Kriisivalmidus ja siseturvalisus

Esimees: Maido Nõlvak, Rakvere vallavanem.

Töörühma liikmed: 
Evelin Uibokand, Tartu Linnavalitsuse kriisikoordinaator (ELVL töörühma aseesimees);
Eve East, Toila vallavanem;
Erik Sandla, Harku vallavanem; 
Triin Varek, Rakvere linnapea, Rakvere linna ja valla kriisikomisjoni esimees;
Jorma Riivald, Otepää vallavanem;
Gert Villard, Rapla vallavanem;
Külliki Kiiver, Häädemeeste vallavanem;
Uno Paas, Keila Linnavalitsuse nõunik (kureerib siseturvalisust ning kriisikommunikatsiooni);
Riivo Noor, Anija vallavanem;
Kairi Hõbemeri, Alutaguse abivallavanem;
Riho Johanson, Saue abivallavanem;          
Gunnar Havi, Saaremaa valla kriisivalmiduse nõunik;
Janek Lass, Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti juhataja asetäitja.

Asendusliikmed:
Virko Kolks, Saue vallavarahalduse juhataja;
Karmo Näkk, Pärnu linnamajanduse osakonna juhataja, vastutab kriisijuhtimise eest.

Kriisivalmiduse ja siseturvalisuse töörühma koosolek

30. mai 2023 kell 10.00- 13.00

Tapa sõjaväelinnak

Osalejad töörühma liikmed: Eve East, Toila vald; Jaanus Barkala, Otepää vald; Gert Villard, Rapla vald; Uno Paas, Keila linn; töörühma aseesimees Triin Nõmmistu, Kambja vald; töörühma esimees Maido Nõlvak, Rakvere vald; Jüri Bachman, Lääne-Nigula vald; Kairi Hõbemeri, Alutaguse vald; Riho Johanson, Saue vald; Marelle Erlenheim, Saue vald; Jan Trei, ELVL asedirektor; töörühma koordinaator Mailiis Kaljula, ELVL nõunik.

Kutsutud: Toomas Johanson, ELVL finantsnõunik.

Osalejad Kaitseväe Toetusteenuse keskuse spetsialistid: Toetuse väejuhatuse toetusteenuste keskuse juhataja Viljar Kurg; Sotsiaalteenistuse juhataja Pille Priilinn-Türk; Kaitseväe peakaplan, kapten Ago Lilleorg; Toetuse väejuhatuse toetusteenuste keskuse spetsialist Kadri Soots; Kaitseväe Peastaabi Strateegilise Kommunikatsiooni osakonna tsiviil-sõjalise koostöö ja otseteavitus jaoskonna ülem Gert Treu, 1. jalaväebrigaadi staabi operatiiv- ja väljaõppejaoskonna ülem Margus Sander ja 1. jalaväebrigaadi luure- ja julgeolekuosakonna staabiohvitser Deevi Ots.

Puudusid töörühma liikmed: Erik Sandla, Harku vald; Taniel Vain, Harku vald; Triin Varek, Rakvere linn;  Külliki Kiiver, Häädemeeste vald; Aivar Toompere, Tallinn; Riivo Noor, Anija vald; Asendusliige: Aivar Riisalu, Lääne-Nigula vald; Virko Kolks, Saue vald; Karmo Näkk, Pärnu linn.

Päevakord:

1.           Ülevaade Kaitseväe Toetusteenuse keskuse teenustest

1.1.       psühholoogiateenistus

1.2.       sotsiaalteenistus

2. Masshukkunute matmine

3.           Ülevaade Kevadtormi õppusest

4.           Koostöökohad ja Kaitseväe ootused KOV idele riigikaitseks valmistumisel

1. Ülevaade Kaitseväe Toetusteenuse keskuse teenustest

Toetuse väejuhatuse toetusteenuste keskuse juhataja Viljar Kurg andis ülevaate toetusteenuste keskuse tegevusest. Keskuse põhiülesanne on kaitseväe sotsiaal- ja psühholoogiaalase toetuse ning usulise tegevuse korraldamine. Veel on toetusteenuste keskuse ülesanneteks:

• kaitseväe veteranipoliitika korraldamine;
• teenistuskohustuste täitmisel vigastatute taastusravi ja rehabilitatsiooni korraldamine koostöös teiste kaitseväe struktuuriüksustega;
• hingehoidlik toetus veteranidele, kiriklike talitluste kaudu vaimulik teenimine, mälestusürituste korraldamine ja koordineerimine.

Toetuse väejuhatuse toetusteenuste keskuse koosseisu kuuluvad: kaplaniteenistus ; psühholoogiateenistus ja sotsiaalteenistus. Sotsiaalteenistuse juhataja Pille Priilinn-Türk tutvustas, et sotsiaalteenistus pakub ja korraldab sotsiaalteenuseid ja -toetusi kõikidele kaitseväelastele, veteranidele, kaitseväes teenistusülesannete täitmise tõttu raske tervisekahjustuse saanud isikutele ja nende perekonnaliikmetele. Tihedat koostööd tehakse ka kohalike omavalitsustega, eriti sotsiaalosakondadega, sest kodukülastusi teevad vajadusel KOVi spetsialistid, samuti on tihe koostöö lastekaitse spetsialistidega.

Kaitseväe peakaplan, kapten Ago Lilleorg rääkis kaplanite tööst ja selgitas, et kaplaniteenistus on oikumeeniline, esindades kirikuid ja koguduste liite, mis on koondunud Eesti Kirikute Nõukogusse, kellega Vabariigi Valitsus on sõlminud ühishuvide protokolli. Tegevuse eesmärgiks on toetada kõiki, sõltumata inimese usulistest veendumustest. Oluline on hoida kaitseväelaste võitlusmoraali ja tahet. KOVidel on võimalik kaplaneid (80 inimest reservis) kriiside korral endale appi kutsuda  ametiabi korras läbi  Toetusteenuse keskuse ja peakaplani kaudu.

2. Masshukkunute matmine

Sõja olukorras võivad surma saada nii sõdurid kui ka tsiviilisikud. Kaitsevägi tegeleb üldjuhul vaid sõduritega. Praegu on sellises olukorras hukkunute matmise korraldamine, kus neid on väga palju, puudulikult läbi mõeldud ja vajaks selgemaid juhiseid. Kahjuks ei reguleeri seda ka menetletav tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu (vt https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4cf81a89-1368-4ba1-a62d-1655e2c7c634 ). Ilmselt tuleks täiendada surma põhjuse tuvastamise seaduse regulatsiooni (vt  https://www.riigiteataja.ee/akt/895466?leiaKehtiv ). Läbi on mõtlemata, kuhu ja kuidas eraldatakse maa masshukkunute matmiseks. Olemasolevatel kalmistutel on ruumi vähe. Kas seda peaksid planeerima KOVid? Millal lubatakse tuhastamist, kes ja kuidas teavitab lähedasi jne jne.

3. Ülevaade Kevadtormi õppusest

Ülevaate 15.-26. maini toimunud õppusest Kevadtorm andis  1. jalaväebrigaadi staabi operatiiv- ja väljaõppejaoskonna ülem Margus Sander. Õppusest võttis osa ligi 14 000 ajateenijat, reservväelast, tegevväelast, kaitseliitlast ja liitlasriikide sõdurit üheteistkümnest riigist. Õppus käigus harjutatakse sõjaliste operatsioonide planeerimist ja elluviimist ja tõhustatakse koostööd Eesti ning liitlasriikide üksuste vahel.  Analoogset õppust, mis põhilises osas toimub väljaspool harjutusväljakuid, n.ö päriselus, mujal maailmas eriti ei ole. Järgmise õppuse planeerimine, mis peaks toimuma Läänemaal, juba käib ja sinna võiks kaasata ka KOVid.

4. Koostöökohad ja Kaitseväe ootused KOV-idele riigikaitseks valmistumisel

Osalejad leidsid üksmeelselt, et koostööd tuleb tõhustada. Masshukkunute matmise teemal peaks järgmisele kohtumisele kaasama Siseministeeriumi esindajad, sest kalmistud ja surnute matmine on SIMi vastutusalas. Kohtumisel peaks osalema ka Riigikantselei, sest nende vedada on menetletav tsiviilkriisi ja eriolukorra seaduse eelnõu, mille raames oleks kindlasti vaja täpsustada KOVi riigikaitseliste ametikohtade määramine. Ainult vallavanemast ja linnapeast (need on eelnõu kohaselt riigikaitselased ametid) jääb kriisis omavalitsuse ülesannete täitmiseks väheks.  Tulevase kavandatava õppuse raames võiks kaasata kohalikud KOVid ja nt läbi mängida evakuatsioon, elanike teavitamine (teede kasutamine, mineeritud alad jne). Järgmine siseturvalisuse ja kriisisuutlikkuse läbirääkimiste töörühma koosolek koos Siseministeeriumiga on planeeritud 19. septembril. Lisame sinna päevakorda masshukkunutega tegutsemise plaani temaatika arutelu.

Protokolli koostas
Mailiis Kaljula
ELVL nõunik
Töörühma koordinaator

Kriisivalmiduse ja siseturvalisuse töörühma koosolek protokoll

Aeg: 18. jaanuar 2023 kell 15.00-17.00.

Koht: Roosikrantsi 12/1 Tallinn ja Microsoft Teams

Koosolekul osalejad: Eve East, Toila vald; Triin Varek, Rakvere linn; Uno Paas, Keila linn; Riivo Noor, Anija vald; Maido Nõlvak, Rakvere vald; Jüri Bachman, Lääne-Nigula vald; Riho Johanson, Saue vald. Veebi teel osalesid: Aivar Toompere ja Janek Lass, Tallinn; Karmo Näkk, Pärnu linn ; Kairi Hõbemeri Alutaguse vald; Triin Nõmmistu, Kambja vald; Külliki Kiiver, Häädemeeste vald; Taniel Vain (asendusliige), Harku vald; Marelle Erlenheim (asendusliige), Saue vald.

Kutsutud: Jan Trei, ELVL asedirektor, Toomas Johanson, ELVL nõunik ; Kaido Taberland, Harjumaa Omavalitsuste Liit.

Puudusid: Gert Villard, Rapla vald ; Jaanus Barkala, Otepää vald ; Erik Sandla, Harku vald ; Aivar Riisalo (asendusliige), Lääne-Nigula vald ; Virko Kolks (asendusliige), Saue vald.

1. Koosoleku avamine, töökordade ja siseministri käskkirja projekti tutvustus.

Koosoleku avas Jan Trei. Kinnitati varem töörühma liikmetele saadetud päevakava.

J. Trei andis tagasivaate töörühma loomisest, selle töökorrast ja tegevuse eesmärkidest. Ta tõi välja, et töörühmas saavad omavalitsused võimaluse rääkida riigiga läbi  nii keskvalitsuse kui ka omavalitsuste poolseid ootusi, esitada valdkonna riigieelarve taotluseid ja mõtestada põhjalikumalt õigusloome ning elanikkonna kaitse ja kriisisuutlikkustemaatika küsimusi.

Tutvustati riigieelarve läbirääkimiste töökorda (töökord eelnevalt saadetud töörühma liikmetele).  Töörühma liikmed said ülevaate Vabariigi Valitsuse ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu vahelise RE 2024 ja RES 2024-2027 läbirääkimiste ajakavast nn teekaardist (teekaart on lisatud protokollile).

Samuti tutvustas J.Trei siseministri käskkirja projekti  töörühma moodustamise kohta (projekt saadetud eelnevalt töörühma liikmetele). Töörühm moodustatakse Siseministeeriumi ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu koostöö koordineerimiseks ja eelarve läbirääkimisteks kriisivalmiduse ja siseturvalisuse valdkonnas. Töörühma esimeheks saab Siseministeeriumi pääste ja kriisivalmiduse asekantsler ja tegevusse on kaasatud Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler; Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja; Siseministeeriumi pääste- ja ohutuspoliitika osakonna juhataja; Siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika osakonna juhataja; Siseministeeriumi sisekaitse ja kriisivalmiduse osakonna juhataja; Riigikantselei riigikaitse ja julgeoleku koordinatsioonidirektor ja Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste poliitika osakonna piirkonnajuht.

2. ELVL töörühma esimehe valimised

Järgmiseks toimusid töörühma ELVL poolse esimehe ja riigi töörühma aseesimehe valimised. ELVL töörühma esimeheks valiti ühehäälselt Maido Nõlvak, Rakvere valla vallavanem ja Lääne Virumaa Turvalisuskomisjoni esimees. Enda tutvustuseks märkis Maido Nõlvak, et töörühma teemad on talle väga südamelähedased ja eriti suurt tähelepanu loodab ta pöörata ennetusele. M.Nõlvaku ettepanekul valiti ELVL töörühmale ka aseesimees, kelleks sai ühehäälselt Triin Nõmmistu, Kambja valla abivallavanem ja valla kriisikomisjoni liige. T. Nõmmistu peab tegelemist siseturvalisuse ja kriisisuutlikkusega väga oluliseks ja soovib panustada omavalitsuste turvalisuse ja elanikkonnakaitse tegevustesse. T. Nõmmistu tegi ettepaneku, et järgmine töörühma kohtumine võiks toimuda  Kambjas.
Jan Trei andis koosoleku juhtimise üle Maido Nõlvakule.

3. Töörühma 2023.aasta tööplaani projekt

Töörühm vaatas üle Siseministeeriumi poolt esitatud 2023.aasta tööplaani projekti (projekt eelnevalt saadetud töörühma liikmetele) omavalitsustega koostöö koordineerimiseks ja eelarve läbirääkimisteks. Plaan kiideti üldjoontes heaks. Leiti, et kõik välja pakutud teemad on väga olulised ja ka mahukad. Kuna tegevused on tööplaanis jagatud kvartalite kaupa ja igas kvartalis 5 teemat, siis otsustati välja tuua prioriteedid, mis vajavad tähelepanu esmajärjekorras.

I kvartal- Prioriteet „Julgeolekupoliitika alused 2023".
Töörühma koordinaatorile jäi ülesanne saata töörühma liikmetele materjalid seoses „Eesti julgeolekupoliitika alused 2023" eelnõuga.
ELVL ettepanek: Tõsta p 3. (Kriisideks) Valmisoleku seaduse eelnõu teema II kvartalisse.

II kvartal- Prioriteet „Ulatuslik evakuatsioon, soovitav vaadata koos RES taotlustega"
ELVL ettepanek: Tõsta p 2. RES ja RE läbirääkimisteks - I kvartalisse, kuna seal juba sarnane teema on.
ELVL ettepanek: Lisada uus teema „RK poolt tellitud riskianalüüsi metoodika tutvustus".

III kvartal- Prioriteet „Päästevõrgustiku planeerimise põhimõtted"
Prioriteet „Varjumise korraldamisest"
ELVL ettepanek: Lisada uus teema „Kohtumine Elektrileviga". Viia eelnevalt liikmete hulgas läbi ideekorje probleemidest.

IV kvartal- Prioriteet „Elanikkonnakaitse plaan".

6. Kohapeal tõstatatud küsimused.

Lepiti kokku, et töörühma liikmed võivad lähema aja jooksul (soovitatavalt paari nädala jooksul) esitada ettepanekuid 2024.aasta riigieelarve läbirääkimisteks, mida ehk on võimalik veel lisada juba varem kogutud ELVL ettepanekutele. Ettepaneku tegemisel tuleks see lahti kirjutada ja on soovitatav märkida nõutava summa põhjendus, miks just seda taotletakse.

Järgmine ELVL töörühma koosolek toimub 7.03. kell 10.00-14.00.

Tehti ettepanek, et riigi töörühma kohtumine toimub Siseministeeriumis 14.02. kell 9.00-10.30. Koordinaatoril esitada vastav ettepanek ministeeriumile.

Protokolli koostaja
Mailiis Kaljula
ELVL nõunik
Töörühma koordinaator

Siseturvalisuse TR_koosoleku_ protokoll_180123 (002) (1).pdf | 131.27 KB | pdf

• 13.-14. märtsil toimus Tartus Eesti Linnade ja Valdade Liidu siseturvalisuse ja kriisisuutlikkuse valdkonn töörühma kohtumine

  KOV-ide kriisiülesanded .pdf | 1.1 MB | pdf
  Eesti Linnade ja Valdade Liidu siseturvalisuse ja kriisisuutlikkuse valdkonna .pdf | 83.59 KB | pdf

• 8. mai 2024 infopäev - tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse tervikpakett, sh sotsiaalhoolekande seaduses tehtavad muudatused