeskonnaliikmete koolitused suurte muudatuste ellukutsumisel ja  rakendamiseks. Võiks olla kord-paar aastas ühisseminarid või infopäevad koolipidajatele/juhtidele  heade praktikate jagamisest, finantseerimisest.
4. Riigieelarvest õpetajate sihtsotstarbelise tööjõukulude toetuse ja KOV tulubaasi kasvuks (juhtimine, tugiteenused) pikaajalised kokkulepped RESis, millest lähtudes  KOVid saavad töö-ja palgakorralduse kujundamisel teha ka ise pikaajalisemaid plaane kui 1 aasta. Oluliseks edusammuks hindame diferentseerimiskomponendi suurendamist 17,1%-lt  20-le%, see peaks ka tulevikus tõusma.
5. Õpetaja karjäärimudeli arengute osas selgus sh rakendamisel selge vastutus: ministeerium, pidaja, koolijuhi, õpetaja.
6. Selge tegevusplaan gümnaasiumiastme ja keskhariduse korralduse osas omavalitsustele. Kas või milline on KOV-i edasine roll keskhariduse kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamisel?

Esimene KOV grupp:

Teine KOV grupp:

Noorsootöö

• Noortevaldkonna korraldamise kvaliteedi hindamise kriteeriumid omavalitsustele (HTM 2024)
• Noortevaldkonna digipädevuse ja -küpsuse hindamise tööriistad (TLÜ 2023)
• Kvaliteedijuhtimine noorsootöös (HTM 2022)
• Noortekeskuste miinimumstandard (Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus 2020)

Huviharidus

• Juhendmaterjal huvihariduse ja huvitegevuse kavade koostamiseks kohalikele omavalitsustele (HTM 2024) 

2022. a kevadest kuni 2023. a sügiseni osales 12 omavalitust pilootprogrammis, mille tulemusena valmis juhendendmaterjal "Kohalik omavalitsus kui partner täiskasvanute õppimise toetamisel".