Lõimumine

Lõimumine on üks uuemaid Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevusvaldkondi. Meie eesmärgiks on toetada kohalikke omavalitsusi, et nende poolt pakutavad ja arendatavad teenused aitaksid kaasa erinevate rändetaustaga inimeste kohanemisele omavalitsuses, sh uussisserändajad, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed, tagasipöördujad.

Mida me teeme?

  • Koondame valdkondlikku teavet, analüüsime ja tagame seeläbi tõhusa kommunikatsiooni KOV-idele.
  • Korraldame infopäevi, koolitusi, õppereise ja võrgustikukohtumisi, et omavalitsuste oskusi ja võimekust lõimumis, sh kohanemisteenuste pakkumisel suurendada;
  • Arendame ja piloteerime uusi teenuseid koostöös partneromavalitsustega.
  • Juhime lõimumis-, sealhulgas kohanemisvaldkonna koordinaatorite võrgustiku tegevust.
  • Toetame koostööd teiste lõimumis-, sh kohanemisvaldkonna esindajate ja teenuste pakkujate vahel.
  • Kaasame omavalitsusi otsustus- ja arendustöösse.

Kuidas seda teeme?

  • Toetume ESF+ (Euroopa Sotsiaalfond+) vahenditele. ELVL ülesandeks on ellu viia toetavaid tegevusi „Kohalike omavalitsuste toetamisel lõimumise, sh kohanemiseteenuste pakkumisel“ elluviijana kuni 2029. aastani.
  • Kaasame omavalitsusi juba algusest peale läbi erinevate tegevuste: korraldame uuringuid, info- ja koolituspäevi, koostöökohtumisi KOV-ides, õppereise parimate praktikatega tutvumiseks jne.
  • Toetume arengukavale. Toetavaid tegevusi viime ellu “ Sidusa Eesti arengukava 2021–2030 ” seatud eesmärke järgides.
  • Teeme koostööd Kultuuriministeeriumi ning teiste asjaomaste organisatsioonidega tagades Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika perioodi 2021–2027 fondide vahendite sihtotstarbelise kasutamise.

ESF+ projekt „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“

  • Eesti Linnade ja Valdade Liidu ülesandeks on ellu viia Euroopa Sotsiaalfondi+ projekti „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“ vastavalt kultuuriministri 26.01.2023 käskkirjale nr 24.

  • ELVL projekti elluviijana rakendab tegevusi koostöös Kultuuriministeeriumi ning teiste asjaomaste organisatsioonidega, tagades EL ühtekuuluvuspoliitika perioodi 2021-2027 fondide vahendite sihtotstarbelise kasutamise.

  • Kohalike omavalitsuste lõimumis-, sh kohanemisteenuste pakkumise võimekuse ühtlustamiseks ja suurendamiseks eraldatakse perioodi 2023 - 2029 jooksul Euroopa Sotsiaalfond+ vahenditest ja riikliku kaasfinantseeringuna kokku üle 6,1 miljoni euro.

  • Toetatava tegevuse rakendusasutus on Kultuuriministeerium.
    Toetatava tegevuse rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus.
    Toetatava tegevuse elluviija on Eesti Linnade ja Valdade Liit.
    Elluviija partnerid on Tartu linn, Tallinna linn, Rakvere linn, Pärnu linn ja Saaremaa vald.

Projekti sihtgrupiks on vähemalt 18-aastased uussisserändajad, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed, tagasipöördujad.

Uussisserändaja on vähem kui viis aastat Eestis seaduslikult elanud: 

  • välismaalane, kellele on antud Eesti tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduses või välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud alustel; 
  • Euroopa Liidu kodanik, kes on omandanud Eestis tähtajalise elamisõiguse Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel; 
  • Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige, kellele on antud Eestis tähtajaline elamisõigus Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel. 

Erineva keele- ja kultuuritaustaga inimene on üle viie aasta Eestis seaduslikul alusel viibiv isik, kes on saanud Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras, on määratlemata või muu riigi kodakondsusega.

Tagasipöörduja on Eesti kodakondsust omav täiskasvanud isik, kes on Eestisse püsivalt naasnud viimase kaheksa kuu jooksul ja oma elukoha registreerinud Eesti rahvastikuregistris. 

Projektitegevuse tulemusel on suurenenud KOV-ide võimekus pakkuda ja arendada lõimumis-, sealhulgas kohanemisteenuseid eelpool nimetatud sihtrühmale.

Vasakul Euroopa Liidu lipp, paremal Eesti lipuvärvides sümbol

KOV-ide tegevusplaanide koostamine ja sisutegevuste toetamine, lõimumist, sealhulgas kohanemist toetavate teenuste arendamine, sealhulgas veebipõhiste (mitmekeelsete) teenuste pakkumine ja info kajastamine KOV-ide kodulehtedel.

2026. aasta tegevuskava ELVL ja partnerid | 1.7 MB | pdf
2026. aasta eelarve ELVL ja partnerid | 48.83 KB | xlsx


 

  • Kohalike tugivõrgustike arendamine;

  • KOV-ides elavate sihtrühmade kaasamine;

  • Lõimumis-, sealhulgas kohanemisteekondade väljatöötamine ja rakendamine KOV-ides;

ELVL 2025 kokkuvõte sihtruhmade_kohanemise_teekonnakaardi_etapid.pdf | 1.73 MB | pdf
  • Tõhusa rände-, lõimumis-, sealhulgas kohanemisvaldkonna kommunikatsiooni tagamine KOV-ide seas;
  • KOV-ide nõustamine ja teavitamine rände-, lõimumis-, sealhulgas kohanemisvaldkonna küsimustes;
  • Rände-, lõimumis-, sealhulgas kohanemisalase teabe ja tervikpildi kogumine ning analüüsimine;
  • Lõimumis-, sealhulgas kohanemisvaldkonna koordinaatorite võrgustiku arendamine;
  • Lõimumis-, sealhulgas kohanemisalase koostöö toetamine KOV-ide ja sidusrühmade vahel;
  • KOV ametnike ja töötajate sihtrühmaga töötamise võimekuse tõstmine;
  • Ametnike ja töötajate koolitusvajaduse väljaselgitamine ja analüüsimine;
  • Koolituste, töövarjupäevade, õppereiside ja kogemuskohtumiste korraldamine;
  • Juhendmaterjalide koostamine ja levitamine.

  • Tartu linn

Tartu linnas tegeleb kohanemise- ja lõimumistegevustega Tartu Välismaalaste Teenuskeskus (Tartu Welcome Centre).

Tartu linnas on toetavate tegevuste kulud abikõlblikud perioodil 01.01.2023 kuni 30.06.2029 või kuni poolte lepinguliste kohustuste nõuetekohase täitmiseni summas 550 000 eurot.


Kontakt: Kadri Lees
Tartu Linnavalitsuse avalike suhete osakonna juhataja
Tel 5624 1189
E-post kadri.lees@tartu.ee 


Janika Hango
kohanemis- ja lõimumisvaldkonna juht
Tel 5204 674
E-post janika.hango@tartu.ee

Merje Laimets
koordinaator
E-post merje.laimets@tartu.ee

  • Rakvere linn

    Rakvere linnas on toetavate tegevuste kulud abikõlblikud 01.02.2023 kuni 31.12.2028 või kuni poolte lepinguliste kohustuste nõuetekohase täitmiseni summas 292 250 eurot.

    Kontakt: Kai-Ly Sankovski
    Rakvere Linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja
    Tel 5254 4718
    E-post kai-ly.sankovski@rakvere.ee

    Mare Roov
    juhtumikorraldaja
    Tel 5090 822
    E-post mare.roov@rakvere.ee

    Moonika Pitkve
    sotsiaaltöö spetsialist
    Tel 5102 588
    E-post sots@rakvere.ee

  • Tallinna linn

Tallinna linnas tegeleb tegevuste elluviimistega Tallinna Rändekeskus.                  Tallinna Rändekeskuse koduleht

Tallinna linnas on toetavate tegevuste kulud abikõlblikud perioodil 01.03.2023 kuni 31.12.2029 või kuni poolte lepinguliste kohustuste nõuetekohase täitmiseni summas 1 300 000 eurot .

Kontakt: Kaisa Üprus-Tali
osakonnajuhataja
Tallinna Rändekeskus   
Tel 5918 3077
E-post kaisa.yprus-tali@tallinnlv.ee
Tallinna Rändekeskuse Facebooki leht                                                       
Tegevuste tutvustus

Mihhail Jakovlev
lõimumisjuht
Tallinna Rändekeskus
Tel 5781 5533
E-post mihhail.jakovlev@tallinnlv.ee

Viola Läänerand-Moisto
rändevaldkonna teenuste arendusjuht
Tallinna Rändekeskus
Tel 5885 3708
E-post viola.laanerand-moisto@tallinnlv.ee

  • Haapsalu linn

Haapsalu linnas on toetavate tegevuste kulud abikõlblikud perioodil 01.12.2024 kuni 31.12.2026 või kuni poolte lepinguliste kohustuste nõuetekohase täitmiseni summas 304 158 eurot.

Kontakt: Anneli Haabu
abilinnapea
Tel 527 0660
E-post anneli.haabu@haapsalulv.ee

Maire Vilbas
kogukonnatöö spetsialist
Tel 506 8710
E-post maire.vilbas@haapsalulv.ee

Julia Gurjeva
koordinaator
Tel 506 8710
E-post julia.gurjeva@haapsalulv.ee

Tegevuste tutvustus

  • Saaremaa vald

Saaremaa vallas on toetatavate tegevuste kulud abikõlblikud perioodil 01.11.2023 kuni 31.12.2028 või kuni poolte lepinguliste kohustuste nõuetekohase täitmiseni summas 362 960 eurot.

Kontakt: Piret Stepanova
sisserändajate lõimumiskoordinaator 
Tel 5300 9296
E-post piret.stepanova@saaremaavald.ee
Tegevuste tutvustus

Ulvi Lehtsalu
sisserändajate heaolu spetsialist
Tel 5420 0382
E-post ulvi.lehtsalu@saaremaavald.ee

  • Pärnu linn

Pärnu linnas on toetavate tegevuste kulud abikõlblikud perioodil 01.01.2024 kuni 30.06.2028 või kuni poolte lepinguliste kohustuste nõuetekohase täitmiseni summas 373 573 eurot.

Kontakt: Jekaterina Eensalu
kultuuri ja sporditeenistuse juhataja
Tel 5804 0443
E-post jekaterina.eensalu@parnu.ee
Helena Viks
lõimumise projektijuht
Tel 524 2237
E-post helena.viks@parnu.ee

Iryna Zotovych
koordinaator
Tel 
E-post iryna.zotovych@parnu.ee

  • Kohtla-Järve linn

    Kohtla-Järve linnas on toetavate tegevuste kulud abikõlblikud perioodil  01.01.2025 kuni 31.12.2027 või kuni poolte lepinguliste kohustuste nõuetekohase täitmiseni summas 357 680 eurot.

    Kontakt:
    Evelyn Danilov
    sotsiaalteenistuse abilinnapea
    Tel 5295 655
    E-post evelyn.danilov@kjlv.ee

    Kirke Kübarsepp
    sotsiaalteenistuse juhtivspetsialist
    Tel 5309 7737
    E-post kirke.kybarsepp@kjlv.ee

    Vitali Ljubimov
    projektijuht
    Tel 5885 3534
    E-post vitali.ljubimov@kjlv.ee

Projekti sisulised tegevused

Portugali õppereis (Lissabon, Fundão, Coimbra)


Lõimumisnõunik Einike Uri korraldas 09.-14.10.2023 Euroopa Sotsiaalfond+ „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“ toetatava tegevusena õppereisi Portugali.

  • Õppereisil osales hariduse ja kultuuri valdkonna nõunik Angela Saksing, kuna lõimumisteemad on seotud tema töövaldkondadega.  
  • Õppereisi eesmärk oli kohaliku omavalitsuse teenistujate sihtrühmaga töötamise võimekuse tõstmine, valdkondliku info kogumine, kogemustest ja parimast praktikast õppimine.
  • Portugali puhul on tegemist riigiga, kus on vastuvõtu- ja kohanemise teenuste osutamisel lähtutud one-stop shop põhimõttest. Riiki saabunud välismaalane saab võimalikult palju teenuseid (näiteks info seadusliku viibimise alustest, tööturu olukorrast, sotsiaalvaldkonna teenustest jne) füüsiliselt ühest kohast.
  • Õppereisil tutvuti riigi rändestrateegia ning sisserändajate lõimumise programmidega  ja teenuskeskuste süsteemiga. Teenuskeskustes käidi kohapeal nii Lissabonis, Fundãos kui ka Coimbras. Tutvuti Portugali migratsiooni komitee tööga ning külastati Coimbra linnavalitsust.
  • CNAIM Lissabonis (riiklik sisserändajate tugikeskus)  toimus ringkäik, kus keskuse juht andis ülevaate 2004. aastast Portugalis toimivast one-stop-shop teenussüsteemist. Sisserändajad saavad tugikeskuse kohta infot internetist, kohalikest teenuskeskustest, konsulaarvõrgustikust, kohalikest omavalitsustest, ülikoolidest jmt kohtadest. Tugikeskuses on koos tööhõive valdkonna, riigis viibimise alustega, dokumentidega, sotsiaalsüsteemiga, maksusüsteemiga, majutusega, õigusalase ja ettevõtlusalase nõustamisega, ohvriabiga jmt vajalike teenustega seotud klienditeenindus.
  • Riiklikus migratsiooni komitees (High Commission for Migration /ACM/) keskenduti ACM eesmärgi selgitamisele, komitee ja kohalike omavalitsuste koostööküsimustele ning kogemuste vahetusele. ACM esindaja tutvustas kohalikke tegevuskavasid ja programme. ACM ühineb peatselt piirivalveametiga. Luuakse AIMA (Agency for Integration, Migration and Asylum) – integratsiooni, migratsiooni ja asüüli agentuur. Fundão ja Coimbra kohalikes teenuskeskustes toimusid ringkäigud ning teenuskeskuste esindajad tegid ülevaate teenuskeskuste tööst ning statistikast. Seejärel toimus arutelu ja Eesti kogemuse tutvustus.
  • Coimbra linnavalitsuse kohtumisel tegi sotsiaalvaldkonna linnavolinik ettekande Ukraina sõjapõgenike sisserände teemadel ning toimus kogemuste vahetus Eesti delegatsiooni esindajatega.
Presentation Office IOM Portugal Migration in Portugal.pdf | 1.31 MB | pdf

Õppereisil osalesid Tallinna, Tartu, Haapsalu, Pärnu, Narva ja Rakvere linna ning Valga, Jõhvi, Järva ja Saaremaa valla esindajad.

04.06.2024 - Infotund: Rahvuskaaslastest tagasipöördujatele pakutavatest teenustest ja toetustest Eestis

Lõimumisvaldkonna infopäev 05.10.2023
„Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“

Vasakul Euroopa Liidu lipp, paremal Eesti lipuvärvides sümbol

TOIMUB: Lydia hotelli Sündmuskeskus
Ülikooli 14, Tartu

PÄEVAKAVA:
09.00 – 09.30 Kogunemine ja hommikukohv
09.30 – 9.45 ELVL tegevdirektor Veikko Luhalaid
Tervitussõnad, Eesti Linnade ja Valdade Liidu lõimumisvaldkonna tegevuste tutvustus
09.45 – 10.15 Lõimumise ja rändeuuringute programmijuht (Balti Uuringute Instituut) ja Tartu Ülikooli doktorant Kristjan Kaldur
Kas kõik uus on unustatud vana? Teaduslik(um) vaade lõimumisele ja rändele Eestis
10.15 – 11.00 Tervitussõnad Marian Benbow Pfistererilt, IOM Eesti esinduse juht ad interim
*inglise keeles  
IOM Eesti integratsioonivaldkonna juht Anne Maisvee
Ülevaade IOM-i tegevustest rahvusvahelise ja ajutise kaitse saanutele ning IOM-i kohalikele omavalitsustele suunatud toetustegevustest. 
11.00-11.15 energiapaus
11.15 – 13.15 Senior PSEA Associate (IOM Poland)  Anna Posmykiewicz
Partnership for Protection: showcasing opportunities for cooperation on Prevention of Sexual Exploitation and Abuse (PSEA) in humanitarian response contexts
*inglise keeles
13.15 – 14.15 lõuna
14.15 – 14.45 Tartu Välismaalaste Teenuskeskuse juhataja Janika Hango
Põhja- ja Baltimaade integratsiooni projekti For-In raames koostatud “Koolitusmetoodika sisserändajate ja pagulaste kaasamiseks strateegia planeerimisse, kujundamisesse ja rakendamisesse” tutvustus
14.45 – 16.00 Saaremaa valla abivallavanem Riina Allik ja sotsiaaltööspetsialist-koordinaator Piret Stepanova
Case study: Saaremaa kogemuslugu Ukraina sõjapõgenike sisserände näitel
* sünkroontõlkega

IOM logo

 

Eestis eluga kohanedes kogevad inimesed “reegleid“, mida justkui kõik teavad aga kirjas ei ole. Sellise eluolukorra tekkimisel ei pruugi rändetaustaga inimene teada, kuidas kohalike tavade järgi sobivalt käituda, kuigi tal on selleks soov. Need on igapäevaelu tavad, hoiakud ja käitumismustrid, mida meie peame iseenesestmõistetavaks, kuid mida ei ole kusagil ametlikult kirja pandud ega õpetatud. Just seetõttu võivad need reeglid jääda uustulnukale arusaamatuks ja tekitada ebakindlust, segadust või isegi eksitusi olukordades, kus inimene sooviks käituda õigesti ja lugupidavalt.

Meie kogumiku roll on siin toetav ja ennetav, aitame nähtamatud reeglid nähtavaks teha. Selgitame praktiliste näidete kaudu, millised on Eestis levinud käitumistavad ja ootused ning miks need just sellised on.

Eesmärk ei ole panna inimest „õigesti käituma“, vaid anda talle teadmised ja kindlustunde, et ta oskaks olukordi paremini mõista, teha teadlikke valikuid ja tunda end Eestis elades turvaliselt ning aktsepteerituna. Nii toetame sujuvamat kohanemist, vähendame arusaamatusi ning aitame kaasa sidusama ja hoolivama ühiskonna kujunemisele.

Seda materjali luues lähtusime ühest lihtsast küsimusest: mis päriselt aitab välismaalast Eestis igapäevaelus?
Seepärast seadsime endale selged põhimõtted, et loodav spikker oleks praktiline, arusaadav ja päriselt kasutatav.

  • See pakub kohest praktilist abi olukordades, millega inimene siin elades tegelikult kokku puutub.
  • Fookuses on tänapäevane Eesti – päris elu, mitte ajalugu, keerulised kultuurilised viited või vanasõnad, mis vajavad lisaselgitusi.
  • Keelekasutus on inimlik ja sõbralik, mitte ametlik ja bürokraatlik.
  • Toon on tasakaalus tõsise ja humoorika vahel, et info oleks lihtsamini hoomatav ja meeldejääv.
  • Kasutame teietamist, mis loob sisserändajale turvalise ja lugupidava suhtlusraami.
  • Tekstid on kirjutatud lihtsas ja selges keeles, et igaüks saaks aru, sõltumata keeleoskusest.

Et spikker oleks terviklik ja fookuses, tegime teadliku valiku teemade osas. Me teame, et ideid on alati rohkem, kui ühte väljaandesse mahub – seetõttu tõime esmalt turule ühe selge ja läbimõeldud versiooni, mida saame aja jooksul kasutajate tagasiside põhjal täiendada.

  • Esmalt on materjal saadaval eesti, vene ja inglise keeles, edaspidi lisanduvad vajaduspõhiselt ka teised keeled (nt hispaania, araabia jm).
  • 2026. aastaks valmib ka taskuformaat paberraamatuna, kuhu saab teha isiklikke märkmeid ja tähelepanekuid.
  • Tulevikus kaalume ka videoversiooni, et info jõuaks inimesteni just neile sobival viisil.

Anname erinevatele sihtrühmadele aega spikrit kasutada, katsetada ja enda omaks teha. Kuulame tähelepanelikult tagasisidet ning oleme valmis sisu pidevalt arendama.
See ei ole valmis toode – see on elav abivahend, mis kasvab koos kasutajatega.

Rahastatud Euroopa Sotsiaalfond+ toetatavast tegevusest “Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel”

ELVL-Eesti-eluga-kohanemise-spikker-EST.pdf | 6.46 MB | pdf
ELVL-Eesti-eluga-kohanemise-spikker-ENG.pdf | 6.59 MB | pdf
ELVL-Eesti-eluga-kohanemise-spikker-RUS.pdf | 6.6 MB | pdf

Avalikus vaates kajastame andmeid sihtrühma kodakondsuse ja kontinendil jagunemise muutuste kohta summeerides (kuni 5), et tagada andmekaitse.

Andmed Rahvastikuregistrist kohalikes omavalitsustes elukoha registreerimise kohta kodakondsuste lõikes:

  • seisuga 01.01.2025, perioodil 01.01–31.12.2024 elukoha registreerimisel KOV-i kodakondsuste lõikes;
  • seisuga 01.01.2024, perioodil 01.01–31.12.2023 elukoha registreerimisel KOV-i kodakondsuste lõikes;
  • seisuga 01.01.2023, perioodil 01.01–31.12.2022 elukoha registreerimisel KOV-i kodakondsuste lõikes.

Lisatud on elanike arv kohalikus omavalitsuses seisuga 01.01.2023, 01.01.2024 ja 01.01.2025 (andmeid uuendatakse kord aastas).

Selgitused sihtrühma mõistetele

Uussisserändajad

Kes on vähem kui viis aastat Eestis seaduslikult elanud:
· välismaalane, kellele on antud Eesti tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduses või välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud alustel;
· EL kodanik, kes on omandanud Eestis tähtajalise elamisõiguse EL kodaniku seaduses sätestatud alusel;
· EL kodaniku perekonnaliige, kellele on antud Eestis tähtajaline elamisõigus EL kodaniku seaduses sätestatud alusel.

Erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed

Kelleks on üle viie aasta Eestis seaduslikul alusel viibiv isik, kes on saanud Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras, on määratlemata või muu riigi kodakondsusega. 

Tagasipöördujad

Kelleks on Eesti kodakondsust omav täiskasvanud isik, kes on Eestisse püsivalt naasnud viimase kaheksa kuu jooksul ja oma elukoha registreerinud Eesti rahvastikuregistris.

Tegevus on rahastatud Euroopa Sotsiaalfond+ toetatavast tegevusest “Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel”

Valdkonna koordinaator Eesti Linnade ja Valdade Liidus

Katre Mägi

nõunik

5347 3327

Viimati uuendatud 20.01.2026

open graph imagesearch block image

Kas sellest lehest oli abi?