Varasemate kui 2023. aasta protokollide lugemiseks palun kirjutada vastava valdkonna nõunikule või info@elvl.ee e-mail.
KOV rahanduse töörühma protokoll
31.05.2023
Algus 14:00
Lõpp 16:00
Koosoleku juhataja: Sulev Liivik - Rahandusministeerium
Töörühma liikmed: Andrus Jõgi. Lemmi Oro, Kairit Eha – Rahandusministeerium, Randar Lohu – Saku Vallavalitsus, Angelika Kallakmaa-Kapsta, Silver Tamm – Tallinna Linnavalitsus, Aime Roosioja – Järva Vallavalitsus, Andres Laisk – Saue Vallavalitsus.
Kutsutud: Evelyn Liivamägi, Kersti Sannik, Kaie Küngas – Rahandusministeerium, Riita Parksepp – Maksu- ja Tolliamet, Jan Trei ja Toomas Johanson – Eesti Linnade ja Valdade Liit,
Päevakord:
- KOV tulubaasi ümberkorraldus (tulumaks, maamaks, kohalikud maksud, tasandusfond jne)
- ELVL ettepanekud läbirääkimisteks ja valitsuskomisjoni seisukohad
- Riigieelarve seaduses KOV finantseerimise osa muudatused
- Muud
Päevakorrapunkt nr 1
Rahandusministeerium tutvustas 2024. a plaanitavat tulumaksu muudatust. KOVidele laekuvat üldistelt tuludelt laekuvat protsenti vähendatakse 12,06-lt 11,89-le. Pensionituludelt laekuvat protsendi suurendatakse 1,88-lt 2,5-le. Tulumaksu arvelt suurendatakse tasandusfondi mahu suurendamine 8,3 mln. Tulumaksuseaduse muutmise eelnõu valmistati ette kiirkorras ja korralikku kooskõlastusringi ei olnud võimalik teha. Eelnõu on koosoleku toimumise ajal Riigikogule esitatud.
ELVL esindajad ei kiitnud heaks kavandatavaid muudatusi, kritiseerid mõju analüüsi puudumist ja taunisid kiirkorras kooskõlastusringi. Andres Laisk esitas Saue näite mõjude kohta. Saue valla eelarve tulem, mis üldse annab hetkel võimaluse mingeid investeeringuid teostada, on suurusjärgus 6 miljonit eurot. Kui sellest eemaldada näiteks kaks miljonit, siis moodustab see 33 % meie pikaajalisest pingutusest tulemit üldise kulu kasvu taustal sellel tasemel hoida. Reaalsus võib viimase aasta kulude kasvu põhjal kujuneda veel drastilisemaks, ja selline suurusjärk võib moodustada poole meie tulemist. Kuna paratamatult peame laenuga oma tegevust võimendama ja sõltume piirmääradest, siis 2 miljonit tulemist tähendab 12 miljonit investeerimisvõimekusest (tulenevalt seadusest) See on kool või kaks lasteaeda. See on nelja aasta teede investeeringud. 2 miljoni täiendavalt ära võtmine tähendaks seda, et me reaalselt ei kata enam aasta baasil ära jooksvat amortisatsiooni. Valla majandusaasta aruandest on näha, et trend on ilma igasuguste muudatusteta tugevalt negatiivne ja ma ei saa ütelda, et meie majandamispõhimõtted kuidagi muutunud oleksid või oleks kuidagi ekspansiivselt organisatsiooni paisutatud põhjendamatult.
Rahandusministeerium tutvustas 2025. a vaates tulubaasi ümberkorralduse mõtteid. See puudutab tulumaksu ümberjaotust suurema regionaalsema tasakaalustatuse saavutamiseks, mis tähendab pensionitelt laekuva tulumaksu osa suurendamist ja muudel tuludelt tulumaksu osa vähendamist; juriidilise isiku tulumaksust töökohtade järgi raha jaotamise kaalumist; maamaksu autonoomia suurendamist; looduskaitsealadest tingitud maamaksu vähenemise hüvitamist, linnatänavate koristamise koormise asemel maamaksu tõstmise võimalust, uute kohalike maksude kehtestamise võimaluse andmist, tasandusfondi valemi muutmist, toetusfondi rahade tulubaasi andmist, koolikoha arvlemisele amortisatsiooni komponendi lisamist. Rahandusministeeriumi sõnutsi on kõik ideed ja ettepanekud teretulnud. (Vt lisatud slaidid)
ELVL esindajad rõhutasid põhjalike mõjuanalüüside tegemise ja kõikide teemade põhjaliku läbiarutamise vajalikkust.
Lepiti kokku, et ELVL esitab omad ettepanekud 18.08. Rahandusministeeriumile.
Päevakorrapunktid nr 2 ja 3
Kuna koosolekuks kavandatud aeg sai otsa, otsustati mitte arutada ELVL ettepanekuid läbirääkimisteks ja KOV finantseerimise osa muudatusi riigieelarve seaduse eelnõus (Vt protokollile lisatud dokumendid).
Lepiti kokku, et Rahandusministeerium esitab kirjalikult valitsuskomisjoni seiskohad ELVL läbirääkimiste ettepanekutele ja ELVL esitab 18.08 seisukohad riigieelarve seaduse kavandatavatele muudatustele.
Protokollija: Sulev Liivik
KOV rahanduse töörühma protokoll
13.05.2024
Algus 11:00
Lõpp 12:00
Koosoleku juhataja: Sulev Liivik – Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Töörühma liikmed: Andrus Jõgi, Mart Uusjärv – Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Lemmi Oro, Kairit Eha – Rahandusministeerium; Angelika Kallakmaa-Kapsta, Silver Tamm – Tallinna Linnavalitsus; Aime Roosioja – Järva Vallavalitsus; Andres Laisk – Saue Vallavalitsus; Randar Lohu – Saku Vallavalitsus; Allar Haljasorg – Kohila Vallavalitsus; Jan Trei ja Toomas Johanson – Eesti Linnade ja Valdade Liit. Lisaks kutsutud isikud.
Päevakord:
1. Üldine informatsioon
2. ELVL ettepanekud eelarve läbirääkimisteks riigi eelarvestrateegia perioodiks 2025-2028.
3. Valitsuskomisjoni ettepanekud eelarve läbirääkimisteks riigi eelarvestrateegia perioodiks 2025-2028.
Protokollile on lisatud rahanduse- ja maksupoliitika töörühma läbirääkimiste osapoolte ettepanekud.
Päevakorrapunkt nr 1
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajad tutvustasid maamaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muudatuste hetkeseisu. Maamaksuseaduse eelnõusse lisati elamumaa maksimaalse määra tõus 0,5%-lt 1,0%-le ja 2025. a määrati maamaksu aastase kasvu piirmääraks 50%. Maamaksu seadus esitati Riigikogu menetlusse. Tulumaksuseaduse kooskõlastusringi märkused oodatakse ära ja esitatakse esimesel võimalusel Vabariigi Valitsuse istungile.
Osad KOVide esindajad rõhutasid, et tulumaksu ümberkorralduse puhul ei ole kohane rääkida tulukatest KOVidest, kellelt tuleks raha ära võtta. Suurem tulukus on näiline ja selle taga on suured kohustused seoses uute lasteaia- ja koolikohtade loomisega. Seega KOVide finantsilise toimetuleku peamiseks näitajaks on eelarve põhitegevuse tulem, mitte lihtsalt tulud. Tulusid ei saa vaadata kuludest lahus. Alates 2020 on kõikide omavalitsuste põhitegevuse tulem olnud kiires languses, Harjumaal kiiremas kui ülejäänud Eestis, seda objektiivsete kulude kasvu mõjutavate arengute tõttu (laste arvu kasv, õpetajate riigi poolt initsieeritud järsk palgasurve KOV oma eelarve kuludele, intressikulude kasv, käibemaksu tõus jne). Põhitegevuse tulem Harjumaal ei erine täna oluliselt ülejäänud Eesti KOVide omast.
Kõik KOVid Eestis on juba täna alarahastatud, mida kinnitab näitaja, mille kohaselt nii harjumaal, kui väikese viivitusega ka ülejäänud Eesti omavalitsuste põhitegevuse tulemid ei kata enam ära omavalitsuste varade amortisatsiooni. Selliselt ie ole juba täna KOV rahastusmudel jätkusuutlik.
Regionaalpoliitiline vaade on oluline, aga sellega ei saa ei valikuliselt ega veel vähem kõikidel KOVidel tänast rahastusbaasi vähendada.
Päevakorrapunkt nr 2
KOV esindajad tõstatasid kavandatava tulubaasi kärpe teema, sest ajakirjanduses oli juttu 27 mln. Kui on laual tulumaksu osa vähendamine, on olukord sedavõrd palju muutunud, et ELVL tulubaasi suurendamise taotluste kaitsmise asemel tuleb tegeleda kärbete ärahoidmisega.
KOVid selgitasid, et riigi rahanduse kehva olukorra on keskvalitsus ise tekitanud, mitte KOVid. KOVide osa SKP-s ei ole viimase 10 a jooksul suurenenud, aga keskvalitsuse oma on. KOVid on kõikidest finantsreeglitest kinni pidanud ja massilist ülekulutamist ei esine. Seega on arusaamatu, miks KOVid peavad solidaarselt keskvalitsusega kärpe koormust kandma.
KOV esindajad rõhutasid, et tulumaksu kärbe oleks väga halb lahendus, sest sellega võetakse ära ajas kasvav raha. 2009. a kärbitud tulumaksu osa ei ole seni tagasi antud.
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajad selgitasid, et ajakirjanduses oli juttu 2024. a võimalikest kärbetest. Konkreetseid otsuseid ei ole keegi langetanud. 2025. a kärped on eraldi arutelu.
KOVide esindajad tõstatasid netovõlakoormuse ülempiiri vähenemise alates 2025. a. Kuna majanduse seis on kehva ja osasi KOVe tabab tulumaksu laekumise vähenemine, oleks vajalik jätkata ülempiiriga 80% ja mitte tagasi minna 60% piirmäära juurde. See tagaks investeeringute tegemise võimekuse. KOVide finantsjuhtimise praktikad on arenenud ning laenu võetakse vajadustest tulenevalt ja reeglina ulatuses, mida suudetakse teenindada.
Ministeeriumi esindajad selgitasid, et KOVide netovõlakoormuse piirmäära erand oli mõeldud tähtajalisena kuni 2024. a lõpuni COVID-19 kriisi ajal majanduse elavdamiseks. Arvestades KOVide põhitegevuse tulemite vähenemist ja kõrgeid intressikulusid, on KOVide jaoks finantsriskid oluliselt suurenenud ning see on halvendanud laenude teenindamise võinekust. Valitsussektori eelarvepositsioon ületab aastatel 2025-2028 EL reegleid ja KOVide netovõlakoormuse piirmäärade suurendamine suurendab valitsussektori defitsiiti. See muudaks veelgi raskemaks valitsuse fiskaaleesmärkide täitmise.
Päevakorrapunkt nr 3
Ministeeriumi esindajad tutvustasid lühidalt valitsuskomisjoni ettepanekuid, mis põhinevad valitsuskabineti 11.04.2024. a otsustel (lisatud protokollile).
Ministeeriumi esindajad selgitasid, et KOVide tegevuskulude kasv on viimastel aastatel olnud kiire, ületades keskvalitsuse kulude kasvu. Palgad on kasvanud kiiremini kui erasektoris. Suuresti on see põhjustatud õpetajate kiirest palgakasvust, mis on vedanud kaasa ka muude töötajate palgakasvu. Kiire tegevuskulude kasv on halvendanud KOVide finantspositsiooni ja põhitegevuse tulemid ei ole jätkusuutlikul tasemel. Seega kulude osas tuleb eelseisvatel aastatel mõelda korrektiividele.
KOVid põhjendasid kiiret palgakasvu riigi initsieeritud õpetajate palkade tõstmisega. Sellises olukorras ei olnud võimalik lasteaiaõpetajate, huvikoolide õpetajate jne palkasid mitte suurendada. Lisaks on kulude kasvu survestanud pikaajalise hoolduse reform. KOVid on enamasti efektiivselt majandanud ning pidevalt jälginud, et tegevuskulud oleksid optimaalsed ja ülekulutamise ilminguid reeglina ei ole.
Lepiti kokku, et Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajad annavad aegsasti teada kavandatavatest KOV tulubaasi kärbetest.
Protokollija: Sulev Liivik
KOV rahanduse töörühma protokoll
15.04.2024
Algus 11:00
Lõpp 12:30
Koosoleku juhataja: Sulev Liivik – Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Töörühma liikmed: Andrus Jõgi, Mart Uusjärv – Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Lemmi Oro, Kairit Eha – Rahandusministeerium; Angelika Kallakmaa-Kapsta, Silver Tamm – Tallinna Linnavalitsus; Aime Roosioja – Järva Vallavalitsus; Andres Laisk – Saue Vallavalitsus; Randar Lohu – Saku Vallavalitsus; Allar Haljasorg – Kohila Vallavalitsus. Kutsutud 10 isikut.
Päevakord:
Ettepanekud KOV tulubaasi muutmiseks.
Protokollile on lisatud päevakorrapunktidega seotud „Ettepanekud KOV tulubaasi muutmiseks“.
Päevakorrapunkt
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajad tutvustasid 11.04.2024. a valitsuskabinetis kohalikele omavalitsustele (edaspidi KOV) kinnitatud järgmisi ettepanekuid (vt täpsemalt protokolli lisa):
1. Tulumaksu ümberkorraldus
• KOVidele laekuva füüsilise isiku tulumaksu osa arvestamise määrad:
- 2025. a pensionituludelt 5,50% ja muudelt tuludelt 11,29%;
- 2026. a pensionituludelt 8,50% ja muudelt tuludelt 10,64%;
- alates 2027. a pensionituludelt 10,23% ja muudelt tuludelt 10,23%;
• KOVidele laekuva tulubaasi (tulumaks ja tasandusfond) vähenemise kompensatsioon:
- 2025. a ei või väheneda üle 1,5% võrreldes stsenaariumiga, kui midagi ei muudeta;
- 2026. a ei või väheneda üle 2,0% võrreldes stsenaariumiga, kui midagi ei muudeta;
- 2027. a ei või väheneda üle 2,5% võrreldes stsenaariumiga, kui midagi ei muudeta;
- 2028. a ei või väheneda üle 3,0% võrreldes stsenaariumiga, kui midagi ei muudeta;
- 2029. a ei või väheneda üle 3,0% võrreldes stsenaariumiga, kui midagi ei muudeta.
2. Maamaksu määramisel kohalike omavalitsuste autonoomia suurendamine
Ettepanekud:
- alates 2025. a on muu maa maksimaalne määr 2,0%;
- alates 2026. a saab iga KOV ise otsustada maamaksu aastase kasvu piirangu protsendi. Üleriigiline miinimumkasv aastas on 5 eurot. Kui KOVi määraga maamaksu kasv on üle 5 euro, siis rakendub KOVi määratud kasvu protsent. Kui KOV kasvupiirangut ei kehtesta, jätkub automaatselt praegu seaduses kehtiv maamaksu aastase kasvu piirang 10% / 5 eurot;
- alates 2026. a kehtestab iga KOV kodualuse maa maksusoodustuse suuruse eurodes ja kaob üleriigiline pindalapõhine maamaksuvabastus;
- maamaksu seaduse muudatus esitada Vabariigi Valitsuse 2. mai 2024. a istungile.
3. Kohalikele omavalitsustele looduskaitsealadest tingitud maamaksu vähenemise kompenseerimine
Ettepanek: Alates 2025. a kompenseerida KOVidele looduskaitsealadest tingitud maamaksu laekumise vähenemine summas 3 mln eurot.
4. Sotsiaalse taristu arendustasu
Ettepanek: 2024. a II poolaastal esitada seaduseelnõu VTK kooskõlastamiseks. Seadusemuudatus saaks jõustuda 2026. a.
5. Amortisatsiooni komponendi lisamine koolikoha tegevuskulu arvlemisse
Ettepanek: Eeldatavasti 2026. a rakendada koolikoha arvlemises amortisatsiooni komponenti.
6. Tasandusfondi valemi muutmine
Ettepanek: Rakendada tasandusfondi uuendatud tagamaalisuse koefitsiente alates 2025. a järk-järgult. Kavandada tasandusfondi valemi ülevaatus.
7. KOVide finantsdistsipliini tagamise lisanduvad meetmed. Tõhustada ministeeriumi rolli KOVide eelarvestrateegiate menetlemisel
Ettepanekud:
- täiendada kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadust (KOFS) reegliga, et Regionaal- ja Põllumajandusministeerium võib KOVide eelarvestrateegiate läbivaatamisel anda KOVile ennetavaid soovitusi finantsdistsipliini järgimiseks ning raske finantsolukorra ohu ärahoidmiseks;
- täiendada KOFSi reegliga, et KOVi viimase 4 aasta põhitegevuse tulemid kokku peavad olema suuremad kui viimase 4 aasta intressikulu/finantskulu kokku;
- algatada KOFSi muudatus 2025. a.
8. CO2 ja MF KOV hoonete energiatõhususe toetusmeetmete vahendite kasutamine kasvupiirkondade investeeringuvajaduse katmiseks
Ettepanek:
Arvestada KOVide hoonete energiatõhususe parandamise meetmete planeerimisel kasvupiirkondade vajadustega.
9. KOVidele seatud bürokraatlike nõuete vähenemine
Ettepanek: Algatada lasteaedadele kehtestatud nõuete ülevaatamine.
10. Potentsiaalsete uute kohalike maksude rakendamine
Vastavad ettepanekud ja seaduseelnõu VTK uute kohalike maksude kehtestamiseks võiksid valmida 2024. a lõpuks, Riigikogu menetlusse saab kohalike maksude teema suunata 2025. a. Potentsiaalne jõustumise aeg on 2027. a.
11. KOVide laenuvõime piirangute personaalne arvestus
Ettepanek: Kaaluda netovõlakoormuse piirmäära muutusi pärast tulumaksu ümberkorralduste mõjude selgumist 2028. a.
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajad märkisid, et võrreldes 05.01.2024. a KOV rahanduse töörühmas arutatuga loobuti juriidilise isiku tulumaksust KOVidele osa andmisest, sest KOVid ei olnud nõus stabiilselt kasvava füüsilise isiku tulumaksu asemel saama tulu volatiilse loomuga juriidilise isiku tulumaksust. Lisaks leevendati füüsilise isiku tulumaksu ümberkorralduse mõju, kehtestades aastasele vähenemisele lae.
KOVide esindajad avaldasid arvamust, et ümberkorralduse puhul ei saa rääkida tulumaksu tuleviku kasvude vähendamisest, sest reaalselt halveneb kasvupiirkondade KOVide investeerimisvõimekus. Murekohaks on võimalik tuleviku stsenaarium, kus nt pensione ei indekseerita ja seega tulumaks pensionitelt kasvab vähem kui tulumaks palgatulult. See vähendab KOVide tulubaasi, võrreldes olukorraga kui muudatust ei toimuks. Kvoodiraha ei ole realistlik kompensatsioon tulubaasi vähendamisele, sest eeldab uute hoonete ehitamisel energiat raiskavate vanade hoonete lammutamist, mida kasvupiirkonna KOVidel on keeruline leida.
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajad märkisid, et maamaksuseaduse eelnõu kooskõlastusringi järgselt muudeti huvigruppide kriitika tõttu 2025. a plaanitav maamaksu aastase kasvu piir 50%/20 eurot tagasi 2024. a kehtivaks kasvupiiranguks 10%/5 eurot. 2026. a saab KOV ise kehtestada kasvu piirangu, aga minimaalne kasvu määr on 5 EUR.
KOVid avaldasid arvamust, et netovõlakoormuse piirmäär võiks jääda 80%-le kuni majanduslanguse lõpuni. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajad selgitasid, et arvestades kõrgeid intresse, KOVide põhitegevuse tulemite vähenemist ja valitsussektori eelarve suurt defitsiiti, ei ole realistlik juba fikseeritud netovõlakoormuse protsentide vähenemist 80%-lt 60%-le muuta.
Protokollija: Sulev Liivik
KOV rahanduse töörühma protokoll
05.01.2024
Algus 11:00
Lõpp 12:30
Koosoleku juhataja: Sulev Liivik – Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Töörühma liikmed: Andrus Jõgi, Mart Uusjärv – Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Lemmi Oro, Kairit Eha – Rahandusministeerium; Angelika Kallakmaa-Kapsta, Silver Tamm – Tallinna Linnavalitsus; Aime Roosioja – Järva Vallavalitsus; Andres Laisk – Saue Vallavalitsus; Randar Lohu – Saku Vallavalitsus.
Kutsutud: Holger Ehrlich, Kersti Sannik, Neeme Suur — Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Jan Trei ja Toomas Johanson – Eesti Linnade ja Valdade Liit. Meelis Kukk – Pärnu Linnavalitsus, Tiina-Mae Kuusik – Türi Vallavalitsus, Meelis Luht ja Indrek Kuusk – Tartu Linnavalitsus, Eve Jaanus – Kambja Vallavalitsus, Piret Zahkna – Harku Vallavalitsus, Allar Haljasorg – Kohila Vallavalitsus, Toomas Tammik – Järva Vallavalitsus.
Päevakord:
- Kavandatavad tulubaasi muudatused
- Muud teemad
Protokollile on lisatud päevakorrapunktidega seotud slaidid ja dokument „Ettepanekud kohalike omavalitsuste tulubaasi muudatusteks“.
Päevakorrapunkt nr 1
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajad tutvustasid kohalikele omavalitsustele (edaspidi KOV) välja saadetud tulubaasi muudatuse ettepanekuid. Regionaalne ebavõrdsus on väga suur, väljendudes SKP-s per elanik ja keskmise palga erinevustes, vaesuse, finantsolukorra, teenustasemete jne näitajates (vt protokollile lisatud materjal). Suurte erinevuste põhjus on tööealise elanikkonna koondumine Harjumaale ja Tartu linnapiirkonda, aga samal ajal mujal Eestis elanike arv väheneb ja elanikkond vananeb. Tulukad Harjumaa ja tulukamaks muutuvad Tartu linna ja selle lähiümbruse KOVid saavad inimestele võimaldada paremaid teenuseid kui väljaspool Harjumaad asuvad KOVid. Paljude maapiirkondade KOVide finantsolukord on sedavõrd kehv, et järgnevateks aastateks ei ole võimalik investeeringuid kavandada, sest suured kulud ja kõrged intressid ei võimalda investeeringuteks laenu võtta ja kehval tasemel põhitegevuse tulemi arvelt ei ole võimalik investeerida. Nõrgema tulubaasiga KOVide tulude suurendamine võimaldab säilitada väljaspool Harjumaad teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Riigieelarve on sügavas defitsiidis ning Euroopa Liidu reeglite täitmiseks peab keskvalitsus kõvasti pingutama nähes ette maksutõuse ja kulude kärpimist. Sellises olukorras ei ole võimalik riigieelarve tulude arvelt KOVide tasandusfondi suurendada. Seega nõrgema tulubaasiga KOVide abistamiseks tuleb rakendada tulumaksu alternatiivseid lahendusi nagu ümberjaotust. See tähendab jõukamate KOVide jaoks tuleviku tulumaksu kasvude vähendamist. Ettepaneku kohaselt kavandatakse 2027. aastaks KOV tulumaksu jaotusvalemis muu tulu ja pensionitulu tulumaksumäära ühtlustamist 10,05%-le ja juriidilise isiku tulumaksust 5% eraldamist KOVidele töökohtade järgi
KOVide esindajad väljendasid rahuolematust ettepanekute sisu suhtes. Tulumaksu ümberjaotuse tõttu kaotavad nn „tulukad KOVid“. Sellistel on aga kohustus luua lisanduvate elanike tõttu uusi kooli- ja lasteaiakohti, milleks tuleb võtta laenu kuna riiklikest toetusmeetmetest abi ei ole (nt CO2 meetmete kõrge omafinantseeringu määr ja väikesed toetusummad projekti kohta). Tulumaksu kärbe tähendab seda, et uusi lasteaedasid ja koole ehitada ei saa ning tekib küsimus, kuhu lapsed suunata. Lisaks uute lasteaedade ja koolide ehitamisele kaasnevad ka uute hoonete ülalpidamiseks püsikulud, aga kärbitud põhitegevuse tulemi arvelt neid ei saa enam katta. Väljendati seisukohta, et tulukatele KOVidele on tulumaksu ümberkorralduse mõjud rängad ning vähem tulukate KOVide jaoks on kasu minimaalne. Vähem tulukate KOVide esindajad väljendasid seisukohta, et suure pindalaga hajaasustuse KOVidel on väga keeruline olemasoleva tulubaasi tingimustes teenuseid osutada, pinda on vähendatud ja optimeeritud ning investeeringutest ei julge keegi enam mõeldagi. KOVid olid seisukohal, et juriidilise isiku tulumaksust KOVidele osa andmine ei tohiks tulla üldise tulumaksu vähendamise arvelt, sest juriidilise isiku tulumaks on majandustsüklites volatiilne.
KOVide esindajad väljendasid rahulolematust, et läbirääkimiste töörühmas esitatud varasemaid seisukohti ministeerium kuulda võtnud ei ole, detsembris esitatud ettepanekutele vastamise tähtaeg ei võimalda volikogus sedavõrd põhimõttelisi muudatusi arutada ning puuduvad mõjuanalüüsid, mida need muudatused KOVide teenuste osutamise võimekusele tähendavad. Tulumaksu ümberkorraldus on sedavõrd põhimõtteline teema, et sellega ei tohi kiirustada.
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajad tutvustasid kavandatavaid maamaksu muudatusi, mis lähtuvad ELVL töörühma ettepanekutest. Muu maa maksimaalset määra on plaanis tõsta 1,0%-lt 1,5%-le, maamaksu aastase kasvu piirangut suurendada 10%/5 EUR-ilt 50%/20 EUR-ile ja üleriigilise pindalapõhise kodualuse maa maksuvabastuse asemel saab olema KOVi otsustada summapõhine maamaksu vabastus.
Päevakorrapunkt nr 2
Arutati töörühma koosseisu. Toimunud on palju struktuurimuudatusi ja tuleb teha uus töörühma kinnitamise käskkiri. Lepiti kokku, et mõlemad pooled vaatavad liikmed üle ja sügisel vormistatakse käskkiri.
Protokollija: Sulev Liivik
HARIDUSE- JA NOORSOOTÖÖ EELARVE LÄBIRÄÄKIMISTE TÖÖRÜHMA KOOSOLEKU PROTOKOLL
Koosoleku toimumise aeg: 09.05.2025
Algus kell 11.00, lõpp kell 14.00
Juhatas: Triin Laasi-Õige
Protokollis: Karin Aksalu
Osa võtsid: Liina Põld (HTM); Liis Lehiste (HTM); Indrek Riisaar (HTM); Indrek Kilk (HTM); Tiivi Tiido (Viljandi Linnavalitsus); Laur Kaljuvee (Rakvere Linnavalitsus); Andrus Jõgi (ReM); Kaarel Rundu (Tallinna Haridusamet); Katrin Markii (Viimsi Vallavalitsus); Heiki Hansen (Elva Vallavalitsus); Robert Lippin (Eesti Linnade ja Valdade Liit).
Puudusid: Mari-Epp Täht (Haapsalu linn), Jüri Käosaar (Harku vald), Mikk Lõhmus (ReM).
Kutsutud: Ülle Matsin (HTM); Salle Andresson (HTM); Jan Trei (Eesti Linnade ja Valdade Liit).
PÄEVAKORD
1. Riigieelarve läbirääkimiste ELVLi ettepanekud (Robert Lippin) ja HTMi seisukohad (Triin Laasi-Õige)
2. Infopunktid
a. Keskhariduse vastutuse VTK hetkeseis ja plaanid (Henry Kattago)
b. Vabariigi Valitsuse määruse „Nõuded statsionaarse õppega üldhariduskooli õppe- ja kasvukeskkonnale” ülevaade (Indrek Kilk ja Ülle Matsin)
c. Kohalike omavalitsuste finantsolukorrast lähtudes uuest majandusprognoosist ja KOV finantsvõimekusest (Andrus Jõgi)
d. PGSi muudatuste (koolijuhi atesteerimine, õpetaja karjäärimudel) hetkeseis (Liis Lehiste, Indrek Kilk)
e. Kohalike omavalitsuste üldhariduskoolide kohatasu arvlemine (Andrus Jõgi, Indrek Kilk)
1. Riigieelarve läbirääkimiste ELVLi ettepanekud (Robert Lippin)
Robert Lippin esitab kolm olulisemat ettepanekut (eelarve läbirääkimiste prioriteedid on lisatud protokollile):
1) Soov on alustada läbirääkimisi, millel on selge ajakava ja taustinformatsioon võimalike mudelite kohta seoses erinevate toetuste viimisega tulubaasi (va. üldhariduskoolide õpetajate palgatoetus). Õpetajate palkade osas palume informatsiooni võimaliku alammäära tõusu osas, et omavalitsused saaksid valmistuda 27. mail toimuvaks kohtumiseks.
2) Teine ettepanek puudutab koolilõuna toetuse suurendamist juhul kui toetusfondi vahendeid ei viida üle tulubaasi.
3) Kolmas ettepanek on seotud HEV temaatikaga - muuta õpetajate töötasu rahastamise põhimõtteid, tõstes metoodikas erituge saavate laste arvestusaluse koefitsienti 5-le.
Jan Trei lisab infoks, et 28. mail toimub ELVLi valitsuskomisjon, kus tänase arutelu tulemusi reflekteerida saab.
Triin Laasi-Õige esitab HTMi seisukohad ELVLi ettepanekutele:
1) Koalitsioonipartnerid on kokku leppinud, et vähendame hariduse rahastamise killustatust ning viime põhikooli haridustoetuse (v.a üldhariduskooli õpetaja palgatoetus) kohalike omavalitsuste tulubaasi. Alustame vajalike õigusaktide muudatuste ettevalmistamist. Triin Laasi-Õige nõustub, et see ei tohi olla kiirustav ja peavad olema selged alused, kuidas me seda teeme.
2) HTMil on kavas koolilõuna põhikooli osa toetus suunata tulubaasi ning seetõttu toetust ei suurendata.
3) Kui eritoe koefitsienti tõsta 5-le, oleks tööjõukulude lisavajadus 9,3 mln €. Hetkel näeme leevendava meetmena diferentseerimiskomponendi suurendamist, mille vahendeid on võimalik kasutada ka tugispetsialistide töötasu katteks. Ettepanek on koefitsienti mitte suurendada.
Robert Lippin: soovivad näha arvutusi, kuidas diferentseerimiskomponendi tõstmine tagab HEV õpilaste osas suuremad rahalised vahendid ning kuidas toetuste tulubaasi viimine tegelikult toimima hakkab, et olla veendunud, et omavalitsused sellega hakkama saavad. Vastulause selle kohta mis puudutab koolilõunat – tulubaasi on see plaanis tõsta 2027. aastast, aga lapsed tahavad süüa ka 2026. aastal, me ei saa teatud asju pausile panna. Sisendhindade ja käibemaksu tõus paneb omavalitsused keerulisse olukorda.
Triin Laasi-Õige kommenteerib, et on lootusi eelarvevahendite suunamiseks kriitilistesse valdkondadesse, aga koolilõuna suurendamiseks meil hetkel eelarvelisi vahendeid ei ole.
Robert Lippin küsib, et mis on need numbrid, mille alusel kohalikud omavalitsused saavad minna õpetaja töötasu alammäära läbirääkimistele 27. mail.
Jan Trei lisab veel: Koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõu kulude toetuse ootus on meil järgmise aasta eelarvesse 36 miljonit, täna on see 16 miljonit. Huvihariduse ja -tegevuse toetuse ootus on järgmise aasta eelarves 15 miljonit, täna on 9 miljonit.
Laur Kaljuvee küsib, millise seisukohaga läheb HTM mai lõpus õpetaja töötasu alammäära läbirääkimistele.
Triin Laasi-Õige: mai lõpuks ei ole teada õpetaja töötasu alammäära võimalikku tõusu. Täpsem info selgub sügiseks.
Laur Kaljuvee: See tuleks siis ka väga selgelt välja öelda, et omavalistused ei saa samuti teha otsuseid õpetaja töötasu osas enne, kui on riigieelarves asjad selged.
Jan Trei lisab veel, et hoiame seda professionaalset joont, et me ei hakka vastandama riik versus KOV. Kui riigi positsioon on keeruline, siis on ka KOVidel keeruline, ka koolide eelarve positsioonid on keerulised. Proovime olla professionaalsemad ja tõhusamad.
Triin Laasi-Õige: Küsimus on see, et peame olukorras, kus riigieelarve seis on keeruline leidma kompromissi ja prioriteedid. Prioriteet number üks täna on diferentseerimiskomponendi kasv. Mis puudutab palga alammäära võimalikku tõusu, siis selles osas ei ole täna kindlaid sõnumeid. Ka peaministri sõnum kõikidele läbirääkijatele on olnud, et me ei saa täna anda mitte ühtegi rahadega seotud lubadust.
Robert Lippin: KOV toetuste tulubaasi viimise osas vajame esimesel võimalusel konkreetset ajakava ja metoodika mudeleid, et kuidas arvutused olema saavad.
Jan Trei: Kas me teeme eraldi töörühma või me valideerime seda tänases töörühmas? Minu ettepanek on selline, et töörühmas võiks olla Andrus Jõgi ReMist, esindaja Rahandusministeeriumist ja HTMist.
Andrus Jõgi: oleme tulubaasi osas arvestusi tegemas. Esialgsed arvestused saame maikuu jooksul valmis ja saame hakata arutama, kuhu poole seda kohendada kaasates ka teisi ministeeriume.
Triin Laasi-Õige: Andrus Jõgi saadab esialgse plaani 28. maiks, mille järel saab teha esimese kohtumise.
OTSUSTATI:
1. Jätkatakse läbirääkimisi.
2. Võtta informatsioon teadmiseks.
2. Infopunktid
KUULATI:
Henry Kattago annab ülevaate keskhariduse vastutuse temaatika VTK hetkeseisust ja plaanidest (slaidiesitlus on lisatud protokollile). Koalitsioon on leppinud kokku, et HTMil tuleb valmistada ette vajalikud seadusmuudatused selleks, et alates 2035. aastast oleks keskhariduse vastutajaks ainult riik. Selleks koostatakse esmalt VTK, mida täiendatakse ja konsulteeritakse osapooltega 2025. aasta lõpuni. ELVLi poolne kontakt on Robert Lippin, kellega on kokkulepe, et tehakse ühiselt KOVide kaasamise tegevusplaan. Tallinna linnaga oleme kohtunud paar nädalat tagasi, seal leppisime kokku, et teeme rakkerühma, mis hakkab regulaarselt kohtuma ja Tallinna võimalusi arutama.
Triin Laasi-Õige: Jätame sisuliste konsultatsioonidega, kontaktideks on Robert Lippin ja Kaarel Rundu.
OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.
KUULATI:
Indrek Kilk annab ülevaate Vabariigi Valitsuse määruse „Nõuded statsionaarse õppega üldhariduskooli õppe- ja kasvukeskkonnale” (määruse eelnõu ja seletuskiri on lisatud protokollile).
Kõige sisukamad tagasisided tulid ELVList, Eesti Koolijuhtide Ühenduselt ja ReMist. Oleme kommentaarid saatnud ka Sotsiaalministeeriumile ning hetkel on tagasiside selline, et kõik osapooled on valmis muudatused täiendavalt läbi rääkima.
Robert Lippin: Kui varasemas etapis kaasatakse ka omavalitsusi, siis on võimalik osad murekohad varem ära lahendada. Praegu juhtus see, et arutelu jäi väheseks.
Ülle Matsin: Ettepanekute osas teeme ühise arutelu, ministeerium võtab selle vajaduse siit kaasa ja korraldab. Enne töötame laekunud ettepanekud läbi.
KUULATI:
Andrus Jõgi ettekannet kohalike omavalitsuste finantsolukorrast lähtudes uuest majandusprognoosist ja KOV finantsvõimekusest (kokkuvõte lisatud protokollile).
Laur Kaljuvee: Üks ettepanek oli ELVLi poolt, et omavalitsuste laenukohustuste piiri hoida kõrgemal tasandil. Kui tõenäoline see on, et see kehtima jääb või tuuakse alla?
Andrus Jõgi: see peaks selguma maikuus peale koalitsioonikõnelusi.
Jan Trei lisab, et rahanduse töörühmas kuulame ka seda kindlasti.
OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.
KUULATI:
Liis Lehiste annab ülevaate PGSi muudatuste (koolijuhi atesteerimine, õpetaja karjäärimudel) hetkeseisu kohta (slaidiesitlus lisatud protokollile).
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused liiguvad valitsusse maikuus, edasi jätkub rakendusaktide arutelu.
Kaarel Rundu küsib, kas karjäärimudel kehtib ka tugispetsialistidele?
Liis Lehiste: Ei, täna räägime ainult õpetajatest.
Robert Lippin: Ühel pool on karjääriastmed ja teisel pool on kutsetasemed. Küsimus on, mis probleemi me sellega lahendame?
Ülle Matsin: oleme kaasanud tiimi majast, kes tegelevad oskuste ja kutsekvalifikatsioonide poliitikaga. Oleme välja töötamas lahendust, et ei oleks astme omistamist, vaid kutse omistamine. Aga see käib kutseseaduse muudatuse kaudu. Tuleb võimaldada kutse hindajaid rohkem kui ainult üks Õpetajate liit ja tuleb võimaldada piirkondades kutsekomisjone moodustada. Oleme selle lahenduse väljatöötamisel, et ei oleks kahte paralleelset süsteemi.
Robert Lippin: meil on laual karjääriastmete teema, see on sündinud ametiühingute nõudmisel.
Liis Lehiste selgitab, miks ametiühingud ei ole tänase süsteemiga rahul: õpetajad tunnevad, et palgasüsteem on läbipaistmatu, nad saavad kõrgemat töötasu ainult lisatundidega ning diferentseeritav osa ei jõua nendeni.
Triin Laasi-Õige kinnitab, et koalitsioonikõneluste käigus on väga selgelt adresseeritud see, et karjäärimudeli puhul me ei peaks ehitama üles paralleelsüsteemi vaid viima kokku kutsesüsteemi astemete omistamisega ja 2026 uue kutseseadusega selleks ka reaalne võimalus tekib.
Jan Trei küsib kas ELVL saab olla kaasatud rakendusaktide välja töötamisse ja kujundamisse?
Liis Lehiste vastab, et ELVL on olnud kaasatud ka praegu, viimati toimus rakendusaktide arutelu märtsikuus. Kindlasti kaasame ka edaspidi.
OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.
KUULATI:
Andrus Jõgi ja Indrek Kilk annavad ülevaate kohalike omavalitsuste üldhariduskoolide kohatasu arvlemise osas (memo lisatud protokollile).
Andrus Jõgi: ettepanek on muuta põhikooli- ja gümnaasiumiseadust selliselt, et arvlemine toimub edaspidi üksnes kohalike omavalitsuste kokkuleppe alusel.
Triin Laasi-Õige: ELVL hakkab teemat eest vedama, HTMi poolt kaasatakse Indrek Kilk ja ReMi poolt Andrus Jõgi.
OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.
Liis Lehiste: Järgmine töörühma kohtumine toimub septembrikuus Tartus veebist liitumise võimalusega.
Triin Laasi-Õige: Mis puudutab õpetajate palgatoetust, ei ole meil täna võimalik anda konkreetseid rahaga seotud lubadusi. Ilmselt tulevad need läbirääkimiste käigus lauda suvel (juuli, august) ja täpsetest numbritest saame rääkida sügisel. Prioriteediks on suurendada diferentseeritavat osa 2026. aastal 22%-ni 2027. aastal 23%-ni ja 2028. aastal 24%-ni.
Liis Lehiste: EHL on meid kokku kutsunud alammäära läbirääkimisteks ja esitanud oma ettepaneku. KOVid saavad kohtumisel esitada oma positsiooni. Lisaks alammäärale tasuks läbi mõelda ka õpetajate töötingimused (sh koormus).
Laur Kaljuvee küsib kärpeplaanide kohta, millest minister rääkis 2024. aasta sügisel. Kas on teada kärpeid, mis puudutavad kohalikke omavalitsusi?
Liina Põld vastab, et KOVe puudutavate kärbete nimekirja saab saata. ELVLile saadeti kiri seoses kärbetega 2. detsembril 2024, lisame selle protokollile juurde.
Laur Kaljuvee küsib, millised muudatused on tulemas palgatoetuse alammääraga seoses?
Triin Laasi-Õige vastab, et meil ei ole mingit alust hetkel lubadusi anda. Eelpool mainitud diferentseeritava osa tõstmine on absoluutne miinimum, mille peale läheme.
HARIDUSE- JA NOORSOOTÖÖ EELARVE LÄBIRÄÄKIMISTE TÖÖRÜHMA
KOOSOLEKU PROTOKOLL
Koosoleku toimumise aeg: 03.09.2024
Algus kell 14.00, lõpp kell 16.00
Juhatas: Kristi Vinter-Nemvalts
Protokollis: Karin Aksalu
Osa võtsid: Liina Põld (HTM); Liis Lehiste (HTM); Indrek Riisaar (HTM); Indrek Kilk (HTM); Angela Saksing (ELVL); Tiivi Tiido (Viljandi Linnavalitsus); Laur Kaljuvee (Rakvere Linnavalitsus); Mikk Lõhmus (RaM); Andrus Jõgi (RaM); Kaarel Rundu (Tallinna Haridusamet); Ene Täht (Pärnu linn); Jaak Raie (HARNO); Katrin Markii (Viimsi Vallavalitsus); Heiki Hansen (Elva Vallavalitsus); Heidi Uustalu (HTM); Mari-Epp Täht (Haapsalu Linnavalitsus).
Puudusid: Robert Lippin (Harku Vallavalitsus); Ingar Dubolazov (HTM)
Kutsutud: Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas; Anzori Barkalaja (HTM); Daniel Kõiv (HTM); Priit Valk (HTM); Ülle Matsin (HTM); Jan Trei (Eesti Linnade ja Valdade Liit); Maris Toomel (Eesti Linnade ja Valdade Liit); Salle Andresson (HTM);
PÄEVAKORD
1. Valitsuse valdkonnapoliitika- Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
2. Kohalike omavalitsuste finantsolukorrast lähtudes uuest majandusprognoosist- Andrus Jõgi
3. ELVLi eelarve läbirääkimiste ettepanekud ning ministeeriumi seisukohad- Maris Toomel, Kristi Vinter-Nemvalts
4. Koolivõrgu korrastamine- Indrek Riisaar
5. Haridusleppe protsessi hetkeseis- Liina Põld, Indrek Kilk
6. ELVLi tööplaani ülevaatamine- Angela Saksing
7. Kavandatavad seadusemuudatused seoses koolijuhi atesteerimise ja tähtajaliste töölepingutega- Liis Lehiste
8. Info- Liis Lehiste
1. Valitsuse valdkonnapoliitika- Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas
Kristina Kallas annab ülevaate sellest, mis riigieelarvelises vaates haridusvaldkonda ees ootab.
2025. aastal tõenäoliselt õpetaja töötasu alammäära tõusu ei toimu. 2026., 2027. ja 2028. aasta on praegu sihil, et leida riigieelarvelisi vahendeid pikemaajalise kokkuleppe saavutamiseks alammäära osas RESis. Peame tagama selle, et õpetajate töötingimused ja karjäärimudel oleksid kokku lepitud ja palgaläbirääkimistel kindlus olemas. Haridus- ja Teadusministeerium peab oma haldusalas järgneva kolme aasta jooksul kärpima 80 miljonit eurot, millest järgmisel aastal 40 miljonit eurot. Me ei kärbi eestikeelsele õppele üleminekut, st. palgatoetus Ida-Virumaale säilib kuni aastani 2030. Me ei kärbi kutseharidust ja teaduse baasrahastust. Püüame kärpida nii, et me kahjustaks võimalikult vähe hariduse põhifunktsioone. Koolilõuna toetus on hetkel kärpearvutuse baasis sees, see tähendab, et kui me koolilõunat ei kärbi, siis tuleb see võtta kusagilt mujalt haridusest. Kärpest on välja võetud ainult õpetajate palgad.
Laur Kaljuvee soovib teada, kas on võimalik natuke täpsemalt öelda, mis on need read, kuhu tuleb kiirelt hakata katteallikaid otsima? Küsitakse ka huvihariduse kohta.
Kristina Kallas vastab, et praeguses ettepanekus on meie arvutuses huvihariduse kärbe sees. Lasteaiaõpetajate toetuse kärbe praegu sees ei ole. Siiski möönab minister, et antud info on liiga ennatlik, sest lõpuks teeb otsuse koalitsioon.
Laur Kaljuvee küsib, kas on veel midagi, millega veel ei peaks arvestama? Kristina Kallas vastab, et väikekoolide toetus ei ole kärpes sees.
Jan Trei küsib koolilõuna toetuse kohta ja soovib teada, millal võiks ajaliselt olla lõplik seis kärpe osas paigas. Kristina Kallas ütleb, et eelistus on teha konkreetsed otsused ja panna prioriteedid paika, mitte kärpida igalt poolt proportsionaalselt. Eelarve läheb valitsusse 25.09.
Kristina Kallas arvab, et praegune raske eelarveline seis on hea aeg, kus KOVid saavad oma prioriteedid üle vaadata, kuhu oma raha suunata. Riigi eesmärgiks on liikuda sinna suunda, et anda gümnaasiumiastme vastutus riigile. Koalitsioonileppes on see kokku lepitud. See tähendab, et väikegümnaasiumite rahastus võib ka kärpe alla minna. Lisaks on ettepanek see, et üldhariduse jooksvatest kuludest võiks 60% minna õpetajate palkadeks.
Laur Kaljuvee küsib kohustusliku kooliea tõstmise teemal.
Kristina Kallase sõnum KOVidele on, et põhikoolijärgsete õppekohtade tagamise kohustus on riigil mitte KOVil. KOVidele tuleb seirekohustus, mis on neil ka täna.
Küsitakse, kas koolieelse lasteasutuse seadusega seoses on ka mingeid tärmineid? Kristina Kallas vastab, et koolieelse lasteasutuse seadus on esimese lugemise läbinud, teine lugemine veel tuleb. Loodetavasti võetakse seaduse eelnõu vastu tähtaegselt.
2. Kohalike omavalitsuste finantsolukorrast lähtudes uuest majandusprognoosist- Andrus Jõgi
KUULATI Andrus Jõgi ettekannet.
Tekkis arutelu KOVide palgatõusu surve ja tööjõu leidmise osas.
Laur Kaljuvee küsib, kas on arengut alushariduse pedagoogide toetuse ja selle lahti sidumine üldhariduspedagoogide töötasust selles võtmes, et 90% piir ei oleks enam aluseks toetuse saamisel.
Kristina Kallas vastab, et seoses alushariduse seaduse menetlemisega tegi valitsus protokollilise otsuse, et juhul kui ELVL suudab võtta omale kollektiivlepingu läbirääkimise osapoole rolli alushariduse õpetajate palga osas, siis sel juhul annab valitsus 2026. aastaks lasteaia õpetajate palgatoetuse KOVide tulubaasi. Seejärel peavad KOVid ise EHLiga läbirääkimisi palga alammäära osas. Aaviksoo raport on näidanud, et alusahariduse andmisega saavad KOVid suurepäraselt hakkama ja mingit alust riigil sinna sekkuda ei ole.
Tiivi Tiido küsib, kas kärbe puudutab mingil määral ka õppevahendite toetust? Lisaks uurib ta, kuidas suurendada võimekust, et digikirjandus suuremalt kasutusele võtta?
Liina Põld vastab, et üldharidus tegeleb praegu õppekirjanduse regulatsiooni uuendamisega. Määrustik räägib täna ainult paberil olevast kirjandusest, kuigi turul on palju head digitaalset õppekirjandust.
3. ELVLi eelarve läbirääkimiste ettepanekud ning ministeeriumi seisukohad- Maris Toomel, Kristi Vinter-Nemvalts
KUULATI Maris Toomel ettekannet (eelarve läbirääkimiste prioriteedid on lisatud protokollile).
Jan Trei lisab, et on arutanud võimalust kaasata liidu rahanduse ja maksupoliitika töörühma rahastusmudeli teemasse. Edastame konkreetsed ettepanekud nii Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kui Haridus- ja Teadusministeeriumi lauale. Lisaks on Jan Treil ettepanek ministrile: 16.09 toimub meil Valitsuskomisjon ning sooviksime, et riigieelarve läbirääkimiste lõpp-protokollis võiks kajastuda ka haridusvaldkonnas kokkulepitud 2025 riigieelarve vaatest.
Kristina Kallas toetab haridustoetuse õiglast jaotamist ja sellepärast on algatatud rahastusmudeli muudatuse arutelud. Hetkel kompenseerib rahastusmudel kahanemist, aga mitte kasvamist, pihta saavad kasvavad piirkonnad (Tallinn, Harjumaa KOVid). Kui laste arv kasvab, siis haridustoetus proportsionaalselt järele ei tule ja kui vastavalt kahaneb, siis jääb haridustoetus samaks. Koolitoidu osas lisab minister, et lastevanemate panus koolitoidu maksmisesse tuleb tõenäoliselt KOVide tasemel arutlusele võtta. Koolitoidu maksmisest vabastatakse kõik need lapsevanemad, kellel on sissetulekuga probleeme. Tartu ja ka Elva on kogemuse võimalikuks jagajaks.
4. Koolivõrgu korrastamine- Indrek Riisaar
KUULATI Indrek Riisaare ettekannet
Vabariigi Valitsuse tööplaani on lisatud keskhariduse koolivõrgu ja korralduse seaduse tasandil korrastamise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus tähtajaga mai 2025. Selleks ajaks soovime eelnõu juba partneritega, sh ELVL kooskõlastada. Võtame eesmärgiks VTK projekt valmis saada selle aasta lõpuks, et saaksime seda ELVL-iga arutama hakata. Kaasame ka teisi partnereid, esimesena oleme kokku leppinud kohtumise Arenguseire Keskusega, kes on ka ise sama teemat uurinud ning valmis panustama.
VTK-s puudutame võimalikke lahendusi ja hindame mõjusid.
Vajadus lahendus leida seaduse tasemel tõusetus ka kohtumistest kohalike omavalitsustega. Suur osa kohtutud KOV juhtidest pidas vajalikuks, et raamistik seatakse riigi poolt seaduse tasandil.
Heiki Hansen küsis, kas kohtuti nende KOV-idega, kes peavad gümnaasiume, kus on alla 40- ne õpilase?
Indrek Riisaar vastab, et kohtuti nendega, kes ise soovi avaldasid, et käimasolevat koolivõrgu korrastamist toetada, kohtuti nendega, kus kahanevas piirkonnas on alla 40-ne õpilasega gümnaasiumiaste ja osaga nendest KOV-idest, keda alla 40-ne gümnaasiumi astmega koolide võimalik tegevuse lõpetamine puudutaks, so valmisolek rohkemate õpilaste vastuvõtuks. Oleme valmis ka edaspidi kõigi KOV-idega kohtuma ja koolivõrgu korrastamist arutama.
Jan Trei lisas, et on oluline otsustada kuidas edasi liikuda ning lisab, et kahtlemata on tegemist olulise küsimusega. Hetkel on jagatud vastutus, millised suunised võiksid pidi olla.
Indrek Riisaar täiendab, et teema puudutab otseselt õpetajate töötasu, õpetajate järelkasvu ja suure mõjuga on ka investeeringuvajadustele.
5. Haridusleppe protsessi hetkeseis- Liina Põld, Indrek Kilk
Liina Põld annab ülevaate haridusleppe protsessi hetkeseisu osas. Järgmine kohtumine toimub 27.09. Viimasel kohtumisel on plaanis mõned eriarvamuse lahendada, mis on veel üles jäänud.
Angela Saksing uurib, mis saab siis, kui KOV otsustab mitte alla kirjutada.
Indrek Kilk vastab, et siis ei ole antud KOV lepingu osapooleks.
Agela Saksing küsib millal jõuab nendeni materjalid, täpsemalt lepingu põhi?
Liis Lehiste vastab, et lepingu põhi on olemas, aga on vaja veel ministriga kooskõlastada.
Laur Kaljuvee küsib edasise ajakava ja pikema plaani kohta.
Liina Põld vastab, et eesmärk on leping sõlmida hiljemalt 31.12.2024, mis sai riikliku lepitajaga kokku lepitud, seega oleme ajakavas.
Tekkis arutelu, kas haridusleppe projekt jõuab oktoobri või novembri KOVide volikogudesse.
6. ELVLi tööplaani ülevaatamine- Angela Saksing
KUULATI Angela Saksing ettekannet. Angela lisab, et tööplaani punktide tähtajad on vaja veelkord üle vaadata.
Laur Kaljuveel on sõnum ministrile alushariduse töötajate palkade osas. Ettepanek on selline, et riigi toetuse komponent ei kaoks ära juhul kui KOV otsustab alushariduse õpetaja töötasu lahti siduda üldhariduspedagoogide alammäärast.
Angela Saksing lisab, et see, et ELVL peab võtma rolli kollektiivlepingu läbirääkimistel alushariduse õpetajate palga alamäära osas, tuli alles täna lauale ja täna ei saa antud teema osas veel mingit seisukohta võtta.
Jan Trei lisab, et saavad oma töörühmas võtta teemaks.
Anzori Barkalaja lisab veel, et minister ütles oma seisukoha välja, et alushariduse õpetajate palgatoetus läheb KOVide tulubaasi, mis on KOVide ja ELVLi omavaheline kokkuleppe teema.
Laur Kaluvee lisab omaltpoolt, et soovivad antud tingimuse osas veel arutada.
Angela Saksing teeb ettepaneku võtta tööplaani punkt 8, millega hakata tegelema uuel aastal. Kõik kohalolijad nõustuvad.
Anzori Barkalaja soovitab logopeedi teema osas kirjutada otse Tartu Ülikoolile. Tööandjatena esitaksid nad sotsiaalse tellimuse, millel oleks tugevam mõju.
7. Kavandatavad seadusemuudatused seoses koolijuhi atesteerimise ja tähtajaliste töölepingutega- Liis Lehiste
Liis Lehiste annab lühidalt ülevaate kavandatud seadusemuudatuse sisu osas. Lisaks rõhutab ta, et tegemist on seaduse väljatöötamise kavatsuse mitte eelnõuga. Kavatsuse eesmärk on ettepanekud lauda tuua, ühiskondlikku arutelu algatada ja partneritelt tagasisidet saada. ELVLi poolsest tagasisidest ei olnud võimalik lugeda välja konkreetset seisukohta, kuid tagasiside dokumendis oli kokkuvõtva lausena kirjas: ettepanek ministeeriumile on toetada koolipidajaid ja koolijuhte mitteregulatiivsete meetmete rakendamisel, kasvatades nii usalduslikku koostööd ja pidajate võimekust.
Angela Saksing lisab omalt poolt, et on oma liikmetele tagasisidestamise ja arvamuse saatmiseks antud dokumendi saatnud ning selle põhjal dokumendi kokku pannud. Küsimusi on välja toodud suurel hulgal.
Tekib arutelu koolijuhtide tähtajaliste lepingute osas.
8. Info
Liis Lehiste: Haridusleppe kohtumisel lepiti kokku, et rahastusmudeli võimaliku muudatuse arutelu jätkatakse ELVLi hariduse- ja noorsootöö eelarve läbirääkimiste töörühmas, kuhu kutsutakse vastavalt teemale nö vaatlejana ka EHLi, EKJÜ ja erakoolide pidajate esindajad. Tutvustati töörühma ajakava ettepanekut. Töörühma esimene kohtumine toimub 3. oktoobril kell 10.30 – 13.00 Tartus, luuakse ka veebist liitumise võimalus. Järgmised kohtumised toimuvad 14. novembril, 30. jaanuaril ning 27. märtsil. Viimane kohtumine toimub maikuus, mille aeg lepitakse kokku jooksvalt.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
juhataja protokollija
HARIDUSE- JA NOORSOOTÖÖ EELARVE LÄBIRÄÄKIMISTE TÖÖRÜHMA
KOOSOLEKU PROTOKOLL 02.05.2024
Koosoleku toimumise aeg: 02.05.2024
Algus kell 11.00, lõpp kell 14.00
Juhatas: Kristi Vinter-Nemvalts
Protokollis: Karin Aksalu
Osa võtsid: Angela Saksing (ELVL); Robert Lippin (Harku Vallavalitsus); Tiivi Tiido (Viljandi
Linnavalitsus); Laur Kaljuvee (Rakvere Linnavalitsus); Liis Lehiste (HTM); Liina Põld
(HTM); Indrek Riisaar (HTM); Indrek Kilk (HTM); Mikk Lõhmus (RaM); Andrus Jõgi
(RaM); Riho Raave (Tartu Linnavalitsus); Kaarel Rundu (Tallinna Haridusamet); Ene Täht
(Pärnu linn).
Kutsutud: Jan Trei (ELVL), Valdek Rohtma (HTM).
Puudusid: Mari-Epp Täht (Haapsalu linn), Ingar Dubolazov (HTM), Jaak Raie (HARNO).
PÄEVAKORD
1. ELVL läbirääkimiste põhiettepanekud - Angela Saksing
HTMi ettepanekud- Kristi Vinter Nemvalts
2. Infopunktid:
2.1. Koolivõrgu reform- Indrek Riisaar
2.2. Kohalike omavalitsuste finantsolukorrast lähtudes uuest majandusprognoosist ja KOV
finantsvõimekusest- Andrus Jõgi
2.3. E-eksamid- Valdek Rohtma
3. ELVL töörühma tegevusplaan 2024- Angela Saksing
4. Rae Gümnaasiumiga tutvumine
1. ELVL läbirääkimiste põhiettepanekud- Angela Saksing
HTMi ettepanekud- Kristi Vinter Nemvalts
Toimus arutelu ELVL ja HTM läbirääkimiste ettepanekute osas (ettepanekud lisatud).
ELVLi läbirääkimiste põhiettepanekud on koolitoidu, alushariduse õpetaja palgatoetuse ning
huvihariduse- ja huvitegevuse toetuse suurendamine. Haridus- ja teadusministeeriumi prioriteet on õpetaja keskmise töötasu tõus.
ELVL annab teada, et 14.05 toimub läbi valitsuskomisjoni ELVL RES läbirääkimised
regionaalministriga, kuhu on kutsutud ka rahandusminister.
Laur Kaljuvee ettepanek on kaaluda koolieelsete lasteasutuste õpetajate toetuse viimist KOV
tulubaasi alates 2026. aastast ja siduda lahti üldhariduskooli õpetaja palga alammäärast. Lisaks arutada läbi, millise metoodika alusel toetus tulubaasi läheb.
Koolitoit – ELVLi arvates võiks koolitoidu summa ühe lapse pealt olla suurem. HTMi seisukoht
on, et toetust ei suurendata.
HTMi ettepanek on viia huviharidus ja huvitegevuse toetus KOV tulubaasi alates 2026. aastast,
mil jõustub huvihariduse seadus, mis sätestab kriteeriumid kvaliteetsete teenuste osutamiseks. Vajalik on leppida kokku, millise metoodika alusel toetus tulubaasi läheb. HTMi seisukoht on, et toetust ei suurendata.
HTMi prioriteet eelarve läbirääkimistel on õpetaja töötasu kasv. Haridusvaldkonna
arengukavast lähtudes on üldhariduskoolide õpetajate töötasu eesmärgiks jõuda vähemalt 120% eesti keskmisest palgast. ELVL kujundab oma seisukohad hariduse ja noorsootöö töörühma eelarve läbirääkimiste tabelisse kirjalikult. Liis Lehiste saadab tabeli täiendamiseks.
Andrus Jõgil tekkis küsimus seoses EHISest välja võetavate andmete kohta: kas on võimalik
EHISest välja võtta õpetajate koormuse andmed ja vaadata, milline on õpetajate kontakttundide mahu erinevus erinevates piirkondades. Liis Lehiste näitab ülevaadet kontakttundide kohta pidajate lõikes (kohalikud omavalitsused, erakoolid, riigikoolid), mis on haridusleppe protsessi raames kohalike omavalitsustele saadetud.
Laur Kaljuvee küsib, millal on plaanis jõustuma uus koolieelse lasteasutuse seadus. Kristi
Vinter-Nemvalts vastab, et HTMi siht seaduse vastuvõtmiseks on 2025. aasta.
OTSUSTATI:
1. Läbirääkimiste teemade osas konsensust ei saavutatud, jätkatakse läbirääkimisi.
2. Võtta informatsioon teadmiseks.
2. INFOPUNKTID
2.1 KUULATI Indrek Riisaare ettekannet
KÜSIMUSED:
Laur Kaljuvee: Kas on indikatsiooni, et ränne väljastpoolt Eestit võib kasvada ja kas selleks
on vastavad stsenaariumid loodud? Indrek Riisaar vastab, et 2/3 sündidest on juba mõnda aega Harju- ja Tartumaal ning seal on ka kõige rohkem töökohti. Seega teistes, kahanevates
piirkondades võimalik sisseränne ilmselt ei muuda munitsipaalkoolide vaates oluliselt midagi.
Kui tõesti töökohad tekivad, siis ei ole välistatud ka gümnaasiumide uuesti avamine. Aga alla
100 õpilasega gümnaasiumi pidamine peaks siiski olema erand.
Riho Raave küsimus seoses halduslepingutega: Kas esimene variant on kool riigile võtta ja
teine halduslepingud?
Indrek Riisaar: Eesmärk on paika panna riigikoolide võrk, mida me suudame kontrollida, nii
kvaliteeti, jätkusuutlikust kui rahastust, aga kui selles piirkonnas ei ole piisavalt koolituskohti,
siis tuleb lauda halduslepingutega tellimine nii munitsipaal- kui erakoolidelt.
Ene Täht: Kas riik on valmis vastu võtma näiteks Pärnu, Tartu ja Tallinna gümnaasiume enda
alla näiteks 2026. aastaks ja kas riigil on selleks ressursse, et kõiki neid gümnaasiumi hooneid
üleval pidada? Indrek Riisaar: 2026ks aastaks ei ole riik kindlasti valmis neid vastu võtma.
Märtsis tutvustati plaani valitsuses.
Laur Kaljuvee: Kas progümnaasiumi mõtet Pärnus, Tartus ja Tallinnas on laiemalt mõeldud
või mitte? Indrek Riisaar: Pigem mitte.
Tiivi Tiido: Kas erakool võib ka minna halduslepingusse? Indrek Riisaar: Kui riigikoolides
ei ole piisavalt kohti ja kui erakool vastab kõikidele efektiivsuse ja kvaliteedi kriteeriumitele,
siis jah.
Riho Raave: Kas erakool võib inglise keeles õpetada või mitte? Keelatud ei ole. Liina Põld:
Küll aga on hetkel üleval õpetajate keelenõude küsimus, mis jäi hetkel lahtiseks.
OTSUSTATI:
Võtta informatsioon teadmiseks.
2.2 KUULATI Andrus Jõgi ettekannet
OTSUSTATI:
Võtta informatsioon teadmiseks.
2.3 KUULATI Valdek Rohtma ettekannet
KÜSIMUSED:
Laur Kaljuvee: Kas 2024/2025. õppeaastal ei toimu ülemineku klassides e-eksameid? Valdek
Rohtma: Väga suure tõenäosusega. Täna kooskõlastusringil olev nö aegade määrus lähtub
sellest loogikast, et eksamid põhikooli lõpus on paberil.
Liina Põld: Kas ELVL-ini on jõudnud õpetajate ja koolide peamised mured ja küsimused antud
teemaga seoses? Laur Kaljuvee vastab, et nendeni on tagasiside jõudnud, aga palub varakult
infot, kui otsused tulevad, et KOVid jõuaksid rahulikult planeerida kogu süsteemi hindamist
koolides. Tiivi Tiido lisab, et Viljandi õpetajad saatsid väga põhjaliku tagasiside.
Valdek Rohtma: Alates 02.05 on HTMis tööl e-eksamite IT projektijuht, läbi kelle hakkame
võrgustiku tööd koolide, IKT spetsialistide ja IT juhtide vahel looma, edasi liigutama ning
standardeid üle vaatama.
OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.
3. ELVL töörühma tegevusplaan 2024- Angela Saksing
KUULATI Angela Saksingu ülevaadet tööplaanist (lisatud):
Informatsioon:
08. mail toimub kohtumine, kus kaardistatakse seni olemasolevaid praktikaid koolitoidu
rahastamise osas eesmärgiga leida parimad lahendused.
Ootame hetkel analüüsi teemal „Hajaasustusega omavalitsustele koolitranspordi
kompenseerimine“. Arvatavasti augustis saab teemaga edasi minna koostöös
Regionaalministeeriumiga.
Angela Saksing toob välja teemad, millega sellel aastal veel tegeletakse ja teemad, mis
lükkuvad sügisesse, kuna tegemist on haridusleppes olevate punktidega.
9. mail on töörühma kohtumine kokku lepitud seoses haridusleppe teemadega, kohale tulevad
ka Hando Sutter ja Reemo Voltri.
OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.
ETTEPANEKUD:
- Angela Saksing küsib, kas lasteaia õpetaja palgatoetuse arvestuse muutmise toetuse punkt lahti siduda tulubaasist? Tulenevalt sellest, et muutub alushariduse seadus, aeg on palju edasi läinud ning muutub õigusloome, vajaks antud teema sisulist arutelu, näiteks september või oktoober kui on alusharidusese seaduse osas tagasiside olemas.
- Liis Lehiste teeb ettepaneku koolijuhi hindamist puudutava töörühma kohtumiseks 29. mail kell 11.00-13.00 (toimub nii kohapeal kui veebis). Liis Lehiste saadab kõigile asjaosalistele kutse välja.
KÜSIMUSED:
Liina Põld küsib haridustoetuse õiglase jaotuse kohta: kas need omavalitsused, kelle toetuse
summa hakkab kahanemise suunas vähenema, on oma arvamust avaldanud ja kas need
seisukohad on koondatud? Jan Trei vastab, et eraldi koondatud ei ole. Robert Lippin lisab, et
see on eraldi arutelu teema.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Kristi Vinter-Nemvalts Karin Aksalu
juhataja protokollija
ELVL HNT töörühma koosoleku (Teams ja kohapeal ELVL büroos) protokoll
Tallinn, 09.05.2024
Algus kell 11.00, lõpp kell 13.30
Osalejad Teamsis: Meeli Pärna, Kaarel Rundu, Mari-Epp Täht, Marju Randlepp, Maris Toomel, Tiivi Tiido, Birgit Tammjõe-Tulp, Ene Täht, Katrin Parve.
Osalejad büroos: Jan Trei, Laur Kaljuvee, Robert Lippin, Angela Saksing, Riho Raave.
Kutsutud külalised: Liis Lehiste, Veikko Luhalaid, Hando Sutter, Reemo Voltri, Kristina Kallas.
Puudusid: Katrin Markii, Tiina Oraste, Anneli Eesmaa, Larissa Degel, Krõõt Kiviste, Heiki Hansen, Carmen Viherpuu, Priit Põldma, Katrin Markii.
Juhatas: Jan Trei
Protokollis: Angela Saksing
Päevakord:
- Üldhariduse rahastusmudeli töörühma ettepanek haridusleppesse;
- Hariduslepe;
- Õpetaja tööaja ja -koormuse arvestus, töörühma ettepanek haridusleppesse.
- Üldhariduse rahastusmudeli töörühma ettepanek haridusleppesse
KUULATI: Hando Sutteri selgitas uue rahastusmudeli põhimõtteid ja tegelikke arvutusi.
J.Trei: Juhatas kohtumise sisse. Oleme kokku kutsunud liidu hariduse ja noorsootöö riigieelarve läbirääkimiste töörühma koosoleku, et meie Liidu liikmeid paremini kaasata haridusleppe aruteludesse. Läbi töörühma saame kujundada Liidu ja KOVide seisukohti nii õpetaja töökoormuse kui rahastusmudeli ettepanekutesse.
H.Sutter: Maksumaksja raha kasutamine peab olema läbipaistev, arusaadav ja selgete vastutustega. Riik maksab ca 590 mln . I-III kooliaste vastutus on KOVil, vastutust on keeruline võtta, kui raha tuleb KOVile siltidega. Siltide kaotamine rahalt oli üksmeelne otsus, ka erakoolid olid sellega nõus. Üks eriarvamus oli töörühmal ja see puudutas kompetentsikeskuseid. Erivajadustega laste teema tuleb võtta eraldi käsitlusele. Kui me kõiki koolipidajaid käsitleme võrdselt, see põhimõtteliselt tähendab seda, et erakoolid jäävad ilma u 11 mln eurost. Seni on erakoole riik rahastanud rohkem kui KOVe koolipidajatena. Erakoolide esindajad ei ole seda rahade jaotust näinud. Nad olid töörühmas põhimõtetega nõus, kuid seda rahade jaotust nad ei ole näinud.
R.Voltri: Nende esindajad olid seal töörühmas. Enne tuleb rääkida põhimõtetest ja kui pärast selgub, et see oli kellegi jaoks kahjulik, aga kõik on olnud nõus, et rahastamine peab olema võrdne. Olin ka selle töörühma liige, sp kommenteerin.
H.Sutter: Kui me põhimõtetest räägime, siis me ei teadnud keegi, mis see rahas teeb, aga see järjekord oli õige. Arengukava näeb ette, et I ja II kooliaste kodulähedane, III kooliaste koondunud tõmbekeskustesse ja gümnaasiumis peab täisklassid saama oma piirkonnast. Käisin Andrus Jõgiga rääkimas metoodikast, rääkisime sellest, mida tema on võimeline tegema ja koefitsientidesse panema. Andsin talle edasi meie mõtte, kuidas andmepõhiselt rehkendada seda, kui tihedalt meil erinevate kooliastmete kaupa lapsed meil Eestis paiknevad ja kas seda on võimalik arvutada, ümber arvutada. A.Jõgi tõi välja koefitsiendid ja need on leitavad töörühma poolt esitatud ettepanekus. Me võime muuta põhimõtteid, koefitsiente saab muuta, mudel elab selle üle. I-II kooliaste on ühe koefitsiendiga, III teise koefitsiendiga ja gümnaasiumis koefitsiente ei ole. Need on tehtud andmepõhiselt vastavalt elukoha registri andmete järgi, kus lapsed elavad. Küsimused küsida A.Jõgilt. Töörühmas tõusis küsimus ka diferentseerimise osas haridustoetuses kooliastmete kaupa. See oli kõige sisulisem töö ning koolijuhid esitasid ettepaneku. Sisu osas ei oska kommenteerida, kas on see on õige või vale, kas seda on palju või vähe. Konsensus on see, et kooliastmeti on kulu õpilase kohta erinev. Diferentseerituse aluseks on see, et mitme õpilase kohta peaks olema arvestuslikult õpetajaid kooliastmete kaupa. Suur probleem on ületäituvad klassid, mis tingib läbipõlemist. Rahastusmudeliga käib koos kvaliteedimõõdikuna õpirühma max suurus kooliastmete kaupa. Seda peab hakkama kontrollima HTM. Erivajadustega laste teemad, mis olid töörühmas teemaks: kaasav haridus ei ole piisavalt rahastatud, erivajaduse kinnitamist tehakse Eestis erinevalt ja seda tehakse liiga aeglaselt, kas erivajaduse kategooriaid on piisavalt? Väidetavalt on üldtoe raha KOVide tulubaasi antud aastal 2018 ja see on meelest ära läinud. Tegin ettepaneku tõsta see raha hariduse rahastuse mudelisse, et me üle keskmise võimetega lapsi ei unustaks ära, et tõsta hariduse keskmist.
Rahade arvestuse ja arveldamise teemasid ma vaatan eraldi. Arveldusega me ei jõudnud väga palju tegeleda. Kui erakoolid saavad teada, et mingi osa raha on ära läinud, siis oleks asjakohane, et suuremates KOVides räägivad erakoolid ja KOVid räägivad läbi, kuidas nende rehkenduste valguses edasi elada.
R.Raave: Enne sa ütlesid, et suurenemine tabelis on tulnud erakoolide arvelt. Mis osas erakoolide arvelt? Erakoole rahastab riik kahest kohast: õpetaja palgaraha ja tegevuskulu raha, mille erakool saab otse. Kui rahastus on õpilase või kooli põhine, mingu see raha otse kooli, ei ole vaja suurendada bürokraatiat.
H.Sutter: Vastutuse teema on oluline, sest õpetajate järelkasvu probleem on suur, keeruline on õpetajate kohti komplekteerida. Õpetajad on jäetud oma probleemiga üksi. Sp peab rahastusega kaasa panema kvaliteedi kontrolli mustri. Kontrolli küsimus ja vastutus ei saa jääda mitme osapoole vahele, KOVidele peab jääma see vastutus. Antud arvutustabelis on tehtud üksnes rehkendus illustreerimaks mudelit, täna ei ole ühtegi otsust tehtud.
R.Lippin: Küsimus on, et tabelisse on ilmunud juurde 11,5 miljonit.
H.Sutter: See lähtub sellest, et kõiki koolipidajaid koheldakse võrdselt. St selle võrra on KOVid kui koolipidajad, saanud õpilase kohta raha vähem. Kas me jätkuvalt lähtume sellest põhimõttelisest küsimusest, et kõiki koheldakse võrdselt või mitte?
L.Kaljuvee: Erakoolide esindajad olid ka selles töörühmas sees ja andsid oma heakskiidu, teadmata kustkohast tuleb raha. Puudub teadmine, kuidas on koefitsiendid tekkinud. Kasvõi Rakvere näitel on 1,0 koefitsient, raha meile juurde ei tule ja peame juurde leidma mingi summa Rakveres asuvale väga suurele erakoolile. Tahakski aru saada arvutusloogikat.
R.Raave: Tartu linn jääb 700 tuhandega miinusesse.
H.Sutter: Loomulikult on absoluutarvud päeva lõpuks väga olulised, aga mina kutsun täna üles mõtlema selle peale, et need on kõik mingid ajaloolised jäänukid. Täna me võtsime kogu selle pildi ette ja erakoolidel on roll, aga kui vastutus on selgelt kohalikel omavalitsustel, eriti mis puudutab I-III kooliastet, siis erakoolid kui haridusvõrgu osa tuleb omavalitsustel nagunii sisse võtta. See rahastusmudel sellisel kujul loob selleks eelduse.
R.Raave: See tähendab, et erakoolid ja KOVid peavad hakkama suhtlema ja kokku leppima toetusprintsiipides.
J.Trei: Saan aru, et rahastustöörühma ettepanekud on haridusleppele sisend. Me võtame selle rahastusmudeli osas natuke aega, saadame KOVidele arvamuse avaldamiseks ning kujundame „keskpõranda“ seisukohad. Võib-olla meil on paremad ettepanekud ja siis saadame need teile kirjalikult.
R.Raave: Muudatused rahastuses tuleks jõustada aastast 2026.
H.Sutter: Olin üllatunud, et erakoolidele on kehtestatud õppemaksu lagi. See on iganenud.
R.Voltri: See sai kehtestatud, kui riik otsustas, et hakkab nn karbikulu maksma.
H.Sutter: Erakoolidele on vaja kindlust, sest nemad teevad investeeringuid. Sisulisi kokkuleppeid haridusvõrguosas on kohapeal lihtsam teha, kui rahastusmudel seda toetab.
V.Luhalaid: Annan üldise pildi omalt poolt. Protsessis oli probleem, et ei minul ega Enel Liinil ei olnud omavalitsuste poolt antud volitusi kõneleda nende nimel, saime esindada töörühmas isiklikke kogemusi ning teadmistest, mis KOVidest ELVLi juhatusest on tulnud. KOVid on haridusküsimustes väga eriilmelised. Dokumentidel, millega töötasime, oli AK-märge, mis tegi töö keeruliseks. Aeg oli problemaatiline, liiga kiire, mistõttu KOVide juhid said rahastustöörühma ettepanekutega tutvuda alles esmaspäeval haridusleppe kohtumisel. Ministril ja tema nõunikel ei ole aimu RES protsessi läbirääkimistest. HTM on selle protsessi sees, aga tegeleb paralleelselt samal ajal kõrvalläbirääkimistega, samal ajal kui väga palju saab ära teha RES läbirääkimiste protsessi sees.
R.Voltri: Selles protsessis on kaks osapoolt, aga haridusleppes on osapooli rohkem.
V.Luhalaid: Me räägime riigi KOV rahastamisest. Töörühma on kaasatud viis osapoolt. Pigem võiks olla nii, et riik ja KOV teevad kokkuleppeid ning hiljem annavad omaarvamuse ülejäänud osapooled. Palusin kaasata regionaalministri, neid ei võetud sinna.
H.Sutter: Ei ole nõus, et kaks osapoolt on. Me tuvastasime, et on kolme tüüpi koolipidajaid: KOV, era ja riik.
V.Luhalaid: Ma ei pea silmas pidajate konteksti, vaid seda, kust tuleb raha (riigieelarvest). See millest me räägime, on riigilt tulev raha. Me teeme töörühma, kus KOVid kui pidajad on vähemuses.
R.Voltri: Tegelikult pidajaid oli ikkagi rohkem: KOV, era ja riik. Ja siis olid koolijuhid ja õpetajad. Mis selle vaidluse mõte on? Kas küsimus on selles, et kindlasti ei tohi seda 2025. aastal teha ja et need protsessid võiksid rohkem olla n-ö paralleelselt kuidagi omavahel rohkem seotud, RESi süsteem ja hariduslepe?
V.Luhalaid: Tänane olukord on keeruline arutamaks rahulikult tekkinud olukorda, sest tulenevalt õpetajate streigist, eelarve kärbetest, umbusaldusohust on ministril hästi kiire. Küsimus on algusest peale kokkuleppe õiguslik staatus. ELVL ei saa kõikide KOVide eest alla kirjutada. Juhatuse seisukoht on, et sellest probleemide raamistikust lähtuvalt tuleb meil kiirest väljuda protsessist. See ei olnud 100% hääletatud seisukoht, kuid juhatus näeb rohkem probleeme tulevikus kui lahendeid. 14. mail võtame juhatuse koosolekul teema uuesti lauda. Kui siit tuleb mingeid eelmiste probleemide suhtes paremaid signaale, siis me peame lahkuma.
R.Voltri: Kas haridusleppe protsessist väljub ainult Liit või kohalikud omavalitsused?
V.Luhalaid: Kui kohalikud omavalitsused ise soovivad kaasa rääkida ja ise seda teha, siis seda nad teevad.
R.Voltri: Me ei räägi praegu allakirjutamisest, vaid sellest, et neid protsesse läbirääkimiste käigus võimalikult palju enda esindatavate huvides mõjutada, sest minister on öelnud, et on kaks varianti: me võiksime jõuda võimalikult paljudes asjades konsensusele ja juhul kui ei jõua ning on vaja, siis saab minister seaduse/ määruse tasandil kehtestada.
H.Sutter: Oluline on see, et meie lapsed saaksid jätkuvalt hea hariduse. Minu ettepanek on see, et juriidiliselt siduvaid kokkuleppeid on tõesti keeruline, kuid keegi ei keela kaasa mõtlemast, lahendusi pakkumast. Isegi kui Liidu tasandil lõpuks ei ole konsensust ja öeldakse, et edasi tuleb igal KOVil ise edasi minna, siis tuleb siiski teha nii palju kui võimalik, et see asi õnnestuks. Tartus kõlas see dramaatiliselt, et võttis motivatsiooni maha, kuid pingutame ikka.
R.Lippin: 1,3 miljoni inimese pealt seda asja siin riigis üleval pidada ei ole võimalik, et me kopeerime teiste riikide pealt. Me peame täiesti kastist välja mõtlema, kuid seda ei ole võimalik teha kolme kuuga, kahe kohtumisega, kus on fundamentaalselt mingid asjad valesti läinud.
H.Sutter: Küsimus on selles, et keda me paneme 1.septembril klassi ette? Meil on kvalifikatsioonita õpetajate suur osakaal.
R.Raave: Kuidas aitab see jaotus (mis meile saadeti) kaasa õpetajate püsimisele? Pooltel omavalitsustel on väiksemad summad.
H.Sutter: Ta aitab kaasa selliselt: 1) me üritame selle rahastuse raames kehtestada need piirtingimused, mis aitavad välistada käitumismustrit, mis ilmselgelt põletavad õpetajad läbi (ma viitan siin hiidklassidele) 2) kaugõppes tuleb hakata õpetajaid koolitada, et ta töö kõrvalt saab omandada kvalifikatsiooni.
R.Lippin: Me peame hakkama mõtlema selles kategoorias, et meil on täpselt nii palju inimesi ja nii palju raha kui on. Enne lahendusi ei leia. M.Pedaste tegi poolteist aastat tagasi Õpetajate Lehes artikli, kus ta tegi arvutuse, et kui me kõik gümnaasiumilõpetajad võtame õpetajakoolitusse, see ei päästa.
H.Sutter: Olen pakkunud ministrile võimaluse kasutada tehnoloogiavõimalusi hariduses. See on teie võimalus.
V.Luhalaid: Üle-eelmisel kohtumisel ütles M.Pedaste, et tuleb sisustada mõisted. Me oleme ise seadnud endale väga kõrged nõudmised. Näiteks Noored Kooli lõpetajad on kvalifikatsioonita õpetajad. Nendel võiks olla võimalus omandada mikrokraad, mitte sõlmida aastane leping, vaid tulemusleping.
R.Voltri: Olen nõus, et kui õpetaja on asunud kvalifikatsiooni omandama, tuleb temaga sõlmida pikem leping, et tagada talle töökohakindlust.
J.Trei: Tõmbame sellele rahastuse teemale joone alla. Me natuke mõtiskleme.
R.Voltri: Kõikidele osapooltele on oluline saada teada, millised indikaatorid need on, mille järgi seda koefitsienti arvutati.
H.Sutter: Ma saan kõikidest osapooltest väga hästi aru. Tänasel ministril on palju tahet kokkuleppeid ja konsensuseni jõuda. Kasutage seda ära.
L.Kaljuvee: Probleem on selles, et sellise ajaraami sees sellised otsused (räägin enda eest).
R.Voltri: Olen Tartus kuulanud ELVLi esindajaid ning kahel korral on kõlanud ja rõhutatud sellele, et kokkulepetest pole kinni peetud. Kuidas 17 eurot ei ole veel jõudnud ja sellest tulenevalt on näidatud, et miks ei saa nüüd edasi minna.
H.Sutter: Ütlesin ministrile ka, et kokkuleppeid tuleb täita. Väga raske on minna kokkuleppeid sõlmima, kui juba kokkulepitud kokkuleppeid ei täideta.
OTSUSTATI: Kaasata rahastusmudelist ja selle põhjal tehtud arvutustest arusaamiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, küsita selgitusi sealt. Töörühmal ja ELVLil on vaja aega seisukoha kujundamiseks. Jätame endale õiguse vastata ametlikult ja kirjalikult.
- Hariduslepe
KUULATI: Ülevaate haridusleppest tegi Kristina Kallas.
K.Kallas: Palusin kohtumist selleks, et selgitada ja selgemaks rääkida need asjad, mis haridusleppe viimasel kohtumisel esile kerkisid. Tundub, et kõikidel osapooltel ei ole selget pilti, mis protsessiga tegemist on ja kuhu me selle protsessiga välja jõuda tahaksime. Kui meil on haridusleppe protsess, siis ELVL on hästi palju saatnud küsimusi kirjalikus vormis, millele me osadele oleme põhjalikult vastanud, osadele ei ole jõudnud vastata. See ei tundu meile kõige efektiivsem viis, et peame pidama paralleelläbirääkimisi. See leppe protsess on üles ehitatud töörühma põhiselt, et sisulised küsimused saaksid töörühmades vastused. Me oleme kolmes töörühmas läbi rääkinud need teemad ja nüüd me peaksime hakkama neid teemasid sõna-sõnalt ka muudatusettepanekute või muude ettepanekute vormis läbi rääkima. Konkreetsed sõnastused selle kohta, mida tuleb kokku leppida hariduses. Haridusleppe eesmärk on kokku leppida reaalsetes sammudes, mida me teeme selleks, et õpetajate karjäärimudel rakenduks, et töötingimused paraneksid ja et meil oleks järelkasvu, et koormus oleks võrreldav ja mõõdetav, palgamudel oleks kokkulepitud ja pidajate rahastussüsteem oleks läbipaistev ja arusaadav. Lisaks on haridusleppes palju teisi valdkondi, milles on vaja kokku leppida, kuid neid ei jõua ning on vaja markeerida (kaasav haridus, tugispetsialistid). Täna on need jäetud koolide ja pidaja otsustada. Oleme uhked, et meil on autonoomne süsteem, teisalt on see viinud täna olukorda, kus õpetajate töötingimused on äärmiselt erinevad, palk on sama ja meil on reaalne probleem õpetajate järelkasvuga. Järelkasvu probleem ei ole ainult selles, et ülikoolid ei koolita piisavalt või õpetajate palga alammäär on liiga madal või kõrge, vaid seal on muud põhjused ka. Seni on riigis võib-olla praktiseeritud, et vastutab HTM ja annab ülevalt poolt valitsemiskäskusid, näiteks rakendage sellist palgamudelit, koormusarvestust, tööülesannete jaotust jne. Minu arvates ülevalt alla valitsemise meetod tõenäoliselt kõige efektiivsem viis ei ole. Altpoolt üles kokku leppida tundub mulle efektiivsem. On imelik, kui kooli omanik ei ole HTM, anda käske ülevalt alla. Sellest tulenevalt on olnud tahe leppida kokku haridusleppe vormis. Meil on olemas kooliomanikke, kellel on need asjad kokku lepitud ja omanikke, kellel ei ole. Riigi ülesanne on koos KOVidega tagada hariduse andmine ja see on selle haridusleppe eesmärk, et me astuksime need sammud sinna poole. ELVLi poolt on tulnud etteheiteid, et meil on haridusstrateegia, mis on hästi üldsõnaline, see on visioonidokument. See ei sõnasta ära, millised on õpetajate töötingimused, koormusarvestused, karjäärimudel või karjäärimudelis olevad palgaastmed, see ei sõnasta rahastusmudelit, rahastuspõhimõtteid. See sõnastab hästi koolivõrgu üldised põhimõtted, mida tuleb rahastusmudeli kujundamisel arvesse võtta, kuid ei sea konkreetseid kokkuleppeid. See on visioonidokument, millest me peame tegevuskavades lähtuma. 2015.a Hea tahte kokkulepe pole rakendunud sp, et KOVid ei ole alla kirjutanud. Ja isegi kui ta on mingis ulatuses rakendunud, näiteks 24 kontakttundi, sellest on täna möödas 10. a, selle aja jooksul on tulnud kaasav haridus, muudatused koolivõrgus, nüüdisaegne õpikäsitus (õppe diferentseerimine klassides), mis on absoluutselt muutnud õpetajate tööülesandeid. Järjelikult 24 tundi ei ole täna see kokkulepe, kus me suudaksime täna tagada õpetajatele head töötingimused. See tuleb üle vaadata ja see on ka see põhjus, miks me täna neid asju arutame. Kui kuskil on see tunne, et HTM soovib kellelgi haridusleppega nahka üle kõrvade tõmmata või kellelegi liigseid kohustusi panna, siis siiralt ütlen - ei ole sellist soovi. Päriselt on soov kokku leppida kõikide üldhariduse osapooltega, milline meie haridus tulevikus välja nägema hakkab ja kui säilenõtke ta on, st kui tugevalt ta vastu peab muutustele. Ja et me nendest kokkulepetest ka kinni peaksime.
V.Luhalaid: Miks me läbirääkimiste osaks ei ole võtnud gümnaasiumiosa vastutust? Kui riigigümnaasiumid tekkisid, siis oli eesmärk anda need hiljem KOVidele tagasi. Miks me haridusleppes läbi ei räägi, millised on hariduse andmise vastutuse piirid? Näiteks, kas kutsekool on mõistlik riigi pidada?
K.Kallas: Selle faasi haridusleppe läbirääkimiste esmafookus on õpetajate järelkasv ja õpetajate küsimused, mitte niivõrd koolivõrgu küsimused.
V.Luhalaid: See on kõige suurem probleem.
K.Kallas: Meie prioriteet on õpetajate probleemi lahendamine. Koolivõrgu küsimused on väga olulised, aga me võime järgmises etapis läbi rääkida kõiki neid koolivõrguküsimusi.
V.Luhalaid: Aga me teeme otsused ära ju varem? Paralleelselt on käimas väikeste gümnaasiumite tuleviku osas KOVidega kohtumised.
K.Kallas: Me ei tee mingeid otsuseid. Meil ei ole valitsuskabinetis ühtegi otsust, mis ütleks, et me hakkame üle võtma gümnaasiumivõrku.
V.Luhalaid: Ma pean silmas gümnaasiumihariduse vastutust.
K.Kallas: Meil ei ole otsuseid valitsustasandil. Meil on ainult kokkulepe, et üliväikeste gümnaasiumite puhul läbirääkimisi pidada. See on ainuke asi, mis meil täna on. Meil ei ole seda otsust, et me hakkame üle võtma gümnaasiumivõrku riigile täielikult. See oleks poliitiline otsus ja seda ei tahaks ma teha kabinetivaikuses, vaid see tuleks läbi rääkida KOVidega. Aga see ei ole selle haridusleppe selle etapi fookus. Ma usun rohkem kollektiivsetesse kokkulepetesse kui valitsemissüsteemi ülevalt alla. Kui ELVL tunneb, et nemad tahavad valitsusega alustada koolivõrgu läbirääkimisi vastutuse osas, siis hakkame tegema.
J.Trei: Kuidas me haridusleppe protsessiga edasi läheme? Hea on, et me arutame Liidu töörühmas nüüd neid küsimusi, kus meil on rohkem mandaati. Liidu vaates on vaja selle protsessi jaoks aega. Te ütlesite ka avalikus meedias välja, et me võib-olla peaksime seda protsessi pikendama. Et me Liiduna saame tulla rohkem pardale. KOVid peavad saama aru nendest mõjudest, miks sellised protsessid, toimeloogika – need on põhimõttelised ja olulised küsimused.
K.Kallas: Kui me tunneme, et tempo on liiga suur ja rahastuse kokkuleppeid me praegu kokku leppida ei saa, siis me ei saa. See ei ole selline asi, et ministeerium tuleb ja surub teile midagi peale. On õige, et me alustasime neid rahastusmudeli läbirääkimisi, sest see, mis sealt rahastusmudel ümbervaatamise põhimõtetest välja tuleb, sealt tuleb meile reaalne olukord vastu ja hakkame aru saama, kuhu me oma rahastusmudeli rõhud oleme pannud. Hando tegi KOVide toetuse nullbaasi eelarve. Me peame seda tegelema, sest haridust rahastame 1992.a mudeliga, millele on erinevad kihid peale laotud, see avab kogu pildi. 20.-21. mail ei hakka veel keegi midagi kokku leppima, me ei ole selles faasis täna. Järgmisel kohtumisel esitavad kaks töörühma oma esialgsed ettepanekud. HTM sõnastab praegu nendest töörühma materjalidest potentsiaalseid ettepanekuid haridusleppesse ehk juriidilisi sõnastusi. Näiteks §1 on seotud õpetaja karjäärimudeliga ning 1. punktis lepitakse kokku, et rakendatakse 4-astmelist karjäärimudelit alates 01.09.2025. Näiteks see on juriidiline kokkulepe. Kui me seda kokku ei lepi, siis lõpuks minister kehtestab selle määrusega. Praegu on võimalus, et me lepiksime kokku, millal te suudate seda rakendama hakata.
R.Voltri: Enne arutasime seda rahastusmudelit ja ELVLi poolt oli soov, et kindlasti on aega vaja ja vaja on kindlust, et seda rahastusmudelit ei kehtestataks 2025. a, et kui, siis 2026. a.
K.Kallas: Seda ei saa 2025. a rakendada. Kas ta on 2026 või 27 – see on läbirääkimiste küsimus.
R.Raave: Mul on hirm, arvestades KOVide rahalist seisu. Asi hakkas pihta õpetajate palgast. Aga kui me jagame seda olemasolevat ressurssi ümber, siis me ju tegelikult midagi ei saavuta.
R.Voltri: See on tegelikult üks kolmest. Ja haridusleppe kontekstis on see kõige vähem tähtsam ehk nagu minister ütleb, et selle jaoks peab kõige rohkem aega võtma, siis mina ütlen et töötingimuste ja karjäärimudeli rakendamise jaoks ei ole aega.
R.Raave: Kuidas läheb midagi paremaks, kui me jagame olemasolevat ressurssi ühest taskust teise lihtsalt ümber?
V.Luhalaid: Reemo, kui me Sinu mõtted realiseerime, siis sealt tuleb sisend rahastusse. See summa ju suureneb.
R.Voltri: Enamustes KOVides on asjad ilusti ja hästi. Kõik raha, mida riik annab õpetajate palkadeks jõuab see nendeni. Aga on KOVe ja koole, kus see ei ole nii.
L.Kaljuvee: Kui enamuses KOVidel on asjad korras, siis ei saa sellise tempoga teha muudatusi. Me ei ole keegi aru saanud, millised on majanduslikud mõjud.
V.Luhalaid: Siin on ettepanek sisustada mõisteid. Õpetajate palgaraha jõuab absoluutselt igas KOVis õpetajateni. Kuidas seda konkreetselt jagatakse, see ei ole ette kirjutatud. Antud on summa raha ja kui on olemas kokkulepe, et selle raha eest hoitakse väikest kooli avatuna, siis see raha hajub ära. See ei tähenda, et see ei jõua õpetajani. Aga siin on tehtud regionaalpoliitilised kokkulepped.
K.Kallas: Kõik raha ei jõua õpetajateni, sest PGSis on lubatud pärast alammäära maksmist kasutada seda raha tugispetsialistide palkadeks. Kahjuks see palgaraha suunatakse koolile edasi ja öeldakse, et selle sees tuleb maksta tugispetsialistidele. Diferentseerimise fond ei jõua õpetajateni ning õpetajad saavad vaid alampalka.
V.Luhalaid: Siis tuleb see mõiste ka ära sisustada, sest mina väidan, et need on ka koolispetsialistid. Sisustame nüüd ka järgmise mõiste: KOV ei pane teedesse seda raha, vaid õpetajatesse.
K.Kallas ja R.Voltri: Tugispetsialistid ei ole õpetajad.
R.Lippin: Kas õpetaja, kelle klassis on 10 last ja õpetaja, kelle klassis on 20 last peab saama võrdselt palka? Siin me jõuame jälle koolivõrgu küsimuseni.
K.Kallas: Tulge oma ettepanekutega lauda.
H.Sutter: Olin üllatunud, kui nägin, et 5. a on riigi rahastus suurenenud haridusele 200 miljonit. Kui me võtame riigi majanduslikku olukorda, ma arvasin, et see number on palju väiksem. Kui see rahastusmudel rakendada päriselt, siis selliseid debatte enam ei toimu, sest raha liigub ilma siltideta, osapoolte vastutused on selged ja see, kuidas koolipidaja selle välja kannab, on tema vastutus, aga sellele peab järgnema kontroll. Isegi kui üks või kaks ei täida kokkulepet, siis seal on kontroll taga ja see jääb ministeeriumile. See on minu arvates kõikide osapoolte huvides.
R.Raave: EHLi esindaja tahab riigiga läbi rääkida, mitte kõigi 79 KOViga.
R.Voltri: Mina tahan ELVLiga, aga te ei saa volitusi ja 79-ga seda teha on keeruline.
H.Sutter: Olgem ausad, töölepingu sõlmib õpetajaga koolijuht. Ja koolijuhid ütlevad, et nemad tahavad oma lepete taga seista ja kindlust, et neil oleks ressurss. Koolijuhile saab autonoomia anda koolipidaja.
R.Voltri: ELVL toob välja, et kas me tahame, et kõik oleks üleriigiliselt ette kirjutatud? Teeme nii, nagu on Põhjamaades. Põhjamaades on ametiühingud ja KOVide esindusorganisatsioon kokku leppinud kollektiivlepingutega, aga meie siin ei suuda seda teha, sest ei ole partnerit, kellega kokku leppida.
K.Kallas: Kujunege selleks partneriks. Selle protsessi üks eesmärk on, et meil kujuneks hariduspoliitikas välja teistsugune poliitika tegemise protsess. Sest ministrid vahetuvad ja pidaja ning koolijuht ei saa teha pikaajalisi plaane. Kui siin on kokku lepitud, siis ministril on sellelt leppelt raske allkirja ära võtta.
V.Luhalaid: Meil on probleem ajaressurss, õigusselgus ja haridusleppe osa peaks olema üleüldine vastutus. Kui me toome Soome või Põhjamaade näite, siis KOV vastutab kuni kutsehariduseni välja.
K.Kallas: Sp on välja pakutud rahastusmudel I samm sinna suunda, et vastutus oleks selge. Meie anname haridustoetust, teie vastutate.
A.Saksing: Kas olemasoleva rahastusmudeli kohta on analüüs olemas?
K:Kallas: Mis analüüs?
A.Saksing: Mis probleemid on? Mida me lahendame?
R.Voltri: Hando ütles ju, et osades KOVides on õpetajad väga suurte klassidega ülekoormatud. Ja sellest kontekstist hakkasime me sealt liikuma.
H.Sutter: Üks slaid on kõikide osapoolte peegeldus, kus ma tõin välja, millised need probleemid on, nii nagu ma kuulsin teie käest. Ja see rehkendus näitab, et kui kõiki neid põhimõtteid, millega kõik nõus olid, rakendada, see näitab ära, kus tänases mudelis on väljundi mõistes probleemid. See probleem on väga hästi ära kirjeldatud teie enda sõnadega. Mina olen sõnumitooja. Probleemid tulevad ajaloolistest põhjustest, et on lahendatud asju fragmentaarselt, mitte tervikuna.
K.Kallas: Me võime selle probleemi paberile ära sõnastada. Probleemid, mida me kõik teame: sildid on küljes, lõputu kauplemine nende siltide üle, koolivõrk on kardinaalselt muutunud ja koolivõrgu muutust olemasolev rahastusmudel absoluutselt ei arvesta.
A.Saksing: Kas töörühma printsiibid võrreldes 29.aprillil esitatuga on muutunud?
H.Sutter: Ei ole muutunud. Ainult see, mis puudutab arveldust. HTMi inimesed üritasid teha neid kahte asja võrreldavaks.
K.Kallas: Mais soovime hakata ettepanekuid läbi arutama. Ettepanekute rida on pikk ja hakkame ühekaupa minema. Kui on vaja mingi ettepaneku jaoks rohkem aega, paneme selle ettepaneku kõrvale ja liigume edasi nende ettepanekutega, milles saame kokku leppida. Haridusleppe ettepanekute I lugemise teeme 20.-21. mail ära. Minu ettepanek on, et presiidiumilaua taga on igalt osapoolelt kaks esindajat. Kui ELVLil on vaja mingi punkti arutamiseks vaja aega, siis saame teha pausi ja anda aega näiteks 30 minutit.
J.Trei: Millal me planeerime II lugemise?
K.Kallas: Suvel. Me peame juuni, juuli, augusti ka tööajaks planeerima. Soovin, et septembri lõpuks mingites punktides kokkuleppele. Hariduslepe on pikk protsess. Soome näitel oli kollektiivlepingu sõlmimine pikaajaline protsess, nüüd läheb juba kiiremini.
R.Voltri: Kui me midagi nüüd selles kiires tempos siin püüame kokku leppida, siis see ei tähenda, et see on järgmiseks 50. a kivisse raiutud. Vajadusel peaks saama seda järgnevatel aastatel täpsustada ja muuta.
K.Kallas: Septembri lõpuks, oktoobri alguseks peaksime jõudma selleni, et karjäärimudelis, õpetajate töötingimustes, koormusarvestuses ja võib-olla midagi ka rahastusmudelis kokku leppida aastateks 2025-27. 2027. a tuleb jälle üle vaadata, kas need asjad milles me kokku leppisime, toimivad, kas on efektiivsed. Ja allkiri sellel lepingul kehtib aastani 2027. Alternatiiv on, et minister lihtsalt kehtestab.
R.Lippin: Samas ei saa. Kui riik paneb kohustusi, siis ta rahastab.
K.Kallas: Kui me karjäärimudeli kehtestame ja see mahub tänastesse õpetajate palgarahadesse sisse, siis me ütleme, kuhu seda 20% tohib kasutada. Raha on täna tegelikult olemas.
R.Lippin: Siis jõuame nende KOVide juurde, kus klassid on pooltühjad.
K.Kallas: Probleem on nende KOVidega, kus klassis on 28 last.
R.Lippin: Hoolekogu nõusolekul saab suurendada üks aasta.
K.Kallas: Seaduses on mõeldud, et kui on üks sisserännanud laps, siis tagatakse talle koolikoht. See ei ole mõeldud igal aastal suurendamiseks.
K.Parve: Aga see laps ei kao ära järgmisel aastal.
R.Voltri: Aga siis teed oma klassikomplektid ja koolivõrgu ümber. Me räägime sellisel juhul, kui on viis paralleelset klassikomplekti ja igaühes on 28-30 last.
H.Sutter: Aga kui me täna 1. septembrist õpetaja palga kahekordistame, siis meil ikka füüsikaõpetajaid ei ole. Ilma tehnoloogiata seda ülesannet ei lahenda. Võtke 5 koolipeale üks füüsikaõpetaja, eesmärgiks et oleks päriselt hea ja tehke videotunde. Tunnikontrollide parandamine peab olema tehtud masinate pealt, seda ei tohi teha käsitsi. Õpetaja peab tegelema inimeseks kasvatamisega. Tuleb mõelda karbist välja mõelda.
R.Lippin: See otsus, mis siin viimastel nädalatel on tehtud, et elektroonilised põhikoolieksamid toimuvad 2026. Olles 2007 selle protsessi alguse juures ei ole me 17.a jõudnud sinna, et me tehnoloogiat saame kasutada.
H. Sutter: See on halb näide. Tegelikult kui teha eraettevõtte investeeringu projekt, sellest tuleb hea tasuvusega asi.
R.Voltri: Vaidlen siin Handole vastu, 5 koolis ühe õpetajaga füüsikat ei õpeta.
K.Kallas: Praegu on PGS muutmisel Riigikogus, kus me ütleme, et õppetöö peab olema juhendatud, õpetaja ei pea olema füüsiliselt klassi ees. See annab innovatsioonivõimekuse sinna sisse. ELVLi poolt ettepanekud – tooge need lauda (klassikomplekti suuruse arvestamises või õpetajate töökorralduses), HTMil on võimekus arvestada selle rahaline mõju.
R.Voltri: Praegune rahastamismudel ütleb, et klassikomplekti suurus on 20-24. Ja see ongi kvaliteedinäitaja. Kui KOV tahab pidada väiksemat klassi, siis tal on see õigus. Sellisel juhul ideaalis ei peaks seda tegema diferentseerimisfondist, vaid makske valla eelarvest ja palgake rohkem arv õpetajaid.
R.Lippin: Siis me jõuame selleni, et kus klassis on 10 õpilast peavad saama kasutada palga alammäära + 20% diferentseerimiskomponenti, nad saavad sama palga, mis suurema õpilaste arvuga klassis.
H.Sutter: Mõelge uutes terminites. Te saate raha X igale KOVile haridusvõrgu korraldamiseks täpselt nii nagu nad soovivad ja nendel, kellel ei ole lapsi selles piirkonnas nii palju, et seda klassi kokku saada, seda aitab korraldada regionaalkomponent (transporti, logistikat jne). Kõik ülejäänud on teie korraldada. Ja et meil on mõni KOV, kes ei saa sellega hakkama, me ei pea sellega karistama teisi KOVe. Sügisel me Jõhvis nägime, kui tublit tööd on KOVid teinud.
K.Kallas: Õpetaja alampalga tõstmine ja diferentseerimifond – ükskõik kui palju me sinna raha juurde paneme, see ei tee seda süsteemi paremaks. Selleks et õpetajad oleks koolis, ei piisa veel 200 miljoni juurde panemisest.
H.Sutter: See mudel elab üle kõik poliitilised kokkulepped.
K.Kallas: Kas saame selgemini protsessiga edasi liikuda?
J.Trei: Ma arvan küll. Kui me saame aega, saame kaasata Liidu liikmeid. Me ei pruugi konsensust saavutada. Kuid see on suur samm edasi kui see, et korra kuus neid asju seal suures laua taga arutame.
K.Kallas: Need suure saali kohtumised olid hädavajalikud, et seda suurt hulka inimesi ühele lehele tuua. Esimesel kohtumisel mõned vallajuhid ütlesid, et nemad on kassiirid, kes kannavad riigilt saadud raha edasi. See ei ole nii. KOVid on reaalselt koolide omanikud. Ma loodan, et septembri lõpuks või oktoobri alguseks saame kokkulepped tehtud. Kui ELVL soovib koolivõrku arutada, siis oleme poolt. Uuest rahastusmudelist tuleb koolivõrgu probleem kõige paremini välja.
V.Luhalaid: See, mis ma koolivõrgust rääkisin, on subjektiivne arvamus. See ei ole tulnud juhatusest ega volikogust. Täna on olukord selline, et osad KOVid on pääsenud gümnaasiumihariduse maksmisest, sest neil on riigikool. Need KOVid, kes on sellest ilma jäänud, nemad on probleemi ees. Nende hulgas on neid, kes soovivad ka tasuta riiklikku haridust, aga on ka neid, kes soovivad sarnaselt Põhjamaadele ise vastutada gümnaasiumihariduse andmise eest. Kuna me ei ole seda arutanud, siis jääb ülesse vastutuse hägusus.
K.Kallas: Võtame järgmisena selle teema fookusesse. On oluline jõuda ühisele kokkuleppele, et põhikoolijärgne haridus on riigi vastutada. Aga meil ei ole täna ka koalitsioonis selles osas konsensust.
V.Luhalaid: Kui me vaatame KOVi finantsautonoomia näitajaid, siis meil on eelarvest vabu vahendeid suunata keskmiselt 1-3% ja me oleme Kreeka ja Bulgaaria kõrval.
K.Kallas: Sa räägid täiendavaid vahendeid? Tulumaks on teie oma tulu.
V.Luhalaid: See ei kata ära neid kohustusi, mis on riigi poolt pandud.
K.Kallas: Me ei saa öelda, et riik annab raha kooli pidamiseks, see on teie oma tulu, millega te koole peate. Riik annab haridustoetust.
K.Parve: Kui Linnade ja Valdade Päevad olid Tartus, siis Teie ettekande peale, et aastal 2030 on meil 100 gümnaasiumi, on soovitaud selgust, millal meil gümnaasium ära läheb? Kas läheb riigile? Kas tuleb leping? Kuna meie teeme oma valla strateegiat, ehitame uut kooli – see mõjutab väga palju.
K.Kallas: 2027. a valmib uus keskhariduse seadus. Näitasin, et aastal 2035 on 100 gümnaasiumi. Aastal 2027 tuleb teha poliitiline otsus, kas riik võtab vastutuse keskhariduse kandmiseks. Siis on küsimus suurte KOVidega halduslepingute sõlmimiseks.
V.Luhalaid: Isiklikult huvitab mind järgmine küsimus: miks me liigume Läti suunas, mitte Põhjamaade suunas?
K.Kallas: Me tahame kutse- ja keskharidust integreerida ja me ei suuda KOVidega kokkuleppel koolivõrku korrastada. Põhjamaade koolivõrk ei ole selline nagu meil. Meil on lapsed seal, kus ei ole koole, ja koolid seal, kus ei ole lapsi.
V.Luhalaid: Kas kutsehariduse integreerimine kohaliku ettevõtluse konteksti, näiteks Ida-Virumaal, kas on midagi muutunud, arvestades kohaliku tööjõuturu vajadusi?
K.Kallas: Täna on kutseõppe kohtade planeerimine käinud populaarsuse järgi. Kutsehariduse reformiga on aastast 25 planeerimine OSKA raportite põhiselt. Meie koolivõrk ei vasta reaalsele demograafilisele olukorrale. Soomes on KOVi tulubaasisüsteem täiesti teistsugune. Kui me tahame, et KOVid vastutavad alusharidusest kuni gümnaasiumihariduseni ja kutsekoolideni, on vaja KOVide tulubaasi reform teha.
V.Luhalaid: Sellega tegeleb täna Regionaalministeerium, Tulevikomavalitsuse mudeliga. Haridusleppe osas on haridusvõrgu tükid välja jäänud. Regionaalministeerium ei ole kursis haridusleppega. MKMis on plaanis liikuvusreform ja tõenäoliselt ei ole ei Regionaal- ega Haridusministeerium selle teemaga kursis. Suures plaanis haridusleppe mudel peaks ka nende mudelitega haakuma.
J.Trei: See ongi regionaalpoliitika, kõik tükid tervikuks kokku.
K.Kallas: Süsteem ongi suur, te räägite erinevate süsteemi tükkidega.
R.Lippin: Kes tervikpildi eest peab hoolitsema? Kas riigi tasandil valitsus või ELVL?
K.Kallas: Mõlemalt poolt joonistatakse kokku, aga hetkel näete teie kõige paremini seda pilti.
R.Voltri: Kui te olete huvitatud, et erinevad ministeeriumid ja teile tulevad asjad kokku läheks, peate ise initsiatiivi näitama. Minu palve on ELVLile ja KOVidele, et tulge laua taha ja avaldage arvamust ning andke võimalikult palju sisendit.
OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.
- Õpetaja tööaja ja -koormuse arvestus, töörühma ettepanek haridusleppesse
KUULATI: Reemo Voltri tutvustas töörühma ettepanekut õpetaja tööaja- ja -koormuse osas.
R.Voltri: Töörühm leidis, et meie eesmärk võiks olla konsensuslik selles osas, millised tööülesanded mahuvad 35 tunni sisse ja mis ei mahu. On eesmärk vaadata otsa, kuidas ülekoormust reguleerida ja et seda ei tekiks. Ilmselt seadusandlust tuleb kohendada. Eestis töötavad õpetajad kahe koormusega: 0,… või 1,0. Kõik mahutatakse 35 tunni sisse. See muudab tegelikkuses pilti, kõik töötavad 1,0 ja palk on 2500. Või siis töötab õpetaja 1803 euro eest ja kõik tööülesanded mahutatakse sinna sisse. Kvalifitseerimata õpetajate protsent ei ole väga tõusnud, sest õpetajate arv on tõusnud, on seal 20% peal. Kvalifitseerimata õpetajate arv on tõusnud 2500lt pea 4000 peale selleks õppeaastaks. Panen teile töörühma dokumendi kommenteerimiseks.
V.Luhalaid: Seoses eestikeelsele õppele üleminekuga Ida-Virumaal see protsent tõenäoliselt tõuseb.
R.Voltri: Ei usu. Kui Narva linn ikka otsiks tegelikult õpetajaid, siis nad leiaks. Võib-olla 50. aastased õpetajad läheksid sinna, kui tehtaks üleriigilist kampaaniat. Meil on väga suur hulk inimesi, kes omavad vastavat haridust, kuid ei tööta sellel eriala.
K.Parve: Need, kellel on õpetajaharidus varasemast olemas, võiks olla mingi kindlus/teadmine, et nad on teretulnud kooli tagasi.
OTSUSTATI: Töörühma liikmetel on võimalus teha ettepanekuid õpetaja töökoormuse ja tööarvestuse osas. Ligipääs ühiskausta on avatud 13. mai lõunani.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Jan Trei Angela Saksing
ELVL asedirektor töörühma koordinaator
ELVL HNT töörühma koosoleku (Teams ja kohapeal ELVL büroos) protokoll
Tallinn, 07.02.2024
Algus kell 09.00, lõpp kell 10.35
Osalejad Teamsis: Tiivi Tiido, Mari-Epp Täht, Priit Põldma, Anneli Eesmaa, Kaarel Rundu, Carmen Viherpuu, Meeli Pärna, Birgit Tammjõe-Tulp, Ene Täht, Jan Trei.
Osalejad büroos: Robert Lippin, Laur Kaljuvee, Maris Toomel, Marju Randlepp, Marju Aolaid, Angela Saksing.
Kutsutud külalised: Kadi Reintam (Teams), Helmut Hallemaa.
Puudusid: Krõõt Kiviste, Riho Raave, Heiki Hansen, Larissa Degel, Tiina Oraste.
Protokollis: Angela Saksing
Päevakord:
- Töörühma esimehe valimine;
- Laekunud riigieelarve 2025. a läbirääkimiste ettepanekute läbivaatamine;
- Ühiste ELVL HNT töörühma 2025. a riigieelarve ettepanekute kujundamine ja koondamine;
- HNT töörühma 2025. a tööplaani arutelu;
- Koolitoidu teekaart;
- Kohapeal tekkinud küsimused.
- Töörühma esimehe valimine
Valimisprotsessi tutvustas ja viis läbi ELVL asedirektor Jan Trei. Valimisprotsess toimus Teamsi keskkonnas ja hääletamine Chatis.
Ettepanek Jan Treilt: kandidaadiks Maris Toomel, ELVL juhatuse liige.
Põhjendus: Oleme liidus minemas seda teed, et juhatuse liige juhatab mingit valdkonna töörühma ja seda selleks, et tuua valdkonna teemasid juhatusse.
Kas Kas Maris Toomel on nõus? – Maris Toomel: JAH
Teisi kandidaate ei esitatud.
Suleti nimekiri Maris Toomeli kandidatuuriga.
Hääletamise tulemus: 13 poolthäält.
Otsustati: Maris Toomel on valitud ELVL HNT töörühma esimeheks.
- Laekunud riigieelarve 2025. a läbirääkimiste ettepanekute läbivaatamine
- Ühiste ELVL HNT töörühma 2025. a riigieelarve ettepanekute kujundamine ja koondamine
Töörühm valis ettepanekud, millega 2025.a riigieelarve läbirääkimistel edasi liikuda, esitades need ka ELVL juhatusele:
- Koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulu toetus. Peab suurenema ja olema kasvavas sünkroonis õpetaja alampalgaga. Lasteaiaõpetajate palgatoetuse arvestuse muutmine, s.h võrdsetel põhimõtetel toetus kõigile omavalitsustele (praegu osad KOVid toetust ei saa).
- Haridustoetuse õiglane jaotus. Õpilaste arvu kasvuga kaasnevad KOVile täiendavad kulud nelja kalendrikuu osas (sept - dets), sh tuleb vaadata üle HEV laste rahastus, sest puudutab ka neid, sest tuge vajavate laste arv tavaliselt septembris oluliselt suurem. Andmed, mis võetakse eelmise aasta novembri seisuga on hoopis teised (s.h HEV lapsed) kui need, mis on uue õppeaasta alguses.
Lisatud Rae VV näide põhjenduseks, so koos õpilaste arvu kasvuga ja täiendava KOV kuluga (13.12.22)
- Tervisliku koolilõuna toetuse suurendamine kuni kahele eurole. Antud ettepanek oli ELVL HNT töörühma ettepanek 2023.a RE läbirääkimisteks:
Kasvav inflatsioon, sh toidukaupade hinnatõus ei võimalda kehtiva (alates 01.01.2018) ühe euro suuruse toetuse juures õpilase kohta ühes õppepäevas enam pakkuda kvaliteetset ja täisväärtuslikku koolilõunat. (Koolitoidu Liidu ettepanek ühe koolilõuna hind 1,5 eurot ja alla 100 õpilasega koolis 1,8 eurot). NB! 2025. a suvest on plaanis kehtestada uus määrus koolitoidule, mille kohaselt kvaliteetne toit on prioriteet ja selle pakkumiseks välja arvutatud hind ca 1.50, mis kallineb ca 14 % veel.
- HNT töörühma 2025. a tööplaani arutelu
Töörühm tutvus tööplaani kavandiga.
Otsustati: lisada tööplaani punkt „Koolijuhi kompetentsi mudel“.
- Koolitoidu teekaart
Kuulati Kadi Reintami (Sotsiaalministeerium) ülevaadet „Koolitoidu teekaardist“. Helmut Hallemaa küsis, mis on ajagraafik, sest koolitoidu hind uue määruse järgi on suurem. Kadi Reintam vastas, et kulude analüüs on tehtud, maksumuseks on 1,50 ja uue määrusega tõuseb tõenäoliselt 14%. Ees seisavad läbirääkimised ja poliitilised otsused selles osas, mis saab edasi, suur roll on siin ka HTMil.
Saadud info võeti teadmiseks.
- Kohapeal tekkinud küsimused
- Laur Kaljuvee tõstatas küsimuse e-eksamite teemal. Jaanuari lõpus toimunud HTM infotunnis e-eksamite kohta selgus, et eksamite edukaks läbiviimiseks on vaja luua spetsiifilised tingimused, mis tähendab, et väga paljudel koolidel on vaja riistvara juurde osta. Tarneajad kaupadel on sellised, et eksamite algusajaks ei ole enam võimalik valmis saada. Rakvere linna munitsipaalkoolide hinnangulised kulud riistvarale 40 000 eurot, millele lisandub IT-personal, kes peaks eksamite ajal tehnilist tuge pakkuma. Kas ja kuidas ELVLi juhatus sellest võiks teada anda, et järjekordne lisakoormis juba kinnitatud eelarvete ja võimatult kiire täitmise tähtajaga. Kuidas on olukord teistes KOVides?
Töörühm leidis, et HTM võiks anda KOVidele teada oma pikaajalistest plaanidest, tegevustest, mis toovad KOVidele kaasa kulusid. Laur Kaljuvee saadab töörühmale e-kirja e-eksamite kohta. Uurime, kuidas on antud teema osas olukord teistes KOVides.
- Alushariduse seadusest. HTMi infotund toimub 14. veebruaril, teemaks ELVLi esitatud ettepanekud eelnõusse. ELVL oli ainukene, kes ei kooskõlastanud antud seadust. Tagasiside haridusministri poolt on olnud, et ELVL ei olnud nõus vaid kahe punktiga.
- Linnade ja Valdade Päevad toimuvad 10.-11. aprilll Tartus. KOV haridusjuhtide päev toimub 11. aprillil põimituna teiste teemade vahele. Otseselt KOV haridusjuhte puudutavad teemad on alushariduse seadus, formaalse ja mitteformaalse õppe lõiming ja sellega seotud hariduspoliitika muudatused ja õppimiskohustusliku ea tõstmise teema.
- 19. veebruari kohtumine HTMis, kus alustatakse kollektiivlepingu läbirääkimisi. Osad KOVid on plaaninud minna, teised ei ole. Küsimus on, mis on KOVide roll läbirääkimistel? Kui rahakott on riigi käes? 15. veebruaril korraldab ELVL infotunni antud teemal KOV juhtidele.
- Õpetaja karjäärimudel, mis on ministrile üle antud ei ole kõigi KOVide nägemus karjäärimudelist. Ministrile on üle antud Madis Somelari töörühma poolt koostatud mudel.
/allkirjastatud digitaalselt/
Maris Toomel
HNT töörühma esimees
VABARIIGI VALITSUSE NING EESTI LINNADE JA VALDADE LIIDU VAHELINE HARIDUSE- JA NOORSOOTÖÖ EELARVE LÄBIRÄÄKIMISTE TÖÖRÜHMA KOOSOLEKU PROTOKOLL
26.09.2023 nr 1.1-7/23/14-3
Tallinna Mustamäe Riigigümnaasium Koosoleku toimumise aeg: 13.09.2023 nr 3 Algus kell 13:00, lõpp kell 16.00
Juhatas: Piret Sapp (HTM)
Protokollis: Ketlin Alaväli (HTM)
Osa võtsid: Jan Trei (ELVL); Angela Saksing (ELVL, Jõgeva Vallavalitsus); Ene Täht (ELVL, Pärnu Linnavalitsus); Robert Lippin (ELVL, Harku Vallavalitsus); Marju Aolaid (ELVL, Viimsi Vallavalitsus); Mari-Epp Täht (ELVL, Haapsalu Linnavalitsus); Tiivi Tiido (ELVL, Viljandi Linnavalitsus); Laur Kaljuvee (ELVL, Rakvere Linnavalitsus); Riho Raave (ELVL, Tartu Linnavalitsus); Liina Põld (HTM); Indrek Riisaar (HTM); Andrus Jõgi (REG); Priit Põldma (ELVL, Jõelähtme Vallvalitsus); Jaak Raie (HARNO); Kaarel Rundu (ELVL, Tallinna Haridusamet);
Kutsutud: Kristina Kallas (HTM); Maila Rajamets (HTM ); Indrek Kilk (HTM); Daniel Kõiv (HTM); Mari Tikerpuu (HTM); Carmen Viherpuu (Jõelähtme Vallvalitsus); Kairit Eha (RaM);
Puudusid: Kristi Vinter-Nemvalts (HTM); Katrin Pihor (HTM); Priidu Ristkok (RaM)
PÄEVAKORD
- Rändekalkulaator, KOV-idele võimalik töövahend haridusvõrgu jt avalike teenuste planeerimiseks (ettekandja Tiit Tammaru, Tartu Ülikool)
- Koolide kvaliteedinäitajad ja pilootprojekt, KOVide roll (ettekanne Helen Arus, Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur, Harno)
- Koalitsioonilepingu eesmärgid (ettekanne Kristina Kallas, minister)
- Õppimiskohustuse pikendamine, KOVide roll ja vastutus (jätkuarutelu)
- Maakoolide meede, selle rakendamine koostöös omavalitsustega
4. Informatsioonid
- KOVide finantsseis ja viimane majandusprognoos (ettekanne Andrus Jõgi, REG)
- Info läbirääkimiste seisukohtade kujundamisest RE 2024, RES 2024-2027 (ettekanne Jan Trei, ELVL)
- Alushariduse seaduse eelnõu arengutest (ettekanne Maila Rajamets, Liina Põld; HTM)
- HaridusLood konverentsi programm 24. novemberil Jõhvis (ettekanne Jan Trei, ELVL)
- Haridustaristu pinnaandmete kvaliteet, investeeringute planeerimine (ettekanne Indrek Riisaar, HTM)
- Koolitoidu teema arengutest (ettekanne Angela Saksing, ELVL)
1. Rändekalkulaator, KOV-idele võimalik töövahend haridusvõrgu jt avalike teenuste planeerimiseks
KUULATI: Tiit Tammaru ettekannet.
KOV-idel ootus, et rändekalkulaatorit saab kasutada haridusvõrgu ja avalike teenuste planeerimiseks ühtse metoodika alusel, TÜ poolt on esialgne keskkond loodud, mis vajaks edasiarendamist.
K. Kallas avaldas arvamust, et see võiks olla Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi vedada. Kui koostöötahe on olemas, siis on võimalik leida ka selle arenguks vajalikud ressursid teadus- ja avalike teenuste arengumeetmetest. Kaasata tuleb ka teised ministeeriumid ja omavalitsusliit.
OTSUSTATI:
1.1. ELVL kaasates HTMi teeb Regionaal- ja Põllumajandusministrile ettepaneku algatada Rändekalkulaatori arenguprojekt. Ettepanekule lisatakse ka professor Tammaru koostatud esitlus ja projekti vajadusest lühikokkuvõte (vt manus). Selle eestvedajana näeme Regionaal-ja Põllumajandusministeeriumi. Kaasata erinevad ministeeriumid ja nende rakendusüksused, kelle vastutusel on avalike teenuste areng. Ettepanek on esitada projekt Riigikantseleile innovatsioonimeetmesse.
2. Koolide kvaliteedinäitajad ja pilootprojekt, KOVide roll
KUULATI: Helen Arus ettekannet.
Tõstatusid küsimused, kas tegemist saab olema ainult tööriistaga või kaasneb sellega ka kasutamise tugi. Planeeritud on luua lisaks tööriistale ka digitaalne töölaud, mis peaks muutma kasutamise võimalikult mugavaks. Tingimus aga on, et KOVide andmed oleksid ajakohased ja kvaliteetsed. Digitaalset tööriista arendab HTMi Tehnoloogiajuhtimise osakond.
R. Lippin rõhutab, et kooli vaade ja pidaja vaade peab käima ühte jalga.
H. Arus selgitab, et kvaliteetse tulemuse saavutamiseks on vaja väga laia koostööd erinevate asutustega.
OTSUSTATI:
2.1. Võtta informatsioon teadmiseks.
2.2. Töörühma kuuluvate kohalike omavalitsuste esindajad toetavad projekti ideed, sest see loob võimalused kohalikke omavalitsusi, kui kooli pidajaid, ning haridusasutusi võimestada. Teha projekti arengust vahekokkuvõtted ja pidada sisuline arutelu 2024. aasta alguses, kui toimub kohalike omavalitsuste haridusjuhtide koostööseminar Saaremaal.
3. Koalitsioonilepingu eesmärgid
KUULATI: Minister Kristina Kallas ettekannet.
- Maakoolide meede, selle rakendamine koostöös omavalitsustega
Minister selgitas meetme tagamaid. Rõhutati, et meede kehtib ainult 6-klassilistele koolidele ja lapsi peab olema vahemikus 20-90 last. Linnapiirkonnakoolid ei jää toetusmeetme sisse ja erakoolid meetmele ei kvalifitseeru. Kvalifitseeruvad õppekohad.
Toimus arutelu. ELVL esindajad tõid näiteid olukordadest, kus nende hinnangul meede eesmärki sihipäraselt ei täidaks.
HTMi esindajad täpsustasid ja selgitasid rahastuse temaatikat. Rahastuse komponent koosneb kahest osast – klassiõpetaja palgatoetusmeede + koefitsient.
Arutleti ka maapiirkonna koolivõrgu korrastamise murekohtadest. Oluline on KOVide roll selles protsessis, et korrastamisel kaasataks teisi pidajaid ja otsuseid koolivõrgu osas tehakse omavahel kooskõlas ja läbimõeldult.
- Õpetajate palgatous
Minister on esitanud taotluse Vabariigi Valitsuse eelarveläbirääkimistele õpetajate palgatõusu suuruses 8 %. Kokku juba on lepitud, et diferentseerimiseprotsent tõuseb 20%-ni.
ELVL peamine küsimus on, mis saab lasteaiaõpetajate toetusest. Minister selgitab, et HTM saab aru ja mõistab KOVide muret ning tegeleb aktiivselt rahastuse ja lahenduste otsimisega. Sellegipoolest me ei saa jätta õpetajate palku tõstmata.
HTMis on algamas nulleelarve koostamine ning hariduskulude põhjalik ülevaatamine kuni saldoandmeteni välja, mis tähendab, et ka KOV hariduskuludesse vaadatakse lähemalt sisse.
Koolivõrgu ja selle rahastamise osas vaatas HTM koos koolivõrgu osakonnaga otsa KOVide hariduskuludele. Selgelt on näha, meil on vaja koolivõrku kokku tõmmata. Ruumikulu haridusrahast on liiga suur. KOVide lõikes on numbrid väga erinevad, aga piirkonniti on ka palju erinevusi.
ELVL seisukoht siiski taandub sellele, et KOVidel omal puudub piisab võimekus luua uusi säästlikke hooneid. Küll aga nõustutakse, et hariduskulude jaotus tuleks vaja üle vaadata.
A. Jõgi toob näiteid Soome põhjal.
- Õppimiskohustuse pikendamine, KOVide roll ja vastutus (jätkuarutelu)
Probleem on selles, et meil on väga palju täiskasvanud inimesi, kes on põhiharidusega ja ei oma täna ei kutset ega kraadi. Need on inimesed, kes on lõpetanud põhihariduse ja suundunud seejärel tööle. Tänapäeval põhiharidusega aga palju ära ei tee ja neid inimesi tuleb hilisemalt lihtsalt muus etapis toetada. Muutus käivitub nii, et 2024. aastast kooli minev laps peab käima koolis kuni saab 18-aastaseks.
Põhikooli järgselt disainitakse uued paindlikud õpitee variandid:
- kutseõpe;
- kutsekeskharidusõpe;
- üldkeskharidusõpe;
- mittestatsionaarne üldkeskharidusõpe (täiskasvanute gümnaasium);
- ettevalmistav õpe (akadeemiline aasta kas riigigümnaasiumi või kutsekoolide juures).
Kutsekeskhariduse õppes toimub reformimine, mille tulemusel võiks see kujuneda üheks peamiseks suunaks, mida peale põlikooli valida. Tänane ainete valik kutsekeskharidusõppes ei ole kiita ja pigem on ühetaoline.
Toimus üldine arutelu erinevatest näidetest ja olukordadest, mis koolikohustusea tõstmisel kerkida võivad.
OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.
4. Informatsioonid
- KOVide finantsseis ja viimane majandusprognoos
KUULATI: Andrus Jõgi ettekannet.
Tulud on laekunud kenasti, kuid tervikolukord on pigem siiski kehva ja KOVidel tuleb jätkuvalt kokkuhoidlikult majandada.
OTSUSTATI: Võtta info teadmiseks.
- Info läbirääkimiste seisukohtade kujundamisest RE 2024, RES 2024-2027
KUULATI: Jan Trei ettekannet.
On lepitud kokku aeg valitsuskabineti nõupidamiseks eelarve arutelu raames, et saada teada, kus maal on ELVL taotluste ettepanekuid ja mis on olnud riigi vastupakkumused, milline on valitsusnägemus KOVidele.
ELVLil on kolm olulist prioriteeti läbirääkimisteks:
- koolitoit;
- õpetaja koolitustellimuse suurendamine;
- munitsipaalhoonete energiatõhususe suurendamine.
HTM on arvamusel, et ka ELVL ise võiks teha ettepanekuid projektide meetmetele. Lisaks tuleb arvestada, et pedagoogide palgatõus on valitsuskabineti ja koalitsiooniotsus.
Toimus arutelu tulubaasi liikumise ja muutuste osas. Arutati ka ELVL rollist ja volitustest üleüldiselt ja võimalusest olla kaasatud pedagoogide palgaläbirääkimiste juures. L. Põld andis selles osas seisukoha ja tõi näiteid.
OTSUSTATI: Võtta info teadmiseks.
- Alushariduse seaduse eelnõu arengutest
KUULATI: Maila Rajamets ettekannet.
Alustatud ei ole täiesti uue eelnõuga, aluseks on võetud see, mis juba valitsuses käis aastal 2022 ja tagasi lükati. Olulisemad muutused on, et lastehoiud liiguvad HTMi haldusalasse, sõimerühmad muutuvad hoiurühmadeks ja tulumaksutagastuse süsteem ühtlustub (küll veel vajab arutelu). Uue seaduse jõustumise aeg oleks 1. jaanuar 2025 ja üleminekuajaks kolm aastat.
ELVL pöörab tähelepanu koduläheduse printsiibile. Mis saab, kui ta oma valitud lasteaedadesse sisse ei saa, mis juhtub ja mis on õige siis? Samuti küsitakse mis saab lasteaia rühma suurendamisest. Toimus üldine arutelu teemal.
OTSUSTATI: Alushariduse seadus vajab ELVLi seisukohti ja ettepanekuid (nt panna kirja mitme valiku eelistus ja kuidas seda kirjeldada). ELVL võiks küsida KOVidelt sisendeid ja saata koondatud ettepanekuid HTMile juba ette, enne seaduseelnõu ametlikku kooskõlastusringi.
- HaridusLood konverentsi programm 24. novemberil Jõhvis
KUULATI: Jan Trei ettekannet.
OTSUSTATI: Võtta info teadmiseks.
- Haridustaristu pinnaandmete kvaliteet, investeeringute planeerimine
KUULATI: Indrek Riisaare ettekannet.
Peamine mure on selles, et riigil puuduvad tegelikud head pinnaandmed. Tarvis on teha uus analüüs ja vaadata andmed üle.
OTSUSTATI: ELVL edastab KOVidele ja haridusjuhtidele haridustaristu pinnaandmete uuendamise vajaduse märgukirja. Märgukirja tekst kooskõlastatakse Indrek Riisaarega HTMist.
- Koolitoidu teema arengutest
KUULATI: Angela Saksingu ettekannet.
Osaleda aktiivsete partneritena koolitoidu teekaardi nö juhendmaterjali koostamisel ning haridusasutustes toitlustamisega seotud õigusaktide kaasajastamisel.
OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
|
Liina Põld |
Ketlin Alaväli |
|
koosoleku juhataja asetäitja |
protokollija |
VABARIIGI VALITSUSE NING EESTI LINNADE JA VALDADE LIIDU VAHELINE
HARIDUSE- JA NOORSOOTÖÖ EELARVE LÄBIRÄÄKIMISTE TÖÖRÜHMA
KOOSOLEKU PROTOKOLL
Veebikoosolek 15.08.2023 nr 2
Algus kell 9.00, lõpp kell 10.22
Juhatas: Piret Sapp
Protokollis: Reet Käärik
Osa võtsid: Jan Trei (ELVL); Angela Saksing (ELVL); Kaarel Rundu (ELVL, Tallinna Haridusamet); Ene Täht (ELVL, Pärnu Linnavalitsus); Robert Lippin (ELVL, Harku Vallavalitsus); Marju Aolaid (ELVL, Viimsi Vallavalitsus); Mari-Epp Täht (ELVL, Haapsalu Linnavalitsus); Tiivi Tiido (ELVL, Viljandi Linnavalitsus); Laur Kaljuvee (ELVL, Rakvere Linnavalitsus); Katrin Parv (ELVL, Tartu Linnavalitsus); Kadi Toomi (ELVL, Tartu Linnavalitsus); Kristi Vinter-Nemvalts (HTM); Liina Põld (HTM); Indrek Riisaar (HTM); Ülle Matsin (HTM); Valdek Rohtma (HTM); Liis Lehiste (HTM); Mikk Lõhmus (RaM); Andrus Jõgi (RaM); Priit Põldma (ELVL, Jõelähtme Vallvalitsus)
Kutsutud: Mari Tikerpuu (HTM), Heidi Uustalu (HTM), Kristel Vaher (HTM)
Puudusid: Riho Raave (ELVL, Tartu Linnavalitsus) Katrin Pihor (HTM), Jaak Raie (HARNO); Priidu Ristkok (RaM)
Jan Trei lahkus kl 9.57, Mikk Lõhmus lahkus kl 10.10.
PÄEVAKORD
- Koolikohustuse pikendamine, keskhariduse tasemel vastuvõtu protsess (ettekanne Mari Tikerpuu, Ülle Matsin, Indrek Kilk).
- Puudu olevate õpetajate kaardistuse ettevalmistusest (ettekanne Heidi Uustalu).
- Koolikohustuse pikendamine, keskhariduse tasemel vastuvõtu protsess
KUULATI: Mari Tikerpuu ettekannet.
Vastuvõtuprotsessi osas jõuab määrus pooleteise nädala pärast ELVLi kooskõlastamiseks.
Toimus arutelu, mille käigus tehti järgmised ettepanekud:
- Tagada KOVle kui kooli pidamiseja koolikohustuse täitmise eest vastutavale osapoolele online ligipääs, et koolid ei peaks tegema pidajale eraldi väljavõtteid ning oleks vähema bürokraatiaga.
- SAISi arendused teha käepäraseks kõigile koolidele 2024. a tagamaks kasutajasõbralikkus nii pidaja, kooli kui ka õppija vaates. Võimalusel kaasata kooli pidajad nö testkeskkonna tagasisidestajatena.
- Lapsevanemate andmed SAISst otse üle ei tule. Alaealisele peab täisealine tagama IDkaardiga või HarID-ga juurdepääsu SAISi. Ettepanek arutada arendajatega , kas saab luua infotehnoloogilise lahenduse, et koguda ka lapsevanemate andmeid. Seni SAISis seda vajadust kutse- või kõrgharidusõppesse sisseastumisel vaja ei ole olnud.
- Kommunikatsioon peab leevendama tekkida võivaid küsimusi seoses õppeprotsessi muudatustega. Kommunikatsiooni põhisõnumite pakett tuleks lisada koolide/pidajate juhendmaterjalide juurde.
- Juhtumikorraldus mõtestada lahti eraldi arutelul ja koostada juhendmaterjalid kooli pidajale, koolile. Protosessiga peavad haakuma sotsiaal- ja noorsootöö valdkonnad nii KOVi kui ka riigi tasandil, et noor ei jääks mitme valdkonna vahele. Kaasata valdkondade esindajad nii KOVi kui juhtivministeeriumide tasandilt juhtumikorraldust mõtestavale arutelule.
OTSUSTATI:
- 1. Järgmisel töörühma koosolekul, mis toimub 13. septembril, jätkata arutelu.
- 2. Haridus-ja Teadusministeerium saadab töörühma liikmetele järgmise töörühma koosoleku kutsega põhiküsimuse, mis seotud muutuse ettevalmistamise ja rakendamise protsessiga eelkõige koolipidajate vastutuse vaatest.
- Puudu olevate õpetajate kaardistuse ettevalmistusest
KUULATI: Heidi Uustalu informatsiooni. Koolidelt soovitakse tagasisidet kaardistuse osas 8.
septembriks, HTM teeb väljavõtte 11. septembril.
OTSUSTATI:
- 1. Võtta informatsioon teadmiseks.
- 2. Koolidele saadetav detailne juhendmaterjal saata ka kooli pidajale teadmiseks, et tagada ühine infoväli.
- 3. Haridus- ja Teadusministeerium annab töörühma liikmetele infot kaardistuse tulemuste kohta kas järgmisel töökoosolekul või e-kirja teel.
- Info eelarveläbirääkimiste kohta
OTSUSTATI:
- 1 Enne 5. septembrit vaadata ettepanekute tabel üle e-kirja teel.
|
(allkirjastatud digitaalselt) |
(allkirjastatud digitaalselt) |
|
Piret Sapp |
Reet Käärik |
|
juhataja |
protokollija |
VABARIIGI VALITSUSE NING EESTI LINNADE JA VALDADE LIIDU VAHELINE HARIDUSE- JA NOORSOOTÖÖ EELARVE LÄBIRÄÄKIMISTE TÖÖRÜHMA KOOSOLEKU PROTOKOLL
Rakvere Riigigümnaasium 03.05.2023
Algus kell 11:00, lõpp kell 15.30
Juhatas: Piret Sapp
Protokollis: Ketlin Alaväli
Osa võtsid: Jan Trei (ELVL); Hille Ilves (ELVL); Angela Saksing (ELVL, Jõgeva Vallavalitsus); Ene Täht (ELVL, Pärnu Linnavalitsus); Robert Lippin (ELVL, Harku Vallavalitsus); Marju Aolaid (ELVL, Viimsi Vallavalitsus); Mari-Epp Täht
(ELVL, Haapsalu Linnavalitsus); Tiivi Tiido (ELVL, Viljandi Linnavalitsus); Laur Kaljuvee (ELVL, Rakvere Linnavalitsus); Riho Raave (ELVL, Tartu Linnavalitsus); Toomas Johanson (ELVL); Kristi Vinter-Nemvalts (HTM); Liina
Põld (HTM); Indrek Riisaar (HTM); Mikk Lõhmus (RaM); Andrus Jõgi (RaM);
Priit Põldma (ELVL, Jõelähtme Vallvalitsus)
Kutsutud: Heidi Uustalu (HTM), Kristel Vaher (HTM), Salle Andresson (HTM);
Puudusid: Katrin Pihor (HTM), Jaak Raie (HARNO); Kaarel Rundu (ELVL, Tallinna Haridusamet), Priidu Ristkok (RaM)
PÄEVAKORD
- ELVL läbirääkimiste põhiettepanekud (ettekanne ELVL töörühma esindaja(d))
- Rakvere Riigigümnaasiumi sisu ja vorm (ettekanne Rakvere koolijuht Liisa Puusepp)
- Valitsuskomisjoni ettepanekud (ettekanne HTM esindaja(d))
- Informatsioonid:
- alushariduse seaduse eelnõust (ettekanne Liina Põld)
- kohalike omavalitsuste finantsolukorrast lähtudes uuest majandusprognoosist ja KOV finantsvõimekusest (ettekanne Andrus Jõgi)
5. Töörühma tegevusplaan ja ELVLiga koostöö aastal 2023 (ettekanne Hille Ilves)
1. ELVL läbirääkimiste põhiettepanekud
KUULATI: Angela Saksingu ja Piret Sappi ettekannet.
Toimus arutelu kolme Eesti Linnade ja Valdade Liidu peamise prioriteedi osas.
a) Koolitoit
ELVLi märkis, et koolilõuna kulud on kasvanud, RE toetus õppuri kohta on jäänud samaks. Piret Sapp tegi ülevaate koolitoidu kuludest KOVides.
b) Õpetaja
Heidi Uustalu ettekanne õpetajapoliitika hetkeseisust.
ELVL seisukohalt vaid koolitustellimuse suurendamine probleemi ei lahenda. Ettepanek on kaaluda tulevaste õpetajate õppelaenu kustutamist peale õpingute lõppemist ja tööle asumist minimaalselt x ajaks üldhariduskoolis.
ELVL toetab eelkõige riigieelarvest kavandatavat õpetaja palga diferentseerimise osa kasvu. Vaja on jätkata ka alushariduse õpetaja palgatoetuse meetmega.
Arutelu Õpetaja Akadeemia osas – kaua kestab, millised on võimalused, kas töötavale või mittetöötavale õpetajale jne.
HTMil ja ELVLil on ühine huvi välja selgitada, kui suur on tegelik vajadus uute õpetajate ja tugispetsialistide osas algava õppeaasta vaates.
c) Investeeringud haridustaristusse
Toimus arutelu. ELVL ettepanek on vaadata üle enne järgmise CO2 ja moderniseerimisfondi meetmete vooru mahtude selginemist kvooditulude meetmete tingimused ja küsida ELVLilt tagasisidet.
OTSUSTATI:
1.1. Koolitoit
− Töörühma poolt esitatakse SoMile infopäring, kus maal ollakse koolitoiduga seotud õigusaktide ettevalmistamise ja koolitoidu teekaardiga. Palume Valitsuskomisjoni ja ELVLi hariduse- ja noorsootöö ja sotsiaalkomisjoni töörühmade kaasatust enne, kui ollakse eelnõude koostamise formaalsesse etappi jõutud.
1.2. Õpetaja
|
− |
Õpetajate järelkasvu juhtkomisjoni on ELVLi ettepanek kaasata KOV esindaja. |
|
− |
2023. aasta järgmisel töörühma kohtumisel käsitletakse põhjalikumalt õpetajate karjäärimudeli, diferentseerimise ja töötasukasvu teemat. |
|
− |
Täiendavate õpetajate ja tugispetsialistide vajaduse kaardistus: lepime kokku töörühma liikmetega tabeli ja vormi, kuhu ootame üldhariduskoolidelt 8. septembriks 2023 vastuseid. Koondit jagame nii koolijuhtidele kui ka koolipidajatele. Täiendavalt vajab arutelu, kuidas EHISes regulaarselt neid andmeid tulevikus koguda. |
|
− |
Jätkata läbirääkimisi õpetaja õppijatele täiendavate meetmete loomise teemal n ELVL ettepanek õppelaenu tühistamiseks teatud tingimustel. |
1.3. Investeeringud haridustaristusse
− Jätkata läbirääkimisi. Rahandusministeerium kaasab ELVLi ja HTMi CO2 meetmete tingimuste ülevaatamisse enne uue vooru väljakuulutamist.
2. Rakvere Riigigümnaasiumi sisu ja vorm
KUULATI: Rakvere koolijuhti Liisa Puusepp.
OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.
3. Valitsuskomisjoni ettepanekud
KUULATI: Kristi Vinter-Nemvalts ettekannet.
ELVL kavatseb kokku kutsuda eestikeelsele õppele ülemineku töörühma.
Arutelu koolijuhtide töölepingu tähtajaliseks muutmise teemal. Valitsuse plaanid vajavad enne
KOVidega arutelu täpsustamist.
Indrek Riisaare ettekanne teemal koolivõrgu korrastamine ja õppekohtade tagamine. Laual on kuni 6-klassiliste koolide täiendav toetusmeede, läbirääkimised alles algavad sh KOVidega. Arutelu koht on kas see toetusmeede aitaks ka uute 1.-6. klassiliste koolide loomisele kaasa.
Arutelu KOVide rollist seoses koolikohustusea tõstmisega kuni 18-eluaastani. Vaja on läbi mõelda ja täiendavalt arutada kuidas toimuks seire, kuna õpilased jäävad sel juhul omavalitsuste registritesse.
OTSUSTATI:
3.1. Jätkata läbirääkimisi koolijuhtide töölepingute ja eestikeelsele haridusele ülemineku teemal.
3.2. Kuni 6-klassiliste koolide täiendav toetusmeede – teeme eraldi arutelu alatöörühmas, kuhu kaasatud KOVide esindajad, keda meede reaalselt puudutaks.
3.3. Koolivõrgu rahastusmuudatuste kontseptsioon – kaardistame ELVLiga koostöös teemad, milliseid põhiteemasid peab ELVL oluliseks materjalis käsitleda.
3.4. Koolikohutusea tõstmise teema. Lepime kokku eraldi arutelu aja veebis maikuus, teemakäsitlusse kaasata ka SoM, kuna puudutab tugevalt ka sotsiaalseid küsimusi.
4. Informatsioonid
a. alushariduse seaduse eelnõust
KUULATI: Liina Põld ettekannet. Jätkuvalt on teemaks lastehoiu võrdsustamine lasteaiaga. Teema vajab veel arutelusid ning on mõistlik avada koos seaduse muutmisega nagunii.
OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks ning jätkata läbirääkimisi.
b. kohalike omavalitsuste finantsolukorrast lähtudes uuest majandusprognoosist ja KOV finantsvõimekusest
KUULATI: Andrus Jõgi ettekannet.
OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.
5. Töörühma tegevusplaan ja ELVLiga koostöö aastal 2023
KUULATI: Hille Ilvese ettekannet.
Jan Trei andis ülevaate, et 24. novembril toimub Haridusvõrgu arengukonverents „HaridusLood", kuhu on kõik töörühma liikmed väga oodatud.
OTSUSTATI: Võtta informatsioon teadmiseks.
|
(allkirjastatud digitaalselt) |
(allkirjastatud digitaalselt) |
|
Piret Sapp |
Ketlin Alaväli |
|
juhataja |
protokollija |
SOM-ELVL töö-, sotsiaal- ja tervise töörühma kohtumise protokoll
24.04.2025 kell 14.20-16.00
Sotsiaalministeeriumis ja Teams
Juhataja: Hanna Vseviov (Sotsiaalministeerium)
Osalejad:
- Eesti Linnade ja Valdade Liit: Mailiis Kaljula (ELVL), Heiki Hansen (Elva), Tõnu Poopuu (Pärnu), Tiia Spitsõn (Harku), Katre Mägi (ELVL)
- Sotsiaalministeerium: Hanna Vseviov, Merlin Murumets, Kersti Suun-Deket, Maarika Tarum, Kristi Toodu, Anneli Taal
- Sotsiaalkindlustusamet: Maret Maripuu, Leila Lahtvee
- Regionaal- ja põllumajandusministeerium: Kaie Küngas, Mikk Lõhmus.
Protokollija: Merlin Murumets (Sotsiaalministeerium)
Eesti Linnade ja Valdade Liidu riigi eelarvestrateegia 2026-2029 ja 2026. aasta riigieelarve läbirääkimiste ettepanekud ja selgitused
1. ELVL ettepanek: Erihoolekande teenuste süsteemne rahastamine ja teenuskohtade loomine.
1.1 Kehtestada erihoolekande teenustele süsteemne rahastamismudel, mida korrigeeritakse igal aastal, lähtudes hindade ja keskmise nominaalse palga muutustest. Erihoolekande teenuste rahastamine on jätkuvalt probleemne, eriti ööpäevaringsete erihooldusteenuste järjekordade tõttu.
1.2 Tegemist on riiklikult rahastatava teenusega, kuid omavalitsused peavad sageli teenuste eest ise tasuma, et inimesed ei jääks abita, siis tuleks esmajärjekorras omavalitsustele kulu riigi poolt kompenseerida ning pikas perspektiivis alates 2026. aastast tagada piisavas mahus vajalikud vahendid riigieelarves.
Arutelu kokkuvõte (sh edasised tegevused): Sotsiaalkindlustusamet (SKA) viib 2025. aastal läbi erihoolekande teenuste järjekorra analüüsi, mille tulemusel valmib visioon ja konkreetne tegevuskava.
Arvestades, et kogu vajamineva lisarahastuse saamine riigieelarvest on ebatõenäoline, on eesmärk teenuste ümberkujundamise kaudu hinnata, kuidas olemasolevat eelarvet oleks võimalik tõhusamalt rakendada. Hetkel kujundab Sotsiaalministeerium ümber toetavate erihoolekandeteenuste korraldust – igapäevaelu toetamise teenus, toetatud elamise teenus ja töötamise toetamise teenus.
01.04.2025 seisuga oli erihoolekande teenuste järjekorras 2093 unikaalset isikut, kellest ligikaudu 800 ei saa hetkel mitte ühtegi teenust – ehk need on inimesed, kes esmajärjekorras teenust vajaksid. SKA analüüsib sihtrühma täpset teenusevajadust, et planeerida teenuskohtade arvu suurendamist vastavalt tegelikule abivajajate hulgale, et tagada õigeaegne ja sobiv teenus abivajajatele.
Sotsiaalministeeriumis vaatame sellel aastal üle erihoolekande rahastusmudeli, kus arvestatakse senisest täpsemalt tegelikke kulukomponente ja nende maksumust. Töötame selle nimel, et erihoolekande rahastus oleks õiglane ja jätkusuutlik.
Vajaliku abi tagamiseks, sh keerulistes eelarvetingimustes, tuleb KOVi ja riigi teenuseid võimalikult hästi kombineerida. Praegu dubleerivad erihoolekande nn toetavad teenused erinevaid KOV teenuseid (tugiisik, päevakeskused jm). Mõistlik oleks need teenused ja ressurss koondada ning neid osutada esmatasandil. Selleks oleme juba ka KOVidega läbirääkimised algatanud.
Töögrupi ettepanek valitsuskomisjoni seisukoha sõnastamisel:
Valitsuskomisjoni seisukoht: võtame teadmiseks Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti 2025.a tegevused erihoolekandeteenuste kättesaadavuse ja jätkusuutlikkuse parandamiseks, sealhulgas teenuste järjekordade analüüsi, toetavate teenuste ümberkujundamise ja rahastusmudeli ülevaatamise. Peame oluliseks tõhusat koostööd riigi ja kohalike omavalitsuste vahel, et tagada abivajajatele õigeaegne ja vajaduspõhine teenus.
2. ELVL ettepanek: Korrigeerida toimetulekupiiri arvestamise aluseid ja tõsta toimetulekupiiri selliselt, et sellega oleks võimalik tagada inimväärne toimetulek.
Arutelu kokkuvõte (sh edasised tegevused):
Sotsiaalministeerium toetab toimetulekupiiri tõstmist ning on koalitsioonikõneluste raames esitanud valitsusele vastavasisulise ettepaneku. Kehtiv toimetulekupiir jääb alla absoluutse vaesuse piiri ehk elatusmiinimumi ega kata inimeste esmavajadusi. Selleks, et toimetulekupiir kataks elatusmiinimumi, oleks vaja piiri tõsta 20 euro võrra ehk 220 euroni. Vastavalt sotsiaalhoolekandeseadusele otsustab toimetulekupiiri riigikogu riigieelarve kaudu, mistõttu langetab lõpliku otsuse riigikogu.
Käimas on teadus- ja arendusuuring „Uuring leibkondliku elatusmiinimumi määramise metoodika väljatöötamiseks“, mille eesmärk on töötada välja Eesti oludele vastav elatusmiinimumi määramise metoodika ning teha ettepanekud selle regulaarseks ajakohastamiseks. Uuringu viib läbi Eesti rakendusuuringute keskus Centar ning esimesed vahearuanded on juba esitatud.
Uuringu kaks põhisuunda on:
1. Uue metoodika väljatöötamine, sh analüüsid vajalike kaupade ja teenuste, koguste ning rahalise väärtuse kohta erinevatele leibkonnatüüpidele;
2. Ettepanekute tegemine, kuidas siduda elatusmiinimumi metoodika senisest süsteemsemalt toimetulekutoetuse ja toimetulekupiiriga.
Uuring valmib ja tulemused saavad teatavaks 2026.a kevad. Uut elatusmiinimumi metoodikat on plaanis rakendada 2027.a
Töögrupi ettepanek valitsuskomisjoni seisukoha sõnastamisel
Sotsiaalministeerium on koalitsioonikõneluste raames esitanud valitsusele ettepaneku toimetulekupiiri tõsta. Kehtiv toimetulekupiir jääb alla absoluutse vaesuse piiri ehk elatusmiinimumi ega kata inimeste esmavajadusi. Selleks, et toimetulekupiir kataks elatusmiinimumi, oleks vaja piiri tõsta 20 euro võrra ehk 220 euroni.
Käimas on teadus- ja arendusuuring „Uuring leibkondliku elatusmiinimumi määramise metoodika väljatöötamiseks“, mille eesmärk on töötada välja Eesti oludele vastav elatusmiinimumi määramise metoodika ning teha ettepanekud selle regulaarseks ajakohastamiseks. Uuring valmib ja tulemused saavad teatavaks 2026.a kevadel. Uut elatusmiinimumi metoodikat on plaanis rakendada 2027.a.
3. Tervishoiu ja sotsiaalsüsteemi integratsiooni võimalused ja plaanid
SOMi esindaja Anneli Taal andis ülevaate projektist ja tulevikuplaanidest.
SOM-ELVL töö-, sotsiaal- ja tervise töörühma kohtumise protokoll
04.02.2025 kell 14.00-17.00
ELVL ja Teams
Juhataja: Hanna Vseviov (Sotsiaalministeerium)
Osalejad:
- Eesti Linnade ja Valdade Liit: Mailiis Kaljula (ELVL), Jan Trei (ELVL), Heiki Hansen (Elva), Tõnu Poopuu (Pärnu), Tiia Spitsõn (Harku), Merle Liivak (Tartu), Kurmet Müürsepp (Antsla), Raimo Saadi (Tallinn), Elmet Puhm (Saue), Marelle Erlenheim, Kairit Kaaleste (Viru-Nigula), Peeter Sibul.
- Sotsiaalministeerium: Hanna Vseviov, Merlin Murumets, Helen Jõks, Brit Tammiste, Toomas Jõgeva, Kersti Suurn-Deket, Maarika Tarum, Kristi Toodu.
- Sotsiaalkindlustusamet: Maarja Kähr, Maret Maripuu, Kaia Sarnet, Heli Ferschel.
- Regionaal- ja põllumajandusministeerium: Sulev Liivik, Mikk Lõhmus.
- Siseministeerium: Mari Tikan.
Protokollija: Merlin Murumets (Sotsiaalministeerium)
- Lastele ööpäevaringsete teenuste arendamine
SOMi esindaja Toomas Jõgeva tutvustas VTKle antud tagasiside.
Kohtumisel tõusetus muudatuste ettevalmistamise ajakavas teenuste väljatöötamise täpsustamise vajadus.
Kokkulepe: SOM hoiab ELVLi kursis eelnõu ettevalmistamisega ja kui tööplaan teenuste väljatöötamise osas muutub detailsemaks, informeerib sellest jooksvalt.
- Lastekaitsejuhtumite lahendamine
SKA esindaja Maarja Kähr andis ülevaate, kuidas saab SKA toetada KOVe lastekaitsejuhtumites ning millist toetust pakub SKA lastekaitsetöötajatele.
ELVLi esindaja Mailiis Kaljula andis ülevaate, mis on KOVide ettepanekud ja tagasiside, kuidas on sujunud senine koostöö KOVide ja SKA vahel ning milline on KOVide ootus lastekaitsejuhtumites toe saamisel.
Kokkulepe: Lastekaitsejuhtumite lahendamisel SKA ja KOVde koostööd, sh KOVide tagasisidega arvestamist, arutatakse võimalusel uuesti TST kohtumisel aasta lõpus.
- Koduohutuse tegevuskava koostamine ja valdkondlik koostöö
Koduohutuse tegevuskava koostamisest andis ülevaate SIMi esindaja Mari Tikan. Järgnes ühine arutelu varasemalt KOVdele edastatud ootuse põhjal ja võimalike lahenduste kaardistamine.
Kokkulepped:
- ELVL toetab ja on koduohutuse projektis SIMle KOVdega suhtluses vahendajaks ja võimestajaks.
- SIM-SOM-SKA koostöös koostavad operatiivteenistustele ja KOVdele andmevahetuseks juhendite kavandid, sh milline on andmekoosseis, andmete esitamise vorm ja poolte tegevused ning edastavad need koos küsimustega ELVLile märtsis:
– millised KOVid on nõus juhiste koostamisse panustama;
– milliseid e-posti aadresseid KOVid info edastamiseks kasutavad;
– millised KOVid oleks valmis pilootprojektis osalema.
- SKA uue struktuuri ja sotsiaalhoolekande toimepidevuse osakonna tutvustus
SKA peadirektor Maret Maripuu andis ülevaate SKA uuest struktuurist ning SKA sotsiaalhoolekande toimepidevuse osakonna juhataja Kaia Sarnet ülevaate uuest, sh KOVde nõustamisele ja võimestamisele suunatud sotsiaalhoolekande toimepidevuse osakonna tööst.
- Teenusepõhisest juhtimisest SOMs ja haldusalas
SOMi esindaja Merlin Murumets andis ülevaate teenusepõhisest juhtimisest SOMis ja haldusalas.
SOM-ELVL töö-, sotsiaal- ja tervise töörühma kohtumise protokoll
07.03.2024 kell 13.00-16.00
Sotsiaalministeerium ja Teams
Juhataja: Hanna Vseviov (Sotsiaalministeerium)
Osalejad:
- Eesti Linnade ja Valdade Liit: Mailiis Kaljula (ELVL), Jan Trei (ELVL), Heiki Hansen (Elva), Tõnu Poopuu (Pärnu), Marelle Erlenheim (Saue), Tiia Spitsõn (Harku), Katre Mägi (Järva), Peeter Sibul (Räpina), Raimo Saadi (Tallinn), Teresa Sale (Valga), Arne Kailas (Tallinn), Ulli Luide (Tallinn)
- Sotsiaalministeerium: Ivar Sikk, Ketri Kupper, Meeli Tuubel, Elen Preimann, Leena Kalle, Lii Pärg, Marion Rummo, Kaili Hendla
- Sotsiaalkindlustusamet: Maret Maripuu, Evelyn Kaasik, Kristina Pähkel, Lagle Kalberg, Leila Siiroja,
- Töötukass: Sirlis Sõner-Kull, Anna Averjanov, Anniki Paulus
- Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium: Ulla Saar
Protokollija: Merlin Murumets (Sotsiaalministeerium)
- Statsionaarse õendusabiga seotud probleemid kohalike omavalitsuste vaatest
ELVL-i poolt esitas statsionaarse õendusabi korraldusega, sh rahastusega seotud probleemkohad kohalike omavalitsuste vaatest Marelle Erlenheim.
- Tervishoiuteenuste tagamine ja nende inimestele majanduslikult kättesaadavaks tegemine on riigi ülesanne.
- Ravikindlustusega kaetud tervishoiuteenuste omaosalus peab olema inimestele rahaliselt jõukohane, olemas peavad olema lahendused juhuks, kui inimestel ei piisa sissetulekutest omaosaluse ja muude vältimatult vajalike kulude katmiseks.
- Kohalike omavalitsuste ülesanne ei ole tervishoiuteenuste omaosaluse arvete tasumine või võlgade välja nõudmine, selleks ei ole KOVil juriidilist õigust, kohustust ega võimalusi.
Sotsiaalministeeriumi esindaja Lii Pärg andis ülevaate, mis tegevused on plaanis leibkondade tervishoiukulude omaosaluse vähendamiseks.
- Eesmärk on liikuda leibkondade tervishoiukuludes järk-järgult lähemale WHO soovitusliku 15% omaosalusmäärani (Rahvastiku tervise arengukava eesmärk 2030. aastaks).
- 2024. a koostab Tervisekassa omaosaluskulude vähendamise meetmete analüüsi:
I kiirete meetmete võimalused (sh stsenaariumite valikul peab lähtuma ka Tervisekassa eelarve võimalustest) – analüüsitud 2024 a aprill (eelnõu 2024 II pa ja rakendumine 2025. a)
- Ravimid (analüüsitakse erinevaid võimalusi nt ravimihüvitise rakendusmäärade langetamine; 75% soodusmäär tõsta 100%ni)
- Statsionaarne õendusabi (nt omaosaluse 15% vähendamine; omaosalusega päevadele piirmäära kehtestamine jne)
II pikaajalised meetmed – analüüsitud, kontseptsioon ja rakendumisplaan koostatud 2024.a lõpuks:
- Kontseptsioon omaosaluse paremaks sihitamiseks;
- analüüsitakse järgmisi meetmeid (nt visiiditasud, hambaravi jne).
2. Töötukassa ja KOV ühiste klientide abistamine
Töötukassa poolt andis Sirlis Sõmer Kull ülevaate KOVde ja töötukassa klientide ühise abistamise senine koostöömudeli toimimisest.
Järgnes arutelu teemal - klientide ühine abistamine ja KOVde perspektiiv iseseisvat toimetulekut toetavate teenuste pakkumisel.
Osapooled tõdesid, et täna klientide abistamine küll toimib, aga väga väikeses mahus. ELVLi esindajate sõnul napib KOVdel ajalist ressurssi klientide abistamiseks. KOVd oma olemasoleva ressursi suunamisel lähtuvad esmajärjekorras seadusest tulenevate kohustuste täitmisest ja tegevustest, mis tulemuslikumad.
Tõusetusid küsimused:
- Mis teha inimestega, kes ei ole valmis täitma aktiivsusnõudeid, kes ei ole valmis/võimelised asuma tööle, kuid on arvel haiguskindlustuse tõttu või toimetulekutoetuse aktiivsusnõude tõttu?
KOVil on SHS § 15-st - hindamiskohustus ja otsus abi andmise kohta, tulenevalt toimetulekutoetuse taotleja abistamise kohustus. Kui inimesel on abivajadus, siis tuleb KOVil teha abivajaduse hindamine ja abivajaduse ilmnemisel, pakkuda tuge. Toimetulekutoetus on sotsiaaltoetus, seega järeldub sellest, et inimesel on sotsiaalne abivajadus. KOVi kohustus on tagada toimetulekutoetuse saajale toetavad tugiteenused, mis parandavad isiku toimetuleku- ja majandamisoskusi (SHS § 134 lg 31).
Kohtumisel tõdeti, et pikaajaliste toimetulekutoetuse saajate tööle aitamine eeldab tõhusat koostööd KOVi ja TK vahel, mis on üsna ressursirohke ja alati ei pruugi see ka tulemuseni viia, st vaatamata osapoolte pingutustele inimene siiski tööturule ei jõua. Koostöös on leitud siiski lahendus inimese jaoks, nt on aidatud inimesel kasutada tervishoiuteenuseid ja ravi ning seejärel on ilmnenud töövõime hindamisel, et inimesel on puuduv töövõime. Samuti on koostöös lahenduseks ka olukord, kus inimene ise leiab, et ta ei soovi enam ühelt ega teiselt asutuselt hüvitisi ja saab ise hakkama.
Murekohana toodi välja ka andmevahetus STARi ja töötukassa infosüsteemi vahel. Hetkel on võimalik teatud andmeid isiku kohta KOVil töötukassalt saada, aga vastupidi mitte. Andmevahetus toetaks ühist abistamist, samuti vähendaks andmete korduvküsimist inimeselt ja ka võimalikku sarnaste teenuste paralleelset osutamist KOV ja töötukassa poolt.
Otsustati KOVde ja TK koostööga jätkata ja püüda leida ühiselt viise senise koostöö tõhustamiseks. Aasta pärast võiks teema töörühmas uuesti tõstatada ja vaadata, millised on olnud vahepealsed arengud.
- Ilma kliendi nõusolekuta ei tohi praegu töötukassa nõustaja edastada kliendi infot abivajaduse kohta KOVle, mis pärsib inimesele mitmekülgse abi pakkumist.
Otsustati, et MKM analüüsib SHS norme ja esitab töötukassale ja ELVLile omapoolsed ettepanekud, mis tagaksid töötukassale ja KOVdele õiguslikud alused senisest tõhusamalt abivajadusega inimeste toetamiseks.
3. STAR arendused
ELVL esindajana Tõnu Poopuu andis ülevaate STARga seotud väljakutsetest ning esitas KOVde ettepanekud ja prioriteedid.
ELVL tegi ettepaneku, et neid kaasataks uue STAR-i prioriteetide arutamisel, s.t mis tööd peaksid olema esmased, mida arendustesse võtta jm.
Otsustati, et SKA korraldab koostöös TEHIKga ja arenduspartneriga STARi arendusi puudutava kohtumise ELVLga. Kohtumise täpsemad üksikasjad edastab SKA ELVLi esindajale lähiajal ning informeerides sellest ka sotsiaalministeeriumi.
4. Erihoolekande teenuste üleandmine KOVdele
ELVL esindaja Mailiis Kaljula andis ülevaate erihoolekande teenuste KOVdele üleandmise väljakutsetest ja ettepanekutest:
- Põhjalik mõjuanalüüs, milline on erihoolekandeteenuste korraldamise üleandmise mõju, sh rahaline, halduskoormuse jm mõju kohalikele omavalitsustele.
- Rahastusmudeli loomine, mis arvestaks realistlikult teenuste hindade muutust (analoogia nt asendushooldusteenuse hinnatõusudega) ja ohjeldaks hinnatõusu.
- Teenuse osutamiseks vajaliku tööjõu tagamine.
- STARi arendus, mis toetaks erihoolekandeteenuste korraldamist.
- Leppida kolmepoolselt (KOV, SOM ja SKA) kuupäevaliselt kokku tegevuskava erihoolekandeteenuste reformiks.
- KOVdel puudub info erihoolekandeteenusele järjekorras olevatest inimestest, sealhulgas, kes on samaaegselt üldhooldusteenusel või kodus „kapi taga.“
SOMi esindaja Elen Preimani kommentaar:
SKA kodulehel on olemas mitte-isikustatud info maakondade ja KOVide kaupa erihoolekandeteenustel ja teenuste järjekorras olijate kohta:
https://sotsiaalkindlustusamet.ee/asutus-uudised-ja-kontakt/praktiline-teave/statistika (Erihoolekande info).
Vastavalt avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 14 (teave sotsiaalabi või sotsiaalteenuste osutamise taotlemise kohta) puudub SKAl õiguslik alus erihoolekandeteenusel või selle järjekorras olevate inimeste andmeid KOVile saata. SKAl puudub ajakohane info, kes erihoolekandeteenuste järjekorras olijatest viibivad üldhooldusteenusel (info pärineb inimese järjekorda lisamise hetkest ja võib olla vananenud), kuid SKA püüab selle ülevaate lähiajal saada (andmeid isikustatud kujul KOVidele edastada õiguslikult puudub).
SoMi 2024. aasta üks prioriteetsetest projektidest on erihoolekandeteenuste jätkusuutlikkuse analüüsimine (sh teenuste järjekordade pidamise loogika). Tegevuskava teenuste korralduses muudatuste tegemiseks arutab SOM/SKA eelnevalt läbi ELVLga.
4. Täiendavad teemad
Järgmine TST töörühma kohtumine on planeeritud 25. aprill 2024. Päevakorras ELVLi ja VV RES 2025-2028 ja riigieelarve 2025 läbirääkimisteks esitatud ettepanekute ja ootuste arutelu.
SKA -ELVL koostöökohtumine
Paldiski mnt 80, Tallinn
6.september 2023
Kohtumisest võtsid osa
SKA-st: Maret Maripuu, Leila Lahtvee, Kristina Pähkel, Kristel Abel, Aika Kaukver,
Leila Siiroja, Evelyn Kaasik, Kaja Rattas
ELVL-st: Jan Trei, Mailiis Kaljula, Marelle Erlenheim, Tõnu Poopuu, Katre Mägi,
Riido Villup, Merle Liivak, Tiia Spitsõn, Heiki Hansen, Bärbel Salumäe, Teresa Sale.
Koosolekut juhtis Maret Maripuu, protokollis Evelyn Kaasik.
Päevakord:
1. Erihoolekanne
2. STAR
3. Muud küsimused.
ELVL saatis ette oma liikmete küsimused ja tähelepanekud erihoolekande ja STAR arenduste osas. Leila Lahtvee selgitas erihoolekande valdkonna kitsaskohti ja Kristina Pähkel ning Aika Kaukver rääkisid STAR muudatustest ning STAR2 arenduste teekonna ajakavast.
1.ERIHOOLEKANNE
SHS kohaselt maksab riik erihoolekandeteenuse osutajale aja eest, millal isik ei kasuta teenust kuni 2 kuud järjest või kuni 4 kuud aastas kuni 95% teenuse maksimaalsest määrast. SHS ja RRS muutmise seaduse eelnõu sätestab, et kuni 65% päeva- ja nädalahoiuteenuse puhul.
Vabu kohti, mida riik teenuseosutajatele hüvitab, teenustel ei ole.
Riik hüvitab vaba koha 95% määras valmisoleku tasuna ainult kohtumäärusega ööpäevaringsele erihooldekande teenuse puhul – teistel teenustel vaba koha olemasolul riik valmisolekutasu ei maksa.
Reeglina maksab SKA kohatasu, kui inimene viibib teenuselt eemal seaduses lubatud aja jooksul, maksimaalselt kokku 4 kuud aastas (järjest maksimaalselt 2 kuud), hospitaliseerimise korral kuni 6 kuud aastas. Eemaloleku eest tasu maksmine on seotud eelkõige sellega, et hospitaliseerimise korral pärast ravi inimene saab naasta teenusele ning muud eemalolekud, et
inimesel säiliks suhted oma pere/lähedastega.
2022 ja 2023 aastal on kohtumäärusega teenuskohad olnud enamjaolt täidetud, 01.04.2023 loodi juurde 8 kohtumäärusega ööpäevaringse teenuse kohta, neist 01.08.2023 seisuga on kõik kohad täidetud. Lisaks loodi juurde 5 kohta äärmusliku abi- ja toetusvajadusega ööpäevaringsele teenusele.
SHS ja RRS seaduse muutmise seaduse eelnõu muudatused, mis puudutavad SKA-d.
Igapäevaelutoetamise päeva- ja nädalahoiuteenus tuuakse SHSi tasemele erihoolekandeteenuse loetellu ööpäevaringseks eelteenuseks.
Täna saab IET PNH teenust kokku 201 inimest, 01.07.23 seisuga oli järjekorras 32 inimest.
Teenuse vajadus hinnatakse ära enne 01.04.2024, hindamistega alustamine sõltub muu hulgas eelnõu menetluskäigust ja seaduse rakendumise ajast.
Järjekordade info kodulehel.
Erihoolekande järjekordade info on SKA kodulehel olemas
https://sotsiaalkindlustusamet.ee/puue-ja-hoolekanne/erihoolekanne#mitmes
Kasutamiseks peab teadma järjekorra teate numbrit.
Teenuskohad
Erihoolekande teenuste järjekorras on 28.02.2023 seisuga 2324 inimest, neist esimesel võimalusel võtaks teenuskoha vastu 1255 inimest (siin on toodud info esimese RES lisataotluse ajast ehk kevadest – numbrid on muutumises, kuid suurusjärk on siiski õige). Erihoolekande teenuse järjekordade vähendamiseks tuleb juurde luua teenuskohti. Teenuse järjekordade likvideerimiseks on vajalik 27 688 491 eur. Kui lahendada esmalt nn eelisjärjekorras olevate inimeste ja nende lähedaste probleem teenuse kättesaadavusega, on minimaalselt vaja juurde 11 610 162 eur.
Eelarve
Erihoolekande teenuse korraldamise baaseelarve: 45 935 322 €, millele on lisandunud viimastel aastatel ESF vahenditest pikaajalise kaitstud töö ja ISTE teenuse rahastus. Selleks, et maksta teenuse eest tegelikku arvestuslikku hinda/kulumudeli hinda, oleks eelarvesse juurde vaja 58 685 707 € - kuna kehtivad EHT hinnad moodustavad keskmiselt 61% kulumudeli hinnast (see on summa ilma uusi teenuskohti loomata).
RESi jaoks esitatud lisataotlusesummad 2024 aastaks oli 7 256 889 € Prioriteedid erihoolekande lisarahastuse taotlemisel:
1) Hindade vastavusse viimine tegeliku vajadusega teenuse
jätkusuutlikkuse tagamiseks
2) Teenuste eelisjärjekordade vähendamine ja täiendavate toetavate teenuskohtade loomine
Rahastuse mõju osapooltele
• Erihoolekande teenuse osutajad jätkavad tegutsemist (ei lõpetata teenuse osutamise lepinguid)
• Erihoolekandeteenuse osutajad saavad hoida välja õpetatud personali ja tagada kvaliteetne teenus psüühilise erivajadusega inimestele.
• On võimalik luua täiendavad teenuskohad ja saame umbes 700 täna eelisjärjekorras olevale teenuse vajajale pakkuda toetavaid teenuseid.
• Saame jätkata 250 inimesele abi pakkumist, kes on täna teenust saanud Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest pikaajalise kaitstud tööna, uuendatud toetatud töötamise teenusel; samas säilivad väljaõppinud personalil (tegevusjuhendajad) töökohad.
ISTE ja toetavate teenuse üleminekul KOVide rahastamine, teema on lahtine, olukord on takerdunud tegevuste finantseerimise taha. Otseselt seda protsessi SKA ei juhi.
2.STAR
Ettepanek on tekitada võimalus teha algatatud menetluse raames mitu andmepäringut korraga ning kuvada saadud tulemused ühes vaates. Nt kui sotsiaaltöötaja soovib pikaajalise töötu osas andmeid rahvastikuregistrist (pereliikmete kohta), kinnistusraamatust (vara olemasolu kohta), Haigekassast (ravikindlustuse ja perearsti andmete kohta) ja töötukassast (sealt pakutavate
teenuste kohta) siis tal oleks võimalus linnukesega märkida kõik asutused kust ta andmeid soovib.
STAR2 on arendamisel uus pöördumise sisestamise ja kliendiprofiili loogika ning sellega seoses täiendame ka päringute tegemist.
Konkreetsete toetuste-teenuste taotlemisel hakkab süsteem automaatselt tegema taustal neid päringuid, mis on põhjendatud ja vajalikud konkreetse abinõu määramiseks (nt sissetulekust sõltuva abimeetme puhul teeb süsteem taustal automaatselt päringud, mis annavad asjakohase info inimese sissetulekute ja varade kohta).
Kindlasti jäävad alles ka manuaalsed päringud ning võtame tehtud ettepaneku teadmiseks.
Võiks luua STARis võimalus iseteeninduseks st. taotleja saab ise esitada STARis taotluse koos lisadokumentidega ning menetleja kontrollib nende vastavust, vajadusel täpsustab asjaolusid.
Oleme sellest vajadusest teadlikud ning iseteeninduse laiendamine ka STARiga seotud menetluste jaoks on arendustööde plaanis.
Suurendada STARi kasutajamugavust vähendades ebavajalike hiireklikkide arvu ja ekraanikuva kerimise vajadust (leidmaks nuppu „Edasi“ v. „Salvesta“ vms)
Kõigi STAR2 arenduste puhul peame silmas paremat kasutajamugavust ja nii STAR1 olemasolevate funktsionaalsuste ületoomisel STAR2te kui päris uute funktsionaalsuste loomisel analüüsime ja testime koos lõppkasutajatega, et tagada loogiline ja mugav kasutajakogemus.
Muuta STARi nii, et üüritoetust saaks määrata ka täiendava kaitse saajale, mitte ainult ajutise kaitse saajale. Praegu ei suuda STAR automaatselt tuvastada et ka täiendava kaitse saajal on õigus üüritoetust saada. Täiendava kaitse saajate
üürikulude katmise kompenseerimiseks peavad omavalitsused edastama SKAle eraldi aruandluse (STARi väliselt).
Üürihüvitise muudatus on lives ja avatud on RR -i teenus, millega saab ka täiendavakaitse saanule üürihüvitist määrata.
Hetkel ootame RR-is teenuse avamist, mis annaks meile ka esmakordse elamisloa väljastamise kuupäeva, sest tekkis vajadus ka erijuhtudel seda kasutada.
Omavalitsustel võiks olla võimalus teha STARist ise päringuid toetuste või teenuste statistika saamiseks (st et vastavaid andmeid ei peaks edaspidi tellima läbi STARi kasutajatoe). KOV võib nt soovida statistilisi andmeid mitu inimest sai igakuiselt lisatoetust viimase 12 kuu jooksul. Praegu tuleb vastavad andmed leida isikustatud (toetuse saajate) nimekirjade töötlemise teel.
STAR andmelao analüüsis selgus ka see KOVide vajadus ning võtame selle STAR2 arendamisel arvesse.
KOV ei tea, kui tema omavalitsuse klient lahkub üldhooldusteenuselt elusana.Ehk peaks teenuse osutaja tegema vastava märke STARi.
Teenuseosutajal on ka täna kohustus märkida STARi, kui isik lahkub teenuselt omal soovil. See võimalus on STARis teenuseosutaja vaates olemas (tuleb sisestada teenuse lõppemise kuupäev). Sellekohane märgukiri on edastatud ka teenuseosutajatele, juhtimaks tähelepanu STARi täitmise täpsusele.
Oleks hea, kui hindade muutused kajastataks teenuse osutaja poolt STARis, et ei peaks pidama kirjavahetust.
Kogu teenuseosutajaga seotud infovahetuse parandamine ja mugavamaks muutmine on kavas arendada teenuseosutaja portaali loomise käigus. Analüüsiga oleme alustanud ning arendustöödeni peaksime jõudma 2024.a jooksul.
3.MUUD KÜSIMUSED
Maret Maripuu tõi välja, et SKA on sõlminud lepingu Eesti Rakendusuuringute Keskusega CentAR. Eesmärk, on saada sisendanalüüs, mida siis on võimalik kasutada SKA siseste tööprotsesside muudatuste tegemisel KOVide suunal.
CentARilt ostetakse sisse teenust, teada saamaks, millised on omavalitsuse ootused ja vajadused riigile, eriti SKAle.
Küsimused saadetakse kõikidele omavalitsuste sotsiaaltöö juhtidele, valitakse välja partnerid, kellega tehakse fookusgrupi intervjuusid ning selle baasi tehakse analüüs, mida siis esitletakse oktoobri lõpuks. Palve kõikidel sellele küsimustikule
vastata, sest see on asendamatu sisend meie töö efektiivsemaks ja sisukamaks muutmisel.
TAI ülesannete üleminek SKAle. TAI-lt tuli SKAle üle vaid arenduskoolituste valdkond. Muid muudatusi ei ole ette teada. TAI ise kolib samasse hoonesse Paldiski mnt 80 aasta lõpus.
Marelle Erlenheim palus kiita KOV nõustamistalituse põhja piirkonnajuhti Kätlin Kilpi, kes on väga palju aidanud valda erinevate küsimuste lahendamisel.
Marelle tõi välja ka ühe ÜHT-le suunatud 99-aastase inimese juhtumi. Kliendil peetakse kohtutäituri kasuks kinni summasid pensionitelt. Kahjuks andmevahetuse käigus neid summasid näha ei ole, STARis on võimalik näha vaid inimesele määratud pensioni summa. Seega valla poolt koostatud teenusele suunamise ja teenuse eest tasumise otsus ei olnud korrektsed. SKA leidis lahenduse antud kaasusele. Kas selliseid juhtumeid võib veel olla?
SKA teavitas, et võtame välja meie andmed ja vajadusel saame need edastada ka KOVidele, et oleks võimalik kontrollida, kas on vajalik inimeste otsuste muutmine. Oktoobris peaks käivituma arendus, mis ka näitab SKA poolt tehtud kinnipidamisi inimeste pensionitelt, ehk siis õigeid summasid, mis pensionärile laekuvad.
Pensionite ja toetuste kojukande teema: kui SKA näeb, et ta kannab kojukandesse kas pensioni või toetust, kuid inimesel on teise liigi toetuse osas tehtud maksmise korraldamine tema arvele, siis SKA hakkab edaspidi kõiki rahasid panka inimese arveldusarvele kandma.
Järgmine kohtumine:
otsustati kohtuda enne aastalõppu, et teha kokkuvõte 2023. aastast.
Kohtumine toimub 22.novembril kl 14- 17.00. Koosoleku kutse saadetakse osalejatele kalendrisse. Jätkuvalt säilib võimalus ka üle videosilla koosolekust osa võtta.
Koostas: Evelyn Kaasik
VV ja ELVL riigieelarvestrateegia 2023-2026 ja riigieelarve 2024 läbirääkimiste kohtumine
Töö-, sotsiaal- ja tervise töörühma kohtumise protokoll
30.03.2023 kell 10.00-12.00
Sotsiaalministeerium ja Teams
Juhataja: Hanna Vseviov (Sotsiaalministeerium)
Osalejad:
- Eesti Linnade ja Valdade Liit: Kurmet Müürsepp (aseesimees, Antsla), Toomas Johanson (ELVL), Peeter Sibul (Räpina), Kairit Kaaleste (Viru-Nigula), Heiki Hansen (Elva), Bärbel Salumäe (Rae), Raimo Saadi (Tallinn), Merle Liivak (Tartu), Tõnu Poopuu (Pärnu), Marelle Erlenheim (Saue), Tiia Spitsõn (Harku), Katre Mägi (Järva), Mailiis Kaljula (ELVL)
- Sotsiaalministeerium: Tea Varrak, Ivar Sikk, Liina Nagel, Ulla Saar, Anniki Lai, Elen Preimann, Kaie Pukk, Heli Paluste, Kirsti Toodu, Meeli Tuubel.
- Rahandusministeerium: Sulev Liivik, Kaie Küngas
Puudus: Jan Trei (ELVL), Livia Kask (Viljandi), Priit Lomp (Kastre)
Protokollija: Merlin Murumets (Sotsiaalministeerium)
- Kohalike omavalitsuste eelarveseisust (Sulev Liivik, Rahandusministeerium)
Ülevaate KOVde eelarveseisust esitab Rahandusministeerium sellel aastal aprilli keskpaigas.
- Sotsiaalministeeriumi 2023. aasta sotsiaalvaldkonna prioriteetsed projektid ja RES prioriteedid
Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler andis ülevaate sotsiaalvaldkonna selle aasta prioriteetsetest projektidest:
- Perehüvitiste seaduse muudatuste rakendamine (eelmise aasta lõpus Riigikogus vastu võetud muudatuste rakendamine SKAs, TEHIKus);
- Üldhoolduse rahastamise muudatuste rakendamine;
- Erivajadustega inimeste tugisüsteemi reform, fookuses rehabilitatsiooniteenus ja erihoolekandeteenus;
- Sotsiaalvaldkonna toimepidevus.
RES prioriteedid:
Poliitilised prioriteedid: erihoolekanne, toimetulekutoetuste menetluskulud, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse ESFist väljumine, et toetada Astangu võimalikku üleandmist SOMst HTMi.
Ametkondlikud prioriteedid: SOM haldusala personalikulu, infotehnoloogilise võla vähendamine, kriisiolukordadeks valmisoleku lisavajadus.
- Kohalike omavalitsuste prioriteedid ja SOMi ootused eelarveläbirääkimisteks
Kohalike omavalitsuste prioriteedid, SOMi ootused ning eelarveläbirääkimiste kokkulepped ja eriarvamused on kajastatud eelarveläbirääkimiste tabelis (lisatud protokollile).
- Toimepidevus ja vältimatu sotsiaalabi (Tea Varrak, Sotsiaalministeerium, slaidid lisatud protokollile)
Toimepidevuse- ja kriisiplaanide koostamine KOV sotsiaalvaldkonna kriisiülesannetele, sh eelkõige vältimatule sotsiaalabile.
Kooskõlastusringil olev tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu sätestab KOV kriisiülesanded, mille hulgas on ka vältimatu sotsiaalabi ja mitmete sotsiaalteenuste osutamine. Samas ei ole praegu KOVidel sotsiaalvaldkonna kriisiülesannete toimepidevuse- ja kriisiplaane. Need plaanid peaksid lähema paari aasta jooksul tekkima ja olema kooskõlas erinevate riiklike kavade ja õigusaktidega. SOM on alustanud vältimatu sotsiaalabi plaani koostamist ja eriseaduste ülevaatamist, samuti koostab Päästeamet elanikkonna kaitse n-ö katusplaani. Nendesse tegevustestesse on ka KOVid kaasatud ja soov on koostööd jätkata, et KOVidel tekiks ka sotsiaalvaldkonnas praktilised kriisiplaanid.
- Ettepanekud ja kokkulepped järgmisteks töörühma kohtumisteks.
Lepiti kokku:
- Eelarve läbirääkimiste aruteludel hoida fookus eelarvel ja juhinduda juba 12.05.2022 töörühmas kokkulepitust:
- Kuidas tuua valdkonda rohkem ressurssi, sh milline oleks selles riigi ja milline kohaliku omavalitsuse roll. Sotsiaalse kaitse kulusid tuleb vaadata tervikpildis, pidades silmas, et täiendavate vahendite leidmise vajadus ei ole mitte ainult kohalikel omavalitsustel vaid ka riigil.
- Raha ei peaks olema eesmärk iseenesest. Ka olemasoleva rahaga tuleb rohkem saavutada, kasutada kaasaegseid lahendusi.
- Valdkonnad ei peaks omavahel ressursside pärast konkureerima, sest nii raiskame liialt olemasolevat. Vaja on keskenduda sellele, kuidas olemasolevat ressurssi sihipäraselt ja tulemuslikult kasutada. Kõik ressursid tuleb hoida korraga pildil, et nad üksteist toetaksid ja aitaksid liikuda eesmärgi poole.
- Leida probleemkohad, mis näitavad, miks praegused lahendused ei toimi. Vajalik on selge ja rakenduslik pilt.
- Algatada arutelu nende teemade üle, mida oleks mõistlik universaalselt ja keskselt korraldada (nt registrid, miinimumstandardid jm tugi). Detsentraliseerimise puhul jälgida mõistlikkuse piire.
- Kuidas piirata bürokraatia suurenemist. Andmed näitavad, et kohalike omavalitsuste reform loodetud kokkuhoidu ei toonud.
- TST töörühma fookusesse võtta põhimõttelisi otsuseid vajavad küsimused, mis vajavad pikemat strateegilist vaadet.
- Vastastikustel ettepanekutel kohtutakse alatöörühmades, et arutada süvitsi valdkonna olulistel teemadel, nt üldhoolduse reformi rakendamine, erihoolekandeteenuste rahastamine jne.
- Sotsiaalministeerium koostab tervikliku ülevaate töörühmadest, kuhu omavalitsused sisendit annavad, sh võttes arvesse nii ELVL kaudu esitatu töörühmadesse nimetamise kutseid kui neid töörühmasid, kuhu on omavalitsuste esindajad otse osalema kutsutud.
- Eelarveläbirääkimiste kokkulepped
Dialoogi jätkatakse kõigis omavalitsuste ja Sotsiaalministeeriumi tõstatatud küsimustes. Otsused on lisatud protokollile.
ELVL TST töörühma koosoleku protokoll
Aeg: 16.03.2023 kell 13.30-15.30
Koht: Roosikrantsi 12/1 Tallinn ja Microsoft Teams
Osalejad:
Töörühma liikmed veebis Kurmet Müürsepp, töörühma esimees, Antsla vald; Raimo Saadi (seisukohad SOM ettepanekutele saadetud kirjalikult), Tallinn; Tõnu Poopuu (seisukohad SOM ettepanekutele saadetud kirjalikult), Pärnu linn; Marelle Erlenheim (seisukohad SOM ettepanekutele saadetud kirjalikult), Saue vald; Merle Liivak (seisukohad SOM ettepanekutele saadetud kirjalikult), Tartu linn; Tiia Spitsõn, Harku vald; Heiki Hansen, Elva vald. Kohapeal Katre Mägi, Järva vald.
Kutsutud: Jan Trei (veebis) ELVL asedirektor; Mailiis Kaljula (kohapeal) ELVL nõunik; Toomas Johanson (kohapeal) ELVL nõunik.
Puudusid töörühma liikmed: Peeter Sibul, Räpina vald; Piret Rammo, Räpna vald; Kerti Suun-Deket, Rakvere linn; Bärbel Salumäe (seisukohad SOM ettepanekutele saadetud kirjalikult), Rae vald; Livia Kask, Viljandi linn; Liivi Vares, Viru-Nigula vald; Teresa Sale, Valga vald; Priit Lomp, Kastre vald.
- Sotsiaalministeeriumi ettepanek lükata eelarveläbirääkimiste töörühma kohtumise kuupäev edasi.
Eelnevalt on kokku lepitud kohtumine 30. märtsil. SOM tegi ettepaneku kohtuda mais, sest Rahandusministeeriumil puudub veel ülevaade KOVi finantsseisust. Et kas oodata enne ära RAM-lt finantsseisu ülevaade ja selleks ajaks oleks ka uus valitsus paigas ning selged järgnevate aastate prioriteedid.
Arutati, kas lükata töörühma koosolek edasi.
Otsus: Kohtuda ikkagi 30. märtsil kuna sotsiaalvaldkond peab töötama sõltumata sellest, kas parajasti on valitsus paigas. Arutamist vajavad paljud probleemid väljaspool riigieelarve läbirääkimisi. Kui RaMil on ülevaade olemas ja valitsus paigas, siis võib uuesti kohtuda.
- Sotsiaalministeeriumi ettepanekud KOVidele seoses riigieelarve läbirääkimistega.
1)Töötukassa ja KOVi koostöö. Üldprintsiibina on õige ja hea. Probleemiks on see, et koostöö tegemiseks peab olema kliendi nõusolek. Koostöö tegemine toob KOVile lisakoormust. Konsultandiga võiks KOV saada kontakti otse, mitte läbi infotelefoni. TK kasutab erinevaid sanktsioone, inimene arvatakse registreeritud töötute hulgast välja, kuid KOV sellest teada ei saa. KOV peaks kohe sellest teada saama, et aidata kaasa inimese aktiveerimisele. TK raiskab ressurssi st teevad kohtumisi e-keskkonnas, veebis, ei kohtuta inimesega tegelikult ja seetõttu ei tajuta, mis inimesega on tegemist nt alkohoolik õpetatakse bussijuhiks. Libertas Keskus ütleb, et TK saadab inimesi, kes ei soovigi sõltuvusest välja tulla. Tuleks vaadata, keda suunatakse ravile. TK peaks kindlasti inimesega kohtuma. Osalise töövõimega inimese puhul KOV ei tea, mis on talle jõukohane, samas KOV ei pea teadma diagnoosi. KOV peaks nägema, mis põhjused tuuakse välja, et miks jääb kohtumine TK konsultandiga ära. Töötutele vahendatakse e-koolitust, aga neil ei ole vastavaid vahendeid (arvuti, internet jne). KOV ei saa hakata rajama arvutiklassisid ja raamatukogud on kõigi jaoks, seal ei saa arvuteid tundideks broneerida.
Võrgustiku töö on oluline, aga kui see inimest tööturule ei aita, siis sisutöö vastutus jääb ainult KOVile. Tööturu meetodite sisupool tuleks üle vaadata. Sõltuvusega inimestele ei ole häid meetmeid, neid peaks riik arendama, KOVid üksi ei suuda. Põhimõte on ju õige: koostöö on vajalik. Kohati jääb mulje, et TK näeb koostöös seda, et KOV teeb kõike ja tunneb kõiki. KOVi töökoormus on nii suur, et koostöökohtumisi teha on raske. Võiks olla ühine töölaud, kus SKA, TK ja KOV, kus osapooled jälgivad, et mis mõjub.
KOVidel on halvad kogemused sellega, et osad TK konsultandid kasutavad KOViga suhtlemisel ründavat stiili ja nad usaldavad inimest rohkem ning ei kontrolli nende juttu. Koostöö aluseks on vastastikune austav suhtumine.
Töövõime hindamine on väga oluline. Ka siin peaks ekspertarst inimest nägema, ei tohiks lähtuda ainult perearsti kirjutatust ja digiloost, sest tihti ei kohtu ka perearst inimesega näost-näkku. Viimasel ajal on sagenenud, et rahalise toetuseta jäävad inimesed, kes ei suuda tegelikult tööd teha. Ravikindlustus on oluline asi, mis survestab inimest olema aktiivne. TK jaoks ei ole hea, et TK peetakse Haigekassa ravikindlustuse bürooks. Kui inimene jääb ravikindlustusest ilma, siis ravikulud jäävad KOVi kanda. TK on hakanud vähendama oma ravikindlustuse rolli ja suunavad inimesi KOVi , et saada ravikindlustus KOVi kaudu nt vormistades hooldajaks. Jääb mulje, et TK inimesed ei tea kohati, mis on nende tööülesanded. Arvatakse, et KOV saab kõike teha ja parandada. Ka siin on tunnetatav hiiliv ülesannete üle andmine KOVi sotsiaaltöötajatele.
Kui inimesel ei ole endal motivatsiooni tööle minekuks, siis mida saab teha KOV?
KOVi sotstöö ei tohi olla teiste tegevuste doonor, kui haridus ei saa hakkama, siis KOV korraldagu, kui ei ole ühistransporti, siis KOV korraldagu jne.
Tuleks täpsustada, mida TK KOVilt seoses koostööga ikkagi ootab. TTT sihtgrupi puhul näeme kasu ehk kõige selgemalt. Piiritleda, kelle osas koostööd teha, et asjast oleks kasu.
Suur probleem on ikkagi STAR. STARi muudatused ja täiendused peaks saama tööle kohe, kui KOVile antakse ülesanne või seda muudetakse, mitte pool aastat hiljem. Kahjuks on STAR arendused juba aastateks broneeritud ja KOVidele sealt midagi tellida ei ole. Nt toiduabi saamiseks oleks vaja käsitsi läbi kanda inimesed (Tln 3000). Toiduabi jagamine on probleem. Tegelikult on Toidupanga osas lihtne, see on riigi ülesanne. KOV ei peaks hakkama käsitööd tegema. Riik väidab, et STARi arendamiseks raha isegi oleks, aga lihtsalt ei ole inimesi. Seisab ka SKAIS 2. see on väga kurb.
Ehk lepiksime kokku selles, et ükski KOV ei läheks sellega kaasa?
ISTE tuleb 2025.a. STARi arendus tuleb 2025 teises pooles. STAR ei ole KOVi vabatahtlik töövahend ja seega peaks riik tagama selle toimimise.
Järjest rohkem tundub, et riigireform on KOVi ülesannete täpsustamine.
2) Teenuste toimepidevuse tagamine.
KOV tagabki toimepidevuse. Aga kuidas see üle riigi ühtlaselt toimib? Kuidas leitakse ressurss? Senised kriisid näitavad, et riik peab tagama garantiid, et kui KOV ei tule ise toime, siis saaks riik aidata. Tundub, et hoolekande valdkonnas on asi veel ebaselge. VOSis on sotsiaalteenused toodud, mida peab tagama, aga nt isiklikku abistajat ei ole. Kriisi olukorras on lahendamata tööjõu küsimus. Ühel hetkel lihtsalt ei ole inimesi, kes seda tööd teevad. Varem ei olnud sotsiaalteenused elutähtsad teenused. Kriisijuhtimise baas tuleb paika panna, sealt edasi sotsiaalvaldkonna reeglid. Praegu ei saada aru üldisest pildist, ainult jupikesi.
Riigi ja KOV teenused on seotud, kui riik lõpetab toetavate erihoolekandeteenuste osutamise, siis kohe kasvab KOVi koormus. Ressursid: KOVi inimene võib kaitseliitlasena saada korralduse.
Rohkem võiks sotsiaalvaldkonnas rakendada asendusteenistust nt KOVi hoolekandes, kui isik ei sobi riigikaitsesse. Kõik asjad ei pea igas KOVis eraldi olema nt varude loomine 79 kohas. Tuleks vaadata, millisel juhul peab kohapeal olema ja mida riik tagab keskselt. Mida, mis tasemel on korralduslikult ja majanduslikult mõistlik. Koostöö Naiskodukaitsega on piirkonniti erinev. KOVil ega ka riigil ei ole teavet, kus meie puudega inimesed elavad.
Me ei oska kriisi korral neid aidata. Sest ei tea. Me ei tea, millised on nende abivajadused, teame seda, kes on meie poole pöördunud. Arvust üksi ka ei piisa. Üksi elavate inimeste nimekiri meid ei aita, sest osad on hooldekodus ja osad elavad noortega koos, aga kelle elukoht on registreeritud mujal. Kui riigil on toetusi, mis soosivad elukoha registreerimisega trikitama, siis nii ka tehakse.
Väldime seda seisukohta, et KOV teeb kõike. Kui elekter läheb ära, siis vastutab elektrifirma. kui tee on lahti lükkamata siis vastutab teemeister jne. ja kõigepealt ikka inimene ise. Me ei saa kõiki probleeme enda kanda võtta.
Meelis Oidsalu: Meil on KOVi pimedus. St kõik teeb KOV. Nõuame realistlikke kriisiplaane oma asutustelt. Tuleb läbi mõelda, kuidas korraldada kriisi korral koduteenust. Kuidas saame abivajajast teada ja teda aidata. Kas oleks vaja hakata nimekirju välja printima.
3) KOV peab tõstma omapanust sotskaitsesse.
Võime meelde tuletada OÜ LevelLeb ja OÜ Geomedia tehtud KOV sotsiaalkaitse kulude analüüsi- sellest selgub, et KOV on oluliselt suurendanud oma panust, aga samal ajal riik mitte. Riigiga tuleks kokku leppida, mis on need punktid, mille alusel rääkida, et mida tõsta ja kui palju. Praegu puuduvad mõõdikud. Omapanuse tõstmine: kohatu on jutt, et kõik on prioriteetide küsimus, ärge lappige teid!- see on väga vale suhtumine.
Loomulikult on vaja tõsta, kui on vajadus. Nt Tallinnas ei ole koduteenuse järjekorda st kuhu maani peaks koduteenuse osutamist tõstma, kas 24/7 ? Praegu on tegemist retoorilise üleskutsega „Suurendage!“, vaja oleks rohkem sisulist selgitust. Minuomavalitsus.ee- üsna keeruline metoodika, pikaajalised TTT saajad ja munitsipaaleluruumidest üüripinnale kolijad on KOVi tubliduse hindamise aluseks. Seda võiks üle vaadata, et mis näitajad seal on, mille aluselt KOVe hinnatakse ja et oleks üheselt arusaadavad.
Alarahastus: ISTE tulgu koos vajaliku rahaga ja arvestatagu ka järjekorras olijaid. Kas saame rääkida, et kõik peavad õppima hooldama, aga samas mitte omastehooldajad. Oleme ausad, meie ressurss on nii piiratud, et ilma omastehooldajateta ei ole mõeldav. KOV aitab siis, kui tõesti ei saa, nt hooldaja on Ameerikas ja või peab tööl käima.
Personali puudus: võiksime riigilt oodata nt väljaõppinud spetsialiste. Konkreetset kava, kuidas tagatakse spetsialistide juurdekasv, kas kutseõpe, täiendkoolitus. Tööjõu teema on väga oluline ja see aina süveneb. Tegelikult on sama seis nagu õpetajatel. Peame võtma ilma baasväljaõppeta inimesi tööle. Ka hooldereformi puhul on see suur küsimus. Kust tulevad need töötajad 1350.- see ei lahenda tervikpildis olukorda. Meil ei ole kedagi tööle võtta, ka eestkostjaid ei ole, juba 7-es konkurss. Keskselt peab vaatama sotsiaalvaldkonna töötajate leidmist. On öeldud, mine KOVi ja nõua, nad peavad tagama. Või nt perearstide meelitamine. Siin ei ole abiks üle meelitamine, me venitame tekki ühest nurgast teise.
Administreerimiskulud jäetakse ülesannete üle andmisel arvesse võtmata, nt erihoolekandes peaks kohe arvestama admin. kuludega ka , kui teenus võetakse üle. Palgatõus üksi ei lahenda probleemi nt õpetajatel ja nüüd hooldajatel. Kulud kasvavad läbi kõigi valdkondade. Tegelikult on suur rahaline puudujääk asendushoolduses. Ja asutused tõstavad teenuse hinda pidevalt. Omavalitsused maksavad pidevalt teenusele oma eelarvest juurde.
SKA üldhoolduse infokoosolek ei täitnud lootusi ja ei andnud vastuseid küsimustele. Ei selgunud, mis saab siis, kui riigi eraldatavast rahast ei piisa. Kui palju sellest rahast võib ikkagi kulutada administreerimiseks, korralduskulude katmiseks. On öeldud, et selle raha eest võib seda teha, aga millises ulatuses, et riik hiljem ei ütleks, et raha tuli puudu sellepärast, et kasutati ebaõigesti.
Tegelikult on arvata, et üldhooldusreformi teostamiseks raha juurde ei anta, sest riigieelarves ei ole rida hooldusreformi läbi viimise kulude katmise reserv.
3) Tugiisikud
Teenuseid tagatakse vastavalt vajadusele. Iga KOV autonoomselt ja kokkuleppel inimesega otsustab, milline leping ja milliste tingimustega vormistatakse. KOV tegutseb vastavalt võimalustele. Tugiisik ei pea olema grupp, kellele sotsiaalsete garantiide tagamiseks tehakse tööandjale ebasoodsaid lahendusi.
4) Koolitamine
Lastekaitsele on läbi TAI korraldatud koolitusi, mida sotsiaalvaldkonnas ei ole seni olnu. Seni on see KOVi vastutada ja korraldada, otsida koolitajaid. Täiesti puuduvad sellised koolitused, kus pädevad töötajad saavad taset tõsta, et saada vastuseid keerulistele küsimustele. Siin võiks riik aidata. Nt eestkoste nõuab täiendavat kompetentsi, sest sotsiaaltöötajale sellega seonduvat juriidilist poolt ei õpetata. Üllatav on see, et Eestis ei ole head eesti keelset kaasaegset sotsiaaltöö baasteadmisi andvat õpikut.
Ülikoolide teema. Odav kõrgharidus- ei õpetata enam inimesi, keda saaks tööl kohe kasutada. Selle ressursi puuduse peavad KOVid ise katma. Kui tuleb baasharidusega ülikoolist, siis peab KOV alles hakkama õpetama. Nt STARi kasutamine. Praktikum on lühike ja vaatlev ning KOV siis kohapeal alles õpetab. Valdkonnaharidus vajaks üle vaatamist.
TERVISHOID
- Kehv ühistransport ei tohi olla KOVi sots.transpordiga kompenseeritud. Arendama peab tellitud transporti. Sotsiaaltranspordi tähendus tuleks lahti võtta. Kas KOV peab igale tööle minejale tagama transpordi, miks riik ei toeta? KOV ei saa olla täiendav kiirabi. Praegu haigla helistab KOVi 24/7 ööpäevaringselt, et tulge ja viige inimene koju. See ei ole inimväärne, et öösel saadetakse inimene ära. Inimene peaks saama vähemalt hommikuni paigal olla, see öine sõidutamine on ebamõistlik kõigile.
- Patsiendi hostelit oleks vaja, kus saab olla hommikuni. Kes maksab? See ei peaks olema luksus. Norras nt on nii, et KOV tagab voodikohad jne. vist 24 tundi. Seal oli arst koos õega oli 24/7 tööl. Esmatasandi arstiabi liigub KOVile tasakesi, motivatsioonipakike ei aita. See süsteem põhineb ettevõtlusel ja ka seda tuleks vaadata. Võib ju maksta juurde ja anda korteri. See peaks olema süsteemne. Konkurss peab olema seotud kohaga. Tervisekeskus ja perearst: KOV ei peaks tervishoiuteenustega asju endale võtta. Nt Elvas on tervisekeskusega probleem, kuhu ei leia perearsti.
- Joogivesi. Tuleks teha ühine koosolek töörühmaga, kes on veega tegelenud. Teema on küll SOMi vastutada, aga üldjuhul KOVi sotsiaalvaldkond sellega ei tegele. Kui mitte arvestada seda, et abivajajatele korraldatakse joogivett.
TEEMAD, MIS VAJAVAD TÄHELEPANU
- Eestkoste. Eestkostetavaid tuleb aina juurde. Sotsiaaltöötaja töökoormus kasvab. Kuidas edasi.
- Aastaid tagasi räägiti detsentraliseerimisest. Lastekaitsereform tundub olevat tsentraliseerimine.
Erihoolekanne. Mis on päriselt psüühikahäirega inimestega plaanis.. EH kättesaadavus on suur probleem, inimene on järjekorras, aga kohti ei ole, ütleb SKA. Inimene on ohtlik endale ja teistele. Aga ta võetakse järjekorda. 2400.-2500.- eurot maksab KOV inimese eest, kes on teenusele saanud KOVi abil, kui Riigi rahastatavat kohta ei ole. Koht ise ju on. Võtame Valga kaasuse eeskujuks, kus kohus otsustas, et mõistlik järjekorras ootamise aeg on kuni 3 kuud ja kui teine isik peab selle koha eest riigi asemel kulusid kandma, siis riik peab hüvitama. Teeme ühise pöördumise. SKA soovitas panna EHT järjekorras oleva inimese üdhooldusele ja lisaks panna tugiisik 24/7. Siit lingilt leiab Valga kaasuse https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?id=115406518
KOV on nagu riigi tuulekoda.
- Euroopa tõukefondid. Hoolduskoordinatsioon läks kehvasti Linn võttis tööle, aga nüüd peab ise maksma, sest enam raha ei anta. Sama lugu on teenusmajadega. Kas ja millal need fondid avanevad. Tiia Taever lubas, et kodukohandus tuleb jälle, aga seni ei ole tulnud.
- Info
- Järgmine kohtumine on 30. märts Sotsiaalministeeriumis kell 10.00-12.00 Kirsipuu saalis.
- ELVL TST töörühma kohtumine on Järva vallas 11. mail.
Protokolli koostas
Mailiis Kaljula
Töörühma koordinaator
Sotsiaaltöötajate infokoosolek
02.03.2023 Microsoft Teams
Kell 10.00-12.15
Osalejaid: 152.
TST töörühma liikmed: Kurmet Müürsepp, Marelle Erlenheim, Tõnu Poopuu, Tiina Spitsõn, Katre Mägi, Livia Kask, Riido Villup.
Kohalike omavalitsuste esindajad.
- Tuludeklaratsiooni täitmine. Mida pidada silmas Ukraina põgeniku puhul.
Merje Roomet, Maksu ja Tolliameti maksude osakonna otseste ja kaudsete maksude peaspetsialist
Ukraina põgenike ja ka kõigi teiste välismaalaste puhul on tulude deklareerimisel oluline residentsus. Kui UA põgenik elab Eestis ja tal on elukoht rahvastiku registris, siis on ta üldjuhul ka resident. Kes ja kuidas saab residendiks, saab vaadata lingilt https://www.emta.ee/eraklient/e-residendile-mitteresidendile/residentsus/residentsuse-maaramine ja vene keeles https://www.emta.ee/ru/chastnyy-klient/e-rezidentu-nerezidentu/rezidentstvo/opredelenie-rezidentstva . Seda avaldust võib esitada ka veebi teel, mis on soovitatav, kuna on mugavam ja kiirem. Vastavaid kandeid saab teha ka tagant järgi, kui kohe ei oldud sellest teadlikud. Võimalik on seda ka hiljem parandada, kui esialgu läks midagi valesti. Põhjalik infomaterjal on leitav EMTA kodulehelt ning seda ka inglise ja vene keeles. Muus osas on välismaalaste tuludeklaratsiooni täitmisel samad nõuded, mis kõigil teistelgi. Seega kui resident saab tulu ka mujalt riigist, siis ta peab ka selle tulu siin deklareerima. Topelt maksustamist välditakse.
- Ukraina sõjapõgenike elukoha registreerimisest.
Kristiina Randmäe, Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna nõunik ja Mairis Kungla Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja asetäitja.
Elukoha registreerimine on kohustuslik, selleks peab välismaalastel olema elamisluba, ka ajutise kaitse saanud sõjapõgenikel. Nüüd hakkab ajutise kaitse tähtaeg esimestel tulijatel lõppema ja põgenikud peaksid seda uuesti taotlema.
Üldnõuded ja põhimõtted elukoha registreerimisel on samad nagu teistel elanikel. Vältimaks olukordi, kus sõjapõgenikel üldse elukohad puuduvad, siis SKA annab KOVidele põgenike nimed, kes on KOVi territooriumil ajutisel majutusel ja neil registreeritakse elukoht üldjuhul omavalitsuse täpsusega. KOV võib registreerida elukoha ise, ilma põgeniku enda pöördumiseta. Soovitatav on ikka registreerida ruumi täpsusega aadress ning seda isiku enda pöördumise peale. Soovitame KOVil teha selgitustööd eluruumi omanike hulgas, et nad oleksid nõus laskma elukohta enda kuuluvasse ruumi registreerima. Parem on omavalitsuse täpsusega elukoht registreerida kui et elukoht üldse puudub.
Kommentaar: Tegelikkus on see, et KOVil ei ole sellist võimekust, et hakata omanikega selgitustööd tegema, eriti kui põgenikke on KOVis palju. See oleks suur lisakoormus. Lihtsam on elukoht registreerida KOVi täpsusega. Kui ei saa märkida elukoha täpsusega, siis saab KOV märkida tegeliku elukoha lisa -aadressina. KOV näeb tihti ainult pabereid, aga mitte eluruumi omanikku.
Seisuga 27.02 oli ajutise kaitse saanud sõjapõgenikke 39 663 (neist elukoht registreeritud - 31 923, elukoht puudu – 4 341, elukoht muu riik – 33 99. Elukoha registreerinutest täisaadressiga oli 22 554 ja KOV tasemega 9 369 sõjapõgenikku.
Lastel ei ole tihti sünnidokumente esitada ja RRis puudub seos vanemaga. Kui lapse dokumendid puuduvad, siis peab KOV ise tema elukoha registreerima ja peab alustama eestkoste menetlust. Kui üldjuhul peab lapse elukoha registreerimiseks olema mõlema vanema nõusolek, siis põgenike puhul, kui isa on sõjas, siis võib registreerida ilma isa nõusolekuta vastavalt perekonnaseadusele, kui see on lapse huvides. Viimasel ajal juba isegi tullakse volitusega. Ajutist kaitset saab pikendada e-teenusena, aga mitte need, kellel on KOVi täpsusega elukoht registreeritud või elukoha andmed puuduvad. Nemad peavad minema PPAsse, kus neid nõustatakse ja selgitatakse elukoha täpsustamise vajadust. Eestist lahkumisel peavad põgenikud sellest teada andma PPAle või KOVile, kes siis teavitavad PPAd.
Põgeniku puhul kustub elukoht registris kohe, kui lõppeb ajutise kaitse elamisluba (5 päeva viitega). Selle kohta automaatset teavet KOVi töölauale ei tule, aga saab küsida erinevaid aruandeid liikumise kohta.
RITA projekti raames on arutanud ühtse üüriplatvormi loomist, aga seni ei ole see initsiatiivi leidnud.
Kommentaar: Kahtluse korral peretoetuste maksmisel, et kas inimene on Eestist lahkunud, võib SKA pöörduda KOVi poole, et kontrollitaks, kas põgenik on lahkunud ja KOV peab seda siis kontrollima. See kehtib juba aastaid.
- Eestkoste ja hooldereform.
Meeli Tuubel, Sotsiaalministeeriumi hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakonna nõunik.
Täna räägime eestkostest ja hooldereformist, et kas inimesele, kes ei saa kirjalikult ega suuliselt oma tahet avaldada, on vaja seada eestkoste, aga tegelikult on tulemas tulevikus ka eestkostereform. Järgmisel nädalal algavad hooldusreformi teemal infoseminarid, Sotsiaaltöö ajakirjas ilmus artikkel (Ketri Kupper ja Meeli Tuubel) https://tai.ee/et/sotsiaaltoo/hooldekodude-rahastamise-pohimotted-muutuvad , SOMi kodulehele paneme pidevalt uut infot ja ka SKA kodulehel. Püüame SOMi lehel infot esitada nii, et ka tavaline inimene asjast aru saaks. Oleme jaganud infolehte, mis oleks inimesele abiks ja soovime seda loodetavasti märtsi jooksul ka trükkida. Spetsialisti vaade avaneb SKA lehel.
Kommentaar: võib öelda, et SOMi koduleht on natuke eksitav nt riik maksab hoolduskomponendi eest. Seda maksab ju KOV. Välditakse probleemseid küsimusi, mis päriselus võivad tekkida ja on liiga lihtsustatud.
KOVil on võimalik proaktiivselt saada infot klientide kohta STARist, saab otsustada, kuidas viia läbi hindamine, siin saab kasutada ka varasemaid hindamisplaane ja – dokumente või käia koha peal. Avalduse saamisest 10 tööpäeva jooksul tuleks teha otsus (see on tõesti lühike aeg), kui palju hakkab 01. juulist KOV inimest toetama. Kõigepealt selgitada, kas isik vajab üldhooldusteenust.
Peale nimekirja saamist STARist, tuleks võtta inimesega kontakti, kas ta soovib, et KOV hakkab hoolduskulude katmises osalema ja siis saab vaadata STARist järgmisi andmeid (sissetulekud, puue, varasemad teenused jne). Võib olla inimesi, kes ei soovi, et tema andmeid vaadatakse ja ta on nõus ise hoolduskulud katma. Kas ta soovib KOVi teenuse saamist? Kui ta soovib, on nõus, siis saab teisi andmeid STARist vaadata. Nõusolek on isiku taotlus, et ta soovib hoolduskulude katmist.
Nõusoleku küsimine ei ole isikuandmete töötlemise nõusolek. Varem oli sotsiaalteenuste ja – toetuste osutamiseks vaja võtta isikuandmete töötlemise nõusolek. Nüüd enam mitte. KOVil on Isikuandmete töötlemise õiguslik alus tulenevalt avaliku võimu teostamise ja avaliku ülesande täitmisega. Eraldi nõusoleku küsimine isikuandmete töötlemiseks oleks eksitav ja lubamatu topelt alus.
Kui inimene ei ole võimeline ise avaldust kirjutama, siis tuleb suuline avaldus protokollida, selle allkirjastab protokollija ametnik ja selle võib põhimõtteliselt protokollida ka asutuse juht.
Eestis määratakse eestkostet liiga palju ja Puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohaselt on Eestile antud soovitus, et eestkostet ei peaks määrama, kui saab asju korraldada volitusega, peaks olema toetatud otsuste süsteem. Kui isikul on väljendamis- ja arusaamise raksused, siis tuleks lähtuda eeldatavast tahtest, suhelda lähedastega, hooldekodu seisukohast, KOVi enda hinnang, et kas inimene võib tahta, et tema hooldusarvet aitab KOV katta. Tuleb vaadata, mis on tagajärjed inimesele, kui otsustatakse, et ta ilmselt ei soovi, et KOV osaleks hoolduse maksmisel. Aga ikka võib jääda vajadus ka eestkoste seada, sest peab korraldama ka muid elukorralduslikke asjaolusid nt erinevaid lepinguid.
Ka uute hooldusele minevate inimeste puhul tuleb samad küsimused üle vaadata, et kas on eestkostet vaja või mitte.
Kuidas vältida STARi andmetes surnud isikute kirjeid või neid, kelle teenus on lõppenud. Olukord peaks ajapikku aina paremaks minema. Ja kui isik on teenuselt lahkunud, siis KOV või teenuse osutaja peaks vastava kande tegema. Soovitav on STARi andmeid regulaarselt üle vaadata.
Kommentaari: STARist nimekirja võtmisel tuleb märkida tänane päev, siis väldib surnuid. Kahjuks ei ole eristatav lisandunud nimed ja see nõuab alati, kui väljavõte teha, ükshaaval üle vaatamist.
Päris automaatselt lahkunud registrist maha ei lähe. Tuleb ikka maha kanda.
Sotsiaalkindlustusamet: KOVid (samuti SKA) saab üldhooldusteenuse nimekirjad filtreerida kuupäeva järgi ning seal on siis isikud, kes sellel perioodil on teenusel. Väljavõttes on teenuse alguskuupäeva ja lõpukuupäev märgitud. Ainuke võimalus, kuidas lisandunud isikuid STAR-is on võimalik kindlaks teha, on kasutada teenuse alguskuupäeva ning järjestada need STARis (vajutades kaks korda alguskuupäevale). Siis tekivad nimekirja algusesse isikud, kes viimasena on teenusele lisandunud. Need, kes on teenuselt lahkunud, nendega on natuke keerulisem, kuna nimekiri näitab neid, kes hetkel teenusel, siis peaks tegema päringuid nt päevade kaupa, et näha, kellel on teenuse viimaseks päevaks märgitud konkreetne kuupäev. Sellisel juhul oleks mõistlikum andmed võrrelda Excelis, nt võtta nimekirjad 1. veeb ja 1. märts ning võrrelda, kelle andmeid ei ole topelt. Siis saab korraga need isikud, kes tulnud juurde ning kes lahkunud teenuselt.
Küsimus: ehk oleks õigem, et inimene võtaks ise KOViga ühendust, mitte KOV ei otsiks taga. Et inimene ise pöörduks ja esitaks avalduse.
Siin on takistuseks see, et osad inimesed ei tea uudistest midagi või ei valda keelt, ka nendega tuleb tegeleda. Meede peaks jõudma iga inimeseni. Kui teenusel on palju inimesi, siis nende pöördumine võib tuua KOVile kaasa suure töökoormuse, kui nad pöörduvad ühel ajal. Kui KOV ise pöördub, siis saab ta nii oma koormust hajutada.
Kommentaar: Hetkel on soovitused erinevad. Ühed ütlevad, et ei pea minema kohale inimest hindama, aga SKA soovitab KOVil kohale minna ja inimene isiklikult üle hinnata
Üldjuhul tuleks asjaolud välja selgitada vahetus kontaktis. Kui aga asutus ütleb, et isik on voodikeskne, ei liigu ja hooldusplaan on korrektselt tehtud, ja varasemast informatsioonist piisab ning KOV usaldab teenuseandjat, siis võib ka olemasoleva teadmise pinnalt hinnata. Me soovitame, aga ei nõua, et kohale mindaks alati. Hooldusvajaduse võib tuvastada ka varasemate olemasolevate hindamisdokumentide põhjal.
Küsimus: Kas SKA võiks automaatselt otse pensioni saata hooldekodusse, mitte ei viidaks voodikeskseid inimesi SKA ja töötukassa ukse taha.
See on oluline probleem, aga hetkel selle lahendamist lubada ei saa. Hea, et küsimus sai markeeritud.
Küsimus: ebaselge on arvlemine. Seni esitavad HK arve e-keskuse kaudu ja KOV maksab. Nüüd võib hoolduskomponent ju tihti muutuda. Kuidas peaks kujunema hea tava. Hooldekodu ei näe inimese sissetulekuid, ei tea pensioni tõusu suurust. Seda peab alati üle rääkima. Ehk peaks töövõime toetuse ja pensioni andmed olema nähtavad hooldekodule.
Andmete nägemise kohalt peab seda täpsustama, siin on andmevahetuslik tõke. Arvlemisel oleksid abiks halduslepingud, kus teenuse osutaja on kolmas pool ja leppida kokku, kuidas toimub arvlemine ja millal muudatustest teatada, kuidas hakkab käima andmevahetus.
- Teenuseosutaja ootused koostööle KOViga hooldereformi rakendamisel.
Maire Koppel, Sotsiaalasutuse Juhtide Nõukoja juhatuse esimees
Esindan alla 50 liikme-teenuse osutaja. Ootame, et KOV määraks kontaktisiku, kellega hooldekodu saaks sellel teemal suhelda. Hea, kui mai kuuks oleks need nimed kodulehtedel leitavad. See aitaks infot vahetada ja hoiaks kokku aega ning raha. Loomulikult suurele KOVile ühest kindlasti ei piisaks.
Kommentaar: kui panna see nimi kodulehele, siis hakkavad temale helistama kõik huvilised, mis toob sellele töötajale kindlasti suure koormuse. Sellest ei ole küll räägitud, aga neid inimesi, kes ootavad teenusele pääsemist, võib olla tuhandeid.
Teenuse osutaja paneb oma kodulehele hinna (meie oleme lubanud 1.aprilliks) , mida me ei muuda üleöö vaid hakkame muutma korra või kaks aastas. Keegi ei suudaks igale muudatusele reageerida. Hooldustöötajate tööjõukulud (siin on ka kõik riigimaksud, mitte ainult n.ö kätte saadav palk) on vastavalt SHSile. Peagi selgub hooldustöötajate ja klientide suhtarv, täna räägime 1/13, kas nii jääb, ei tea. Eriti õppinud hooldustöötajaid on juurde vaja. Abihooldustöötaja võib töötada ainult koos õppinud hooldustöötajaga. Transport, retseptiravimid jne läheb hooldatava või tema lähedase kulusse. Kui ollakse nö „lustikodus“, siis ei pea KOV seda kõike kinni maksma.
Meie mure st erahooldekodul on see, et KOVi hooldekodudel võivad olla osad kulud peidetud, mis ei kajastu otse hooldekodu eelarves nt IT, kodulehe halduskulu, Päästeameti nõuete täitmised ja seetõttu on erahooldekodu hind mõni euro kallim. See puudutab isiku poolt makstavat osa. Oleme välja töötanud hoolduskulu tasumise avalduse vormi ja saadaksime KOVidele testimiseks (lisatud protokollile). Saadame KOVidele juba ka hooldusplaane, ei oska öelda, kas need on piisavalt põhjalikud. Soovime teha KOVidega koostööd.
Oleme aru saanud, et KOV saab otsuse teha varem, aga need jõustuvad 1. juulist. Teenuse osutaja ei saa STARi kanda hooldusplaani, saame kanda ainult viibimiskoha. Kui oleks võimalus, siis me võiksime kanda.
Kommentaar: räägitakse, et hooldekodu avaldab oma kodulehel hoolduskomponendi hinna. Seaduses on öeldud, et KOV peab kandma „hoolduse tegelikud kulud“, mida peaks HK ka avaldama. Kuidas tegelikult hooldekodud arvestavad hoolduskomponenti ja kuidas saaks, et nad teeksid seda ühe metoodikaga. Tegelik kulu on raamatupidamises juba kantud kulu, see ei ole arvestuslik, tulevane mudeldatud kulu.
Ei saa lubada, et on üks metoodika. Me arvestame 4, 6 töötajat 40 töötaja kohta. Hooldekodu peab hinna määramisel arvestama mingi lõtkuga, sest ei saa hakata iga muudatuse puhul hinda muutma. Tegelikult see seaduses märgitud „tegelik kulu“ raamatupidamislikus mõttes ei ole päris õige. Segadust saab olema ilmselt palju. Praegu esitame vahel ühe inimese kohta mitu arvet erinevatele maksjatele. Inimesele kätte jääv raha võiks olla % pensionist, sest kui on numbriline, siis ehk peaks nt pensioni tõusul seda ka muutma. Hindamismetoodika ei tohiks väga tihti muutuda, võiks ikka kaks kuud ette teatada muudatusest kõigile arve maksjatele.
Reform ei too hooldekodudele suurt muutust, olulisem on, et muutub rahastamine. Täpsustab hoolduse sisu ja töötajate suhtarvu. Ehk saab infopäevade jooksul asi selgemaks ja et mõistaksime asju ühte moodi.
Proleemiks on eestkoste ja kui see tahetakse ära kaotada. Praegu tahavad lapsed dikteerida iga väiksemat asja nt kuidas lõigata hooldataval juukseid. Peaks kuulama rohkem hooldatavat ennast, kui ta on ikkagi võimeline ütlema.
Kommentaar: hinnastamine. Hooldekodude hinnad muutuvad tavaliselt aprillist, kui pension tõuseb, siis kas nüüd seisab see ka ees. KOVile on see oma plaanide seadmisel ja piirmäärade kehtestamisel oluline teave.
Paljud tõstsid juba jaanuaris seoses energiahinna tõusuga, aga ilmselt võib ka aprillis tõusta.
Kommentaar: ESJN on lubanud avalikustada hinnad 1. aprilliks. Kas on teavet, kuidas kavandavad oma tegevust need hooldekodud, kes ei ole katusorganisatsiooniga liitunud.
Peale Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoja on hooldusteenuse osutajaid koondav asutus ka Balti Sotsiaalteenuste Kvaliteedi Liit, kuid osad liikmed meil kattuvad. Aga ülejäänutega on suhtlus väga vähene ja kaootiline.
Küsimus: milline saab reformi rakendumisel olema hooldustöötaja palk?
Hooldustöötaja palga osas on minister lubanud 1300.-. Soovime haigla hooldustöötaja tasemele jõuda, kus on tegelikult kergem, meeskonna töö. Praegu on oletuslik keskmine 1200.-. mõeldud. Palk on suurim motivaator töötamaks hooldekodus. Haigla hooldustöötaja palk on seotud õdede palgaga.
M.T. 1300.- oli aluseks analüütilises mudelis, kui reformi ette valmistati. Kokku on tervise ja tööminister kutsunud kokku tööturu osapooled, tööandjate esindajad Töötajate Keskliit, värskelt loodud SotsiaalAÜ, ESJN, on käidud koos ja arutatud. Arutasime, kas kehtestada hooldustöötaja alampalk seaduses. Kas osapooled võiksid summas kokku leppida nt 1160.- . Ministri juures arutatakse laiendatud kollektiivlepingu sõlmimise võimalust. Järgmisel nädalal ollakse taas ministri juures ja arutatakse seda edasi. Võib ka ilma kokkuleppeta palka tõsta. Kuna töötajatest on sektoris suur puudus, siis palk on oluline tegur, et saada uusi juurde. Et tuleks ka uusi ja noori, praegu on tavaliselt üle 50.aastased naised.
Hindamisinstrument on ukse avaja- selle tulemusel tuvastatakse ööpäevaringne üldhooldusteenuse vajadus. Meetodit peab enne testima, mida teeb praegu Praxis. Hindamisvahendeid peab saama kasutada nii hooldatava kui ka hoolduskoormusega inimese koormuse hindamiseks. Täpset aega, millal see valmis saab, ei oska täna öelda.
Kommentaar: Erinevad hooldustasemed, millest sõltub hooldajate arv. Siit peaksid tulema erinevad hinnad. Kas hooldustasemete küsimus on selge, sest KOVid peavad oma määrused vastu võtma. Määrus, suur ja väga suur hooldusvajadus- kuidas seda rakendada. See oleks aluseks KOVi määruste vastu võtmiseks. Kuna see on HK-le aluseks hindade määramisel, siis kas juunis-juulis on oodata uut hinnatõusu.
Kas palgaläbirääkimised käivad hooldekodu hooldajate põhiselt või hooldustöötajatest üldisemalt nt koduteenust osutavad ka hooldajad.
M.T. Üksnes hooldekodu hooldustöötajate palga kokkuleppest räägitakse praegu läbi, sest avaliku sektori raha suunatakse sinna. Määrusesse ei tule suur ja väga suur või ulatuslik hooldusvajadus, sest see võib pidevalt muutuda, mis tingib hinnastamise muutust. Kui hoolekandeasutus peab seda vajalikuks, et on kuni 4 erievat hinnataset, siis saab kasutada olemasolevaid tõenduspõhiseid olemasolevaid hindamisinstrumente nt InterRAI. Tervishoiusüsteemiga sarnaseid hindamisinstrumente on eesmärk kasutada.
Määrus ei anna KOVile uut juhist, see on ulatuses, mis on seaduses volitusnormiga ministrile antud: hooldustoimingud (mida hooldekodud juba praegu teevad) ja töötajate suhtarvud, mis tuleb pika üleminekuajaga, et ülesanne oleks täidetav. Määrus ei muuda 1.juulist sisuliselt mitte midagi. Seal on raamistik teenuse osutajatele- millised on hooldustoimingud. KOVid ärgu jäägu määrust ootama. Hindamisinstrument ei tule KOVile kohustuslik.
Kommentaar: dementsetel jt on hoolduskoormus suurem. Hoolduskulu ei peaks olema aritmeetiline keskmine vaid ikka kliendi hooldusvajadusest tulev kulu.
SKA on öelnud, et KOV võib kehtestada ühe piirmäära. Kas võime diferentseerida piirmäära ja erinevatele kliendigruppidele määrata erineva piirmäära?
M:T: Load ja keelud tulevad seadusest. KOV võib kehtestada piirmäära ja seaduses ei ole öeldud, mitu piirmäära ta kehtestada võib või kas üldse kehtestab. Kui see tagab inimese vajadusele parema vastamise, siis võib KOV kehtestada mitu piirmäära. See jääb KOVi otsustada.
Küsimus: kui suur on praegu HK teenuskoha hinnas palgakomponendi osakaal.
M.K. Tööjõukulu on praegu umbes ja keskmiselt 60-67%. Aga seda on raske öelda, sest seni on see väga erineva mudeliga, erinevad raamatupidamisprogrammid, erinevad omandi vormid jne. Praegu ühtset mudelit ei ole.
Protokolli koostas
Mailiis Kaljula
Lisan peale koosolekut Marelle Erlenheimi esitatud täpsustava küsimuse ja Meeli Tuubeli vastuse.
From: Marelle Erlenheim <marelle.erlenheim@sauevald.ee>
Sent: Thursday, March 2, 2023 12:43 PM
To: Meeli Tuubel <Meeli.Tuubel@sm.ee>
Cc: Mailiis Kaljula <Mailiis.Kaljula@elvl.ee>
Subject: Piirmäära kehtestamine
Tere!
Vaatasime Mailiisiga veel korra üle 1.juulist kehtima hakkava SHS teksti:
§ 221
(3) Kohaliku omavalitsuse üksus võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kulude tasumise piirmäära, mis tagab teenuse saajale teenuse kättesaadavuse, arvestades käesoleva seaduse § 22 lõike 6 alusel kehtestatud hooldusteenust vahetult osutavate töötajate arvu nõudeid.
§ 22 (6) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega täpsustatud nõuded hooldusteenust vahetult osutavate töötajate arvule.
[RT I, 22.12.2022, 3 - jõust. 01.01.2023]
Sa ütlesid, et rakendusmäärusest ei tulene KOVidele mitte midagi. Tuginevalt SHSile ma näen, et määrus on meile hädavajalik piirmäära kehtestamiseks, kuna määrusest tulenevad mh nõuded hooldusteenust vahetult osutavate töötajate arvule, mida meie peame piirmäära kehtestamisel arvesse võtma. Kui riigi määrus tuleb alles mais, siis me ei saa enda määruste muudatusi saata volikokku enne juunit, aga haldusotsused inimeste kohta tulevad teha varem.
Siin ei saa lähtuda ka sellest, et KOV ei pea, ta võib kehtestada piirmäärad. Esiteks me näeme selleks vajadust, sest hooldekodudel ei ole hooldustöötajate palakade tõstmisel mis iganes suurusesse mitte mingit takistust ja ilma piirmäärata me peaks kinni maksma ka kõige heldemate tööandjate kulud. Teiseks vähemalt meil on selleks vajadus, kuna meil on ka täna kehtestatud piirmäär, mis tuleb viia uue õigusega kooskõlla. Seega lahendus ei ole piirmäära kinnitamisest loobumine.
SKA kodulehel olevates KKK-des on vastus: „Määruse eelnõu saadetakse EIS-i kaudu kooskõlastusringile maikuus. Reformi rakendamisega samal ajal kehtestatakse ka määrus.“ Võibolla on midagi, millest ma aru ei saa – palun, kas sa saaks selgitada, miks ei ole võimalik määrust varem kooskõlastada ja kehtestada aprillis nii, et meie jõuaks oma määruste muudatused teha mai volikokku?
Aitäh täpsustava küsimuse eest!
Lisan koopiasse ka Sotsiaalkindlustusameti KOV nõustamistalituse inimesed, kes saavad hooldereformi rakendamisega vahetumalt seotud olema.
Määrus saab olema tulevikku vaatav ja saame kinnitada, et suhtarvud küll kehtestatakse, kuid nõude täitmine tuleb mitmeaastase üleminekuajaga. Teenuseosutajatel on selleks ettevalmistusi vaja teha, nt asutuse tegevust ümber korraldada, eelarvestada, asuda töötajate leidmisega tegelema, ka paljud hoolekandeasutused koolitavad ise või on praktikajuhendajad. Niisiis konkreetse arvu töötajate nõue ei saa jõustuda 1. juulist 2023. Oleme töötanud tempos, mis võimalik, Riigikogus võeti poliitilise diskussiooni järel sotsiaalhoolekande seaduse muudatused sellisel kujul vastu novembris 2022 ja tänaseks on määruse väljatöötamisega tegelev töörühm jõudmas aruteludega viimasesse faasi, seejärel tuleb määruse teksti viimistlemine ja eelnõu kooskõlastamine. Määrust ei saa kehtestada varem kui 1. juuli 2023, sest siis jõustub alles SHS ja ministrile antav volitusnorm.
Praktika küljest mõeldes – isegi, kui oleks kehtestatud, kuna ja kui suur tuleb nõutav töötajate arv, siis KOVi jaoks ei anna see vastust küsimusele, kui suur tuleb hoolduskulu, sest peamine hoolduskulu komponent, palk, on piirkonniti mõneti erinev. Hoolekandeasutused hetkel arvestavad välja, palju nende teenusemaksumusest moodustab hoolduspersonali tööjõukulu ja nagu Maire Koppel viitas, siis on nad ühenduse liikmete seas võtnud ülesande need ka aprillis avalikustada. Tegelikud kulud viitavadki olukorrale, et teenuseosutajad saavad hoolduskuludeks lugeda kulud, mis on neil planeeritud kehtiva eelarve ja hinna sees hoolduspersonalile, mitte tuleviku hoolduspersonalile. SHSs säte, et piirmäär peab arvestama töötajate arvu nõudeid, tähendab, et hetkel ja järgmised üleminekuaastad tuleb KOVil piirmäära puhul arvestada SHS nõudega tagada piisav arv töötajaid, arvestades hooldust vajavate inimeste vajadusi (SHS § 22 lg 1) ja töötajate arvu nõude kehtima hakkamisel nõutud töötajate arvu. Selle säte mõte on, et KOV ei kehtestaks piirmäära, mis üldse ei arvesta hoolduspersonali tööjõukulu ja kasvavat tööjõu vajadust. Näiteks kui üle Eesti kujuneb see summana 500 euro juures, aga KOV piirmäär on 300 eurot – see seaks takistuse vajamineva tööjõu juurde värbamiseks. Ehk siis piirmäär peab arvestama teenuseosutajalt hetkel nõutavat olukorda.
Hooldekodu hooldustöötajate arvu ja nende töötasu ei saaks asutus ka kunstlikult üles ajada. Palgaerinevused võivad olla piirkonniti, aga mitte suurusjärgus, et kuskil saab hooldustöötaja 800 eurot ja teises kohas 1800 eurot. Mõningased palgaerinevused võivad olla, sest tõmbepiirkondades on tugevam tööjõupuudus ja seetõttu suurem palgasurve. Ülemäärast hoolduspersonali arvu ja palka ei saa endale ükski hoolekandeasutus lubada hetkel ja selleks ka mitte survestada KOVi, sest leidub ka teise hoolduskulude maksumusega hooldekodusid. SHS lahenduste eesmärk on olnud inimeste tasukoormuse leevendamine hoolduspersonali panustamise kaudu, mis loob eelduse hädavajalikuks palgatõusuks ja kvaliteeditõusuks. Samal ajal KOV iseotsustusõiguse säilitamine. Hakkame seirama praktikat ja valmidus on piisava probleemsuse korral avada SHS üldhoolduse rahastamise regulatsioon muudatusteks.
Tervitustega
Meeli Tuubel
nõunik | Hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakond
6269 238 | Meeli.Tuubel@sm.ee
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1 | 10122 Tallinn
626 9301 | http://www.sm.ee
ELVL töö-, sotsiaal ja tervise töörühma koosoleku protokoll
Aeg: 02.02.2023
Kell 13.00- 15.00
Koht: Microsoft Teams ja Roosikrantsi 12/ ELVL büroo
Osalesid töörühma liikmed: Kurmet Müürsepp, Katre Mägi, Marelle Erlenheim, Raimo Saadi, Tõnu Poopuu, Merle Liivak, Tiia Spitsõn, Kersti Suun-Deket, Peeter Sibul, Teresa Sale, Livia Kask, Bärbel Salumäe, Riido Villup, Heiki Hansen.
Puudusid töörühma liikmed: Priit Lomp, Liivi Vares.
Kutsutud osalejad: Jan Trei ELVL tegevdirektor, Mailiis Kaljula ELVL nõunik.
Koosoleku kutse oli saadetud kõigi KOVide sotsiaalvaldkonna esindajatele, koosolekul osales 71.
Koosoleku juhataja, töörühma esimees Kurmet Müürsepp avas ja juhtis koosolekut.
- Kinnitati töörühma liikmetele kutsega saadetud päevakord.
- SOM Perede heaolu ja turvaliste suhete osakonna nõunik Ulvi Tüllinen tegi sissejuhatuse teemasse „Kuidas toetada isakande tegemist ja üksikvanemaga perede toimetulekut“ (ettekanne lisatud).
Osalejate kommentaarid ja küsimused. Ettekande kohaselt peaks KOVi spetsialist hakkama tegema sünnijärgset nõustamist. Ebaselgeks jäi, miks peab seda tegema KOV spetsialist ja kes siis täpsemalt? Leiti, et pereõde või vaimse tervise õde saaks nõustada või ämmaemand. Juhiti tähelepanu sellele, et lahenduste väljatöötamisel tuleks arvestatakse ka seda, et KOVid on erinevad, tugispetsialistide ja teenuste olemasolu on suurlinnades ja ääremaadel väga erinevad. Ettekande kohaselt soovitakse suvel 4 KOViga, kus isakandeta lapsi on rohkem, piloteerida Riigikantselei avaliku sektori innovatsiooniprogrammis välja töötatud projekti ja sügisel siis otsustada, kuidas see töötab. Täna ei ole piloodis osalevad KOVid veel välja valitud. Projekti väljatöötamisel osales esialgu ka ühe KOVi spetsialist, aga seoses suure töökoormusega, ei olnud tal võimalik täies mahus osaleda.
- Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna projektijuht Karl Annus tutvustas minuomavalitsus.ee sotsiaalvaldkonna näitajaid vt link https://minuomavalitsus.fin.ee/et/kov/kov-detail .
Osalejate kommentaarid ja küsimused. On väga palju näitajaid, mida hinnatakse. Märkima peab, et kõik andmed ei ole ju tegelikult objektiivsed, sest ei põhine statistikal vaid hinnangul, sh riik annab lõpliku hinnangu, kas KOVide poolt esitatud andmed täidavad kriteeriumi. On ka küsitavaid näitajaid nt eakate toetatud elamise teenus, mida ametlikult ei ole, aga KOVid võivad oma vabal tahtel osutada ja mida riik hindab läbi minuomavalitsus.ee keskkonna. Riik hindab, kas on olemas mõni vabatahtlik teenus, aga ei hinnata ju kõigi lisa- või vabatahtlike tegevuste olemasolu.
Tekkis küsimus, miks üldse hinnatakse seda, mis ei ole KOVi kohustuslik teenus? Näiteks ei ole kohustuslik, et iga KOV koostaks terviseprofiili. Sama on LasteKS § 17 lg 2, mille kohaselt võib moodustada laste ja perede komisjoni - hinnatakse midagi, mille vajadus on ebaselge. Huvitav on see, et KOVi põhiseaduslikule autonoomsele otsustusõigusele, kuidas teenuseid korraldada, antakse riigi poolt hinnang?
Tekkis küsimus, et kas ja kuidas joobes juhtimise osas KOVid on oma tegevused planeerinud, et näitajat positiivselt mõjutada? Ebaselgeks jäi, millest tõukub vajadus eraldi kehtestada "Kohandatud eluruumi tagamise kord"? Näiteks juhul, kui eluruumi tagamise kord üldisena hõlmab ka kohandatud eluruumide andmist. Oleks hea näha ka riigi hoonetele, taristule ja teenustele ligipääsetavust nt teatrid, muuseumid.
Keskkond on välja töötatud KOVide ja ELVLi oalemisel, aga on ebaselge, kas see vastab KOVi ootustele. Mis on selle hindamise eesmärk? Kas KOVidel on sellest kasu? Miks ei vea seda platvormi KOVid ise? Ega tegelikult KOVid seda ise pidama ei hakka, sest selleks puudub vajalik ressurss. Aga ilmselt tuleks sellesse ja sinna sisendi andmisesse suhtuda suurema tähelepanuga.
Ettepanek: liidu juhatus võiks arutada, et kas minuomavalitsus.ee on veel see asi, kus omavalitsused tahavad ennast koos riigiga kuvada?
- SOM Hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakonna nõunik Lili Tiri tutvustas „Ligipääsetavuse tulu-kulu analüüsi“.
Osalejate kommentaarid ja küsimused. Juhiti tähelepanu sellele, et kasutusluba antakse vastavalt seadusele ja ka planeeringud käivad seaduse aluse. Avaldati arvamust, et on absurdne arvata, et sotsiaaltransport peab tagama avalikele teenustele ligipääsetavuse ja tööle jõudmise. Küsimusi tekitas näitaja „töölesõidu toetus“, mida enam ei makstagi (Seoses tööhõiveprogrammi „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“ muudatusega lõpetatakse alates 01.01.2023 uute töölesõidu toetuse avalduste vastuvõtmine ning uusi toetusi enam ei määrata. Kui teil on kehtiv otsus töölesõidu toetuse saamiseks, siis need väljamaksed toimuvad tavapäraselt, kuid mitte kauem kui 31.12.2023. Kui te töötate ja vajate vähenenud töövõime tõttu tuge töötamise jätkamiseks, võtke palun ühendust sobiva töötukassa esindusega.).
Toodi välja, et teenusvajaduse hinnangus ei saa lähtuda ainult rahvastiku vanuselise vaate prognoosist, sest rahvastik küll vananeb, aga vanemaealisteks saavad inimesed, kes oskavad e-teenuseid kasutada. Abivahendid, mida saab kasutada iseseisvaks toimetulekuks, arenevad jne. Leiti, et ka psühho-sotsiaalsed tegurid võivad mõjutada teenuste vajaduse mahu suurenemist - ootus heaolule, ootus ühiskonna toele, tarbimismugavused ja -trendid jne. Olukorda mõjutab ka see, et praegu on palju kaugtöö võimalusi, alati ei pea enam otseses mõttes tööl käima, piisab ka kodus töötamisest. Tähelepanu äratas, et väikesaared on ühed kõige ligipääsetavamad? Kas sellepärast, et seal on avalikke hooneid või teenuseid suhteliselt vähem?
Kas ligipääsetavuse osas on võimalik saada võrdlus riigile kuuluvate avalike hoonetega (muuseumid, teatrid jne)? Praegu mitte, sest ligipääsetavuse mõõdik on üles ehitatud KOVi teenuste mõõtmisele. Riigi teenuste kättesaadavuse mõõtmine hetkel puudub. Tallinna Ligipääsetavuse Infosüsteemile LIPS on ligipääs ka teistel KOVidel ja nad võiksid sinna oma andmeid ligipääsetavuse kohta sisestada. Kodude kohandamiseks on tulemas meede. KOVi jaoks on oluline ressursi puudus, et parandada ligipääsetavust. Vastuseta jäi, kas on olnud arutluse all, et ligipääsetavuse teema riigis antakse MKM-ile, miks see on jätkuvalt SOMis, ebaloogiline.
- KOVide tagasiside kohtumistelt SKA-ga üldhooldusreformi teemal.
Tõenäoliselt on ka SKA-le kõik see reformi rakendamine raske ja keeruline. Küllap on siin oma osa Euroopa Komisjoni nõuetel. Kahjuks kommunikeerib riik ainult, et 1. juulist saavad kõik pensioni eest hooldekodusse. Aeg jookseb, kuid KOV-d ei ole valmis. Vajame SKA poolset juhendamist.
Jätkuvalt on puudu hoolekandeasutuste personalist, see tähendab, et ikka kvaliteet kannatab. Pole ka näha, et hooldustöötajaid tuleks juurde kuskilt.
Täna ei ole rääkimisest enam kasu, KOVidel tuleb võtta ultimatiivne positsioon: kuna eeltöö on tegemata, siis rakendamine 1.07.-st on ebareaalne ja tuleb panna uus tähtaeg. Seega oleks vaja muuta seadust. Sh näidata riigi tehtava eeltöö konkreetne tähtaeg, millest kindla perioodi pärast toimub rakendamine. Lisaks seda, et SKA täidaks lubaduse, et STAR andmed hooldekodus viibivate inimeste kohta oleksid korras. Paika tuleb panna teenuse hinnad, sest selle alusel hakkavad KOVid oma osalust maksma. Vaja on hindamisvahendit. Hindamisvahendit lubatakse riigi poolt heal juhul 24. aasta teises pooles. Vajalikud on nõuded teenuseosutajale.
Vajalik on kahe hooldusraskusastme selge kirjeldus, see on senini ebaselge. Ehk võiks lähtuda sellest, et voodikeskne on raske ja mittevoodikeskne on kergem ja sinna juurde dementsus jms vastavalt juhtumile. Tegelikult on ka mittevoodikeskne dementne väga raske. Kuna praegu ühised hindamisvahendid puuduvad, siis iga KOV ja spetsialist võib hinnata erinevalt.
Kuid tegelikult võib KOVi jaoks anda tagasilöögi see, kui SKA töötabki hindamisjuhised välja, sest võib juhtuda, et KOVid hindavad ennast lolliks. Ehk saab seda teha lihtsamalt.
Küsimusi tekitab seegi, miks üldse hinnata juba hooldekodus olevaid inimesi? Hooldekodusse minekul on juba hinnatud ja tegelikult peaks teostatama uus hindamine kord aastas või siis, kui isiku hooldusvajadus on järsult muutnud. Sest ilmselt nad on vajanud teenust, hooldekodusse ei minda põhjuseta või kergekäeliselt. Osad KOVid on otsustanud, et reeglina ei hindagi neid, kes on juba hooldekodus - neil on olemas hooldusplaanid ja hindamisel saab seda võtta aluseks. Küsimus on, kas need plaanid on piisavalt kvaliteetsed.
Kuid samas on KOVi otsuse tegemisel aluseks teenusvajaduse hindamine, lisaks on kaks raskusastet, mis vaja tuvastada. Ja võib tulla ka olukordi, kus teenus pole põhjendatud. SKA kinnitab, et siis KOV maksma ei pea. Kuidas seda hindamata tõestada? Oluline ei ole mitte hindamine iseenesest, vaid hindamine on aluseks KOVi otsusele.
Karta on, et kui KOV hooldusvajadust ei hinda, siis võib teenuse osutaja öelda, et kõik on raske vajadusega ja makstaksegi üle ja riik viitab, et KOVid ise on tekitanud rahapuuduse oma tegematusega.
Täna on selge see, et kohti on vähem kui vajadus. On kuulda, et mõnes piirkonnas juba plaanitakse uusi hooldekodusid rajada, aga mitte üle Eesti. Mitu teenuseosutajat on andnud teada, et järjekorrad on hüppeliselt kasvanud ja vähemalt 1 hooldekodu ütles juba, et pani järjekorda võtmise lukku. Investeeringute vajadus on alahinnatud. Kohtade olemasolu ei jaksa KOVid tagada, see oli algusest peale risk, mida riik arvas, et turg ise ära reguleerib. Kui kohta ei ole, siis ei ole. Väga suur häda on ka psüühiliselt ebastabiilse ööpäevaringse erihoolekandeteenuse riigieelarveväliste kohtadega, sest riigi rahastatavatele on aastatepikkused järjekorrad.
Keeruliseks probleemiks on ka hangete korraldamine, mille kohta ei ole seni selgust saanud. Kas ja millal peaks KOV hanke läbi viima. Võib öelda, et hange vähendab huvide konflikti teket ja hankega võib saada ka paremaid hindu, ühesugused teenustasemed, ühesugused lepinguvormid jms. Võib olla teenuse tagamiskindluse hange. Aga on ka võimalus leppida lihtsalt teenuse osutajaga kokku arvete ja aruannete esitamise kord. Äkki hangetega kujuneb see, et kohti hakatakse üle ostma.
Kohati ei ole veel selgust mõistetes. Millise perioodi tegelikest kuludest hooldekodud hinna kujundamisel lähtuvad. Näiteks ei ole veel selge, mis on tegelik kulu, see on juba tehtud kulu.
Kui nõuda tähtaja edasi lükkamist, siis on vaja taotleda seaduse muutmist, aga siin taga on poliitilised kokkulepped ja lubadused. Praegu on ka valitsuse vahetus. Ilmselt ei ole mõtetki poliitikutega sellel teemal rääkida. Kõige õigem oleks suunata küsimused avalikkusele, meediale.
On karta, et kordub see, mis oli asenduskodu reformiga, kui ülesanne anti üle ja lubati, et antakse ka raha, aga tegelikult seda raha ei tulnud, sest hinnad anti vabaks ja need tõusid oluliselt. Kui raha ei ole piisavalt, siis on varsti kõik KOVid pankrotis. Arvestama peab ka Ukraina pagulastega, kes suurendavad nõudlust teenusele.
Märtsis lubatakse määrust, aga see peaks juba praegu olema tehtud. Erinevaid lubadused, mida SKA on andnud, ei ole täidetud nt STARi andmed ei ole korrastatud.
Ebaselged on andmekaitse nõuded. Selle kohta annavad SKA ja SOM vastuolulisi selgitusi.
Kokkuvõttes ei jää muud üle, kui vaadata, riskida ja katsetada. Küsimusi rohkem, kui vastuseid.
Tegelikult ei ole kusagil kirjas, et enne 1.juulit peab kõik inimesed ära hindama ja otsused tegema. Seaduse kohaselt peavad ka teenuse osutajad oma hinnad avalikustama 1.juuliks, nüüd on ka KKKs öeldud, et soovituslikult tuleks teha hindamised 1.juuliks, ei ole öeldud, et on kohustus.
Kaalume välja, mis on hetkel KOVi jaoks kõige olulisem, mida on SKAlt või SOMilt vaja. Raha ei ole lootust juurde saada, aga sellest peab kindlasti rääkima. Neist KKKdest ei ole suurt kasu. Tegelik analüüs, mida see reform maksma läheb, ei ole tehtud ja see on kõige suurem probleem. Täna ei tea veel ei riik ega KOVid, kui palju inimesi on igal KOVil teenusel, kui palju neid tuleb juurde, milline on nende inimeste maksevõime ja milliseks tõusevad teenuse hinnad. Kokkuvõttes ei tohi KOV jääda peksualuseks.
Nõuame:
1) Hindamisinstrumenti
2) Hoolduskoormuste kirjeldust
3) STAR andmete korrastamist
4) Tulu-kulu analüüsi 2023.a sügisel
KOVid võiksid anda oma andmed, mida praegu makstakse üldhooldusteenuse korraldamisel.
Otsus:
- ELVLil esitada SOM kantslerile ja asekantslerile, SKA peadirektorile kutse kohtumiseks, et arutada, kuidas minna hoolekandereformiga edasi nii, et kõik vajalik saaks tehtud ja KOVid ka ellu jääksid. Kutses tuua lühidalt välja kõige kriitilisemad probleemid.
- Anda järgmise nädala volikogus lühike ülevaade, millises olukorras on KOVid reformi rakendamisega.
- Info.
- Justiitsministeerium on välja töötanud alates 01. veebruarist täidetavad uued eestkostja aruande vormid, mis on eraldi täiskasvanutele ja lastele.
- Järgmine TST koosolek on 02.03. 2923.
Protokolli koostas
Mailiis Kaljula
TST töörühma koordinaator
ELVL nõunik
Riigieelarve läbirääkimiste ELVL töö-, sotsiaal- ja tervise töörühma
koosoleku protokoll
Aeg: 05.01.2023 kell 10.00-12.00
Koht: Teamsi teel veebis ja Roosikrantsi 12/1 ELVL büroos kohapeal
Koosolekul osalesid töörühma liikmed: Kurmet Müürsepp, töörühma esimees, Antsla abivallavanem; Katre Mägi, Järva valla Sotsiaalosakonna juhataja; Heiki Hansen, Elva abivallavanem; Tõnu Poopuu, Pärnu Sotsiaalosakonna juhataja; Raimo Saadi, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuosakonna juhataja; Tiia Spitsõn, Harku valla Sotsiaal- ja Tervishoiuosakonna juhataja; Merle Liivak, Tartu Sotsiaal- ja Tervishoiuosakonna juhataja; Marelle Erlenheim, Saue valla Sotsiaalosakonna juhataja; Peeter Sibul, Räpina vallavolikogu esimees; Bärbel Salumäe, Rae abivallavanem.
Puudusid töörühma liikmed: Priit Lomp, Kastre vallavanem; Livia Kask, Viljandi linna Sotsiaalameti juhataja; Kersti Suun-Deket, Rakvere linna Sotsiaalosakonna juhataja; Anne Klettenberg, Viru-Nigula valla Sotsiaalosakonna juht; Liivi Vares, Viru-Nigula valla lastekaitse- ja eestkostespetsialist (asendusliige); Teresa Sale, Valga Vallavolikogu liige;
Kutsutud osalised: Jan Trei ELVL asedirektor, valdkonna juht; Toomas Johanson ELVL nõunik.
Koosolekut juhatas: ELVL TST töörühma esimees Kurmet Müürsepp.
- Sissejuhatuse ja päevakava kinnitamine.
Kinnitati eelnevalt osalistele saadetud päevakava:
- Sissejuhatus;
- Riigieelarve läbirääkimiste ettepanekud. (ELVL liikmete esitatud sotsiaalvaldkonna ettepanekud saadetud koos kutsega);
- Sotsiaalvaldkonna prioriteetide kinnitamine (2-4);
- Linna ja valla päevad 12.-13. aprill 2023 Tallinnas Viru hotelli konverentsikeskuses.
- Analüüsida Viljandi üleriikliku Omavalitsuspäeva deklaratsiooni ja Harjumaa Omavalitsuste Liidu Viimsi deklaratsiooni sellest vaatekohast, kas nendest formuleerida ettepanekud RE 2024 ja RES 2024-2027 läbirääkimistele. (Deklaratsioonid saadetud koos kutsega).
- Infoküsimused.
- Riigieelarve läbirääkimiste ettepanekud. (Töörühmale eelnevalt saadetud ELVL liikmete poolt välja toodud sotsiaalvaldkonna teemad);
Ettepanekud on koosolekule esitatud Liidu liikmete sõnastust muutmata. Kõik esitatud ettepanekud väärivad tähelepanu. Kahjuks ei ole osadele ettepanekutele lisatud selgitusi ja rahalist mõõdet. Lisaks kirjalikult esitatud teemadele esitasid koosolekul osalejad järgmised ettepanekud:
- Üldhooldusreform. Ei ole teada, kui suurt kulu hooldatavate hindamine, seal juures üle Eesti sõitmine, endaga kaasa toob. Tuleb palgata uusi töötajaid. Halduskoormus. Üsna kindel, et rahadest ei piisa. Vaja on uut analüüsi augustiks, kuidas on tulud-kulud eelarve vaates, et panna 2024.aasta eelarve kokku ja et saaks riigieelarvet vajadusel mõjutada. Keeruline on muidugi sisendi saamine, kõik KOVid peaksid oma ülevaate andma või ehk küsida teenuse osutajatelt? Suvel ju puhatakse. Ehk jõuab septembriks. Rahaliselt on hea, kui me 2023 toime tuleme. Peab olema piisavalt vahendeid, et seda ülesannet täita, sest inimeste ootused on suured. Kuidas ja kes hakkab hindama, kes ütleb inimesele, et sa ei vaja üldhooldust. Mis töövahendiga hakatakse hindama kliente. Kas võime ise teha. ISTE hindamisvahend üksühele ei sobi. STAR ei ole kasutuskindel – see ei ole riigieelarve teema. See on sisuline arutelu.
- Projektide rahastus. SoM'i ja SKA rahastus on ebastabiilne. Nii on hoolduskoordinatsiooni rahastamine aastaks 2023 ikka teadmata (seda hoolimata korduvatest lubadustest tagada stabiilne, kuigi projektipõhine, rahastus). KOV ei tea, kas palgaraha on selles projektis, kas kate tuleb või mitte. Millal see otsustatakse, ei ole teada. Samuti ISTE projekt, kuhu KOV-e tungivalt osalema veendi, on saanud selleks aastaks varasematest vähemas mahus rahastuse, seega vähem teenuskohti, kui varem lubati, aga siin on taga abi vajavad inimesed ja teenuse osutajad, kes soovivad palka saada. Probleemiks on ka soovitus rakendada maakonnapõhist hoolduskoordinatsiooni projekti– kes seda hakkab tegema. Mõte on hea, aga miks peaks Tartu, Pärnu, Tallinn seda tegema. Mis on boonus? Kirjeldatud olukorrad mõjuvad üsna vähe motivatsiooni tekitavalt. Lisaks on teema, et kui meetmed avanevad eelarveaasta keskel, ei ole KOV-l võimalik omaosaluseks raha leida, sest sellega ei ole saanud eelarvet koostades arvestada. ESF jm rahastuse kadumine – eluruumide kohandamine, erivajadusega laste tugiteenused jne. Teenusmajade meede. Riigi strateegia muutumisel tuleks KOVidega ka läbi rääkida. Ei saa olla nii, et riik planeerib oma rahad ära ja siis äkki öeldakse, et võtke ja tehke nüüd. Piloote ei tohi algatada ilma KOVide kooskõlastuseta. Leppida kokku pilootide vedamise tingimused. Sügisel on väga halb hakata planeerima investeeringuid. Leppida kokku tähtajad.
- Kutse taotlemine - Siin on ka raha taga. Nt 75 sotsiaaltöötajat vajavad kutset. On olnud kuulda, et lastekaitses ei ole kutse nõue ennast õigustanud. Kulud seoses kutse taotlemisega on võimalus jätta töötaja kanda, aga reaalsem on need kanda KOV vahenditest (sest meie vajame kutsega töötajaid). Kutse andmise nõuded tuleks üle vaadata, et mis on põhjendatud ja kindlasti vajalik ning mis ei näita spetsialisti oskusi. Näiteks ei anna vebinarid alati tõendit osalejale. Väga bürokraatlik ja kohati vastukäiv.
- Eestkoste teema. - Eestkosteperedest järelhooldusele suunduvaid lapsi ei võeta arvesse KOV-ile raha eraldamisel. Võiksime seda teemat ikka laual hoida. See on pidevalt kasvav töö. Esialgu räägiti, et mõistlik on 25 eestkostetavat eestkostja kohta, aga nt Tartus on 50, Tallinnas 80. Eriti suur on probleem koduste eestkostetavatega.
- Erihoolekandeteenuse täiendav rahastus. – kui riigi ja teenuse saaja makstav ei kata teenuse hinda, on paratamatult KOV sunnitud täiendava rahalise kohustuse võtma. KOV ei saa SKAlt andmeid, kes tema inimestest on erihoolekandeteenuse järjekorras. Andmekaitse. Me ei saa isegi kohapeal vaadata, kuidas ta hakkama saab, sest me ei tea neid. Teenuskohti on vaja juurde luua. Aga praegu, kui me koha loome, siis SKA saadab sinna inimesi üldjärjekorrast ja üle vabariigi. Seega võib olla, et loome koha, aga oma KOVi inimest ei saagi teenusele võtta. See peaks muutuma. Või teine probleem on see, et loome kohad, aga ei saa riigilt rahastust peale, kohad on täitmata, püsikulud jooksevad ja KOV peab need katma. Teenuse osutajatelt on tulnud info, et vanaduspensionärid on plaanis suunata erihoolekandelt välja KOVi teenusele ja seda nii ööpäevaringselt kui ka toetavatelt teenustelt. Ega skisofreenia ei kao, kui inimene saab 65 ja KOVil ei ole selliseid teenuseid, millega inimest aidata.
- Tööjõu vajadus.- Ei ole leida inimesi. Konkursid spetsialisti leidmiseks luhtuvad.
- Kriisivalmiduse teema.
- ISTE projekti tulevik.
- Pikem plaan- vaja on teada SOMi arengusuundi. Nt lastekaitsereform, puudega laste reform. Mis meid ees ootab, kuhu liigutakse. Millised töörühmad riigi tasandil tegutsevad ja kes osalevad. Lastekaitse reformi töörühm- millega tegeletakse, kuhu on jõutud?
- SKA teenused- aasta lõpus selgus, et riigi rahad pereteenuse osutamiseks on otsas ja sooviti, et KOV rahastaks teenust edasi. Järgmiseks on probleem, et üks MTÜ loobus SKA hankes osalemisest, aga tema teenusel käivad lapsed vajavad teenust edasi. Jälle soovitatakse, et KOV peab olukorra lahendama ja perele abi leidma.
- Tervishoid- esmatasandi tervishoid ja rahvatervis. Tasapisi surutakse seda ilmselt KOVile ja selleks peab valmistuma. Perearstid on nüüd küll haigekassa all, aga ega see ei too neid juurde. Kohustus antakse KOVile ja edaspidi vastutab lihtsalt KOV.
- Hiiliv koormuse kasvatamine- riik täpsustab tingimusi, millega kaasneb koormuse kasv. Koostatakse juhendmaterjale. Antakse inimestele teada, et pöörduge KOVi. Survestamine.
Kommentaar: Lastekaitsereformi probleemi võtame päevakavva kohtumisel SOMiga. Oleme seda ka Rahandusministeeriumiga arutanud. Üleliidulisest liidust minnakse mööda ja KOVe ei kaasata. Oleks vaja saada teavet SOMi tööplaani kohta.
- Prioriteedid riigieelarve läbirääkimistele
- Üldhooldus. Pikaajaline ja lühiajaline hooldus. Panna kirja kuupäevad, tähtajad, milliseks kuupäevaks midagi teha. KOVid ei tea, millal tehakse analüüse, millised on riskid. Mis siis, kui statistilised algandmed on valed. Mida siis tehakse? Nii lühike kui ka pikk perspektiiv. Ehk võtta aluseks Marelle tabel, mis on kõigile saadetud ja kus on üsna põhjalikult kirjas kõik vajalikud tegevused. 2023.aasta ehk saame hakkama, aga 2024 läheb kindlasti keeruliseks. Vajalik on nii lühike kui ka pikk perspektiiv.
- Erihoolekanne. Kohtade puudus, vähene rahastamine. Paradigma muutus oleks vajalik, et kui KOV loob koha, siis saaks sinna paigutada eelkõige oma KOVi inimesi.
- Ukraina põgenikud. Mida ikkagi hakkame tegema: eluruume ei ole, kooli- ja lasteaiakohti ei ole. Ka vältimatu abi kompenseerimine on nii bürokraatlik, et selle taotlemisest loobutakse. Milline on riigi pikk plaan ja rahaline panus. Tõlketeenuse maksmise kulude kandmine STARi ei ole ikka veel võimalik, seda arendust ei ole STARi tehtud. Toimekas on tõusnud ligi 100% ja seda töömahtu ei hüvita keegi. Oleme töötajaid juurde võtnud. See on KOVi kulu.
Kas me võime rääkida ka probleemidest? Nende kultuur ja suhtumine on teine. Petmist esineb väga palju, et saada toetusi. Manipuleeritakse, et saada toetust nii riigilt kui ka KOVilt. Mehed on Eestis, aga ajutist kaitset neil ei ole. Ja naised saavad toetusi. Kuidas saada mehed rahvastikuregistrisse, et oleks ülevaade. Neil ei ole viibimiseks õiguslikku alust. PPAle teatamisest, et põgenikud on lahkunud, ei piisa, toetust makstakse ikka. Isikul on 90 päeva õigus ajutiselt ära olla. Kas riik sõjapõgenike osas midagi planeerib? Ilmselt puudub riigil ülevaade, kui palju on isikuid siia jäänud või siit ära läinud. Kohalik politsei uurib omavalitsusest, et kas on teada, kes on läinud. Kellelgi ei ole ülevaadet. Toetusi saab ka e-teenusena meilitsi tellida. Ehk annab ajutise kaitse pikendamine mingit selgust. Põhiline on ikka rääkimine, rääkimine ja selgitamine, kuidas meil asjad käivad.
- Toimetulekutoetuse piirmäära ja korraldamise tasu tõstmine. Korraldamiskuludeks makstav toetus on ebamõistlikult väike.
Sisulised teemad, mis jäävad tööplaani.
- Eestkoste- riik peaks ära tegema sisu ja kulu finantsanalüüs 2023-2024 aasta I poolaasta jooksul. Vaja oleks kokku leppida ajaline graafik, kuidas edasi liigutakse.
- Esmatasandi tervishoid- Perearstide ebapiisavus.
- Euroopa vahendid- Kuidas pilootprojektid toimuma hakkavad. See peaks olema eelarvetega sünkroonis. Vajalik on kulu-tulu analüüse, aga neid nt hoolduskoordinatsiooni või ISTE puhul ei ole siiani saadetud.
- STARi arendamine- Meie töövahendid ei muutu paremaks. Infosüsteeme tuleb kaasajastada, arendada. Tööd tuleb juurde, aga töövahendid ei tule kaasa. Näiteks peaks STAR hakkama edastama infot puuetega inimeste kohta, aga seda ei ole veel katsetatud ja ei tea, kuidas see tööle hakkab. See aitaks vähendada töömahtu ja bürokraatiat. Nt kaasneb EL rahadega nt ISTEga, väga suur bürokraatia. S-veeb, H-veeb- no miks ometi peame eraldi täitma neid, kui STARis peaks kõik olema kirjas. Statistika kogumine peaks olema mõistuspärane ja mõistlik.
- Strateegilised muudatused- See peaks toimuma KOViga koostöös ja töörühm peaks olema kaasatud.
- Kriisivalmidus- Info kohaselt tegeleb SOM sellega juba. Kui SOM midagi kavandab, siis tuleks ka KOVid kaasata. On tõenäoline, et kuna siin on tegemist inimestega, siis tuleb see jälle sotsiaali töölauale.
- Ja teised eelnevalt punktis 2 esitatud teemad.
Koosolekul osalejad kooskõlastasid omavalitsuste tulubaasi ja toetusfondi toetuste 2024. a RE eelnõu ja RES perioodi 2024-2027 indikatiivsete mahtude tabeli, mis puudutab sotsiaalvaldkonda. Toetuste kasv on arvestatud lähtuvalt inflatsioonist ja lapsehoiuteenuse puhul on lisaks 7 milj eurot aastas seoses ESF rahade lõppemisega.
|
Sotsiaalvaldkond |
2022 |
2023 |
2024 RES |
2025 RES |
2026 RES |
2027 RES |
|
Toimetulekutoetuseks (sh admin.hüvitis) |
17,55 |
38,5 |
41,6 |
42,8 |
42,8 |
42,8 |
|
Raske ja sügavapuudega laste Lapsehoiuteenus |
2,65 |
2,7 |
10,5 |
10,8 |
10,8 |
10,8 |
- Linnade ja valdade päevad.
- Esmatasandi tervishoid- KOVilt võib raha tagasi nõuda, kui ei tagata tervisekeskuses nõutavat arvu perearste. Perearstid tuua diskussiooni sisse. Siia võiks liita ka õendus- ja hooldusabi. Nt Keila hooldekodu ei võta otse inimest hooldekodusse, vaid peab olema enne õendusabis. Perearstide sisend tervisliku seisundi kohta on väga puudulik. Äkki peaks see üle riigi nii olema. Võib olla rääkida laiemalt tervishoiu ja KOVide seostest, vaimne tervis sinna juurde;
- Üldhooldusreform- ehk oleks paneel;
- Maakondlik koordinatsiooni mudel- piloodid. Päike paistab nii kaua, kui projekt kestab. Kui see on läbi, siis jääb jätkamise vastutus KOVile;
- ESF vahendid. Pikk periood ja kuidas taotlused liiguvad;
- Ukraina teema. Ukraina sõjapõgenike eluaseme probleem on päris tõsine. meie vallas on ukrainlased pindadel, kus on ajutine elamisvõimalus (Meriküla). OV-sel puuduvad neile vajalikud elamispinnad. Kuhu lõpuks need inimesed panna;
- Millised on sotsiaaltöö kvaliteedi hindamise vahendid. Kas ülikoolidest leiaks kedagi, kes räägiks? Kuidas hinnata kas koordinaator teeb head tööd. Aastaid tagasi oli kvaliteedisüsteem ühe ESF rahastusega projekti raames - raha sai otsa ja selle süsteemi rakendamine enamuses ka;
- Rahvusvahelised praktikad- Kas on lastehospiits või laste õenduskodu? nt Tamperes, sügava puudega laste päevakooli teenus algab kodust. Nö unistuste voor;
- Kaasaegsed abivahendid- Mitte ainult need, mis on riigi nimekirjas. Nt teenusmajades võiksid olla nutilahendid, ehk on mujal maailmas rohkem asju juba. Soome on lähim koht, kus panustatakse nutiabivahenditesse. Rootsis olen näinud ka päris häid näiteid. Islandil õnnestus kohtuda Reikjaviki linna spetsialistidega, kelle töö ongi leida erinevaid kaasaegseid lahendusi pikaajalise hoolduse vallas. Ministeerium suunas Saksamaa messile;
- Andmekaitse- Kas on uusi juhendeid sotsiaalvaldkonnale? Kui isik ütleb Töötukassas, et ärge suhelge KOViga ja siis nii ongi. Ei ole võimalik saada infot, kes on erihoolekande järjekorras;
- Kriisivalmidus- SKA valmisolekuõppus. Suurevakuatsioon (Iru hooldekodu). Riigi ja KOVi ning Päästeameti vastutus. Kas alati on vaja kriisi puhul evakueerima nt hooldekodu elanikud ei kannata tihti transporti.
Kommentaar: ELVL ja SIM on loomas uut töörühma kriisivalmiduse ja siseturvalisuse teemal. Ilmselt siin on vaja TSTga ühist vaadet, sidusust.
- Deklaratsioonid (eelnevalt saadetud töörühma liikmetele).
Deklaratsioonid on väga ilusad ja põhimõtted on õiged. Otseselt midagi välja tuua on raske. Peab vaatama ka seda, et vabatahtlikult ei võtaks endale ülesandeid, mida täita ei suuda. Eriti Viljandi deklaratsiooni puhul on see oht.
Kui midagi Viimsi deklaratsioonis märkida, siis ennetus tervisekäitumises. Alkoholi liigtarvitamine ja suitsetamine, sõltlaste teema üldisemalt. Kas peaks nende isikute sotsmaks olema kõrgem või küsida tubaka- ja alkoholiaktsiisilt mingi protsendi KOVile, et saaks teha ennetustööd. Sõltlastega tegelemine on väga oluline, sest mida varem sellele tähelepanu pööratakse ja abi kohale jõuab, seda väiksemad on tulevased kulud inimesele, tema perekonnale ja tegelikult kogu ühiskonnale.
Teiseks on tähelepanu juhtimine Viljandi deklaratsioonis STARi arendamise vajadusele.
- Infoküsimused.
- Uus teema on lõimumine. Millegipärast surutakse see KOVile. Miks ei tegele sellega Integratsiooni Sihtasutus. Milline on lõimumise plaan. Tundub, et tahetakse ebameeldiv ülesanne suunata KOVile. Tartu, Pärnu, Tallinn ja Rakvere peaksid regiooni üleselt sellega tegelema. KUMist võiks tulla keegi rääkima, mis on lõimumise hea praktika. Ei piisa voldikust. Kuna siin on tegemist inimestega, siis tuleb jälle sotsiaalile, sest üldiselt ei ole KOVis vastavat spetsialisti, kes oleks vastutav lõimumise eest.
- Riigireformi edenemine. Kas sellega toimub midagi? Kas on kuidagi kokku lepitud, et maakonna keskuste KOVid peavad jätkama reformi, kas see on üldine seisukoht või mis. Või mis on õiguslik alus Tartul otsustada, et nt Räpina peaks nii tegema. Järjest tuleb erinevaid teemasid, kus keskuse KOV peaks kaasama teisi KOVe ja asja korraldama. Probleem vajaks selgitamist.
- Ukrainlastele eluruumide kohandamisega ei ole liitutud sellepärast, et see toetusraha on liiga väike. Seal, kus on mõned sobivad korterid, mida KOV peaks nagu nii mingil hetkel sotsiaalpinnaks kohandama, siis see meede sobib. Aga näiteks Tallinn, Tartu ja Pärnu on loobunud. 400.-eurot ruutmeeter on liiga väike, ka ajalimiit on liiga lühike, kui on vaja hanked läbi viia. Ja halb on ka see, et SKAl on eesõigus isikute paigutamiseks. Maa omavalitsustel on selle meetme puhul mõned eelised (hinnad on madalamad) st maal on ilus elada.
- ELVLil on plaanis jaanuari lõpus läbi viia erakorraline juhatuse koosolek, kus arutatakse riigieelarve läbirääkimiste ettepanekuid;
- Järgmised korralised koosolekud toimuvad iga kuu esimesel neljapäeval, algusega kell 13.00.
Protokolli koostaja:
Mailiis Kaljula
TST töörühma koordinaator
ELVL nõunik
56621771
Vabariigi Valitsuse ministeeriumite vahelise komisjoni ja ELVL läbirääkimiste delegatsiooni transpordi ja teede töörühma KOOSOLEKU PROTOKOLL
02. aprill 2025. a
Koosoleku koht: Ministeeriumide ühishoone, Suur-Ameerika 1, Ruumis Kadakas / TEAMS Koosoleku algus 10:00, lõpp 12:00
Juhatas: Ain Tatter, Kliimaministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja.
Protokollis: Eduard Kärstna, Kliimaministeeriumi teede- ja raudteeosakonna peaspetsialist.
Osalesid:
ELVL delegatsiooni liikmed:
ELVL töörühma esimees – Indrek Gailan, Tallinna Transpordiameti juhataja, indrek.gailan@tallinnlv.ee
Meelis Kukk, Pärnu abilinnapea, meelis.kukk@parnu.ee
Sven Tarto, Nõo valla ehitus- ja majandusosakonna juhataja, sven.tarto@nvv.ee
Indrek Pikk, Saue valla teede spetsialist, indrek.pikk@sauevald.ee
Rein Haak, Tartu linna linnamajanduse osakonna juhataja, rein.haak@tartu.ee
Aare Rüütel, Saaremaa Vallavolikogu liige, aare@kadunud.ee
Mikk Järv, Kanepi vallavanem, mikk.jarv@kanepi.ee
Lembit Talli, Viru-Nigula valla majandus- ja arendusosakonna juht, lembit.talli@viru-nigula.ee
Kalle Toomet, ELVL nõunik, kalle.toomet@elvl.ee
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium:
Sulev Liivik, kohalike omavalitsuste osakonna osakonnajuhataja asetäitja, sulev.liivik@agri.ee
Andres Ruubas, ühistranspordi osakonna juhataja, andres.ruubas@agri.ee
Kaie Küngas, kohalike omavalitsuste osakonna nõunik, kaie.kyngas@agri.eeKliimaministeerium:
Inna Nosach, liikuvuse arengu ja investeeringute osakonna (edaspidi LAIO) peaspetsialist, inna.nosach@kliimaministeerium.ee
Ülle Rätsep, LAIO peaspetsialist, ulle.ratsep@kliimaministeerium.ee
Enriko Laanemäe, LAIO digitranspordi valdkonnajuht, enriko.laanemae@kliimaministeerium.ee
Eva Killar, LAIO juhataja, eva.killar@kliimaministeerium.ee
Ursula Sarnet, LAIO ekspert, ursula.sarnet@kliimaministeerium.ee
Julia Bergštein, teede- ja raudteeosakonna (edaspidi TRO) teede valdkonnajuht, julia.bergstein@kliimaministeerium.ee
Eduard Kärstna, TRO peaspetsialist, eduard.karstna@kliimaministeerium.e
Ain Tatter, TRO juhataja, ain.tatter@kliimaministeerium.eeTranspordiamet:
Mehis Leigri, teevara osakonna juhataja, mehis.leigri@transpordiamet.ee
Olari Valter, teevara osakonna sillaanalüütik, olari.valter@transpordiamet.ee
Koosoleku heakskiidetud päevakord:
1. Ühistranspordireformi tegevused ja ajakava
2. Kohalike teede inventeerimise lõpuleviimine. Teeregistri andmete korrastamine. Sillad ja viaduktid
3. Kohalike omavalitsuste transpordi ligipääsetavuse meetme tutvustus
4. Kohalike omavalitsuste ja korteriühistutele kortermajade elektrilaadimistaristu arendamise meetme tutvustus
5. ITS direktiivist 2023/2661 (intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste transpordiliikidega) tulenevad kohustused kohalikele omavalitsusüksustele
6. Muud küsimused
Arutelu ja otsused:
1. Ühistranspordireformi tegevused ja ajakava
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ühistranspordi osakonna juhataja Andres Ruubas tegi ülevaate ühistranspordireformi tegevustest, ajakavast ning takistustest.
Olulisemad käimasolevad tegevused on liinivõrgupiloodi ettevalmistamine Lääne-Harjumaal (taktipõhine rongiliiklus, bussi-rongi tihedam sidumine), Tallinna-Harjumaa ühtse piletisüsteemi loomine, liinivõrgureformi koosloomeüritused, Ühistranspordiseaduse VTK (sh riigi ja KOV rollide ja eri osapoolte vastutuses selguse loomine), säästlike busside hanke ettevalmistus, nõudepõhise ühistranspordi planeerimistarkvara loomine ning Maas x-tee ärianalüüs.
2025. aasta jooksul on kavas edasi minna tihedama ja kiirema rongiliikluse käivitamisega Tallinn-Tartu liinil, samuti uuendada halduslepingud ÜTK-dega (tugifunktsioonide tsentraliseerimine), paika panna liinivõrgureformi täpne tegevuskava ning läbi viia MaaS x-tee arendushange.
Räägiti üksikasjalikumalt ka Tallinna-Harjumaa ühtsest piletisüsteemist. Põhimõte on selline, et teatud piirkonnas saab kasutada ühist piletit kõikides ühistranspordivahendites ning sõidu maksumus ei sõltu ühistranspordiliigist ega ümberistumiste arvust. Uus piletisüsteem ühtlustab lisaks hindadele soodustusi, hinnatsoone ja maksevõimalusi (nt võimaldatakse kaardimakse võimalust).
Otsus: informatsioon võeti teadmiseks.
2. Kohalike teede inventeerimise lõpuleviimine. Teeregistri andmete korrastamine. Sillad ja viaduktid
Transpordiameti (edaspidi TRAM) teevara osakonna juhataja Mehis Leigri ning sama osakonna sillaanalüütik Olari Valter tutvustasid kohalike teede inventeerimist, pöörati erilist tähelepanu KOV-idele kuuluvatele sildadele. Üldine sildade seisukord ning koostöö inventeerimisel jätab soovida. 2025. a alguseks on inventeerimise järgselt korrastatud teeregistris ruumikujud ning esitatud uued andmed 47% Eesti KOV-idest. Parimat koostööd kohalike teede inventeerimisel tegid Lääne ja Põhja-Eesti KOV-id. Üks põhjustest, miks koostöö ei ole sujuv ning tempo on madal, on teede- sh sillaspetsialistide puudus KOV-idel.
Probleemiks on teedevõrgu ja teede kihi (ruumikujude) andmete ajakohastamise operatiivsus. Saab väita, et sildade andmestik KOV-idel üsna hea, kuid vaadatakse üle pigem üldine seisukord, mitte üksikasjalikult tehniline pool. Osad sillad on teeregistrist puudu. Samuti on puudu andmevõrgustikust sildade mõõtmed (laiused jne) ja teised spetsiifilised tehnilised andmed.
Kaitseväe vajadus on kaardistada sildade kandevõimet.
Tõstatati küsimus, kuidas motiveerida KOV-e korrastada teeregistri andmeid. ELVL-lt oodatakse koostööd TRAM-iga selles osas, KOV-id saavad vajadusel küsida tuge TRAM-ist juhul, kui puuduvad vastavad ekspertteadmised. Rõhutati, et andmestik peab olema korrektselt täidetud ka seetõttu, kuna see toetab ka teiste asutuste ja teenistujate igapäevast tegevust (nt kas tuletõrjeauto saab silda kasutada vms).
Mainiti, et tähtis peab olema ka teeomaniku teadmine, millised kommunikatsioonid või teised konstruktsioonid asuvad sildade ümbruses.
Otsus: ELVL ja TRAM konsulteerivad teede ja sildade inverteerimise osas otse ning lepivad kokku kuidas saaks kõige tõhusamini koguda vajalikku infot, vajadusel korraldatakse teemakohtumine. Peale seda saadab TRAM kõikidele KOV-idele kirja koos asjakohaste sildade ja nõutud info tabeliga, mida KOV-idel palutakse tähtajaks täidetult tagasi saata.
3. Kohalike omavalitsuste transpordi ligipääsetavuse meetme tutvustus
Kliimaministeeriumi liikuvuse arengu ja investeeringute osakonna peaspetsialist Inna Nosach tutvustas toestusmeedet KOV-idele ühistranspordi ligipääsetavuse parandamiseks.
Kogueelarve on 2,5 MEUR ning meede on eraldise vormise, kusjuures toetuse määr on 100%. Kui aga projekti maksumus saab olema toetusmäärast rohkem, peab KOV finantseerima ülejäänud osa iseseisvalt. Projekti realiseerimiseks antakse 2 aastat.
Toetusmeede põhineb 2020. a valminud uuringul „Transpordi ja tehiskeskkonna ligipääsetavuse analüüs“ ning selle põhjal tehtud kaardistusel, mille raames kaardistati 767 objekti 54-s KOV-is. Eelarve võimaldab toetada umbes 250 objekti pingerea alusel. Toetatavate objektide hulka kuuluvad ühistranspordipeatused, rongijaamad, ülekäigukohad, ootekojad ning muu vastav taristu (valgustus, äärekivid jne)
Otsus: informatsioon võeti teadmiseks.
4. Kohalike omavalitsuste ja korteriühistutele kortermajade elektrilaadimistaristu arendamise meetme tutvustus
Liikuvuse arengu ja investeeringute osakonna peaspetsialist Ülle Rätsep tutvustas kohalike omavalitsuste ja korteriühistutele kortermajade elektrilaadimistaristu arendamise toetusmeedet. Meetme suurus on 1 MEUR.
Toetuse andmise eesmärk on Eesti transpordisektoris kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamist toetavate elektrisõidukite laadimistaristu loomine. Toetuse andmise tulemusel tekib täiendav elektrisõidukite laadimisvõimekus ning projekti väljundiks on rajatud laadimispunkt.
Taotleda võivad KOV-id ja korteriühistud (edaspidi KÜ), v.a Tallinna ja Tartu linnad. KOV taotluse puhul laadija peab olema avalik, mitte kaugemalt kui 300 m toimiva KÜ kortermajast. KÜ taotluse puhul KÜ otsustab laadija otstarbe iseseisvalt (avalik, pool avalik või era).
KÜ hallatava kortermaja, mille jaoks rajatakse projekti käigus laadimispunktid, kinnistul peab olema minimaalselt kümme parkimiskohta (EhS § 651). KÜ hallatava kortermaja püstitamiseks või oluliseks rekonstrueerimiseks, ehitusloa taotlus või ehitusteatis, on esitatud enne 2021. aasta 10. märtsi. Ühe taotluse raames toetatakse nelja kuni kahekümne laadimispunkti rajamist.
Toetuse osakaal on 60%. Toetuse summale lisatakse käibemaks, kui toetuse saaja ei ole käibemaksukohuslane. Toetus ei sisalda projektijuhtimist, juriidiliste küsimuste lahendamist, katendi ja haljasala taastamistöid, transporti, omanikujärelevalve kulu ja elektriliitumise maksumust.
Hetkel on meede on majasisesel kooskõlastusringil, konsulteeritud on ka ELVL-iga.
Otsus: informatsioon võeti teadmiseks.
5. ITS direktiivist 2023/2661 (intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste transpordiliikidega) tulenevad kohustused kohalikele omavalitsusüksustele
Kliimaministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna digitranspordi valdkonnajuht Enriko Laanemäe tutvustas ITS direktiivist 2023/2661 KOV-idele tulenevad kohustused.
Peamine eesmärk on ümber kujundada Euroopa transpordisüsteem ning muuta liikuvus tõhusaks, ohutuks, arukaks ja säästvaks läbi andmete digitaliseerimise ja nende tõhusa kasutamise. Andmeliigid peavad olema kättesaadavad ning pakkuda reaalajas teavet (liiklusõnnetused vms). Eesmärk on see, kui teel muutuvad teeolud, siis neid andmeid saab kiiresti edastada, et liiklejad saaksid kasutada alternatiivseid marsruute. Teisisõnu olemasolevad andmed peavad muutuma masinloetaval kujul kättesaadavaks.
Direktiivi võetakse võimalikult vähesel määral üle, KOV-id ei pea rakendama uusi ja kalleid lahendusi. Eestil on suuresti kaks varianti direktiivi täitmiseks, milleks on andmete edastamine API vahendusel ning läbi TarkTee portaali sisestusmooduli. Kohaldamisala on TEN-T põhi- ja üldvõrgu maanteed ning linnatranspordisõlmed.
TRAM saab olema pädevaks asutuseks, kellel on õigus teostada järelevalvet ja vastavushindamist nõuete täitmiseks. RIA pakub koostööd andmevaldajatele kasutajatuge andmete kättesaadavaks tegemisel.
Otsus: informatsioon võeti teadmiseks.
6. Muud küsimused
Kliimaministeeriumi liikuvuse arengu ja investeeringute osakonna juhataja Eva Killar teavitas, et ettevõte Jaspers soovib korraldada KOV-idele SUMP-teemalise (sustainable urban mobility plan) koolituse. Et kaasatus oleks suurem, tuleb aeg ja osalemine varakult broneerida ja pakkuda tõlketeenuse võimalust (koolitus toimub inglise keeles). ELVL väljendas huvitatust ürituse korraldamise ja osalemise suhtes.
/allkirjastatud digitaalselt/
Ain Tatter
Koosoleku juhataja
Protokoll edastati osapooltele kooskõlastamiseks 02. aprillil 2025.
Protokolli kohta märkuseid ei laekunud.
Vabariigi Valitsuse ministeeriumite vahelise komisjoni ja ELVL läbirääkimiste delegatsiooni transpordi ja teede töörühma KOOSOLEKU PROTOKOLL
25. september 2024. a
Koosoleku koht: Ministeeriumide ühishoone, Suur-Ameerika 1, Ruumis Kadakas / TEAMS
Koosoleku algus kell 14.00, lõpp kell 15.30
Juhatas: Indrek Gailan, ELVL töörühma esimees, Tallinna Transpordiameti juhataja
Protokollis: Julia Bergstein, Kliimaministeeriumi teede valdkonnajuht.
Osalesid:
ELVL delegatsiooni liikmed:
ELVL töörühma esimees – Indrek Gailan, Tallinna Transpordiameti juhataja, indrek.gailan@tallinnlv.ee
Jaan Tarmak, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti juhataja, jaan.tarmak@tallinnlv.ee
Einar Vallbaum, Viru Nigula vallavanem einar.vallbaum@viru-nigula.ee
Meelis Kukk, Pärnu abilinnapea, meelis.kukk@parnu.ee
Sven Tarto, Nõo valla ehitus- ja majandusosakonna juhataja, sven.tarto@nvv.ee
Indrek Pikk, Saue valla teede spetsialist, indrek.pikk@sauevald.ee
Rein Haak, Tartu linnamajanduse osakonna juhataja, rein.haak@tartu.ee
Aare Rüütel, Saaremaa Vallavolikogu liige, aare@kadunud.ee
Kalle Toomet, ELVL nõunik, kalle.toomet@elvl.ee
Kliimaministeerium:
Julia Bergstein, Teede valdkonna juht
Margus Tähepõld, veonduse ja liikluse valdkonna juht
Eduard Kärstna, teede ja raudteeosakonna peaspetsialist
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium:
Mart Uusjärv, Kohalike omavalitsuste poliitikaosakonna juhataja
Sulev Liivik, Kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja
Andres Ruubas, Ühistranspordi osakonna juhataja
Transpordiamet:
Mehis Leigri, Teevara osakonna juhataja
Siim Vaikmaa, Liiklusjuhtimiskeskuse juhataja
Koosoleku heakskiidetud päevakord:
- Ühistranspordireformi tegevused ja ajakava
- Kohalike omavalitsuste ruumiandmekogude liidestamise võimalused rakendusega Tark Tee
- Arutelu: Ühistranspordi rajakasutuse automaatse järelevalve võimalused ja rakendamine.
Arutelu ja otsused:
Koosoleku alguses informeeris ELVL nõunik Kalle Toomet, et RES 2025-2028 läbirääkimiste tulemusena kohalike teede hoiuks kavandatud maht jäi samaks. ELVL transpordi ja teede töörühma ettepanekud vaadatakse üle ning esitatakse uuendatud ettepanek 2025. aasta kevadel.
1 . Ühistranspordireformi tegevused ja ajakava.
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Ühistranspordi osakonna juhataja Andres Ruubas tegi ülevaate liikuvusreformi tegevustest, ajakavast ja aga ka takistustest selle elluviimisel kavandatud mahus.
2025. aastal oli plaanis tihendada Tallinna Tartu ja Tallinna Narva vahelisi rongiliiklust, siis Tallinn Narva suunal tihendamist ei toimu, samuti ajatatakse järgmisel aastal Lääne-Harju ning Saaremaa piloot, peamiseks põhjuseks on ühistranspordi alarahastamine. 2025 aasta riigieelarve puudujääk ühistranspordile on 47 miljonit eurot.
Ühispileti realiseerimine reisija jaoks Harjumaa ja Tallinna bussiliinidel ning Elroni rongiliinidel seisab hetkel soodustuste (tasuta sõit maakonna liinidel õpilastele ja eakatel, kuid Elronis on nendel sõitjate gruppidel pilet) ühtlustamise taga.
Ühtlustamist veab Põhja-Eesti ÜTK, kuid teeb seda koostöös REM-i, Elroni ja Tallinna linnaga.
Otsus: Informatsioon võeti teadmiseks.
2. Kohalike omavalitsuste ruumiandmekogude liidestamise võimalused rakendusega Tark Tee.
ELVL tõstatas küsimus, kuidas on KOVidel võimalik läbi rakenduse Tark Tee edastada liiklusinfot erinevatele maanteeliikluse navigatsiooni rakendustele, aga samuti saada nende kaudu tee kasutajate poolt edastatud informatsiooni ja andmeid.
Transpordiameti teevara osakonna juhataja Mehis Leigri ja liiklusjuhtimiskeskuse juhataja Siim Vaikmaa informeerisid, et liikluspiirangute ja tee sulgemiste lisamiseks on loodud Tark Tee iseteeninduskeskkond, mis on ette nähtud kasutamiseks lisaks riigiteedele ka kohalike teede osas.
Liiklusseaduse alusel antud määrusega on pandud teeomanikele kohustus esitada liikluspiirangud liiklusinfo rakenduses, milleks ongi TarkTee rakendus.
Rakenduse kasutamise eelduseks on, et KOVi teed on korrektselt kantud teeregistrisse (Tark Tee on liidestatud Teeregistriga). Täna ka mitmed KOVid kasutavad edukalt Tark Tee iseteeninduskeskkonda. Samuti on võimalus andmete sisestamise kohustus panna töövõtjatele/piirangute seadjatele (KOVile jääb siis siiski veel andmete valideerimise kohustus).
Otsus: ELVL eestvedamisel ja koostöös Transpordiametiga informeeritakse KOVe rakenduse Tark Tee kasutamise erinevatest võimalustest.
3. Arutelu: Ühistranspordi rajakasutuse automaatse järelevalve võimalused ja rakendamine.
Tallinna Transpordiameti juhataja, Indrek Gailan informeeris, et Tallinn katsetab pilootprojektina ühistranspordi rajakasutuse seiret nii statsionaarsete kui ka liikuvate kaamerate abi, et tuvastada ühissõidukiraja lubamatu kasutuse ulatust, et seejärel otsustada selle rakendamise vajalikkuse üle.
Kliimaministeeriumi veonduse ja liikluse valdkonna juht Margus Tähepõld informeeris, et ühistranspordiraja lubamatu kasutuse automaatkontrolli ja hoiatustrahvide rakendamise lubamise võimaldamiseks tuleb liiklusseaduse anda KOVile senisest laiemad automaatkontrolli õigused. Sellise muudatuse õigusliku- ja mõjuanalüüsi läbiviimiseks vajab Kliimaministeerium teostatavusanalüüsi st, et milline on süsteemi rakendamise tasuvus praeguse 40-eurose hoiatustrahvi ja kaamerate maksumuse puhul. Või milline oleks selle süsteemi rakendamisel optimaalne trahvisumma. Samuti paigaldavate kaamerate arv ja asukohad
Otsus: Tallinna Transpordiamet informeerib pärast pilootprojektide läbiviimist projekti tulemustest. Selgitab välja võimalikud tekkinud takistused ning realiseerimise otstarbekuse.
/allkirjastatud digitaalselt/
Ain Tatter
Koosoleku juhataja
Protokoll edastati osapooltele kooskõlastamiseks 27. septembril 2024.
Protokolli kohta märkuseid ei laekunud.
ELVL Ruumi, elamumajanduse ja maade töörühma koosoleku
PROTOKOLL
22.04.2025
Asukoht: Suur-Ameerika 1, Tallinn ja MS Teams
Koosoleku algus: 15.00
Koosoleku lõpp: 16.25
Juhatas: Ivan Sergejev, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Koosolekul osales:
Hardi Alliksaar, töörühma esimees
Kalle Toomet, töörühma koordinaator
Tarmo Kivi, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Kaie Küngas, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Ivo Jaanisoo, Kliimaministeerium
Martin Karro (MS Teams)
Protokolli koostas: Helen Madison, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Päevakava:
- ELVL esitatud ettepaneku arutamine: „Investeeringute meetmed tagamaks omavalitsuste investeerimisvõime, mh aitaks kaasa kliimaeesmärkide täitmisele ja võimaldaks rekonstrueerida eelkõige suuremamahulisi objekte jõukohase kaasfinantseerimise komponendiga“ – Ivo Jaanisoo, Tarmo Kivi
- MKM Maa- ja Ruumipoliitika osakonna tegevuste ja prioriteetide tutvustus; katastri hetkeseisust – Ivan Sergejev
- Muud teemad
Arutelu:
1. Tagasiside ELVLi esitatud ettepanekule: Investeeringute meetmed tagamaks omavalitsuste investeerimisvõime, mh aitaks kaasa kliimaeesmärkide täitmisele ja võimaldaks rekonstrueerida eelkõige suuremamahulisi objekte jõukohase kaasfinantseerimise komponendiga
Tarmo Kivi tutvustas edasisi plaane ning kasutada olevaid vahendeid perioodil 2021-2028 rakendatavate meetmete osas (ettekande slaidid lisatud). Peamiselt on lähiaastatel otseselt kohalike omavalitsuste hoonefondi investeeringute tegemiseks kasutada kliimamuutuste leevendamiseks loodud kauplemisskeemide alusel antav toetus – Moderniseerimisfond ja lubatud kvoodikauplemise tulud. Tutvustati voorude avamise indikatiivseid mahtusid ja avamise graafikut.
Ivo Jaanisoo lisas, et seoses Euroopa energiatõhususe direktiiviga tuleb renoveerida aastas 3% valitsusasutuste omandis ja kasutuses olevatest hoonetest vähemalt hoonete energiatõhususe miinimumnõuetele vastavaks. Riik toetab jätkuvalt korterelamute renoveerimist. Läbirääkimised käivad ka sotsiaalse kliimafondi osas, kust võiks tulla vahendeid ka hoonete rekonstrueerimiseks. Sihtgrupp peamiselt need, kellel on oht sattuda energiavaesusesse. Hetkel aga selles osas konkreetne info puudub ja vajab veel läbirääkimist.
Kaudselt KOVidega seotud, aga käimas on ka jäätmereform, st jäätmete liigiti kogumine peab olema korraldatud. Lähikuudel tulemas ka toetusmeede, et jäätmekogumise taristut parandada. Ringmajanduse valdkonnas on veel mitmeid toetusi, mis on küll suunatud peamiselt ettevõtjatele, kuid jagamismajanduse toetamiseks antav toetus võib ka KOVe puudutada.
Otsustati jätkata koostööd ning ELVL esitab informatsiooniks ka teised töörühma koondatud ettepanekud (ettepanekud on leitavad käesoleva protokolli lisas).
2. MKM Maa- ja Ruumipoliitika osakonna tegevuste ja prioriteetide tutvustus; katastri hetkeseisust
Ivan Sergejev tutvustas värskelt maapoliitika ja ruumilise planeerimise osakonna liitmisel loodud Maa- ja Ruumipoliitika osakonna tegevusi ja prioriteete, samuti Maa- ja Ruumiameti hetkeseisu ning nende plaanitavaid tegevusi. Lisaks andis ülevaate katastripidamise hetkeseisust (slaidid lisatud).
Otsustati info teadmiseks võtta.
3. Muud teemad
Ivo Jaanisoo andis ülevaate menetluses olevast ehitusseadustiku muutmise seaduse hetkeseisust.
Ivan Sergejev teatas, et planeerimisseaduse muutmise seaduse eelnõule tagasiside andmise tähtaeg oli 10. aprillil. Tagasisidet laekus palju ning hetkel tegeletakse esitatud ettepanekute kaalumisega.
Lisad:
- Tarmo Kivi slaidid
- Ivan Sergejevi ettekanne maa- ja ruumipoliitika osakonna ja MaRu tegevustest
- Ivan Sergejevi ettekanne katastri seisust
- Ruumi, elamumajanduse ja maade töörühmale laekunud ettepanekud RE 2026 ja RES 2026-2029 läbirääkimisteks
Vabariigi Valitsuse ministeeriumite vahelise komisjoni ja ELVL läbirääkimiste delegatsiooni transpordi ja teede töörühma KOOSOLEKU PROTOKOLL
2.mai 2024. a
Koosoleku koht: Ministeeriumide ühishoone, Suur-Ameerika 1, Ruumis Kadakas / TEAMS
Koosoleku algus kell 15.00, lõpp kell 17.00
Juhatas: Ain Tatter, Kliimaministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja
Protokollis: Julia Bergstein, Kliimaministeeriumi teede valdkonnajuht.
Osalesid:
ELVL delegatsiooni liikmed:
ELVL töörühma esimees – Indrek Gailan, Tallinna Transpordiameti juhataja, indrek.gailan@tallinnlv.ee
Jaan Tarmak, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti juhataja, jaan.tarmak@tallinnlv.ee
Einar Vallbaum, Viru Nigula vallavanem einar.vallbaum@viru-nigula.ee
Meelis Kukk, Pärnu abilinnapea, meelis.kukk@parnu.ee
Sven Tarto, Nõo valla ehitus- ja majandusosakonna juhataja, sven.tarto@nvv.ee
Indrek Pikk, Saue valla teede spetsialist, indrek.pikk@sauevald.ee
Rein Haak, Tartu linnamajanduse osakonna juhataja, rein.haak@tartu.ee
Aare Rüütel, Saaremaa Vallavolikogu liige, aare@kadunud.ee
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium:
Mart Uusjärv, Kohalike omavalitsuste poliitikaosakonna juhataja
Sulev Liivik, Kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja
Andres Ruubas, Ühistranspordi osakonna juhataja
Koosoleku heakskiidetud päevakord:
1. Ülevaade EL toetusmeetmetest teede ja transpordi valdkonnas sh elektri laadimispunktide taristute laiendamiseks
2. Ülevaade kliimaseaduse koostamise protsessist
3. Ülevaade liikuvusreformist
4. Muud:
- Ülevaade EHRi osas uuenduste kohta seoses suuremahuliste teede ja tänavate projektdokumentide menetlemiseks.
- Ülevaade menetluses olevast teehoiuvaldkonna õigusloomest
- Ministeeriumide seisukohad Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekutele
Arutelu ja otsused:
- Ülevaade EL toetusmeetmetest teede ja transpordi valdkonnas sh elektrilaadimispunktide taristute laiendamiseks
- Ülevaade kliimaseaduse koostamise protsessist
Kliimaministeeriumi (edaspidi KLIM) Liikuvuse arengu ja investeeringute osakonna juhataja Eva Killar tutvustas andis ülevaate EL toetusmeetmetest teede ja transpordi valdkonnas sh elektri laadimispunktide taristute laiendamiseks ning kliimaseaduse koostamise protsessist.
Ettekanne lisatud.
Otsus: Informatsioon võeti teadmiseks.
3. Ülevaade liikuvusreformist
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Ühistranspordi osakonna juhataja Andres Ruubas tegi ülevaate liikuvusreformi eesmärkidest ja tegevustest.
Ettekanne lisatud.
Otsus: Informatsioon võeti teadmiseks.
4. Muud:
•Ülevaade EHRi osas uuenduste kohta seoses suuremahuliste teede ja tänavate projektdokumentide menetlemiseks.
Suuremahuliste projektide probleem on lahendatud EHRi üle viimisel uude pilvearhitektuuri. Üksiku ülisuure projekti puhul tasub meie klienditoele ette teada anda, et Riigipilves lisataks EHRi serveritele lisamälu/protsessoreid. See võtab aega maksimaalselt 1-2 tööpäeva. „Igaks juhuks“ ülisuurtele projektidele dimensioneerimine oleks ebamõistlik kulu maksumaksjale.
30. aprilli õhtul toimub tarne, millega muuhulgas võimaldatakse ehitise kasutusotstarbeks valida taas teid ja tänavaid (seni kasutatud valdavalt „Muu rajatis“), see klassifikaator oli vahepeal „kinni keeratud“.
Mis puutub suuremahuliste teede ja rajatiste informatsiooni sisestamise mugavuse tõstmisse, siis see toimub järkjärguliselt. Suuremad muudatused (näiteks geoalusega andmestiku sisestamine) tulevad kasutusele käesoleva aasta lõpu/uue aasta alguse poole koos võrgurajatiste andmebaasi käiku laskmisega.
•Ülevaade menetluses olevast teehoiuvaldkonna õigusloomest
Majandus- ja taristuministri 3. augusti 2015. a määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ muudatus läbis EISis märtsi kuus kooskõlastusringi.
Peamisteks muudatusteks on keskkonnasäästlikumaid tee ehitusmaterjale kasutamise ning väiksema CO2 heitega tehnoloogiate rakendamise võimaldamine, näiteks lubatakse toota kuumade asfaltsegude asemel soojasid asfaltsegusid. Samuti võimaldatakse kasutada teetöödel alternatiivseid lähtematerjale ja sideaineid (eelkõige ligniin, klaas jne) tingimusel, et on tagatud nõuded tee kasutusajale, püsivusele ja ohutusele. Lisaks suunab määrus võimaluse korral hoiduma materjalide eemaldamisest ja väljavahetamisest ning eelistama materjalide parendamist objektil.
Laekunud tagasiside on läbitöötamisel. Seejärel teavitatakse Euroopa Komisjoni eelnõu muudatustest. Teavituse ooteaeg on 3 kuud. Kui olulist tagasisidet ei tule, siis eeldatavasti septembris-oktoobris saab eelnõu vastu võetud.
•Ministeeriumide seisukohad Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekutele
Tutvustati ministeeriumide seisukohti ELVL laekunud ettepanekuetele (lisatud)
/allkirjastatud digitaalselt/
Ain Tatter
Koosoleku juhataja
Protokoll edastati osapooltele kooskõlastamiseks 9.mail 2024.
Protokolli kohta märkuseid ei laekunud.
Transpordi töörühma KOOSOLEKU PROTOKOLL 16.01.2024
Koosoleku koht; ELVL büroo , Lõkke tn 4, suur saal
Koosoleku algus kell 10.00, lõpp 12.05
Juhatas: Kalle Toomet ELVL nõunik, töörühma koordinaator
Osalejad:
Töörühma liikmed :
Kert Karus, Rakvere abilinnapea;
Jaan Tarmak, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti juhataja;
Indrek Pikk, Saue valla teede spetsialist;
Mikk Järv, Kanepi vallavanem;
Einar Vallbaum, Viru Nigula vallavanem; /Osales Teams vahendusel/
Indrek Gailan – Tallinna Transpordiameti juhataja; /Osales Teams vahendusel/
Rein Haak, Tartu linnamajanduse osakonna juhataja; /Osales Teams vahendusel/
Aare Rüütel, Saaremaa Vallavolikogu liige; /Osales Teams vahendusel/
Kutsutud esinejad:
Kliimaministeerium
Julia Bergstein
Transpordiamet
Tavi Tõns
Enefit Green
Robert Kutsar; Tanel Lillesaar
Päevakord
- ELVL transpordi ja teede töörühma isikkooseisu muudatused, töörühmale uue esimehe valimine - ELVL nõunik Kalle Toomet
- Ülevaade muudatustest teede projekteerimise normide kehtestamisest (jõustunud 25.11.2023) - Kliimaministeerium Julia Bergstein, teede valdkonnajuht
- Ülevaade „Riigiteede teehoiukava 2024-2027“ uuendustest- Kliimaministeerium Julia Bergstein, teede valdkonnajuht
- E -veoseleht – Transpordiamet Taavi Tõns, teede projekteerimise ekspert
- Tänavavalgustuse lahendused kohalikele omavalitsustele -Enefit Connect OÜ Robert Kutsar
- Muud küsimused
- Ettepanekud RES läbirääkimisteks (Tähtaeg 19.01.2024)
Arutelud ja otsused:
- ELVL transpordi ja teede töörühma isikkooseisu muudatused, töörühmale uue esimehe valimine
Koosoleku juhataja Kalle Toomet andis ülevaate töörühma liikmete muudatustest, märkidas, et vastavalt ELVL volikogu otsusele senine töörühma esimees Andres Harjo ei ole enam töörühma liige ja sellest tulenevalt puudub hetkel töörühmal esimees. Uue esimehe valimiseks toimus arutelu. Töörühma liige Rein Haak tegi ettepaneku seada ülesse Indrek Gailan kandidatuur. Indrek nõustus olla kandidaat juhataja ametikohale tingimusel v, valida esimees üheks aastaks. Toimus hääletamine. Indrek Gailan poolt hääletasid kõik töörühma liikmed
Otsus: nimetada 2024 aastaks transpordi ja teede töörühma esimeheks Indrek Gailan
- Ülevaade muudatustest teede projekteerimise normide kehtestamisest (jõustunud 25.11.2023)
Kliimaministeeriumist (edaspidi KLIM) teede valdkonnajuht Julia Bergstein andis ülevaate 25.11.2023 aastast kehtestatud määrusest ehk uutest projekteerimisnormidest. Määruse kehtib asulavaälistele teedele ja kohalduvad täies mahus uute teede rajamisele. Oma ettekandes osundas J. Bergstein olulisematele muudatustele milleks on:
- Kaotati ära maantee klassid ja erinevad lähtetasemed.
- Tee parameetrid sõltuvad liiklussagedusest, projektkiirusest, tee funktsioonist või nende parameetrite kombinatsioonist, nt Rannamõisa tee
- Rohkem tähelepanu tee ja selle elementide kasutuseale.
- Vajaduspõhine liikluse prognoos. Metoodika ei ole määratud.
- Mõju keskkonnale (§ 1 lg 4, § 38 lg 1 p 6, liikluse rahustamine § 56)
- Kergliiklusteed § 46 - § 50
Toimus arutelu.
Otsus: informatsioon võeti teadmiseks.
- Ülevaade „Riigiteede teehoiukava 2024-2027“( kinnitamata) uuendustest
Julia Bergstein tutvustas kooskõlastusringi läbinud Riigiteede teehoiukava 2024-2027 uuendustest. Ettekandja tõi välja rahastamise kitsaskohad. Kahjuks peab märkima, et rahalisi vahendeid ei jätku nii kohalikele kui ka riigiteedele.
Teehoiu rahastamise osas märkis ettekandja, et 2024 aasta on planeeritavad kulusid teedevõrgu säilitamiseks 93,4 milj. € ja arendamiseks 59,5 milj.€ (ettekanne lisatud protokollile) . Aastaks 2027 rahalisi vahendeid oluliselt juurde ei lisandu.
Toimus arutelu,
Otsus: informatsioon võeti teadmiseks.
- E -veoseleht
Ülevaate e-veoselehe hetkeseisust esitas Transpordiameti teede projekteerimise ekspert Taavi Tõns. T. Tõns tõi välja, et alates 01.01.24 väljakuulutatavates hangetes on puistematerjali vedudel transpordiametil e-veoseleht rakendamine kohustuslik. Samuti tõi esile eFIT (elektrooniline kaubaveoteema) määrus, samuti rõhutas, et 2026. aasta juunis peavad kõik ELi ametiasutused aktsepteerima elektroonilisi veoandmeid. Toimus arutelu.
Otsus: informatsioon võeti teadmiseks.
- Tänavavalgustuse lahendused kohalikele omavalitsustele
Enefit Green esindajad Tanel Lillesaar ja Robert Kutsar tutvustasid ettevõtte Enefit Greeni (edaspidi EG) tegevus valdkondi ja ka partnereid, kellele teenuseid osutatakse. EG on energiapartneriks rohepöörde elluviimisel. Üheks EG eesmärgiks on osutada KOVidele abiteenust tänavavalgustusteenuse osutamiseks. Lisaks on eesmärgiks võetud ka bussipeatuste valgustamine . Ettekandjad märkisid, et enamik omavalitsusi ei suuda täita täna endale püstitatud arengukavade eesmärke tänavavalgustuse osas. EG pakub omaltpoolt täislahendusteenust sh valgustustite projekteerimist, paigaldamist, juhtimissüsteeme loomist. Samuti teostatakse hooldust ja eemaldatakse rikked. Tänaseks on lepinguid sõlmitud 11 omavalitsusega.
Toimus arutelu
Otsus: informatsioon võeti teadmiseks. Lisaks leiti, et koostöö ja infovahetus EG ja ELVL vahel võiks jätkuda. Soovitati, et EG jagaks oma tegevustest infot ka maakondlikes omavalitsus liitudes. Samuti leidis toetust, et võimalusel korraldada ühiseid info ja koolituspäevasid kohalikele omavalitsustele. Lisaks tänavavalgustusele leida parimaid praktikaid elektri laadimispunktide paigaldamisteks, pakkudes välja terviklikke laadimislahendusi.
- Muud küsimused
ELVL nõunik K.Toomet informeeris komisjoni liikmeid, et juba 19 .jaanuariks ootab ELVL omavalitsustelt ettepanekuid RES läbirääkimisteks. Esitatud ettepanekud vaadatakse üle töörühma poolt ja koondatakse ühtseks valdkondlikuks ettepanekuks.
Koosolek lõppes.
Vabariigi Valitsuse ministeeriumite vahelise komisjoni ja ELVL läbirääkimiste delegatsiooni transpordi ja teede töörühma KOOSOLEKU PROTOKOLL
6.september 2023. a
Koosoleku koht: Ministeeriumide ühishoone, Suur-Ameerika 1, Ruumis Saar
Koosoleku algus kell 10.00, lõpp kell 12.00
Juhatas: Ain Tatter, Kliimaministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja
Protokollis: Julia Bergstein, Kliimaministeeriumi teede valdkonnajuht.
Osalejad:
ELVL delegatsiooni liikmed:
Andres Harjo, endine Tallinna Transpordiameti juhataja, andres.harjo@tallinnlv.ee
Janne Teder asendab Jaan Tarmakut, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti juhataja, jaan.tarmak@tallinnlv.ee
Einar Vallbaum, Viru Nigula vallavanem einar.vallbaum@viru-nigula.ee
Indrek Pikk, Saue valla teede spetsialist, indrek.pikk@sauevald.ee
Rein Haak, Tartu linnamajanduse osakonna juhataja, rein.haak@tartu.ee
Aare Rüütel, Saaremaa Vallavolikogu liige, aare@kadunud.ee
Kalle Toomet – ELVL nõunik, kalle.toomet@elvl.ee
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Mart Uusjärv, Kohalike omavalitsuste poliitikaosakonna juhataja
Sulev Liivik, Kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja
Andres Ruubas, Ühistranspordi osakonna juhataja
Koosoleku heakskiidetud päevakord:
1. Teede ja transpordi valitsemisala ja töörühma töö muudatused seoses ministeeriumide reorganiseerimisega.
2. ELVL läbirääkimiste delegatsiooni esitatud ettepanekute ja seisukohtade ülevaatus/ajakohastamine.
3. Ülevaade menetluses olevast õigusloomest.
Arutelu ja otsused:
-
Teede ja transpordi valitsemisala ja töörühma töö muudatused seoses ministeeriumide reorganiseerimisega.
Kliimaministeerium (edaspidi KLIM) teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter andis ülevaate muutustest seoses ministeeriumide reorganiseerimisega.
Kuna transpordi valdkond liikus MKMist KLIMi siis koordineerib teede ja transpordi töörühma tegevust alates juulist 2023.a Kliimaministeerium. Ühistranspordi korraldamine liiklus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (edaspidi RePõm) valitsemisalasse, kuid tagamaks transpordi ja liikuvuse teemade terviklik käsitlemine toimuvad ühistransporditeemalised läbirääkimised endiselt teede ja transpordi töörühmas, kuid edaspidi koostöös RePõMga.
RePõM ühistranspordi osakonna juhataja Andres Ruubas andis ülevaate ühistranspordi hetkeseisust:
RePõm-i liikus alates 1.07.23 siseriiklik ühistranspordi valdkond. Ühistranspordi osakonna ülesandeks on nii siseriikliku ühistranspordipoliitika kujundamine kui ka selle praktiline ellu rakendamine. Lisaks liikus REPõm-i raudteel sõitjateveo korraldamine.
RePõm-i peamine tegevus on hetkel seotud eelarve läbirääkimistega, et tagada piisav rahastus 2023 aastaks (puudujääk 18 mln €) ja järgmiseks aastaks (ca 30 mln €). Samuti on töös piletihinna kehtestamine tööealistele bussi reisijatele 11 maakonnas, kus on hetkel tasuta maakondlik bussiliiklus. Samuti oleme taotlemas vahendeid liikuvusreformi läbiviimiseks, mis hõlmab nii multimodaalse liikuvuse analüüsi ja liikuvuse sõlmede arendamist, nõudepõhise transpordi käivitamist ja muid säästva liikumisega seotud projekte.
Otsus: Informatsioon võeti teadmiseks.
-
ELVL läbirääkimiste delegatsiooni esitatud ettepanekute ja seisukohtade ülevaatus/ajakohastamine.
ELVL esitas kevadel RES 2024-2027 läbirääkimiste protsessis transpordi ja teede töörühma 13. ettepanekut. KLIM teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter esitas ettepanekutele KLIM ja RePõm täiendatud seisukohad ja selgitused (seisukohtade tabel lisatud).
Otsus: Informatsioon võeti teadmiseks. Osade ettepanekute puhul läbirääkimised jätkuvad.
-
Ülevaade menetluses olevast õigusloomest.
KLIM teede valdkonnajuht Julia Bergstein andis ülevaate menetluses olevatest õigusaktidest:
-
Määruse "Teede projekteerimisnormid" eelnõu läbis EL teavitusringi, mille käigus märkuseid ei laekunud. Eelnõu on KLIM sisemisel kooskõlastusringil. Määruse eeldatav jõustumise aeg on september 2023.
-
20.09.2022 teede ja transpordi töörühmas informeeris MKM, et Vabariigi Valitsus on 31. märtsi 2022. a. kabinetiarutelul teinud otsuse välja töötada õiguslikud lahendused, mille kohaselt antakse Rail Balticu raudtee ristumiskohtadesse rajatavad kohalike teede viaduktid ehituse valmimise järel üle Transpordiametile koos perioodilise remondiinvesteeringu kohustusega, jättes rutiinse (sh talvise) tee korrashoiu kohustuse viadukti ühendava tee omanikule. Rail Balticu projekti raames ehitatavad kohaliku teedevõrguga seotud juurdepääsuteed anda üle kohaliku omavalitsuse üksustele, kui neil teedel ei esine riigiteeks määramise tunnuseid.
Ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu on nüüdseks väljatöötatud. Täpsustamisel on veel mõjuanalüüs. Seejärel edastatakse eelnõu uuesti eelnõude infosüsteemi kooskõlastusringile asjaomaste asutustega. Eeldatavalt septembri lõpus, oktoobri alguses.
Lisaks riiklikult olulise transporditaristu toimimise tagamiseks rajatud tee või selle osa omandi ja haldamise regulatsioonile täpsustatakse eelnõus termini „riigitee" sisu, et viia see kooskõlla halduspraktikaga ning kehtestatakse riigiteeks määramise kriteeriumid.
ELVL nõunik Kalle Toomet andis ülevaate Linnatänavate standardi EVS 843 hetkeseisust:
Eesmärk on kaasajastada standardit tulenevalt keskkonnakaitseliste ja teiste strateegiliste dokumentide uuendamisest, lähtudes eri liiklejagruppide ja ligipääsetavuse sh piiratud liikumisvõimega liiklejate vajadustest. Koostatud on uue standardi lähteülesanne, mis eelkõige tugineb transpordipoliitika prioriteetidest liikuvuse arendamisel ning määratledes, et uuendatud standard peab olema võimalikult kasutajasõbralik ning tagama jalg- ja rattateede ohutuse tänavaruumis. Algatamisel on täiendava alusuuringu koostamine, mille eesmärgiks on luua teaduspõhine kontseptsioon kvaliteetsest ning tervise- ja keskkonnaeesmärke toetavast tänavaruumist koos nägemusega selle targast ja avatud elluviimisest. Uuringu tulemustest saab lisaks seni komitee juhtrühma poolt väljatöötatud lähteülesandele täiendava sisend standardile jt ruumiloomet juhtivatele dokumentidele ning tegevustele.
Kuni uuringu ja uue standardi heakskiitmiseni on komiteel ettepanek pikendatakse EVS 843:2016 kehtivusaega veel kahe aasta võrra.
Otsus:
Informatsioon võeti teadmiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/
Ain Tatter
Koosoleku juhataja
Protokoll edastati osapooltele kooskõlastamiseks 7.septembril 2023.
Protokolli kohta märkuseid ei laekunud.
Transpordi ja teede töörühma ettepanekud
|
nr |
Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused |
Ministeeriumi seisukoht |
Töörühma kokkulepe, eriarvamused |
|
Prioriteedid: |
|||
|
|
Teede rahastamise suurendamine - 45,5 mln kohalike teede hoiu toetus + 12 mln juhtumipõhise toetuse katteks. Suurendada kohalike teede hoiuks ja tänavavalgustuse teenuse osutamiseks eraldavate vahendite mahtu 2024. aastal vähemalt omavalitsusliitude läbirääkimiste delegatsiooni 2022.a taotluse tasemeni, st 45,5 miljoni euroni ning jätkata juhtumipõhise toetuse maksmist. Puudujääv osa 28,2 mln. Toetus võiks olla tulubaasi osa. Arvestuslik tulumaksumäära tõus funktsiooni üleandmisel tulubaasi 0,42%, sh täiendava vajaduse katteks omavalitsustele eraldatava tulumaksumäära tõus 0,21%. Kohalikud teed moodustavad Eesti teedest 40,6%. Kriisi-eelsel 2008. aastal eraldati kohalike teede hoiuks riigieelarvest 40 456 074 eurot, mida järgnevatel aastatel vähendati oluliselt. 2021. aastal juhtumipõhist toetust KOV-idele ei eraldatud, küll aga eraldati Vabariigi Valitsuse 15.1.2021 korraldusega nr 11 „2021. aasta riigieelarve täiendav liigendamine" täiendavat investeeringutoetust transporti 34 779 067 eurot, sh Tallinna linnale Jõe ja Pronksi tn rekonstrueerimiseks 1 050 000 eurot. Juhtumipõhise toetuse eraldamisel edaspidi arvestada ka liiklusohutuse parandamise eesmärgil eraldatava toetusega teeületuskohtade ohutumaks muutmiseks vastavalt liiklusohutusprogrammi 2016–2025 elluviimiskavale. Arvestades Tallinna linna territooriumil kavandatavate suuremahuliste tee-ehitus töödega, nagu lennujaama laiendus, Rail Baltic ja bussiterminali ehitus, Tallinna väike ringtee (Delta ühendustee), Peterburi mnt rekonstrueerimine, suurenevad oluliselt Tallinna linna läbivad liiklusvood, mille tagajärjel on vajadus suurendada teehoiukulusid teede seisundi tagamiseks. Tänavavalgustuse teenuse osutamine on riiklike õigusaktide alusel kohalikele omavalitsustele pandud kohustus, mis on tee seisundinõuete täitmiseks osutatav teenus. Majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määruse nr 92 „Tee seisundinõuded" § 6 lg 1 punkt 10 kohaselt peab paigaldatud valgustus pimeda ajal põlema. Tee omanik võib valgustust vähendada või välja lülitada, kui ta on täitnud tingimused ohutuks liiklemiseks. Määrus kehtestab nõuded teede seisundile, hooldusele ja valgustamisele pannes eeltoodud kohustused tee omanikele, ehk omavalitsustele. Teel asuvate rajatiste ja tehnovõrkude seisundinõuete täitmise eest vastutab nende omanik. |
Vastavalt RES 2023-2026 on kohalike teede hoiuks kavas eraldada valemipõhist toetust igal aastal 29,3 mln eurot. 2022. aastal eraldati juhtumipõhist toetust 7 mln eurot. 2023. aastaks juhtumipõhist toetust riigi eelarves ette ei nähtud. Kohalike teede hoiu rahastamise suurendamise ja juhtumispõhise toetuse eraldamise lisataotlus esitatakse riigi eelarvestrateegia 2024–2027 koostamise käigus kevadel 2023. Kohalike teede hoiu rahastamise ja juhtumipõhise toetuse eraldamise otsused tehakse riigi eelarvestrateegia 2024–2027 läbirääkimiste käigus 2023. aasta septembris. Toetame kohalike teede teehoiutoetuse üleviimist tulubaasi. Täpne tulumaksuosa suurus selgub arvutuste tulemusel. Palume käsitleda seda Rahanduse töörühmas. |
Läbirääkimised jätkuvad. RES 2024-2027 koostamise protsessis ministeeriumitelt lisataotlusi vastu ei võetud. RES läbirääkimised toimuvad vaid kokkuhoiumeetmete ja valitsuse tegevusprogrammi tegevuste täitmise osas. KOV teehoiu rahastamine üle viia Rahanduse töörühma. Ajakohastatud 06.septembril 2023.a. ELVL ja KLIM seisukohad jäävad samaks |
|
Täiendavad ettepanekud: |
|||
|
|
Taastada juhtumipõhine toetus. Juhtumipõhine toetus taastada ja suurendada vastavalt inflatsioonile, seega taotlus kokku 12 mln eurot. Toetusfondi ja juhtumipõhiseid toetusi suurendada kõiki 2024. a vähemalt 2022. a inflatsiooni määras ja edasi samuti viimase teada oleva inflatsiooni määras. Juhtumipõhist toetust KOV-idele 2022 ei eraldatud, Juhtumipõhise toetuse eraldamisel edaspidi arvestada ka liiklusohutuse parandamise eesmärgil eraldatava toetusega teeületuskohtade ohutumaks muutmiseks vastavalt liiklusohutusprogrammi 2016–2025 elluviimiskavale. |
Kohalike teede hoiu rahastamise suurendamise ja juhtumispõhise toetuse eraldamise lisataotlus esitatakse riigi eelarvestrateegia 2024–2027 koostamise käigus kevadel 2023. Kohalike teede hoiu rahastamise ja juhtumipõhise toetuse eraldamise otsused tehakse riigi eelarvestrateegia 2024–2027 läbirääkimiste käigus 2023. aasta septembris. |
Läbirääkimised jätkuvad. Ajakohastatud 06.septembril 2023.a. RES 2024-2027 koostamise protsessi lisataotlusi ei menetleta. |
|
|
Kapitalimahukate elutähtsate taristurajatiste (sillad, mitmetasandilised liiklussõlmed jne) rajamise mudeli väljatöötamine. Sellised objektid vajavad keskvalitsuse (kaas)rahastust või omandisuhet nende rajamisel, rekonstrueerimisel ja haldamisel. Pole ju mõeldav, et näiteks 400 meetrist silda saab ehitada ja majandada sama rahastusega nagu 400 meetri pikkust tee- ehk tänavalõiku. |
RES 2024-2027 lisataotluse koostamise raames teeme ettepaneku sildade ja viaduktide juhtumipõhiseks toetamiseks sh täiendada majandus- ja taristuministri määruse nr 53 „Kohaliku tee ehitamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse andmise põhimõtteid" toetuse andmise eesmärke sildade ja viaduktide rekonstrueerimisega. |
Läbirääkimised jätkuvad. Ajakohastatud 06.septembril 2023.a. RES 2024-2027 koostamise protsessi lisataotlusi ei menetleta. |
|
|
Sõidusoodustuse andmine kohaliku omavalitsuse otsustada, ühistranspordiseaduse muudatus. Täpsemad andmed sõidusoodustuste mahu kohta puuduvad, kuid hinnanguliselt võib see summa riigis olla ca 5 miljonit eurot. Toetus võiks olla tulubaasi osa. Arvestuslik tulumaksumäära tõus funktsiooni üleandmisel tulubaasi +0,04%. |
Tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lõikest 1 on iga KOVi pädevuses korraldada oma territooriumil ühistransporti, tegemist on KOV tuumikpädevusega. KOVi ülesandeid ühistranspordi kavandamisel ja korraldamise täpsustab eriseadusena ÜTS, mille § 13 on loetletud KOVI ülesanded oma haldusterritooriumil, muu hulgas kehtestab ta valla- ja linnaliinide avaliku liiniveo sõidukilomeetri tariifid või sõidupiletihinnad. Seega põhjendatud on, et KOV ise kehtestab ka sõidusoodustused enda territooriumil korraldatavatel liinidel. ÜTS § 13 lõike 1 punkti 10 kohaselt hüvitab omavalitsusorgan tema kehtestatud sõidusoodustused. Eelnõuga tehtava muudatuse tulemusena nähaksegi ette, et tegemist on täielikult KOV pädevuses oleva küsimusega, mille üle otsustatakse ühistranspordi korraldamise ülesande täitmise raames ja arvestades KOVi eelarvevahendeid. Kommertsliiniveol, millel puhul liiniloa andjaks on valla- või linnavalitsus või tema volitatud valla või linna ametiasutus või piirkondlik ühistranspordikeskus, võib vedajale panna avaliku teenindamise kohustuse valla- või linnavolikogu, kes ka otsustab hüvitamise kohustusega kaasnevad küsimused. Arusaamatuks jääb ÜTS-i muudatusele osundav 5 milj. euro põhjendatus, kui kõnealuse ÜTS § 34 kohaste sõidusoodustuste hüvitamise kulu kommertskaugliinide vedajatele kokku on suurusjärgus 0,5 milj. eurot. |
Eriarvamusel. Ajakohastatud 06.septembril 2023.a. RePõm: ELVL märkus puudutab eelnõu esimest, minister Sikkuti allkirjastatud versiooni. Minister Michali allkirjastatud EIS-i versioonis on kõnealust sõidusoodustuste käsitlust muudetud ning sellele on ELVL esitanud ettepanekud kirjaga 21.06.2023 nr 5-1/197-1, millele RePõm vastab eelnõu menetluse järgnevas etapis eelnõu kooskõlastustabelis |
|
|
Suunata ühistranspordis saadav piletitulu maakondlikele ÜTK-dele. ÜTK peab jääma võimalus saadud piletitulu kasutamiseks kohapeal. Kogu piletitulu 5 mln eurot. (võimalik 26 mln eurot) aastas Riigipoolne ebavõrdne kohtlemine oleks ületatav, kui riigieelarvest rahastatakse avalikku liinivedu kõigis Eesti maakondades samadel alustel. Juhul, kui mõnes maakonnas otsustatakse vastava ühistranspordikeskuste liikmete poolt kehtestada tasuline bussisõit, tuleks näha ette laekuva piletitulu kasutamise võimalus, täiendavalt riigi poolt makstavale toetusele, selles maakonnas avaliku bussiveoteenuse ja taristu arendamiseks. |
Ühistranspordist saadav piletitulu on ettenähtud halduslepinguga määratletud kohustuste, sh riigile hankelepingutega võetud kohustuste täitmiseks. ÜTK-de lisavajaduste kohta tuleb TRAM-le esitada motiveeritud taotlus, mida menetletakse RES-i protsessi raames. Ei toeta ettepanekut. |
Eriarvamusel. Ajakohastatud 06.septembril 2023.a. RePõm : Seisukoht jääb samaks. Edaspidi tuleb ÜTK-de lisavajaduste kohta motiveeritud taotlus esitada RePõmile, mida menetletakse RES-i protsessi raames. |
|
|
Millised on riigi lahendused olukorras kui ühistranspordi kasutajate osakaal tõuseb. Kas ühistranspordi katteallikad selleks väljakutseks on piisavad? |
Kehtivas RES-s maakondliku bussiühistranspordi korraldamiseks ettenähtud vahendid on ebapiisavad arvestades eelkõige hankelepingutega riigile juba võetud kohustusi. Uus Vabariigi Valitsus ja Riigikogu otsustavad nii katteallikate kui vajadusel ka vastavalt ühistransporditeenuse osutamise korralduspõhimõtete muudatuste üle. |
Infopunkt |
|
|
Nõudepõhine transport ja selle rakendamisega seonduv. Millised tegevused on nõudepõhise transpordi rakendamisega töös ja mis on suuremad kitsaskohad? |
Nõudepõhist ühistransporti hakatakse esmalt katsetama Saaremaal, mille kohta on Transpordiamet koostöös kohaliku omavalitsusega välja töötanud esialgsed nõudepõhiste- ja põhiliinide koostoime põhimõtted, mida oleks võimalik hakata ellu viima 2023. aasta teisest poolaastast. Teiste maakondade liinivõrgu võimaliku ülesehituse kohta on tehtud esialgsed liinivõrkude modelleerimised ja sõltuvalt Saaremaa nõudepõhise ühistranspordi käivitamise tulemustest ning kogemustest saaks sama põhimõttega ühistransporditeenust laiendada üle-eestiliselt. Kiire ja laialdane üleminek nõudepõhisele ühistranspordile pole üleriigiliselt aga võimalik, sest reisijateveoks on sõlmitud kümneid, erineva kestvusega avaliku teenindamise lepinguid. Lisaks on vedajad võtnud pikaajalisi rahalisi kohustusi ehk soetanud veeremi, mis on mõeldud praeguse liinivõrgu teenindamiseks. Katseprojekti rakendamine Saaremaal eeldab esialgsetel hinnangutel lisaks senisele riigieelarvelisele toetusele liinivõrgu toimimiseks veel täiendavalt ca 100 000 eurot aastas. Kitsaskohad selguvad projekti rakendamise käigus. |
Kokkulepe. Ajakohastatud 06.septembril 2023.a. RePõm: Töö käigus on turu-uuringuga selgunud, et nõudepõhise transpordi tellimise digitaalset lahendust ei ole turul olemas. Selle lahenduse väljatöötamise tellimine on selgitamisel. Seetõttu korrigeeritakse vastavalt ka Saaremaa katseprojekti rakendust ja selle ulatust. |
|
|
Vabariigi Valitsuse 10.12.2020 korraldusega nr 439 kinnitatud „Riigiteede teehoiukava 2021–2030" meetme „Säästlikumaid liikumisviise soodustava taristu rajamine" Fiskaalne mõju: 3 mln eurot aastas Tänane meetme eesmärk on riigiteede taristu kvaliteedi tõstmine katmata KOV teedevõrku, millel puudub seos riigiteedega. Samas peaks olema meede kavandatud ka kohalikule teedevõrgule, kui sellega luuakse juurdepääs üleriiklikele transpordiühendustele (linnades maakonnaliinide või kaugliinide peatuste väljaehitamine, rongipeatuste integreerimine linna transpordivõrku, pargi ja reisi parklate väljaehitamine riigimaanteede jätkuna jne). |
Perioodi 2021-2027 ERF vahendeid on antud teema katmiseks broneeritud summas 96 Meuri. See jaguneb omakorda kolmeks suuremaks blokiks: 1)40 Meurot trammiteede arendamiseks Tallinnas 2)36 Meurot Tallinnas, Tartus ja Pärnus rattateede arendamiseks 3)4 Meurot Tallinna, Tartu ja Pärnu linnaümbrustes kergliikluse/rattateede arendamiseks 4)16 Meurot Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondades erinevate ühitranspordi sõlmede ja rattatunnelite arendamiseks Kõikidele summadele lisandub KOV omapanus vähemalt 30%. Antud rahastuse mõte on toetada suurima mõjuga piirkondades (suurtes linnades, kus CO2 vähendamise potentsiaal suurim) roheliste liikumisviiside eelisarendust. Arendada välja linnades rattateede võrgustikud ohutuks liiklemiseks. 40 Mln Trammiteede ja 36 Mln Rattateede määrus plaanis kehtestada I PA 2023. Eelmisel aasta alguses oli avatud RRFi taotlusvoor, mille raames eraldati 5m€ jalgratta- või jalgteede investeeringuteks väljaspool Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondi https://rtk.ee/kohaliku-omavalitsuse-investeeringud-jalgratta-voi-jalgteedesse-rrf . Analoogseteks investeeringuteks on edaspidi veel jagamisel 20m€ Ühtekuuluvusfondi toetusi. Selle meetme tingimusi hetkel veel valmistatakse ette, aga põhimõtteliselt on tegemist samasuguse meetmega, mille raames korraldame ilmselt 2 taotlusvooru (ühe selle aasta lõpus ja teise järgmisel aastal). Lisaks on perioodi 2021-2027 ERF meetme „Ida-Viru linnapiirkondade arendamine" raames (kogumaht 23,5m€) Ida-Viru linnapiirkondadel võimalik saada toetust säästva liikuvuse taristu arendamiseks, juhul kui need tegevused on linnapiirkonna tegevuskavas nende endi poolt prioriteetseks määratud. Tegevuskavade koostamise soovib RM käivitada lähiajal. |
Kokkulepe. Ajakohastatud 06.septembril 2023.a. KLIM: "Toetuse andmise ja kasutamise tingimused Tallinna, Tartu ja Pärnu linna säästva liikuvuskeskkonna edendamiseks perioodil 2021–2027" kinnitati 22.augustil 2023 ning jõustus 25.augustil 2023.a Määrusega reguleeritakse toetuse andmise tingimused trammiteede arenduseks Tallinnas, Tallinna, Tartu ja Pärnu rattateede arendamiseks ning Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondade ühistranspordisõlmede ja rattatunnelite arenduseks. https://www.riigiteataja.ee/akt/122082023001 Toetuse andmise tingimused (4 Meurot) Tallinna, Tartu ja Pärnu linnaümbrustes kergliikluse/rattateede arendamiseks on väljatöötamisel. Lisaks on perioodi 2021-2027 ERF meetme „Ida-Viru linnapiirkondade arendamine" raames (kogumaht 23,5 mln eurot) Ida-Viru linnapiirkondadel võimalik saada toetust teiste tegevuste hulgas säästva liikuvuse taristu arendamiseks, juhul kui need tegevused on linnapiirkonna tegevuskavasse nende endi poolt prioriteetsena valitud. Lisaks on perioodi 2021-2027 ERF meetme „Ida-Viru linnapiirkondade arendamine" raames (kogumaht 23,5 mln eurot) Ida-Viru linnapiirkondadel võimalik saada toetust teiste tegevuste hulgas säästva liikuvuse taristu arendamiseks, juhul kui need tegevused on linnapiirkonna tegevuskavasse nende endi poolt prioriteetsena valitud. Voorud tegevuskavade koostamiseks projektiettepanekute esitamiseks on avatud. Narva linnapiirkonna vooru tähtaeg on 31.10.2023. Sillamäe ja Kohtla-Järve/Jõhvi linnapiirkondade voorude tähtaeg on 30.11.2023. Lisaks on avatud Ida-Virumaa linnapiirkondade ühine digi- ja rohelahenduste voor summas 2,4 mln eurot ja tähtajaga 05.01.2024, mis võimaldab esitada projektiideid näiteks uuenduslike liikuvuslahenduste kasutusele võtmiseks. Projektiettepanekute hindamise viivad läbi piirkondlikud komisjonid. Tegevuskavade kinnitamine toimub eelduslikult 2024 aasta I kvartalis. Hindamise tulemusel tegevuskavadesse reastatud projektide osas saab esitada taotluse toetuse saamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Voorud tegevuskavade koostamiseks projektiettepanekute esitamiseks on avatud. Narva linnapiirkonna vooru tähtaeg on 31.10.2023. Sillamäe ja Kohtla-Järve/Jõhvi linnapiirkondade voorude tähtaeg on 30.11.2023. Lisaks on avatud Ida-Virumaa linnapiirkondade ühine digi- ja rohelahenduste voor summas 2,4 mln eurot ja tähtajaga 05.01.2024, mis võimaldab esitada projektiideid näiteks uuenduslike liikuvuslahenduste kasutusele võtmiseks. Projektiettepanekute hindamise viivad läbi piirkondlikud komisjonid. Tegevuskavade kinnitamine toimub eelduslikult 2024 aasta I kvartalis. Hindamise tulemusel tegevuskavadesse reastatud projektide osas saab esitada taotluse toetuse saamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. |
|
|
Täiendada liiklusseadust lahendamaks invakaartide väärkasutamisega kaasnevaid probleeme. Aasta taguse info kohaselt: Asjaomased muudatused on planeeritud liiklusseaduse ja sellega seonduvate seaduste muudatuspaketis, optimistliku stsenaariumi põhjal loodame, et jõuame selle ära menetleda 2022. aasta sügiseks. Kahjuks ei ole menetlusprotsess kuhugile jõudnud. |
Asjaomased muudatused on planeeritud liiklusseaduse ja sellega seonduvate seaduste muudatuspaketis, loodame, et jõuame selle ära menetleda 2023. aasta sügiseks. |
Kokkulepe. Ajakohastatud 06.septembril 2023.a. KLIM: Muudatus on ette valmistatud ja LS-i eelnõus sees. Eeldatav jõustumisaeg 2024. a 1. juuli. Vajadusel saab Riigikogus selle osa eraldi eelnõuga algatada |
|
|
Täiendada liiklusseaduse § 21 lg 4 punktiga 9, millega keelatakse parkida avalikul teel sõidukeid, millel ei ole üle 6 kuu kehtivat tehnoülevaatust, liikluskindlustust, sõiduk on ajutiselt liiklusregistrist kustutatud või mis on keskkonnaohtlikud. Hetkel kehtiv liiklusseadus sõidukite hoiustamist avalikel teedel ei reguleeri, vaid sätestab piirangud sõiduki parkimiseks ja näeb ette alused, sh kohalikule omavalitsusele sõidukite teisaldamiseks. Sõiduki parkimis- ja peatumiskeelud peaksid välistama võimaluse sõidukite hoidmiseks kohtades, kus see on keelatud, kuid tänasel päeval sellest ei piisa. |
Siin ei ole kahjuks ühte lihtsat lahendust. St ainult selle üle 6 kuu tehnoülevaatuse puudumisega kahjuks asja ära ei lahenda, sest tahes tahtmata tekivad taoliste sõidukite puhul omandi küsimused ja enne teisaldamist on alati vaja läbida etapp, kus peab üritama selgeks teha, kes on sõiduki omanik. Küll aga on MKM-l plaanis olukorda abistav muudatus LS-s. See tähendab siis, et LS § 92 lõiget 2 täiendatakse punktiga 9, millega lisatakse täiendav teisaldamise alus, mille kohaselt on võimalik teisaldada valvega hoiukohta kohaliku omavalituse avalikult parkimisalalt sõidukit, mille registrikanne on peatatud. Vastavalt LS § 77 lõikele 83 peatub sõiduki registrikanne, kui viimasest tehnonõuetele vastavuse kontrolli kehtivuse lõppemisest ja sõiduki suhtes sõlmitud viimasest kindlustuslepingu poliisi kehtivusest on möödunud kaks aastat. Seega peatatud registrikandega sõiduki korral on tegemist sõidukiga, mis liikluses ei osale. Ehk et see võiks siis natuke abiks olla määratlemaks, et mis on nö romusõiduk ja mis mitte. ELVL ettepanek, et see tähtaeg võiks olla 6 kuud, ei ole meie hinnangul asjakohane. Nii lühikese tähtaja jooksul tehnoülevaatuse, liikluskindlustuse või registreeringu puudumine ei pruugi olla aga alati otseses põhjuslikus seoses sellega, et tegu on nö mahajäetud sõidukiga. Võivad esineda elulised asjaolud, miks isikul ei ole üle 6 kuu ülevaatust, nt kas ollakse pikalt haige või viibitakse teises riigis vmt asjaolud. Rohkem kui 6-kuud ülevaatuse puudumist ei tähenda automaatselt, et tegu oleks nö romusõidukiga. Näiteks on LS kohaselt võimalik täna teatud juhtudel erandkorras osaleda liikluses ka tehnoülevaatuseta sõidukiga ning liikluskindlustuse seaduse kohaselt ei nõuta liikluskindlustust lepingu lõppemisest 12 kalendrikuu jooksul tingimusel, et sellel ajavahemikul ei osaleta sõidukiga liikluses. Pärast 12-kuulist perioodi rakendub sõiduki suhtes automaatne liikluskindlustus, mille korral teavitab Liikluskindlustuse Fond kindlustuskohustusega isikut kohustusest sõiduk kindlustada. Kui sõiduki omanik kindlustuskohustust ei täida, esitab Liikluskindlustuse Fond talle automaatse kindlustuse kindlustusmakse arveid ajani, mil isik täidab kindlustamise kohustuse, kustutab sõiduki registrist või sõiduki registrikanne peatub. Kehtiva liiklusseaduse § 77 lõiked 81 ja 82 näevad sisuliselt kasutusest maha võetud sõidukite suhtes meetmena ette sõiduki registrikande peatamise. Nimelt peatab nende sätete kohaselt TRAM sõiduki registrikande, kui sõidukil ei ole olnud kaks aastat kehtivat tehnoülevaatust ja liikluskindlustuslepingut. Seega on LS-s juba sätestatud tingimused, millal eeldatakse, et tegu ei ole niiöelda kasutuses sõidukiga ning sellise sõiduki registrikanne peatatakse. Eelnevat arvestades ongi meie hinnangul asjakohane anda KOV-le sõiduki teisaldamise õigus juhul, kui tegu on sõidukiga, mille registrikanne on peatatud. Seega saab kokkuvõtvalt öelda, et koos lisanduva meetmega on võimalik romu- või mahajäetud sõidukite probleemi lahendamiseks kasutada vähemalt järgmisi meetmeid: 1. kui tegu on ilmselgelt romusõidukiga, siis on kohalikul omavalitsusel võimalus kasutada omavalitsusüksuse heakorraeeskirjas sätestatud nõudeid romusõidukite parkimisele (täna juba praktikas nt Tallinnas toimiv); 2. ajutiste liikluskorraldusvahendite kasutamine teehooldustööde korral, mille eiramisel on võimalik kehtiva liiklusseaduse alusel pargitud sõidukeid teisaldada; 3. mahajäetud sõiduki kui peremehetu vara hõivamine kohaliku omavalitsuse üksuse poolt kooskõlas asjaõigusseadusega, see tähendab, et kui sõiduki omanik on valduse lõpetanud omandist loobumise tahtega, ehk näiteks kui sõiduk on selgelt maha jäetud ja selle omanik ei ole teada, kindlakstehtav ega leitav ka pärast vastavate teadete avaldamist; 4. liiklusseadusesse lisatav sõiduki teisaldamise täiendav alus, kui tegu on sõidukiga, mille registrikanne on TRAM poolt peatatud. |
Osaliselt eriarvamusel. Ajakohastatud 06.septembril 2023.a. KLIM: Üldine seisukoht jääb samaks. Kavandatava mootorsõidukimaksu raames on teema aktiivselt täiendaval analüüsimisel, ning plaanis välja töötada täiendavad maksulahendused ning kaalumisel ka peatatud kande kaotamine. |
|
|
Täiendada liiklusseadust suurendades omavalitsuste pädevust, et oleks võimalik teostada liiklusjärelvalvet. Liiklusseadus (edaspidi: LS) § 193 lg 1 sätestab, et liiklusjärelevalvet teostavad politseiametnikud, abipolitseinikud ja muud ametiisikud nendele seadusega antud pädevuse piires ning valla- või linnavalitsus peatumise ja parkimise nõuete üle kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil, kuid seaduseandja ei ole arvestanud, et peatumisnõude rikkumine kvalifitseerub LS § 242 (muu rikkumine) alla ning omavalitsusel selles osas menetluspädevus puudub. Teeme ettepaneku täiendada liiklusseaduses omavalitsuse pädevust selliselt, et oleks võimalik teostada liiklusjärelevalvet keelumärkide nõuete: sissesõidukeeld, kõnniteel sõitmise osas ning ühissõidukiraja lubamatu kasutamise puhul (LS § 37 lg 1 keeld), et mõjutada liiklusrikkujaid läbi hoiatustrahvide LS § 242 (muu rikkumine) järgi õiguskuulekamalt käituma. Eelpool nimetatud muudatuste tegemisel on vaja täiendada rikkumiste loetelu LS § 193 ning lisada pädevus sissesõidukeelu, kõnniteel sõitmise ning ühissõidukiraja lubamatu kasutamise menetlemise osas ning LS § 262, mis sätestab hoiatustrahvi määrad ning liiklusrikkumiste loetelu, mille puhul on võimalik rakendada kirjalikku hoiatamismenetlust. |
Peatumise üle järelevalve tegemise õiguse andmine on LS muutmise paketis sees. Oleme nõus kaaluma ka keelumärkide nõuete üle JV teostamise õiguse andmist. Ühissõidukiraja lubamatu kasutamise järelevalve teostamise osas on arutatud ka automaatkontrolli õiguse andmist KOV üksustele. Siin on aga oluline see, et omavalitsusüksustelt tuleks ka omapoolne teostatavusanalüüs, st et milline on see tasuvus praeguse 20-eurose hoiatustrahvi (või mis oleks optimaalne trahvisumma?) ja kaamerate maksumuse puhul ja kui palju siis neid kaameraid ja kuhu üldse plaan lisada oleks. |
Kokkulepe. Ajakohastatud 06.septembril 2023.a. KLIM: Üldine seisukoht jääb samaks |
|
|
Tõukerataste regulatsioon. Milliseid muudatusi on ees oodata. |
MKM-s on ettevalmistamisel kergliikureid puudutav eelnõu, mille saadame lähiajal ka uuesti kooskõlastusringile. Eelnõu peamine eesmärk on kergliikurite kasutamise turvalisuse ja liiklejate ohutuse huvides leida lahendusi tõusetunud probleemidele, et vähendada õnnetusi ja alkoholi mõju all juhtimist ning parandada kergliikurite parkimiskorda ja -praktikat. Eelnõu laiem eesmärk on hoida kergliikurite kasutamine turvaline ja tagada kõigi liiklejate ohutus. Kuivõrd kergliikur hõlmab erinevaid, ühe inimese vedamiseks ette nähtud elektri jõul liikuvaid sõidukeid, näiteks elektrilised tõukerattad, elektrirulad, tasakaaluliikurid ja muud taolised istekohata sõidukid, siis on eelnõu eesmärk leida tasakaalustatud nõuded selliste väga erineva tehnilise konstruktsiooniga sõidukite kasutamiseks ja nendega liiklemiseks teiste sõidukite ja jalakäijatega jagatud keskkonnas. Seonduvalt vaadatakse üle ka regulatsiooni kohaldamine sarnastele sõidukitele, nagu jalgratas ja pisimopeed. Eelnõus reguleeritakse peamiselt järgmised teemad: 1) kergliikuri kiirus, 2) kergliikuri parkimise nõuded ja 3) kergliikurijuhi joove. Eelnõuga antakse kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) üksusele õigus kehtestada majandustegevuse nõuded kergliikurite, pisimopeedide ja jalgrataste rendile või üürile andmisele. Täpsemalt antakse KOV-i üksustele õigus kehtestada rendile või üürile antavatele eelnimetatud sõidukitele tehnilise funktsionaalsuse nõude kaudu geograafilisi ja ajalisi sõidukiiruse piiranguid ning parkimispiiranguid. Eelnõuga muudetakse kergliikurite parkimise reegleid täpsemaks. Eelnõuga sätestatakse kergliikurite parkimisviis, st et kergliikur tuleb parkida eemale sõiduteeäärest ja rööpselt jalgtee, kõnnitee või jalgratta- ja jalgteeäärega ning asjaomase kergliiklustee äärest takistuse puudumisel mitte kaugemal kui 0,2 meetrit. Ka edaspidi jääb kehtima 1,5-meetrise läbipääsuala nõue ehk asjaomase tee ääres parkides tuleb jätta teistele liiklejatele vabaks vähemalt 1,5 meetri laiune teeosa. Eelnõuga täpsustatakse ka seni mitmetitõlgendatavaid reegleid kergliikuri parkimise kohta jalgratta- ja jalgteel. Lisandunud on säte, millega tunnistatakse kehtetuks praegu kõnniteel kaubalaadimiseks peatumine. Lisaks sätestatakse ratturist möödumisel 1,5-meetrise külgvahe hoidmise kohustus. |
Osaliselt eriarvamusel. Ajakohastatud 06.septembril 2023.a. KLIM: Eelnõu EIS kooskõlastusringil, reageerimistähtaeg 29.08. ELVL on eelnõule saatnud EIS-s ka omapoolsed märkused. |
|
|
Viia läbi ehitisregistri (EHR) täiustamine hõlbustamaks suuremahuliste projektdokumentatsioonide menetlust. EHR-i on vaja täiustada hõlbustamaks suuremahuliste projektdokumentatsioonide menetlust, sh: 1) arendada välja EHRis eskiiside, muudatusprojektide ja riikliku järelevalve menetluste osa; 2) oluliselt tõhustada/ kiirendada käivitunud EHRi lubade menetlemise rakenduse töökindlamaks ja kasutajasõbralikumaks muutmist. Ehitusseadustiku kehtestamisega on likvideeritud ühtne teede regulatsioon, kohustused, vastutused ning piirangud, millel on oluline roll avalikus õiguses. Seetõttu vajab täpsustamist teerajatiste osas nii ehitus- kui ka kasutuslubade väljastamise kohustuslikkus. Tänavate ja teede osas on linn huvitatud eelkõige linnale ületulevate teede ja tänavate, sh tänavavalgustus ja sademeveekanalisatsioon, ehitusprojektidele EHR-is ehitus- ja kasutuslubade menetlemisest. EHR-i kaudu ei saa enam menetleda kasutusteatisi. Ehitusseadustiku alusel asutatud EHRi kasutamisel on praktikas ilmnenud mitmed kitsaskohad, mida oleks vaja üle vaadata/kohendada. EHR ei vasta suuremahuliste ehitusprojektide menetlusnõuete vajadustele, mistõttu on projektide menetlemine oluliselt viibinud. Probleeme valmistab suurte andme-mahtude üleslaadimine. Vajadus on EHR-is jagada ametite siseselt ülesandeid. Korduv ülevaatusel oleva projekti pikendamise tähtaeg ei vasta reaalsusele. Õigusaktid näevad ette riikliku järelevalve andmete olemasolu EHRis, kuid täna seda võimalust ei ole. Ehitusseadustiku alusel teevad järelevalvet nii KOVid kui ka mitmed riigiasutused, kuid info objekti teise asutuse järelevalves oleku kohta puudub. EHRi töökindluse ja kasutajasõbralikkuse (õigemini nende puudumise) taga seisab hetkel suur hulk tööjõudlust. Ehitisregistri digikeskkonna arendus on vajalik selliselt, et igapäevased registri kasutajad saavad järjepidevalt tööülesandeid täita ilma vajaduseta register vahepeal sulgeda ja lisa käsitööd teha. Samuti peaks olema tagatud Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile võimalus oma nime alt projekteerimistingimuste taotluste menetluse korraldamiseks ja väljastamiseks. Ruumilise planeerimise digipöörde raames on töös 3 peamist tegevussuunda, millest kõik on abiks ka KOVidele. - planeeringute keskse andmekogu PLANK loomine, 01.11.22 alates tuleb sinna esitada kõik kehtivad planeeringud, mis tähendab, et mõne aja pärast on planeeringute andmed keskselt ka loamenetluste aluseks vm kättesaadavad. KOVid ei pea omama dubleerivaid süsteeme; - 2022-23 minnakse RRF rahastuse toel RaM MKM koostöös appi ca 10-12 digiarenduste osas kehvemas seisus olevale KOVile, eesmärgiga tagada seal kehtivate planeeringute kandmine PLANKi; - eelanalüüsi faasis on planeeringute menetluse süsteemi loomiseks IT arendusega alustamine 2023, kui leitakse rahastus. See aitab KOVidel tulevikus hoida kokku ressursse ning tagada efektiivsemad, läbipaistvamad menetlused. |
EHRi menetluskeskkonna uuel arhitektuuril baseeruva lahenduse kasutajamugavuse ja töökindluse parandamise projektid on MKMil kavas käesoleva aasta I poolaastal. Selle alla käib ka suuremahuliste projektide ja joonrajatiste käsitlemise võimekuse tõstmine (eelmise arhitektuuri puhul oli see võimatu). Järelevalvemenetluse väljaarendamine on plaanis käesoleva aasta II poolaastal. Eskiisi menetlust ja muudatusprojekti ei näe ehitusseadustik ette. Nende instrumentide lisamise soovi korral soovitame teha ettepanekud ehitusseadustiku muutmiseks. Tänavate ja teede menetluste parem sidumine EHRi protsessidega käib koostöös Transpordiametiga. Esimese projektina käivitub teede mahasõitude menetlus. |
Kokkulepe. |
Vabariigi Valitsuse ministeeriumite vahelise komisjoni ja ELVL läbirääkimiste delegatsiooni transpordi ja teede töörühma KOOSOLEKU PROTOKOLL
Koosoleku koht: Ministeeriumide ühishoone, Suur-Ameerika 1, 7.märts 2023. a Ruumis Kirsipuu
Koosoleku algus kell 10.00, lõpp kell 12.00
Juhatas: Ain Tatter, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja
Protokollis: Julia Bergstein, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna teedetalituse juhataja.
Osalejad:
ELVL delegatsiooni liikmed:
Esimees – Andres Harjo, Tallinna Transpordiameti juhataja,
Jaan Tarmak, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti juhataja,
Einar Vallbaum, Viru Nigula vallavanem
Aare Rüütel, Saaremaa Vallavolikogu liige;
Meelis Toome, Harku Vallavalitsus, teedespetsialist
Kert Karus, Rakvere abilinnapea,
Meelis Kukk, Pärnu abilinnapea
Sven Tarto, Nõo valla ehitus- ja majandusosakonna juhataja;
Indrek Pikk, Saue valla teede spetsialist;
Kalle Toomet – ELVL nõunik
Rahandusministeerium:
Kaie Küngas
Sulev Liivik
Koosoleku heakskiidetud päevakord:
1. Liiklusohutusprogrammi aastate 2024-2025 elluviimiskava kohalike omavalitsuste tegevuste tutvustus.
2. ELVL läbirääkimiste delegatsiooni ettepanekud Vabariigi Valitsuse ministeeriumite vahelise transpordi ja teede töörühma komisjonile.
3. Ülevaade menetluses olevast õigusloomest.
Arutelu ja otsused:
1. Liiklusohutusprogrammi aastate 2024-2025 elluviimiskava kohalike omavalitsuste tegevuste tutvustus.
Transpordiameti (TRAM) Liiklusohutuse strateegialoome juht Alo Kirsimäe andis ülevaate liiklusohutusprogrammi aastate 2024-2025 elluviimiskava eelnõus kohalike omavalitsuste vastutusalasse jäävatest tegevustest (ettekanne lisatud).
Nelja suurema linna (Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu) tegevused keskenduvad kõrgema riskiga teeületuskohtade ohutuse nõuetele vastavaks ehitamisele ning piirkiiruse alandamisele (soovitatavad kiirused 40 ja 30 km/h).
Lisaks on kavandatud tegevused kõigile omavalitsustele, mis puudutavad automaatsete liiklusjärelevalvesüsteemide (kiiruskaamerate) kasutuselevõtmist, asumite keskuses piirkiiruste alandamist, püsikatendiga omavalitsute teede piirkiiruse alandamist kiiruseni 80 km/ ja kerg- ning siirdkatendiga teedel kiiruseni 70 km/h. Lisaks vastassuunda kaldumise vältimiseks omavalitsuste maanteedele keskpõristi kandmist, külgpõristi kasutamist kui maantee laius seda võimaldab ning ohutuse tagamiseks tähispostide paigaldamist.
Arutelu käigus peeti asjakohaseks omavalitsuste teadlikkuse tõstmist legaalmetroloogia ja mõõtetegevuse valdkonnas, et automaatsete liiklusjärelevalvesüsteemide (kiiruskaamerad) kasutuselevõtu nõuded oleksid koondatud ja vajadusel lihtsasti leitavad. Kuigi Liiklusseaduse alusel juba kehtestatud paigaldamise[1] ja mõõteprotseduurilised[2] nõuded, on nende rakendamine ja omavalitsuse (Tallinna linna näitel) nõuetele vastavuse viimine osutunud eeldatust keerulisemaks. Transpordiameti eestvedamisel täpsustatakse probleemi olemus ning pakutakse välja võimalik lahendus.
Otsus:
Informatsioon võeti teadmiseks.
2. ELVL läbirääkimiste delegatsiooni ettepanekud Vabariigi Valitsuse ministeeriumite vahelise transpordi ja teede töörühma komisjonile.
ELVL esitas RES 2024-2027 läbirääkimiste protsessis transpordi ja teede töörühma 13. ettepanekut. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter esitas ettepanekutele MKMi poolsed seisukohad ja selgitused (seisukohtade tabel lisatud).
Otsus:
Informatsioon võeti teadmiseks. Osade ettepanekute puhul läbirääkimised jätkuvad.
3. Ülevaade menetluses olevast õigusloomest.
MKM teedetalituse juhataja Julia Bergstein andis ülevaate menetluses olevatest õigusaktidest:
- Määruse "Teede projekteerimisnormid" eelnõu menetlusel ruumiloome ekspertidega asulasiseste teede osas konsensusele ei jõutud. Seetõttu eemaldati määruse eelnõust kõik asulasiseste teede sätted ning valdkonna määrusesse lisamise otstarbekus vaadatakse uuesti üle peale uue linnatänavate standardi valmimist. Lähinädalatel esitatakse eelnõu teavituseks EL liikmesriikidele. Juhul, kui tähelepanekuid ei laeku on määruse eeldatav jõustumise aeg juuli 2023.
- 20.09.2022 teede ja transpordi töörühmas informeeris MKM, et Vabariigi Valitsus on 31. märtsi 2022. a. kabinetiarutelul teinud otsuse välja töötada õiguslikud lahendused, mille kohaselt antakse Rail Balticu raudtee ristumiskohtadesse rajatavad kohalike teede viaduktid ehituse valmimise järel üle Transpordiametile koos perioodilise remondiinvesteeringu kohustusega, jättes rutiinse (sh talvise) tee korrashoiu kohustuse viadukti ühendava tee omanikule. Rail Balticu projekti raames ehitatavad kohaliku teedevõrguga seotud juurdepääsuteed anda üle kohaliku omavalitsuse üksustele, kui neil teedel ei esine riigiteeks määramise tunnuseid.
Ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu on nüüdseks väljatöötatud ning kahe nädala jooksul (võib viibida seoses valitsuse vahetusega) edastatakse eelnõu eelnõude infosüsteemi kooskõlastusringile asjaomaste asutustega.
Lisaks riiklikult olulise transporditaristu toimimise tagamiseks rajatud tee või selle osa omandi ja haldamise regulatsioonile täpsustatakse eelnõus termini „riigitee" sisu, et viia see kooskõlla halduspraktikaga ning kehtestatakse riigiteeks määramise kriteeriumid
ELVL nõunik Kalle Toomet andis ülevaate Linnatänavate standardi EVS 843 hetkeseisust:
Eesmärk on kaasajastada standardit tulenevalt keskkonnakaitseliste ja teiste strateegiliste dokumentide uuendamisest, lähtudes eri liiklejagruppide ja ligipääsetavuse sh piiratud liikumisvõimega liiklejate vajadustest. Koostatud on uue standardi lähteülesanne, mis eelkõige tugineb transpordipoliitika prioriteetidest liikuvuse arendamisel ning määratledes, et uuendatud standard peab olema võimalikult kasutajasõbralik ning tagama ohutuse jalg- ja rattateede tänavaruumis.
Standardi uuendamiseks on loodud juhtkomitee, kes vastutab EVS 843 uustöötluse eest. Komitee ülesanne on enne avalikku arvamusküsitlust kinnitada kavand ning enne lõppkavandi Standardikeskusele üleandmist, see lõplikult kommitee poolt kinnitada. Standardi ülevaatamisel tuleb lähtuda eeldusest, et nii riigiteede normid kui ka kohalike teede ja tänavate standard ei erineks üksteisest oluliselt.
Kõige suurem teadmatus on hetkel uue standardi koostamise maksumus. Täpne maksumus selgub hankest. Kas hetkel kavandatud rahalistest vahenditest jätkub, selgub peale pakkumiste avamist. Vajadusel tuleb leida juurde täiendavaid rahalisi vahendeid.
Eesmärk on võetud, et standardi uuendustega saadakse valmis 2024 aastal.
Otsus:
Informatsioon võeti teadmiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/
Ain Tatter
Koosoleku juhataja
Protokoll edastati osapooltele kooskõlastamiseks 17. märtsil 2023.
Protokolli kohta märkuseid ei laekunud.
[1] Nõuded valla- või linnavalitsuse osalemisele ning nõuded valla- või linnavalitsuse automaatse liiklusjärelevalve süsteemi paigaldamisele ja käitamisele kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
[2] Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
Transpordi ja teede töörühma ettepanekud tabelina allolevas protokolli manuses.
Transpordi ja teede töörühma ettepanekud
ELVL Ruumi, elamumajanduse ja maade töörühma koosoleku PROTOKOLL (hübriid koosolek Teams vahendusl)
29.11.2024.a.
Asukoht: Lõkke 4 Talinn Koosoleku algus 10:00
Koosolekul osalejad: Hardi Alliksaar töörühma esimees Kalle Toomet, töörühma koordinaator Ivari Rannamaa (Teams keskonnas ) Anna Õuekallas (Teams keskonnas )
Külalised: Kati Tamtik, Maa- ja Ruumiameti (MaRu) juhataja Kätlin Kiudsoo, Ulvi Männamaa - Elektrilevi
Päevakava
- Maa ja ruumiameti tutvustus - Kati Tamtik
- Elektrilevi ja sundvalduste teema ehk sundvalduste menetlusest Elektrilevi kogemusel– Kätlin Kiudsoo, Ulvi Männamaa
- Muud küsimused
Arutelu
- Maa ja ruumiameti tutvustus
Kati Tamtik, esitas slaidikava (Lisatud) ja andis ülevaate uue 01.01.2025 aastal alustava Ma- ja ruumiameti (MaRu) eesmärkidest ja organisatsiooni tegevussuundadest. ettekandja märkis, et MaRul saab olema väga oluline roll kvaliteetse ja jätkusuutliku elukeskkonna kujundamisel. Minu visioon on kujundada ametist kompetentsikeskus, mis aitaks ühtlustada üle-eestilist planeerimiskvaliteeti. Nii arhitektuur, kultuuriväärtuste säilimine kui ka kliimamuutustega arvestamine, energiasääst ja ressursitõhusus peavad moodustama ühtse terviku. Niisamuti saab ametil olema oluline roll kvaliteetsete ruumiandmete ning erinevate digilahenduste pakkumisel nii riigile, omavalitsustele kui ka erasektorile, kellega omavahelist head koostööd hindan ma planeerimisotsuste tegemisel väga kõrgelt märkis K. Tamtik.
Lisaks märkis K. Tamtik, et täiendavalt teistele struktuuris olevatele ametikohtadele lisandub MaRu koosseisu ka Riigi Arhitekti amet. Hetkel on konkurss sellele ametikohale veel käimas ja milliseks täpselt Arhitekti roll saab olema, näitab lähitulevik.
Toimus arutelu. Esitati küsimusi ja avaldati mõtteid edaspidise koostöö osas.
Otsustati: Võtta esitatud informatsioon teadmiseks. (Ettekanne ja arutelu vaadatav ning kuulatav salvestuselt (Lisatud protokollile)
- Sundvalduste menetlusest Elektrilevi (EL) kogemusel
Kätlin Kiudsoo ja Ulvi Männamaa tutvustasid ennast ja andsid ülevaate Elektrilevi tegevustest ning sundvalduste seadmise erisustest. Ettekandes tutvustati EL muresid. Ettekandes käsitleti sundvalduste erisusi, sundvalduse vajalikkusest, maakasutusõiguste saamise tööprotsessidest. Lisaks toodi välja probleemid, millega IKÕ sõlmimisel põrkutakse. “Juhul kui maaomanikuga läbirääkimised on jooksnud ummikusse ja meil ei ole võimalik tähtaegselt kavandatavate töödega alustada oleme algatamas sundvalduste menetlusprotsessi” märkis U. Männamaa. Oma ettekandes toodi välja erinevaid KOV ide lahendusviise, märkides, et mitmed omavalitsused seavad EL erinevaid tingimusi sundvalduste taotlemisele.
Toimus arutelu mille käigus mõtestati, kuidas ületada kitsakohti. Leiti, et KOV ametnikele võiks korraldada konkreetseid sundvaldusi puudutavaid koolitusi, jagada parimad praktikaid liidu liikmetele, välja töötada ja pakkuda omavalitstele näidis vormdokumente ning koostöös ELVL ga viia läbi infopäevi. Ühe ettepanekuna pakuti välja, et protsessi kiirendamiseks võiks sundvalduste menetlemine olla omavalitsustes korraldatud pigem vallavalitsuse või lausa osakondade tasemel mitte volikogude tasemel.
Toimus arutelu ning mõttevahetus.
Otsustati: Jätkata kokkusaamisi ja arutelusid. EL täpsustab, millistes piirkondade või maakondades enamjaolt muresid on ning planeerida nendele omavalitsustele eraldi arutelusid korraldada. Veelkord läbi mõelda ja täpsustada järgmised sammud enne KOVide poole pöördumist. (Ettekanne ja arutelu vaadatav ning kuulatav salvestuselt Lisad protokollile)
- Muud küsimused
Kalle Toomet andis teada, et Linnade ja Valdade Päevad toimuvad 9-10 aprill 2025 Sokos Hotell Viru Tallinn. Hetkel oleme alustanud ideede kogumist valdkondlike ettekannete osas. Kas oleks otstarbekas kaasata LVPle näiteks MaRu, kes tutvustaks omavalitsustele uut riigi asutust. Arutelu ja läbirääkimised käivad regionaal-ja põllumajandusministeeriumiga riigi üldplaneeringu valdkonnas, eesmärgiga tutvustada teemat elamumajanduse ja planeeringute töötoas.
Koosolek lõppes 11:50
Lisad:
- Veebi koosoleku Teams salvestus:
ELVL Ruumi. elamumajanduse ja maade töörühma koosolek-20241129_100902-Koosoleku salvestamine.mp4
- Koosoleku kutse
Koosolekut juhatas Hardi Alliksaar
Protokolli koostas Kalle Toomet
Töörühma koosoleku protokoll failina
PROTOKOLL
30.04.2024 nr 13-2/46
Eelarve läbirääkimiste ruumi, elamumajanduse ja maade töörühma koosolek
30.04.2024, kell 11-13.00
Juhatas: Alo Aasma (ReM)
Osalejad: Hardi Alliksaar (Tallinn), Veronika Ilsjan (Maa-amet), Ivo Jaanisoo (KliM), Annika Jõgimaa (Rae vald), Oliver Eglit (ReM), Heddy Klasen (ReM), Kaie Küngas (ReM), Angeelika Pärna (Rakvere linn), Külli Siim (REM), Kalle Toomet (ELVL), Kertu Vuks (Elva vald)
Kutsutud: Tarmo Kivi (ReM), Tõnis Laugesaar (ReM), Kristi Mikiver (ReM), Liisi Pajuste (KliM), Arvo Rikkinen (Tallinn), Annika Trummar (KliM)
Protokollis: Kaie Küngas (ReM)
PÄEVAKORD:
1. Tagasiside ELVLi esitatud ettepanekutele.
- Toetus kohalikele omavalitsustele munitsipaalhoonete energia-tõhususe suurendamiseks ja lasteaedade nõuetele vastavaks viimiseks aastaks 2030 – ReM Tarmo Kivi
- Eraldada kohalikele omavalitsustele vahendid eluasemeteenuse kättesaadavuse parandamiseks, arvestades summa määramisel elanike arvu/ toimetuleku toetuse saajate arvu kohalikus omavalitsuses. – KliM Ivo Jaanisoo
- Korteriühistute kriisikindluse suurendamine. – KliM Ivo Jaanisoo
- Ettepanekud ehitus- ja planeerimisseaduste muutmiseks. – KliM Ivo Jaanisoo ja ReM Heddy Klasen
- Viia läbi ehitisregistri (EHR) täiustamine. – KliM Ivo Jaanisoo
2. Maa- ja Ruumiameti hetkeseis – ReM Oliver Eglit ja Kristi Mikiver
3. Ülevaade sellel aastal kavandatavatest koolitustest ja koolituskalendrite ühildamisest – ReM Heddy Klasen
4. Ülevaade pooleliolevatest planeeringutest koos ajakavadega – ReM Heddy Klasen
5. DP digitaliseerimine ja PLANIS – ReM Tõnis Laugesaar ja KliM Annika Trummar
1. Tagasiside ELVLi esitatud ettepanekutele.
- Toetus kohalikele omavalitsustele munitsipaalhoonete energia-tõhususe suurendamiseks ja lasteaedade nõuetele vastavaks viimiseks aastaks 2030
Tarmo Kivi tutvustas edasiste aastate plaane meetmete osas. CO2 ja moderniseerimisfondist prognoositakse perioodiks 2021-2028 meetmete mahuks 322 mln, vabu vahendeid on u 244 mln. Tegemist on prognoosiga, lõplik maht on sõltuv reaalsest CO2 müügist laekuvatest tuludest. Voorud iga-aastaselt mahus u 35 mln aastas. 2024. a avatakse ka uute liginullenergia hoonete ehitamise voor mahus 20 mln. Kaugküttega liitumine on abikõlblik, kui see on osa suuremast energiasäästu saavutamisest. Toetusmeetmest ei saa katlamaju rekonstrueerida.
- Eraldada kohalikele omavalitsustele vahendid eluasemeteenuse kättesaadavuse parandamiseks, arvestades summa määramisel elanike arvu/ toimetuleku toetuse saajate arvu kohalikus omavalitsuses.
- Korteriühistute kriisikindluse suurendamine.
Ivo Jaanisoo tõi välja, et elamutele suunatud rekonstrueerimismeetmete maht on struktuurifondidest kokku 330 mln eurot, lisaks Ida-Virumaale eraldi 10 mln eurot taastekavast ja 15 mln õiglase ülemineku fondist. 330 mln-st eurost 80 mln on kohustustega kaetud, suve teises pooles avaneb 160 mln ulatuses meede, kus on maakondlik eeljaotus. Lisaks 30 mln tehnosüsteemide rekonstrueerimise meede ja 5 mln ajalooliste hoonete meede. Kaugküttega liitumine on abikõlblik nii rekonstrueerimise osana kui eraldi. 2025. a 90 mln meede tähelepanuga keskustest kaugematele piirkondadele ja osalisele rekonstrueerimisele. Selle aasta taotlusvooru tingimused saadetakse kooskõlastusringile u kuu aja pärast. Ligipääsetavusega on arvestatud niivõrd kui võimalik. Kriisikindluse suurendamine on abikõlblik kui on ehituslik tegevus – varjumiskoha loomine ja generaatori ühendamiseks võimekuse loomine. Generaatori soetamine ei ole.
- Ettepanekud ehitus- ja planeerimisseaduste muutmiseks.
Heddy Klasen tutvustas PlanSi eelnõu koostamise hetkeseisu. Eeldatavalt kooskõlastusring augustis. Temaatilised kohtumised, nt menetluste lühendamise ja sotsiaalse taristu rahastamise osas enne seda. Ootame ELVLilt seni esitatust täpsemaid ettepanekuid menetluse kiirendamise vajaduse kohta.
Külli Siim lisas, et arutelu sotsiaalse taristu osas on vajalik kokku leppida, millele see laieneks. Peab olema selge piiritletus – kas need on koolid, lasteaiad või laiem valik teenuseid. Välja on toodud, et üldplaneeringut muutva detailplaneeringu võiks kehtestada valitsus, kuid see läheb vastuollu üldise põhimõttega, et volikogu suunab ruumilist arengut.
Liisi Pajuste palub ELVLil esitada konkreetsed ettepanekud EhSi muudatuste osas ehitus- ja kasutuslubade menetlusprotsess muutmiseks. Tuua välja konkreetsed probleemid. Seejärel saab eraldi detailide arutelu kohtumise kokku leppida. EhSi eelnõu esitatakse EIS-i aasta lõpus.
Kokkulepe: korraldatakse eraldi koosolekud konkreetsete detailide aruteluks omavalitsustega. ELVL saadab konkreetsed ettepanekud sätete muudatusteks. ReM pakub aja PlanSi kohtumiseks maikuu jooksul.
- Viia läbi ehitisregistri (EHR) täiustamine.
Ivo Jaanisoo märkis, et EHRs on suuremahuliste projektide menetlemise võimalus loodud. Kui konkreetne projekt on menetluses, siis võiks märku anda. EHR liigub järgmisest aastast Maa- ja Ruumiameti koosseisu.
Liisi Pajuste tutvustas välja töötatava ehitusgiidi veebilehe visuaali.
2. Maa- ja Ruumiameti hetkeseis.
Kristi Mikiver tegi ülevaate Maa- ja Ruumiameti loomise hetkeseisust. Slaidid lisatud.
3. Ülevaade sellel aastal kavandatavatest koolitustest ja koolituskalendrite ühildamisest
Heddy Klasen tutvustas planeerimine.ee veebilehte, kus on KOVidele suunatud valdkonna tulevased koolitused, toimunud koolituste materjalid ja valminud uuringud kättesaadavad. Sügisest koolitusprogrammid mõjude hindamisest. Registreerimisinfo mai lõpus-juuni alguses. Ruumiloome koolitusprogramm alustab 2025. a algusest. Mõlemal kolm gruppi üle Eesti ja ühes salvestatakse. Varasemate ruumiloome koolituste salvestused on leitavad planeerimine.ee veebilehelt. Meeldetuletus, et oodatakse taotlusi REPowerEU-st rahastatud kohalike omavalitsuste võimestamise roheliste investeeringute tegemisel meetmesse (https://www.rtk.ee/meede-kohalike-omavalitsuste-voimestamine-roheliste-investeeringute-tegemisel). Aktiivsus on väga madal.
Kalle Toomet märkis, et kuigi meede ise on hea, siis aktiivsus on madal, sest elanike seas on sageli üldine vastuseis tuuleparkide rajamiseks.
4. Ülevaade pooleliolevatest planeeringutest koos ajakavadega.
Heddy Klasen tegi ülevaate. Slaidid lisatud.
5. DP digitaliseerimine ja PLANIS
Tõnis Laugesaar tõi välja, et detailplaneeringute digitaliseerimise projekt algab juunis-juulis lõpptähtajaga 31. mai 2026. a kaasatud 61 KOVi. I etapp lõppes eelmise aasta lõpus, kus digitaliseeriti 18 KOVi planeeringud. Avalikustamine PLANKis.
Annika Trummar tegi ülevaate PLANISe arenduse hetkeseisust. Slaidid lisatud.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Alo Aasma Kaie Küngas
Juhataja Protokollija
Valitsuskomisjoni ja ELVLi esindajatega eelarve läbirääkimiste IKT valdkonna töörühma
PROTOKOLL
Ministeeriumite ühishoone ja Teams, 09.02.2023
Kell 13.00-14.15
Töörühma liikmed: Kaia Sarnet (RaM), Luukas Kristjan Ilves (MKM), Jan Trei (ELVL),
Katrin Rajamäe (ELVL).
Kutsutud: Toomas Johanson (ELVL), Kaupo Kase (ELVL), Kaire Kasearu (MKM), Kaimo Käärmann-Liive (ELVL), Allan Lepik (MKM), Kermo Mägi (RaM), Mart Uusjärv (RaM).
Protokollis: Kaie Küngas (RaM)
Päevakord:
1) Sissejuhatus – Kermo Mägi (5 min)
2) ELVL, IKT kompetentsikeskuse hetkeseisust ja tulevikuplaanidest – Katrin Rajamäe (15 min)
3) RAM, nägemus ELVL toimimisest ja rahastamisest – Mart Uusjärv, Kaia Sarnet (5 min)
4) MKM, Digiriigi toetusmeetmete ülevaade – Kaire Kasearu (10 min)
5) Arutelu - Kas ja kuidas saaks ELVL digiriigi toetusmeetmest abi (25 min)
1) Sissejuhatus – Kermo Mägi (5 min) slaidid lisatud
Kermo Mägi tegi lühikokkuvõtte praeguse KOV IKT olukorra probleemidest. KOViti on IKT tase erinev. Digiriigi läbivaks võimestamiseks on vaja tagada lisaks keskvalitsusele ka KOV tasandi IKT turvalisus ja integratsioon riigi infosüsteemidega. Valminud KOV kasutatavate peamiste infosüsteemide analüüsis toodi välja IKT arendamise kompetentsi puudus KOV juhtkonnas ning infosüsteemide ja teenuste juhtimise vajadus. Uuringus soovitati jätkata KOVide ülese ühise IKT arendamisega ja määrata vastavusrollid, tagada infoturve ja töövahendid.
2) ELVL, IKT kompetentsikeskuse hetkeseisust ja tulevikuplaanidest – Katrin Rajamäe (15 min) slaidid lisatud
Katrin Rajamäe tegi ülevaate ELVL IKT kompetentsikeskuse viimastest tegevustest ja arengutest. Kompetentsikeskuse loomisega on teadlikkus KOV IKT olukorrast kasvanud. Töös on projektid olemasolevate infosüsteemide uuendamiseks: 1) omavalitsuste portaali (ühine veebileht) uuendamine on töös, uus lahendus baseerub valitsusportaalil. 2) Anna Teada uuendamine toimub koostöös uute riigiasutuste liidestustega. 3) VOLISe uuendamiseks tellitud analüüs. KOV IKT kompetentsikeskuse edasise rahastamise alternatiivide arutelud on toimunud, plaanitakse IKT baasrahastuse komponent lisada ELVL liikmemaksu sisse. KOVid on soovinud lisaks olemasolevatele infosüsteemidele ühtseid personali- ja finantsarvestuse süsteeme. Fookusteemadeks teenuste arendamine, küberturvalisus ja infosüsteemid.
3) RAM, nägemus ELVL toimimisest ja rahastamisest – Mart Uusjärv, Kaia Sarnet (5 min)
Mart Uusjärv rõhutas, et KOVide IKT seis on murettekitav ja vajab tähelepanu. Ootus
ELVLile on, et KOVid võtaksid IKT kompetentsikeskuse rahastamise üle (seni on Rahandusministeerium toetanud). MKMile on ootus, et alanud ühtekuuluvuspoliitika perioodi digiriigi toetusmeetmetes oleksid ELVL/KOVid võrdne partner rahastust taotlema, et omavalitsustasandi digipööret läbi viia. Rahandusministeerium ei peaks taotlema ELVLi/KOVide eest.
Kaia Sarnet lisas, et ELVL/KOVid peavad ise tooteomanikuna vastutuse võtma. Vastutuse võtmise tagamiseks on viimastel aastatel ELVLi ka toetatud.
4) MKM, Digiriigi toetusmeetmete ülevaade – Kaire Kasearu (10 min) slaidid lisatud
Kaire Kasearu andis ülevaate uutest toetusmeetmetest. 1) Toetatakse riigiülesete kesksete teenuste arendamist, elluviijaks on MKM partneritega. KOVid saavad olla partneriks kui teenus on seotud omavalitsustega või on üleriigiline nagu näiteks eesti.ee. KOV põhiseid tegevusi sellest meetmest ei toetata. 2) Valdkonna digipöörete meede. Omavalitsuspoliitika on riigihalduse ministri vastutusalas ning seetõttu peaks MKMi hinnangul digipööret koordineerima ja ellu viima riigihalduse ministri vastutusala. KOVid ja ELVL võivad olla partneriks. 3) Avalike teenuste arendamise projektipõhine toetusmeede. KOVid ja ELVL saavad otse taotleda. Voorud on võrreldes eelmise perioodiga mahult väiksemad. Ootus on, et peaks siiski KOVide osas olema koordineeritus, et ei tehtaks mitut samaotstarbelist lahendust ning saaks anda võimestust teistes KOVide lahenduste kasutusele võtmiseks. Lisaks on IKT rahastus võimalik RaM regionaalvahendite meetmetest kui seotud teenuste arendamisega.
5) Arutelu - Kas ja kuidas saaks ELVL digiriigi toetusmeetmest abi (25 min)
Kaia Sarnet märkis, et KOVide digipööre peaks jääma KOVide (ELVLi) vastutada. KOV valdkonna teenuste arengu ja poliitika kujundamise eest vastutavad vastavad valdkonnaministeeriumid. Regionaalarengu toetusmeetmed on maakonnapõhised ja IKT arendus on võimalik vaid üldise teenuste arendamise kontekstis. Otsustus toetuse jagamise osas tehakse maakonna tasandil, vajalik maakonna strateegias sisulise eesmärgi seadmine.
Jan Trei lisas, et maakonna tasandil on ühisosa leidmine keerukas. ELVLi osas tegeletakse liikmemaksu muudatuse kinnitamisega. Lisaks vaadatakse liidu tegevussuundi ja prioriteete terviklikult üle. IKT arendamisega planeeritakse jätkata. Välisvahendite projektitoetused on olulised tulevikuarenduste tegemisel, vajalik on arengu tõuke ja arendusraha.
Katrin Rajamäe tõi välja, et esimene fookusteema KOV IKT kompetentsikeskuse jaoks on teenuste arendamine ja teadlikkus teenuste haldusest, et võetaks omaniku vaade ja vastutus.
Kaupo Kase rõhutas, et VOLISe uuendamine on vajalik, sest lahendus on aegumas ning alternatiivset lahendust kasutada ei ole. Anna teada on liidestatud riigiasutustega ja muutumas riigikeskseks lahenduseks.
Allan Lepik sõnas, et vajalik on kolme aasta vaade – mis on prioriteedid ja kuidas muutust ellu rakendada.
Luukas Kristjan Ilves sõnas, et mõttemaailma muudatus on ka riigi keskne vaade. IT arenduses on vajalik äriteenuse mudel, teenuste tervikvaate arendamine. KOVide digipöörde elluviimiseks vajalik RaMi kui omavalitsuspoliitikat juhtiva ministeeriumi toetav roll tõstatamaks digipöörde olulisust omavalitsustes ja selle rollist riigi üldises digipöördes. Struktuurifondide vahendite raames on ELVLi tegevuste toetamine võimalik, kuid toetuse andmise eelduseks on läbimõtestatud teenuste edasine areng ning KOVide omapanus teenuste IKT arenduse poolele (sh jooksvad kulud) peab tõusma. Vajalik läbi rääkida osapoolte rollid, sh Rahandusministeeriumi roll. MKMi toetused peaksid aitama struktuursete muudatustega ning ei kata kõiki ELVLi vajadusi. Avalike teenuste arendamine peab käima koos IKT arendustega, teisiti teenuseid arendada ei saa.
Mart Uusjärv selgitas, et valdkonnapoliitikaid juhivad valdkonnaministeeriumid, sh KOVidega seotud arenguid igas valdkonnas. Eesmärk on, et ELVL oleks võrdväärne osapool teiste valdkonnaministeeriumitega. KOVid on autonoomsed ega ole RaMi hallatavad.
Kaire Kasearu vastas, et RaM on valdkonna poliitika kujundaja ja regionaalarengu võimestaja. RaM peab ise määratlema oma rolli. Toetuse andmise tingimustes partnerina määratletud organisatsioon võib olla tegelik projekti elluviija. RaM elluviijana võib ise määrata enda tegevuse ulatuse. Vajadusel on võimalik toetuse vahenditest tööjõudu palgata.
Allan Lepik lisas, et digipöörde praegune plaan ei pea olema seitsme aasta plaan. Piisab kui hetkel esitatakse esimesed sammud, digipöörde tegevuskava on ajas uuendatav dokument. Ettepanek, et ELVL paneb kokku enda digipöörde programmi, RaM vaatab üle ja kinnitab ühtset nägemust KOV IKT suunas. Kui ELVL jääb RaMi digipöörde kavas kõrvale, siis saatku eraldi.
Luukas Kristjan Ilves täiendas, et infosüsteemide arendamise toetuseks peab olema selge tuleviku arenduste ja käigushoidmise mudel.
Kokkulepe: ELVL kohtub MKMiga digipöörde tegevuskava nõustamiseks. Rahandusministeerium lisab ELVLi arendusplaanid digipöörde tegevuskavasse. ELVLi plaanitavate arendustegevuste elluviijaks on tooteomanikuna ELVL.
Kaia Sarnet
Koosoleku juhataja
KOOSOLEKU PROTOKOLL
Valitsuskomisjoni ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu delegatsiooni kultuuri- ja spordivaldkonna töörühma koosolek
05.06.2025 nr 1-5/19
Koosoleku kuupäev 24.04.2025
Algus kell 15:00, lõpp kell 16:00
Koosolek toimus virtuaalselt (MS Teams vahendusel)
Juhatas: Kristiina Alliksaar (Kultuuriministeeriumi kantsler)
Protokollis: Karin Närep (Kultuuriministeeriumi strateegia- ja innovatsiooniosakonna arendusnõunik)
Võtsid osa (töörühma liikmed): Eino Pedanik, Laur Kaljuvee, Ene Täht, Evelyn Härm, Ivar Jurtšenko, Kaie Küngas, Hillar Sein
Puudusid: Merju Künnapuu, Margus Ivask, Kristi Onkel, Veljo Lamp, Jüri Käosaar
Kutsutud: Ülle Talihärm, Margus Klaan (mõlemad Kultuuriministeerium), Veikko Luhalaid, Kädi Koppe, Toomas Johanson (kõik Eesti Linnade ja Valdade Liit)
PÄEVAKORD:
1. Kultuuri ja spordi valdkonna töörühma ettepanekute arutelu;
2. Ülevaade rahvaraamatukogu reformi seisust
1. Kultuuri ja spordi valdkonna töörühma ettepanekute arutelu
ELVLi poolt esitati järgmine ettepanek:
1. Investeeringu meede piirkondliku tähtsusega või omavalitsuste omavahelises koostöös rekonstrueeritavate või uute spordi/kultuuriobjektide ehitamiseks ning arendamiseks.
Selgitus: Väiksemad omavalitsused ei suuda ise rahastada suuri projekte. Riigi toetus aitab vähendada regionaalseid ebavõrdsusi ja pakkuda elanikele võrdseid võimalusi. Ühishooned vähendavad kulutusi, vältides dubleerimist ja tõstes logistikatõhusust. Strateegiadokument "Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030" näeb ette kvaliteetseid rajatisi maapiirkondades, samution Eesti kultuuri arengukava 2021-2030 eesmärk tagada kultuurile ja loomingule võrdne ligipääs kõigile Eesti elanikele, sealhulgas maapiirkondades.
Töörühma kohalike omavalitsuste poolt esindajad selgitasid ja põhjendasid ettepanekut lähtuvalt konkreetsete kohalike omavalitsuste ettepanekutest. Kultuuriministeeriumi poolelt esitati vastavad selgitused riigieelarve võimalustest ning võimalikest lahendusalternatiividest. Lepiti kokku edasised sammud tegevusteks võimalike täiendavate rahastusallikate (nt CO2 vahendid, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi meetmed) senisest suurema kaasamise võimaluste analüüsiks.
Täiendavalt tõstatati ELVLi poolt hetkel toetusfondi kaudu eraldatavate toetuste osas analüüsi läbiviimise vajadus nende kohalike omavalitsuste tulubaasi arvamiseks. Kultuurivaldkonnas on selliseks toetuseks kultuuriranitsa toetus. ELVL tegi ka ettepaneku KOV inspiratsioonipäeva edasiseks korraldamiseks koostöös.
OTSUSTATI:
1. ELVL esitatud ettepaneku osas leppida kokku ühtne seisukoht järgnevalt:
1.1. Pooled peavad oluliseks kultuuri ja spordi kättesaadavust regionaalselt ning seega näevad vajadust edasi minna järgnevate tegevustega:
1.1.1. Kultuuriministeerium valmistab koos Eesti Linnade ja Valdade Liiduga (ELVL) ette ettepanekud Rahandusministeeriumile, et kasutada CO2 kauplemisest saadud vahendeid kohalike omavalitsuste spordiobjektide renoveerimiseks.
1.1.2. Kuna on olemas riiklikud suuremahulised toetusmeetmed avalikus kasutuses olevate hoonete energiatõhusaks renoveerimiseks, uute hoonete rajamiseks ja avalike teenuste (sh vastava taristu) arendamiseks, vajab analüüsi, kas ja mis põhjustel ei ole antud toetused kultuuri- ja sporditaristu jaoks kasutatavad.
2. ELVLi ettepanek kohalike omavalitsuste tulubaasi küsimuses võtta teadmiseks.
3. ELVLi ettepanek kov inspiratsioonipäeva korraldamiseks võtta teadmiseks.
2. Ülevaade rahvaraamatukogu reformi seisust
Ü. Talihärm andis ülevaate rahvaraamatukogu reformi hetkeseisust, sh vastavate regulatsiooni muudatustest ning edasisest ajakavast.
OTSUSTATI:
1. Võtta esitatud informatsioon teadmiseks.
Koosoleku juhataja
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristiina Alliksaar
Kantsler
Protokollija
(allkirjastatud digitaalselt)
Karin Närep
Arendusnõunik
KOOSOLEKU PROTOKOLL 07.05.2024 nr 1-5/20
Valitsuskomisjoni ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu delegatsiooni kultuuri- ja spordivaldkonna töörühma koosolek
Koosoleku kuupäev 03.05.2024
Algus kell 10:00, lõpp kell 10:40
Koosolek toimus virtuaalselt (MS Teams vahendusel)
Juhatas: Kristiina Alliksaar (Kultuuriministeeriumi kantsler)
Protokollis: Karin Närep (Kultuuriministeeriumi strateegia- ja innovatsiooniosakonna arendusnõunik)
Võtsid osa (töörühma liikmed): Eino Pedanik, Merju Künnapuu, Kristi Onkel, Laur Kaljuvee, Ene Täht, Evelyn Härm, Ivar Jurtšenko
Puudusid:Kaie Küngas, Hillar Sein, Margus Ivask
Kutsutud: Ülle Talihärm, Annikki Aruväli (mõlemad Kultuuriministeerium), Veikko Luhalaid, Angela Saksing (mõlemad Eesti Linnade ja Valdade Liit), Mikk Lõhmus (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium)
PÄEVAKORD:
- Kultuuri ja spordi valdkonna töörühma ettepanekute arutelu;
- Ülevaade Kultuuriministeeriumi kultuurihariduse valdkonna tegevustest;
- Töökorralduslikud küsimused.
- Kultuuri ja spordi valdkonna töörühma ettepanekute arutelu Töörühma ettepanekute osas toimus arutelu.
Kultuuri ja spordi valdkonna töörühma ettepanekud koos selgituste, lisainfo ja kokkulepetega on toodud protokolli lisas 1.
OTSUSTATI:
-
- Leppida kokku töörühma ühised seisukohad vastavalt Lisas 1 olevas tabelis toodule.
- Ülevaade Kultuuriministeeriumi kultuurihariduse valdkonna tegevustest
Kultuuriministeeriumi kultuurihariduse ja ligipääsetavuse nõunik Annikki Aruväli andis ülevaate Kultuuriministeeriumi tegevustest kultuurihariduses, sh koostööst teiste ministeeriumidega ning tutvustas kultuuriranitsa rakendamise seniseid tulemusi ning hiljuti läbiviidud õpilaste kultuuris osalemise uuringut.
Töörühma liikmed andsid enda poolt tagasisidet kultuuriranitsa senisele rakendamisele nende kohalikes omavalitsustes.
OTSUSTATI:
-
- Võtta esitatud informatsioon teadmiseks.
- Töökorralduslikud küsimused
Kultuuriministeerium tegi ettepaneku kohtuda töörühmaga uuesti sügisel 2024. Ühe teemana soovib Kultuuriministeerium tutvustada juunis 2024. avalikustatava Eesti elanike kultuurielus osalemise uuringu tulemusi, sh arutada vastavaid regionaalseid erisusi.
OTSUSTATI:
-
- Töörühma järgmine kohtumine korraldada oktoobris 2024.
- Töörühma liikmetel esitada enda poolt ettepanekud täiendavate aruteluteemade osas Kultuuriministeeriumile.
Koosoleku juhataja Protokollija
|
(allkirjastatud digitaalselt) |
(allkirjastatud digitaalselt) |
|
Kristiina Alliksaar |
Karin Närep |
|
Kantsler |
Arendusnõunik |
KOOSOLEKU PROTOKOLL
Valitsuskomisjoni ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu delegatsiooni kultuuri- ja spordivaldkonna töörühma koosolek 05.09.23
KOOSOLEKU PROTOKOLL NR
Koosolek toimus virtuaalselt Teamsi vahendusel
5.september 2023
Algus kell 14:00, lõpp kell 15:00
Juhatas: Kristiina Alliksaar (Kultuuriministeeriumi kantsler)
Protokollis: Merju Künnapuu (Kultuuriministeeriumi finantsosakonna juhataja)
Koosolekul osalesid: Veikko Luhalaid, Eino Pedanik, Kaie Küngas, Angela Saksing, Hillar Sein, Kristi Onkel, Laur Kaljuvee, Ene Täht, Evelyn Härm, Karin Närep, Margus Klaan, Katre Väli, Mihkel Kaevats
PÄEVAKORD:
Kultuuri- ja spordivaldkonna töörühma ettepanekute sisuline arutelu, otsuste tegemine ning sisendi andmine 2024-2027 riigieelarve strateegia ja 2024. aasta riigieelarvega seotud valitsuskomisjoni ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu vaheliste läbirääkimiste protokolli.
Kultuuriministeeriumi kantsler Kristiina Alliksaar andis ülevaate, et milline on hetkel kultuurivaldkonna eelarve positsioon riigieelarvestrateegia 2024-2027 ja 2024. aasta riigieelarve koostamise eel. 2024. aasta riigieelarve koostamise käigus ootab kõiki valdkondi kärpekohustus, mis laieneb ka aastatele 2025 ja edasi. Kohalike omavalitsusi puudutavaid kultuuri- ja spordivaldkonna toetusi ei ole hetkeseisuga plaanis vähendada ja proovitakse tagada 2023. aasta tase ka 2024. aastal ja sealt edasi.
Töörühma ettepanekute osas toimus vabas vormis arutelu.
Kultuuri ja spordi valdkonna töörühma ettepanekud koos selgituste, lisainfo ja kokkulepetega toodud allpool:
|
nr |
Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused |
Ministeeriumi seisukoht |
Töörühma kokkulepe, eriarvamused |
|
ELVL prioriteedid: |
|||
|
1. |
Üleriigilise tähtsusega unikaalsete taristu ja kultuuriobjektide finantseerimisel on vajalik riiklik kaasfinantseerimine. Mitmed objektid on unikaalsed ja sageli nõuavad nad kapitalimahukaid investeeringuid. Varasemalt on see teema olnud arutusel Tallinna Loomaia ja Botaanikaaia puhul, aga samas on ka teistel omavalitsustel suuremaid objekte, kus riigipoolne kaasfinantseerimine vajalik. Näiteks Pärnu linna „Raba – Lai sild". Tartu linna „Sõpruse sild". Eraldada vahendeid kohalike omavalitsusüksuste (KOVide) omanduses olevate kuid üleriigiliste funktsioonidega kultuuriobjektide arendamiseks. 50/50 finantseerimise põhimõte riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel.
Arvestades ehitusturul toimuvat hinnatõusu palub Tallinna linn jätkata riigil Tallinna Linnateatri ehituse kaasfinantseerimist, et ehitus ei jääks pooleli. Tallinna Linnateatri IX kvartali ehituse ja sisustuse kogumaksumus on tänase seisuga 32 398 000 eurot, millest 50% 16 199 000 eurot. Riik rahastab lepinguliselt täna 12 599 880 euroga, seega pooleks rahastamisel kallinemine hinnanguliselt 3 599 120 eurot.
Ettepanek on tõsta 2024.a prioriteetseks objektiks Pärnu Kunstihoone. Regionaalse tasakaalu saavutamiseks ja Eesti kultuurielu terviklikuks |
Kunstivaldkonna prioriteetne ehitusobjekt on Tallinna Kunstihoone, seoses ehitushindade kallinemisega on vahendeid puudu lõplikust maksumusest ja täiendavaid kunstivaldkonna objekte 2024. aastal ei saa prioriteetseks võtta. Kultuuriministeeriumil on plaanis taotlusvoor "Energiasäästlikud valguslahendused etendusasutustes", mille raames on teatritel võimalik taotleda vahendeid valgusseadmete väljavahetamiseks kaasaegsete seadmete vastu. Eelarve võimaluste olemasolul toetame endiselt 50/50 põhimõtte järgimist kohalike omavalitsusüksuste omanduses olevate, kuid üleriigiliste funktsioonidega kultuuriobjektide arendamise toetamisel. Ülevaade objektidest, mille arendamisse riik on äsja panustanud või panustab: • 2018. ja 2019. a 520 tuhande euroga Tallinna Lauluväljaku kaare rekonstrueerimisse; |
Kokkulepe: mõlemad pooled toetavad 50/50 finantseerimise põhimõtte järgimist. Edasine objektide rahastamine sõltub riigieelarve võimalustest. |
|
arenguks on oluline kultuuriinvesteeringute toomine ka Pärnusse kui Eestimaa ühte olulisse keskusesse ja turismi sihtpunkti. Pärnu Kunstihoone hakkab ühendama erinevaid kultuurivaldkondi, põlvkondi ja tõhustama nii linnadevahelist kui piirideülest koostööd. Pärnu linnal on projekt koostatud. Hinnanguline maksumus ca 10 mln eurot. |
• alates 2018. aastast Tallinna Linnateatri teatrikompleksi arendamisse kokku 12,6 mln euroga. |
||
|
Täiendavad ettepanekud: |
|||
|
Kultuur |
|||
|
2. |
Jätkata Kultuuriranitsa programmiga, mille kaudu saab iga õpilane käia igal õppeaastal kontserdil, teatrietendusel, kunstinäitusel, kinoseansil ja muuseumitunnis. 53 eurot põhikooliõpilase kohta, kokku ca 7 mln eurot. Kultuuriranitsa toetus lisada tulubaasi. https://www.kul.ee/kultuuriranits - 2023. a riigieelarvesse kavandab Kultuuriministeerium Kultuuriranitsale täiendavalt 500 000 eurot, mis kokku teeb seega 1,5 miljonit eurot ehk keskmiselt 11 eurot põhikooliõpilase kohta (keskustes 9,60 eurot, hõreda asustusega piirkondades kuni 19,58 eurot). Keskmine summa õpilase kohta ei suurene proportsionaalselt eelarve kasvuga, sest õpilaste arv on suurenenud. |
Kultuuriranitsa programmiga on plaanis jätkata, vastav analüüs on koostatud ja 2022/ 2023 õppeaasta põhjal programmi positiivsed aspektid ja väljakutsed selgitatud. Täiendavaid vahendeid programmi on plaanis taotleda järgnevatel aastatel kui riigieelarve olukord võimaldab. Toetuse kasutamise kontrolli ja aruandlust on vajalik edaspidi täpsustada ja täiustada, et aru saada toetusmeetme mõjust. |
Kokkulepe: mõlemad pooled peavad teemat oluliseks. Riik jätkab kultuuriranitsa meetmega 2024. aastal 2023. aasta tasemel 1,5 mln eurot. Edasine sõltub riigieelarve võimalustest. KUM tutvustab lähiajal 2022/2023 õppeaasta põhjal tehtud analüüsi tulemusi. |
|
3. |
Tagada riigipoolne järjepidev tegevustoetus KOVidele laulu- ja tantsupeotraditsiooni säilimise ja jätkusuutlikkuse osas. Laulu- ja tantsupeo kollektiivide juhendajate palgatoetus 2,9 mln eurot. Eraldada täiendavad vahendid KOVidele rahvarõivaste soetamise toetuseks (nt luua võimalus KOVidele toetuse taotlemiseks). Autentsete rahvarõiva komplektide soetamine kollektiividele on osalejate jaoks kulukas tegevus. Laulu- ja tantsupeo juhendajate väärtustamise kampaania korraldamine eesmärgiga tuua noori senisest enam selle ameti juurde. Probleem on selles, et noored ei vali õppimiseks dirigendi, rahvatantsu ja pilliõppe juhendaja ametit, kuna selle ametiga käib kaasas suur ebakindlus. Olukorras, kus riik on astunud suure sammu juhendajate palkade tasumisel ja seadustamisel oleks hea mõelda, kuidas neid erialasid populariseerida. |
KUM toetab 2023. aastal laulu- ja tantsupeo liikumises osalevaid kollektiive 1 mln euroga (Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA kaudu) ning kollektiivijuhtide tööandjaid juhendajatele töötasu maksmisel ( tööjõukulu toetus Eesti Rahvakultuuri Keskuse kaudu) 2,7 mln euroga. Toetusmeetmed jätkuvad ka 2024. aastal. Rahvarõivaste osas on võimalus saada toetusi KULKA rahvakultuuri sihtkapitalilt ning maakondlikelt ekspertgruppidelt. Samuti on toetusi jaganud piirkondlikud LEADER grupid ning toetusi lastekollektiividele on jaganud rahvarõivaste soetamiseks kultuuriruumide toetusmeetmed. Lisaks toetatakse ka |
Kokkulepe: 2024. aastal jätkub laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivijuhtide palgatoetusmeede 2023. aasta tasemel (2,7 mln eurot) ja laulu- ja tantsupeo liikumises osalevate kollektiivide toetusmeede 2023. aasta tasemel (1 mln eurot). |
|
rahvarõivaste valmistamise õppimist. Eraldi toetusprogrammi rahvarõivaste ostmiseks ei ole, kuid MTÜ Rahvarõivas kaudu toetatakse kihelkondlike rahvarõivaste portaali haldamist, rahvarõivaste kandmise ja valmistamise teavitustööd, tuues s.h välja ka unustuse hõlma vajunud kihelkondade rahvarõivaid (https://rahvaroivad.ee/ ). |
|||
|
Raamatukogu |
|||
|
4. |
Suurendada vahendeid rahvaraamatukogude teavikute soetamiseks ja raamatukogusüsteemi arendamiseks, samuti toetuse eraldamist teavikute transpordiks. Vajadus riigi tasandil 2,5 miljonit, täiendava osa maht 0,5 mln. Transpordikulud teavikute transpordiks on senini KOVidele katmata. Tänased eraldised rahvaraamatukogudele on jäänud samasse suurusjärku eelmiste aastate tasemega, need ei ole piisavad valdkonna jätkusuutlikuks rahastamiseks. Samas on teavikute hinnatase märkimisväärselt tõusnud ning suurenenud on ka elanike ootused uute raamatukogu poolt pakutavate lisateenuste järele. Vajalik on kultuuriministri määruse „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise kord" põhimõtete muutmine. Praegu teavikute toetuse arvutamisel Tallinna rahvaraamatukogudele mõeldud teavikute toetuse määra korrutamine koefitsiendiga 0,6 on ebaõiglane. Näiteks Tallinna linna kõrval asuvate Harjumaa valdade (Viimsi, Saue, Saku jt) toetust ei korrutata koefitsiendiga. Teavikute soetuse toetust arvestatakse elaniku kohta, seega määrab regulatsioon Tallinnas ja Tartus elavale lapsele väiksema toetuse kui Harjumaal elavale lapsele. Arvestamata jääb, et Tallinn on mitmekeelne linn ning Tallinna Keskraamatukogul erinevalt Harjumaa valdade raamatukogudest on kohustus tagada mitmekeelne kogu. Määruses toodud selgitus „muude raamatukogude suur osakaal Tallinna ja Tartu teeninduspiirkonnas" on lihtsustatud ja pealiskaudne. Rahvaraamatukogu ja teadusraamatukogu kogude komplekteerimise põhimõtted on väga erinevad, kuna nende raamatukogude sihtrühmad on erinevad. Samuti on eri raamatukogutüüpidel omad komplekteerimispõhimõtted, mille eesmärk |
KUM peab raamatukogude valdkonna arendamist (sh teavikute kättesaadavuse suurendamist) oluliseks. KUM tellimusel viis AS PricewaterhouseCoopers Advisors läbi analüüsi "Riiklike raamatukogu-teeninduse koordineerimise ülesannete ja nende rahastuse mudeli väljatöötamine". Analüüsiti maakonnaraamatukogude raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesannete korraldust, nende täitmise peamisi probleeme ja tugevusi. Analüüsi üheks eesmärgiks oli saada vastus küsimusele, millised peavad olema riiklikud raamatukoguteeninduse koordineerimisülesanded, nende uus korraldus ja rahastuse mudel. Analüüsi tutvustus on 13. septembril 2023.a Kultuuriministeeriumi veebikanalites. Raamatukogu reformi vajadus ja eesmärgid:
2) 2023. a algatati raamatukogude kiirendi (0,5 mln |
Kokkulepe: Mõlemad pooled peavad raamatukogude arendamist prioriteetseks. Mõlemad pooled toetavad teavikute toetamise süsteemis Tallinna ja Tartu koefitsiendi kadumist. Erisuse kaotamine sõltub aga lisavahenditest ja edasistest riigieelarve võimalustest. Raamatukogude reformi raames käsiteltakse eraldi ka teavikute transpordi teemat.
|
|
on vältida dubleerimist meie suhteliselt väikeses riigis. Võimalik muutus ei eelda praeguse toetuse kogusumma ümberjagamist ehk väiksematelt omavalitsustelt äravõtmist vaid lisaraha, et taanduks Tallinnale ebavõrdselt seatud koefitsient. Tallinna peaks reeglite järgi saama oma osa, ehk 1,0 = 678 333 eurot Aga Tallinnale antakse koefitsiendiga 0,6 = 407 000 eurot. Seega jääb Tallinnal tegelikult puudu 0,4 = 271 333 eurot Toetus võiks olla tulubaasi osa. Arvestuslik tulumaksumäära tõus funktsiooni üleandmisel tulubaasi +0,018%, sh täiendava vajaduse katteks omavalitsustele eraldatava tulumaksumäära tõus 0,002%. |
eurot), et parandada 502 rahvaraamatukogu tehnilist võimekust ning luua lugejale paremad tingimused raamatukogus töötamiseks (ruumide ümberkujunduse toetamine, uued arvutid raamatukogus, avatud raamatukogu tehnika jm);
Kui täpsed vajadused on selgunud, siis KUM on valmis esitama lisataotluse kas RES 2025-2028 raames. |
||
|
Sport |
|||
|
5. |
Toetada investeeringute tegemist üleriigilise tähtsusega spordirajatiste renoveerimisel ja ehitamisel põhimõttel, et investeeringu maht jaguneks pooleks riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse vahel. 50/50 finantseerimise põhimõte riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel. Kadrioru Staadioni näol on tegemist üleriikliku tähtsusega, rahvusvahelise potentsiaaliga ja mitmekülgset lisaväärtust loova, kuid tugevalt amortiseerunud ja kiiremas korras rekonstrueerimist vajava objektiga. Selliste üleriigilise tähtsusega spordirajatiste renoveerimisel ja ehitamisel tuleks lähtuda põhimõttest, et investeeringu maht jaguneks riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse vahel pooleks. Kadrioru Staadioni renoveerimise kogumaksumus 20 173 000 eurot. |
Eeldab lisavahendeid riigieelarvest ning vajab poliitilist kokkulepet. Võttes arvesse riigieelarve seisu ning VV eesmärki jõuda lähiaastatel tasakaalus riigieelarveni võib osutuda väga keeruliseks saada lisavahendeid spordiobjektide renoveerimiseks ja ehitamiseks. VVTP-s on järgmine punkt "8.2.5 Töötame välja riiklikult tähtsate spordiobjektide rahastamise põhimõtted, võttes arvesse regionaalset tasakaalustatust, ning otsime neile rahastust.", mis haakub ka käesoleva ettepanekuga. |
Kokkulepe: mõlemad pooled toetavad 50/50 finantseerimise põhimõtte järgimist. Edasine objektide rahastamine sõltub riigieelarve võimalustest. |
|
6. |
Liikumisaktiivsuse edendamiseks luua toetusfond, mille eesmärgiks on kooli ja lasteaedade keskkonna kujundamine liikuma kutsuvaks. Spordivaldkonnas on oluline suurenda liikumist koolidesse ja ka lasteaedadesse. Laste vähene liikumine on üks suuremaid probleeme. Samas aitab liikumise soodustamine kaasa nutisõltuvuse vähendamisele, mis on saamaks oluliseks vaimse tervise probleemiks. Seda probleemi on võimalik lahendada spordi- ja haridusvaldkonna koostöös. |
Liikuma Kutsuva Kooli 2024. aasta eelarvevajaduste väljaselgitamisega ja vahendite leidmisega tegeleb HTM. EOK jätkab Sport Kooli pilootprogrammiga samades koolides (27 kooli 22/23 õppeaastal ja sel õppeaastal lisandub 3. klass. |
Kokkulepe: mõlemad poolevad peavad teemat oluliseks. Kuna Liikuma Kutsuva Kooli eelarvevajaduste väljaselgitamisega ja vahendite leidmisega |
|
tegeleb Haridus- ja Teadusministeerium suunatakse teema arutamiseks hariduse töörühma. |
|||
|
7. |
Viia 5. kutsetasemega treenerite palk Eesti keskmisele tasemele riigi poolt kehtestatud treeneripalga toetusest. Maksumus vähemalt 12,3 mln eurot |
Toetame eesmärki ja on olnud KuM RES prioriteet igal aastal. Eeldab lisavahendeid riigieelarvest. Võttes arvesse riigieelarve seisu ning VV eesmärki jõuda lähiaastatel tasakaalus riigieelarveni võib osutuda väga keeruliseks saada lisavahendeid. Lisavajadus 2024. aastaks vähemalt 3,5 mln eurot, 2025. aastaks 5,1 mln eurot ja 2026. aastaks 6,6 mln eurot. |
Kokkulepe: Mõlemad osapooled peavad viienda ja kõrgema kutsetaseme treeneri töötasu tõusu oluliseks. KUM jätkab 2024. aastal toetusmeetmega vähemalt 2023. aasta mahus (12,3 mln eurot). Edasine sõltub riigieelarve võimalustest. |
|
8. |
Suunata vahendeid treeneri- ja juhendajakoolituse programmide välja töötamisse eesmärgiga tõsta laste ja noortega töötavate juhendajate teadlikkust erivajadustega lastega töötamisel ning ka laste abivajaduse märkamisel laiemalt. Täna on keerukad lapsed ja noored ka treeningutes ja huviringides, kuid treeneritel ja juhendajatel on vähene ettevalmistus nende lastega tegelemisele (erinevate diagnooside eripärad ja käitumissoovitused). |
Nõus, et tegemist on olukorraga, mis vajab edasiarendamist. Initsiatiivi hoiab Eesti Para olümpiakomitee koostöös ülikoolide ja Spordikoolituse ja –Teabe SA-ga. Murekohaks on koolitajate ja ekspertide puudus. |
Kokkulepe: Mõlemad osapooled peavad teemat oluliseks ja sellega tegeletakse sisuliselt edasi (ei vaja hetkel lisaraha). |
|
Muinsuskaitse |
|||
|
9. |
Suurendada vahendeid muinsuskaitseobjektide toetuseks. Muinsuskaitse all olevate kultuuriväärtuste säilimine peab olema kõrgendatud riikliku tähelepanu all. Eraldatud vahendid ei kata tegelikke vajadusi. Tekkinud on olukord, kus ühelt poolt on riik objektide kaitse alla võtmisega deklareerinud, et nende säilimine on riiklik huvi, samas kõik kohustused objektide säilimise tagamiseks on pandud omanikule. |
KUM toetab mõtet, et toetusi mälestiste omanikele on vaja järk-järgult suurendada, kuid toetuste suurendamine sõltub riigieelarve võimalustest. 2024. aastal proovime säilitada toetuste mahus sama taseme, mis 2023. aastal (2,8 mln). Lisaanduvad vahendid omandireformi reservi vahenditest 3 mln eurot 2024. aastal. 2024 – 2026 aastateks on CO2 vahenditest eraldatud |
Kokkulepe: Mõlemad osapooled peavad teemat oluliseks. Toetuste kasv sõltub edasistest riigieelarve võimalustest. KUM jätkab mälestiste omanike toetusmeetmetega 2024. aastal 2023. aasta |
|
kultuuriväärtuslike avaliku sektori hoonete (sh kohaliku omavalitsuse valduses olevate hoonete) energiatõhususe parandamiseks 3x8 mln. |
mahus (2,8 mln). Lisaanduvad vahendid omandireformi reservi vahenditest 3 mln eurot 2024. aastal. 2024 – 2026 aastateks rakendub CO2 vahenditest toetusmeede kultuuriväärtuslike avaliku sektori hoonete (sh kohaliku omavalitsuse valduses olevate hoonete) energiatõhususe parandamiseks (3x8 mln eurot). |
||
Koosoleku juhataja Protokollija
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Kristiina Alliksaar Merju Künnapuu
Kantsler finantsosakonna juhataja
Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud valitsuskomisjoni ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu delegatsiooni läbirääkimiste keskkonna töörühma kohtumine
Tallinn
17.05.2023
Algus kell 14, lõpp kell 16.20
Juhatas: Anrus Pirso
Protokollis: Alice Nurmela
Võtsid osa:
Andrus Pirso,
Annika Varik,
Ege Kibuspuu,
Kaupo Heinma,
Kadri Loide,
Kairi Noot,
Karl Annus,
Kerli Lambing,
Kristiina Kupper,
Lüüli Junti,
Marit Laast,
Pille Lapin,
Reigo Lehtla,
Sulev Liivik,
Sven Tarto,
Taimo Aasma
Puudus(id):
Antti Tooming,
Ene Muttika,
Helen Sulg,
Kaie Küngas,
Laura Remmelgas,
Marku Lamp,
Meelis Münt,
Olav Ojala
PÄEVAKORD
1. Keskkonnaministeeriumi ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu riigi eelarvestrateegia 2024–2027 ja riigieelarve 2024 läbirääkimised
2. Olulised keskkonnavaldkonna teemad ja kohustused
3. Keskkonnaindikaatorid minuomavalitsus.ee keskkonnas
4. R-Klubi tutvustus
5. Keskkonnaministeeriumi ja kohalike omavalitsuste suhtlus
Koosolek algas tutvustusringiga.
ESIMENE PÄEVAPUNKT: Keskkonnaministeeriumi ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu riigi eelarvestrateegia 2024–2027 ja riigieelarve 2024 läbirääkimised (tabel):
Erosiooni mõjude leevendamine omavalitsustele:
Andrus Pirso: Raha tuleb riigieelarvest või toetusmeetmetest ja rahaga on hetkel muidugi igas allikas kitsas. Struktuurivahenditest on tulemas kohalikule omavalitsusele selline meede, nagu kliima- ja energiakavade koostamine ja nende tegevuste elluviimise toetamine. Väikses mahus on selles meetmes teema kajastatud. Muid konkreetseid lubadusi on hetkel keeruline anda.
Reigo Lehtla: Mis ajaks struktuurimeetmeid võib oodata?
Andrus Pirso: Nende ettevalmistamine juba käib. Riburada pidi neid käivitame, kindlasti nad läbivad enne kooskõlastusringi ehk kui hetkel pole veel kohalikele omavalitsustele jõudnud, siis need peaksid jõudma.
Annika Varik: Kõik meetmed, mis hakkavad kohalike omavalitsusi puudutama, tahame selle sama laiendatud töögrupiga formaadis läbi rääkida. Kõik omavalitsused saavad võimaluse kommenteerida, mis neil tegelikult murekohad on nendes valdkondades. Esimene kohtumine on planeeritud 29. mail. Loodan, et teile on see info juba jõudnud. See on üks koht, kus ma kindlasti soovitaksin osaleda, et oma seisukohad seal välja öelda.
Järeldus: 29. mail on struktuurimeetmete arutelu. Ootame kooskõlastusringi.
KOV keskne jäätmemudel:
Kaupo Heinma: Maailmapank on analüüsinud Eesti jäätmesüsteemi ja teinud soovituse, et kohalikel omavalitsustel võiks olla õigus küsida tasu või maksu. Keskkonnaministeerium on Maailmapanga uuringu alusel ette valmistamas väljatöötamiskavatsust, mis selle aasta teises pooles võiks valmis saada. Meie seisukoht on see, et kindlasti kõik kohalikud omavalitsused ei vaja omavalitsuste-keskset jäätmemudelit, vaid vajavad vahendeid. Mudel ei lahenda probleemi, pigem on küsimus rahastamises, seda tuleb terviklikult vaadata.
Lüüli Junti: Nüüd ei ole meil märkuste lahtris, et jätkame läbirääkimisi, vaid on väljatöötamiskavatsus, aga tegelikult see väljatöötamiskavatsus kohalike omavalitsuste probleemi ei lahenda. Oleme tõsises kriisis sellega, et me ei suuda teha jäätmevaldkonna arendamiseks investeeringut, sest lihtsalt rahalisi vahendeid kohalikel omavalitsustel ei ole. Kas on mingi konkreetsem tärmin ka? Millal võiks seaduse muudatuseni jõuda?
Kaupo Heinma: Uue aasta alguses. See ikkagi lahendab seda probleemi sellena, et selgelt hinnata, kuidas oleks võimalik kohalikel omavalitsustel saada jäätmekorralduseks vahendeid jäätmetekitajate poolt. Küsimus on, milline võiks mudel olla. Nägemus on see, et praegune õigusraam ei ole kõikide kohalike omavalitsuste jaoks lahendus. Lahendus peab olema universaalsem, et ka need kohalikud omavalitsused, kes ei soovi ise hakata jäätmekorraldust tegema, saaksid võimaluse tasu küsida. Kohalikel omavalitsustel endal on õigus teatud tasu küsida. Siin on erinevad variandid ja tuleb leida, mis on kõige mõistlikum süsteem. See võib olla ka erinevate lahenduste süsteem, aga ainult jäätmemudeli kaudu näeme, et üle-eestiliselt seda probleemi lahendada ei saa.
Reigo Lehtla: Kas kirjutame juurde, et kaalumisel on erinevad rahastamise võimalused?
Lüüli Junti: See ei anna meile midagi, sest VTKs kaalutaksegi erinevaid alternatiive.
Kaupo Heinma: Just, eesmärk ongi see, et on erinevad variandid.
Andrus Pirso: Toetusmeetmete osas saame suures plaanis tugineda välisvahenditele, seal saavad valdkonnad laias plaanis kaetud.
Kaupo Heinma: Kõik need kitsendused puudutavad jäätmevedu ja need ei ole kogu jäätmekäitlusega seotud, nii et kohalikel omavalitsustel on võimalik erinevaid võimalusi rakendada. Seal on palju küsimärke, aga praegu on eesmärk tagada terviksüsteem üle Eesti sõltumata kohaliku omavalitsuse suutlikkusest, mis tagaks vahendite kättesaadavuse. Tuleb luua süsteeme, mis oleks kõigile rakendatav.
Järeldus: 2023. aasta teises pooles JäS VTK (uus seadus 2024).
Mahtu nõudvate jäätmete taaskasutuse toetamine (näit. tekstiilijäätmed), mille tulemusena tekib ka motivatsioon neid koguda:
Kaupo Heinma: Riigi jäätmekava koostamine aastani 2028 on lõpusirgel. Meil on markeeritud mitmeid jäätmekogusid, millega tuleb toimetada. Euroopa Liidu vahendeid Andrus juba mainis ning jäätmekava on nende andmise aluseks. Seal on meil ette nähtud vahendid nii kogumisvõrgustiku kui ringlussevõtu arendamiseks. Lisaks proovime ka koostada erinevaid mudeleid, mis näitaksid ära, millised jäätmevood on meil kõige kriitilisemad ja kuidas ning kuhu peaks investeeringuid tegema. Toetusrahad on ette nähtud ja järgemööda hakkavad need meetmed avanema.
Reigo Lehtla: Mis ajaks kava valmis võiks olla?
Kaupo Heinma: Kava tuleb kinnitada ja eesmärk on teha seda sellel poolaastal või järgmise poolaasta alguses. Ka erinevad meetmed avanevad järgmise aasta jooksul. Iseenesest on plaan selline, et juba sellest aastast meetmed avada.
Järeldus: Eesmärk on kinnitada uus jäätmekava sel poolaastal. Meetmed avanevad 2024.
Kehtestada võrdsed tingimused vooluveekogude ja maaparandus-süsteemide korrastamise ja hooldamise finantseerimiseks tiheasustusaladel. Esialgse analüüsi maksumus suurusjärgus ~ 20 000 eurot:
Andrus Pirso: Kui me räägime toetusmeetmetest, siis me suures plaanis räägime kahest – siseriiklikest või välisvahenditest. Siseriiklikest on KIKi keskkonaprogramm, kus on päris lai valik toetatavaid tegevusi. Keskkonnaprogrammi eelarve on oluliselt vähenenud ja loomulikult tahaksime ka meie saada riigi käest rohkem keskkonnatasusid tagasi keskkonnavaldkonda. Välisvahendid: meil on üks selline kus toetame kombineeritud sadeveesüsteeme ja looduskaitselisi lahendusi.
Ja ka üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks on meetmed ettevalmistamise. Meetmete ettevalmistamine käib aktiivselt. Kui jäätmemeetmed sõltuvad jäätmekavast, siis teistes valdkondades tulevad need järjest ja olen nende valmimise osas üsna optimistlik.
Järeldus: Meetmete ettevalmistus käib.
Arvestades asutuste riiklikku tähtsust on hädavajalik riigipoolne suurem toetus, et tagada asutuste areng. Kadrioru parki, Tallinna Loomaaeda ja Tallinna ning Tartu Botaanikaaeda ei külasta pelgalt tallinlased:
Andrus Pirso: Ülitähtsad objektid, varasemalt on ka nendesse investeeritud (2007, 2013), mil meil õnnestus 350 miljonit krooni sellesse sektorisse tuua. Probleemkoht on, et pärast seda ei ole välisvahendite poole pealt see sektor jaoks samas mahus toetusi juurde tulnud. Nii loomaaed kui TÜ Loodusmuuseum on saanud vahendeid päris palju ja kui võimalik oleks, siis toetaks veel. Sihtasutuse vormis oleks neil asutustel lihtsam toime tulla.
Reigo Lehtla: Huvitav ettepanek. Kas keegi soovib kommenteerida seda võimalust, et muuta Tallina Loomaaed ja Tartu Ülikooli Botaanikaaed sihtasutusteks?
Kristiina Kupper: Saan aru, et saab kaasata teisi asutusi, aga rahakott on ju riigil ikka sama paks. Või mis sihtasutuse staatus meile annab?
Andrus Pirso: Annab mingil määral võimaluse ise vahendeid otsida ja kaasata. Sihtasutus võib teatud juhtudel olla finantseerijatel lihtsam finantseerida.
Reigo Lehtla: Kas keegi tahab analüüsida seda võimalust?
Kristiina Kupper: Kindlasti peame vaatama sellele otsa ja analüüsima lisavõimalusi.
Järeldus: Tallinn kaalub võimalust muuta loomaaed ja botaanikaaed sihtasutusteks.
Täiendada looduskaitseseaduse 7. peatükki volitusnormiga, mis annab kohalikule omavalitsusüksusele õiguse ja pädevuse kehtestada kasvukohatüüpide, väärtusliku taimestiku ja kaitsealuste liikide kasvukohtade väljaselgitamiseks haljastuse inventeerimise korra:
Taimo Aasma: Põhimõtteliselt oleme ettepanekuga nõus ja pigem on tehnilised küsimused - mis hetkel ja kuidas saaks seda vormistama hakata. Meil on LKSi eelnõu lõppfaasiga laual. See läheb korduskooskõlastamisele teistele ministeeriumitele (uue valitsuse tõttu). Praegu on tunnetus, et tõenäoliselt selle praeguse paketiga seda kiirkorras liita ei õnnestus, aga sisuliselt tundub ettepanek asjalik ja vajalik.
Reigo Lehtla: Nii et oleme ühel meelel ja tuleb lihtsalt saata seadusandluse veskisse sisse.
Kristiina Kupper: Millal on plaanis alustada, kui ta sellesse paketti ei mahu?
Taimo Aasma: Ettevalmistusi saame hakata jooksvalt tegema. Selle hinnangu, kas ta vajaks VTKd, saame maja sees anda. Vajadusel tuleb detaile täpsustada, kirjeldus on siin iseenesest suhteliselt põhjalik. Kui ta VTK-d nõuab, siis niikuinii on koostööd vaja teha.
Arutame oma õigusosakonnaga ka enne suve, kas see on nii suure mõjuga, et VTKd nõuab. Kui saab otse liikuda, siis kohalike omavalitsuste esindajatel on võimalik otse riigikogule ettepanekuid teha.
Järeldus: Pooled on üksmeelel, tähtaegu peab täpsustama.
Veterinaarseaduse § 32 koera, kassi ja valgetuhkru identifitseerimine ning nende kohta arvestuse pidamine lõige 1 sätestab: koera, kassi ja valgetuhkru pidaja korraldab oma looma identifitseerimise. Muuta veterinaarseaduse § 32 lg 1, sätestades, et loomaomanikul peab olema kohustus tagada oma koduloomade identifitseerimine:
Annika Varik: Selle teemaga on nii, et kui on küsimusi, siis need jäävad meile kirjalikult vastamiseks.
Kristiina Kupper: Ma selle punkti osas kommenteeriks, et § 32 lg 1 seletuskirjas tuleb välja, et kiibistamine on oluline riigipiiri ületades. Kui vaadata varjupaikade statistikat, siis väljaspool Tallinna enamus varjupaika jõudvatest loomadest on kiibistamata. See tähendab ka seda, et puudub info, kas loom on vaktsineeritud (järelikult peab vaktsineerima ja see ei ole looma tervisele kõige kasulikum). Lisaks ühtne riigi infosüsteem, loomad omavalitsuse piire ei tunne (liiguvad siia-sinna) ehk peaks olema riiklik süsteem.
Andrus Pirso: Teema on igal juhul oluline. Praegu on ka inimestel kohustus identifitseerida loom, kui seda ei tehta, siis kes seda sundi või järelevalvet teeb.
Kerli Lambing: Nõustun, et see on teema, millega edasi võiksime minna. Siin viidatakse, et omavalitsused justkui oleks leidnud need platvormid, aga need platvormid vajavad arendamist (inimesed ei saa mobiil-ID või millegi muuga sisse ehk põhjendavad, et loomal on kiip olemas, aga registrisse ei saa kanda, sest ID-kaart on kadunud jms). Kohustus omanikul võiks ikkagi olla. Omavalitsusena toetame kiibistamist, aga loomad ei tunne omavalitsuse piire ehk kiipimise teema võiks olla kohustuslik (ja registriga ka minna ühiselt edasi). Teemana võiks ta meil siia jääda järgmisteks aastateks ka.
Järeldus: Eriarvamusel. Teema jääb üles.
Lisada veterinaarseadusesse punkt, mis käsitleb ennetava vaktsineerimise kohustust:
Punkti võib maha võtta.
Kristiina Kupper: Praegu on olemas marutaudi vastu vaktsineerimise kohustus ja seetõttu pole punkt enam oluline. Küll aga paluti lisada teine teema, mis puudutab Venemaad. Venemaal on küll kaupade sissetoomine piiratud, aga keegi ei keela lemmikloomade sisse toomist ja nendega Eestis äritsemist. See on palju hoogustunud. Tallinnas on mitu MTÜ-d, kes heategevuse sildi all veavad loomi sisse ja siin müüakse neid edasi. Arvestades kui palju on Eestis hulkuvaid loomi ja kui ületäitunud on meie varjupaigad, siis millal on kavas sellele piirikaubandusele tähelepanu pöörata, seda enam, et Venemaal on marutaud väga aktiivne.
Kerli Lambing: Üks on marutaud, aga teine on katk, mida ka piiriülene kaubandus meile tuua võib. Loomaomanike teadlikkust võiks lisaks marutaudile ka teiste haiguste suhtes tõhustada. Marutaudi infolehed hakkasid liikuma, aga peaks ka teiste ennetamise vaktsineerimist inimestele tutvustama (teadlikkus on inimestel madal). Omavalitsused saavad võimendada seda teemat – kui kampaaniaid korraldame, siis saab infot jagada. See teema võiks jääda, aga veidi teise nurga alt (lisaks siis kaubandus).
Reigo Lehtla: Mis formuleeringut sa soovid?
Kerli Lambing: Vaktsineerimise kohustus – teavitamise pool tuleks rohkem päevakorda. Samamoodi piiriülese kaubandusega Venemaalt – paneks juurde, et muud taudid (katk jms) on tõsised. Ehk ennetuse ja teavituse pool, millega tegelema peame.
Järeldus: Vaktsineerimisest teavitamine on vajalik. Kaubandus Venemaal soodustab teiste haiguste (lisaks marutaudile) sissetoomist.
Looduskaitseseaduse (LKS) §-ga 4 on antud kohalikele omavalitsustele võimalus võtta kaitse alla kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid (edaspidi KKLO). Kuigi KKLO territooriumil kehtib piiranguvööndi kaitsekord (LKS § 44), puudub maamaksuseaduse (MaaMS) § 4 lg-s 2 toodud nimekirjas KKLO kui maa, millelt makstakse maamaksu 50 protsenti maamaksumäärast. MaaMS § 4 lg 2 viitab LKS §-le 31, kus aga räägitakse piiranguvööndist kaitsealal LKS § 4 lg 1 p 1 kontekstis, mitte aga KKLO-dest LKS § 4 lg 1 p 6 kontekstis:
Taimo Aasma: Oleme põhimõtteliselt nõus. Pigem jälle logistiline küsimus – maamaksuseadus. Kliimaministeerium seda otseselt muuta ei saa, seda saab teha Rahandusministeerium – ettepanek tuleb neile esitada. KOVide rahastamise teemad on laual ehk see võiks olla selle paketi osa, mis läbi vaadatakse.
Järeldus: Pooled on samal arvamusel. Rahandusministeerium peab seadusemuudatuse tegema.
Ühiskonna eri gruppides teadlikkuse kasvatamine (alates lasteaiast kuni vanemaealisteni) ja sellesse ressursi panustamine saavutamaks süsteemset tulemust:
Kaupo Heinma: Teavitamise osas on palju materjale koostatud. Oleme koolidele eraldi Euroopa majanduspiirkonna programmis ka teinud rohelise kooli teavitusprogrammi ja meil on ka KIKi keskkonnaprogramm ehk palju on tehtud. Oluline on, et kasutataks erinevaid vahendeid ja oleks teada, et kõik on kättesaadavad.
Järeldus: Vahendid on olemas.
Ringmajanduskeskustesse tekkiva ettevõtluse toetamine soodustamaks ringmajanduskeskuste kiiret arengut:
Kaupo Heinma: Ringmajandusel on käimasoleval Euroopa Liidu perioodil vahendeid võrreldes muude keskkonnavaldkondadega üsna mahukalt. Meil on 35,5 miljonit ettenähtud jäätmealase infrastruktuuri rajamiseks, kuhu lähevad ka jäätmejaamad. Me näeme, et jäätmejaamad võiks edaspidi rajada mitte asfaltplatsi konteineritena, vaid terviklike keskustena. Hakkame järjest neid meetmeid disainima ja avama.
Reigo Lehtla: 35 miljonit oli see summa?
Kaupo Heinma: See on üks meede, mis on kohalikele omavalitsustele suunatud peamiselt jäätmete kogumistaristu soetamiseks ja rajamiseks. Lisaks on meil näiteks meede jäätme tekke vältimiseks, vähendamiseks, korduskasutuse loomiseks. Kokku on ringmajanduse erinevate meetmete alt u 145 miljonit.
Lüüli Junti: Kus on meil kitsaskoht – Tallinna linn on taotlenud KIKist toetust ja selle ka saanud, aga toetuse kasutamise tingimused on väga ranged. Nt hooneid ehitada ei saa, remontida ei saa. Saab osta ainult seadmeid, aga kui pole ruumi, kuhu neid seadmeid panna?
Projekti jooksul ei tohi parandusremondi töökodades teenuse osutamise eest tasu võtta, kõik peab olema tasuta. Projekti lõppedes ei ole vahendeid, et pidada üleval näiteks juhendajaid ja ei ole saadud proovida ka ärimudelit (st kuidas ettevõtmine ise hakkaks ennast ära tasuma).
See on väga tõsine probleem. KOVid ei julge projekte esitada, sest tingimusi on raske täita.
Kaupo Heinma: Peab arutama ja vaatama, mis need võimalused on sh ka ärimudelite puhul – kuidas teha projektid jätkusuutlikuks.
Reigo Lehtla: Kas paneme järeldustesse, et Kliimaministeerium ootab KOVide täpsustusi meetmete sõnastuse osas, et need vastaksid paremini ringmajanduse põhimõtetele?
Kaupo Heinma: Võib panna, et meetmete disainimisel arvestada erinevaid kitsaskohti ja proovida leida lahendusi. Toetuse andmise tingimuses (välisrahastuse puhul) on palju ka ette kirjutatud ehk ei saa täielikult isetegevust teha.
Kerli Lambing: Kui varem oli juttu, et peab olema terviklik süsteem, siis siin on samamoodi: meetmed peaksid aitama erinevaid komponente (seadmeid, hoonet ja hilisemat ülalpidamist) ehk kitsaskohad tuleb ära lahendada.
Kaupo Heinma: See haakub selle punktiga, kus arutasime kohalike omavalitsuste rahastamist. Siis pidasin silmas, et tegelikult peaks see tagama infrastruktuuri toetamise. Kui ärimudel ise ei ole kasumlik, siis mingisuguse raha kogumise kaudu (nt tasumaks või arve juures olev osa) saab kogu infrastruktuuri ülalpidamist toetada.
Järeldus: Meetmed on avanemas, teeme koostööd selleks et need paremini vastaks ringmajanduse vajadustele. Kitsaskohad tuleb lahendada.
KeM peaks juurutama ringmajanduse põhimõtteid riigihangete puhul taristuobjektide rajamisel:
Kaupo Heinma: Riik liigub üha rohkem väärtuspõhiste hangete juurde. Sellel nädalal tutvustatakse uuringuid, kuidas liikuda kohustuslike hangetega edasi. Üks nendest on avalike hoonete ehitamine ja teede ehitamine ja projekteerimine.
Oleme teinud erinevaid analüüse, nt Keskkonnaagentuur hindas eelmisel aastal Rail Balticu puhul, milline on tervik keskkonnamõju suhtes parem, kas aheraine kasutamine Rail Balticu teatud kihtides või liivakarjääride avamine Pärnumaale.
Järeldus: Pooled on samal arvamusel, töö käib selles suunas.
KeM peaks panustama biosfääri programmiala tegevuskulude katmisse, see ei saa vaid valla/valdade huvi ja kohustus olla:
Andrus Pirso: Endine keskkonnaminister eraldas vahendid. Oleme nõus, et tegemist ei ole ainult regionaalse teemaga, kuna UNESCO programm „Inimene ja Biosfäär" on valitsuste vaheline programm, mille aruandlust koordineerivad Keskkonnaministeerium ja UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon.
Järeldus: KeM toetab, raha eraldatud, protsess käib.
Vajalik oleks meede eutrofeeruvate pinnaveekogude seisundi parandamiseks ja ÜVK lahenduste toetamiseks:
Andrus Pirso: Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamiseks ja rekonstrueerimiseks saab toetust taotleda SA KIK Keskkonnaprogrammist (veemajanduse programm: reoveekäitluse ja joogiveevarustuse alamprogramm ja väikeste reoveekogumisalade alamprogramm). Jätkuvalt tegeleme sellega, et saada Keskkonnaprogrammi mahtu suuremaks.
Kerli Lambing: Eelmise aasta lõpus oli ÜVK tuleviku teemaline teabepäev, kus räägiti vee-ettevõtetest ja liitumisest. Ma ei ole rohkem kuulnud, mis edasi saanud on – kas selles osa on arenguid?
Andrus Pirso: Oleme moodustame töörühma, kuhu kaasame mh KOV-d ning alustame vee-ettevõtluse strateegia/ teekaardi koostamisega. Eesmärk saavutada vee-ettevõtluse jätkusuutlikkus tulevikus. Tähtaeg 2025 juuni.
Tegevus on kavandatud ka VVTP-s.
Tegemist on 2022 a oktoobris lõppenud OECD soovituste elluviimisega. Plaane on tutvustatud ka ELVL juhatuses.
Vajalik on seadusemuudatus, et merereostuse tõrjel ei oleks KOV-il kohustust merereostuse likvideerimisega ise toime tulla, vaid Päästeamet juhiks seda tegevust algusest peale:
Andrus Pirso: Põhimõtteliselt nõus, et KOV ei pea vastutama merereostuse eest. Kohaliku omavalitsuse roll vajab täpsustamist, KOVil võiks olla pigem abistav roll. Samuti on vaja lahendada kulude hüvitamine kohalikele omavalitsustele, kui KOVil on võimekus kaasa aidata.
Tahetakse edasi liikuda kolme suunas:
vaadata üle osapoolte koostöö (asutuste roll),
ministeerium lubab tegeleda ressursside poolega,
teavitamine (osapoolte rollid).
Ministeeriumil on plaan selle teemaga edasi minna.
Reigo Lehtla: Kas me ei peaks hoopis Siseministeeriumiga sellest rääkima?
Andrus Pirso: Siseministeerium peaks ka kindlasti olema selles pildis. Merereostus ja see, mis meres toimub (merekaitse) on meie probleem.
Järeldus: Teema on üleval ja oluline.
TEINE PÄEVAPUNKT: Olulised keskkonnavaldkonna teemad ja kohustused
Vesi:
Andrus Pirso: Tutvustame neid teemasid, mis kohalike omavalitsustega seonduvalt on keskkonnapliitikas ja -kavas plaanis. Kaks teemat sai üle räägitud, vee-ettevõtluse reform ja merereostuse likvideerimise töökorralduse täpsustamine. Eraldi on veel reovee purgimise teema.
Kavandamisel on veeseaduse muutmise VTK, et lahendada reovee purgimise küsimus nendes piirkondades, kus puudub ühiskanalisatsioon. Probleemiks on kättesaadavus ja hind. VTK eelnõus nähakse ette, et tekib riiklik kohtkäitlusregister. Register peab tagama selle, et kõikidel KOVidel on info, kus on kohtkäitluse võimalus ja mis tüüpi see on.
KOVidele nähakse ette ülesanne hakata oma piirkonnas registreerima purgijaid, et elanik ka teaks, kellelt teenust tellida. Kui teenus piirkonnas puudub, tuleb kohalikul omavalitsusel see korraldada. VTKga plaanitakse välja tulla mais-juunis. Eelnõud tutvustati 16. mail ühisseminaril.
Rinmajandus/jäätmed:
Kaupo Heinma: Konkreetne nõue, mis jäätmeseaduses tuleb: aasta lõpuks peab olema kõikides kohalikes omavalitsustes korraldatud biojäätmete tekkekohalt kogumine või kompostimine. Selge ootus kohalikele omavalitsustele, et seda nõuet rakendataks ka korrektselt.
Seejuures näiteks erandite tegemine pole nähtud ette, kuigi kohalikud omavalitsused on mõnel juhul seda rakendanud.
Jäätmeseaduse paragrahv (§ 31 lg 5) reguleerib, kuidas liigiti kogumist teha sh pakendijäätmete kogumist koostöös pakendiorganisatsioonidega. Kohalikud omavalitsused on rakendanud erinevat praktikat ja on teatud kohtuvaidlusi üleval.
Oleme koostamas juhendit rakendamise hõlbustamiseks ja pakendiorganisatsioonidega koostöö tõhustamiseks. Olekski palve, et võimalikult palju pakendijäätmete tekkekohalt kogumist korraldatud jäätmevedu liita, aga teha seda siiski koostöös pakendiorganisatsioonidega.
Viimane punkt käis meil läbi eelmisest tabelist – meil on vahendeid ringmajanduse põhimõtete rakendamiseks. Ühest küljest, et need tingimused oleksid võimalikult asjakohased ja teisest küljest, et kohalikud omavalitsused oleksid huvitatud nende toetuste kasutamiseks, kas siis ise või enda haldusterritooriumil olevate organisatsioonide kaudu.
Sven Tarto: Jutt oli sellest pakendijäätmete kogumise juhendi valmimisest. Kaugel asi on ja millal võib seda oodata?
Kaupo Heinma: Tegelikult on hetkel käsil viimistlemine ehk päevade või mõne nädala küsimus.
Sven Tarto: Praegu on olukord see, et u 10 korraldavat jäätmevoe hanget ootavad selle taga. Pole mõistlik hankeid enne välja saata. Palve, et saaks mõistlikul ajal ja kiiresti valmis, siis oleks võimalik kohalikel omavalitsustel sellega arvestada.
Kaupo Heinma: Lüüli on info lisanud ka, et juhend on üleval. Loodetavasti saame hanked liikuma.
Lüüli Junti: Tahtsingi öelda, et 14. mail saatis Katrin kõikidele KOVidele kirja. Täna oli sel teemal koosolek Keskkonnaministeeriumiga, kus arutasime juhendis toodud asju. Kõikidele KOVidel oli ka ettepanek anda ministeeriumile kitsaskohtadest või probleemidest teada, et koos juhendit täiendada. See pole lõplik tõde, vaid suunis, millest võiksime juhinduda.
Elusloodus:
Taimo Aasma: LKSi ja keskkonnamõju hindamise seaduse muutmine – pikalt laual olnud ettevalmistus on Riigikogu menetluses. Loome võimaluse eraldi Natura mõju hindamiseks just erinevate tegevuste kontekstis. Seni on meie seadusandluses Natura mõju hindamine keskkonnamõju (strateegilise) hindamise üks osa ja see on teinud otsustamise pikaks ja kulukaks.
Kui tegevused on olnud seotud ainult Natura mõjuga, siis lühemat ainult Naturale keskenduvat mõju hindamise menetlust seadusandluses pole olnud. Selle nüüd võimaldame ja see peaks looma eelduse Naturat puudutavate otsustusprotsesside lihtsustamiseks.
Kliima:
Andrus Pirso: Kaks kliimavaldkonna teemat. Esimene on seotud komisjoni algatusega, millega kohustatakse liikmesriike taastuvenergia arengut kiirendama nn REPowerEU. Siseriiklikult on üks eraldi riiklik projekt valmistatud ette, mis saanud ka komisjoni heakskiidu – taastuvenergia kiirendamise projekt. Selle raames on mitu suuremat tegevust. Üks on riigil eelisarenduste alade ettevalmistamine tuuleenergeetika arendamiseks maismaal (sellega tegeleb Keskkonnaagentuur).
Toetust saavad ka riigiasutused, et suurendada võimekust kõikide loa- ja planeeringumenetluste, keskkonnamõjude ja Natura hindamiste raames.
On ka toetusmeede kohalikele omavalitsustele, kes tegelevad tuuleenergeetika lubadega ja selle maht on 4 miljonit eurot. Mõeldu personalikulude katteks, täiendavate ekspertiisanalüüside tellimiseks jms, mis menetlusprotsesse kiirendavad. Rahad kasutamiseks kuni 2026. aasta keskpaigani.
KOVide tarbimispõhise kasvuhoonegaaside inventuuride läbiviimine. 2021. aastal koostas Keskkonnauuringute Keskus KOVide lõikes tootmispõhise kasvuhoonegaasi inventuuri. Nüüd vaadatakse seda tarbimispõhiselt ja tehakse uus inventuur. Tootmispõhine inventuur jätab KHG heite osas halba valgusesse KOVid, kus toodetakse kogu Eesti jaoks vajalik elektrienergia ja mille mõjutamises KOVidel hoovad puuduvad.
Selleks, et jõuda täpsemale arusaamisele selle KHG heite osas, mida KOV saab ise suunata, on vaja koostada KOVide tarbimispõhine KHG inventuur.
Keskkonnaharidus:
Andrus Pirso: Oleme aastaid Keskkonnaprorammi kaudu finantseerinud erinevaid keskkonnateadlikkuse tõstmise projekte. See on suuresti taandunud ka koolide toetamisse, mis sisult on paljuski transporditoetus. Vajadus on järjest tõusnud, aga ministeerium jätkuvalt kutsub kohalike omavalitsusi toetama koole, et nad saaksid keskkonnahariduskeskustes käimisel transpordikulusid katta.
KOLMAS PÄEVAPUNKT: Keskkonnaindikaatorid minuomavalitsus.ee keskkonnas
Karl Annus: Mis asi on minu omavalitsus ja miks seda vaja on?Keskkond sai loodud 2020. aastal. Keskkond võimaldab omavalitsuse ametnikel, omavalitsuse juhtidel, volikogu liikmetel, valitsuse liikmetel oma valdkonnas võrrelda end sarnaste omavalitsustega.
Teiseks ministeeriumitele, et nad näeksid oma valdkonnas üle-eestilist omavalitsuste pilti.
Kolmandaks Eesti inimestele tutvusmiseks, mis omavalitsus on hästi teinud, mille osas oleks rohkem vaja pingutada, mida teised omavalitsused teevad jne.
Andmete avalikustamise tulemusel tekib ideaalsel juhul positiivne dialoog, mille kaudu saavad teenusvaldkonnad paremaks.
Meil on 18 teenusvaldkonda, siinset töörühma puudutavad vee- ja jäätmemajandus ning keskkond ja kliima.
Keskkonda puudutavaid hindamiskriteeriumeid on ka teistes valdkondades nt liikuvuses, ehituses, energeetikas jms.
Valdkondade peale kokku on üle 300 hindamiskriteeriumi, mis omakorda sisaldavad üle 700 mõõdiku ja lävendi. Nendest mõõdikutest ja lävenditest tuleb omavalitsuste teenustase kokku.
Töörühmad on kõikides 18 valdkonnas. Töörühm koosneb omavalitsuste ja ministeeriumite esindajatest, mittetulundusühingutest, liitudest jne, kes selle valdkonnaga seotud on. Ka näiteks TÜ ja TLÜ vastava valdkonna spetsialistid ning teadlased. Töörühmas arutatakse, kas üks või teine mõõdik näitab omavalitsuse pingutusi selles valdkonnas. Lisaks on teenustasemete hindamise nõukoda, millel on ülevaatav funktsioon. Seal on samamoodi omavalitsuste konsultant, ministeeriumitest, ülikoolidest jms esindajad. Kokkuleppimine on konsensuslik. Andmed tulevad omavalitsustelt, riiklikest registritest ja üle-eestilistest elanike rahulolu-uuringutest.
Karl Annus teeb visuaalse kodulehe tutvustuse.
Sven Tarto: Kuidas uued indikaatorid sinna tekivad?
Karl Annus: Igas valdkonnas on töörühm, kuhu on kutsutatud omavalitsuste, ministeeriumite jms inimesed (jäätmete puhul näiteks jäätmete ettevõtted) ja seal me neid asju arutame.
NELJAS PÄEVAPUNKT: R-Klubi tutvustus
Kairi Noot: Omavalitsusjuhtide roheklubi ehk R-Klubi. Rohepöördest räägitakse kui keerukast probleemist, mille sisu, vastutajad, põhjused, tagajärjed põimuvad omavahel. See suunabki kohalike omavalitsusi ja riigiasutusi mõtestama oma rolli uutmoodi. Milline on Eesti omavalitsuste roll rohepöördes ja kuidas teha nii, et omavalitsustel oleks teadmisi, tahet ja oskusi selle elluviimiseks?
Nendele küsimustele otsis vastuseid Riigikantselei tellitud uuring, aga ka Riigikantselei juures KOVide innoprogramm ja KOVidele suunatud kliima- ja energiatoad üle Eesti.
Tekkis kolm peamist ideed nügimiseks:
1. KOVide nügimine andmetega: võiks tekkida süsteem, kus KOVid näevad, kus nad parasjagu roheteemadega on.
2. Roherühm: lähevad KOVidele appi ja aitavad rohepöörde õiges suunas liikuma saada.
3. Võrgustumine: oluline juhtide või keskkonnaspetsialistide tasandil.
Sarnastele järeldustele jõuti ka Riigikantselei tellitud uuringus, mille viis läbi Tartu Ülikool (RAKE).
Tulemusena loodi roheklubi – rohepöörde juhtimist toetav võrgustik omavalitsusjuhtidele. Tõdesime, et keskkonnaspetsialistide tasandil on erinevaid koolitusformaate ja kooskäimisi olemas, kuid juhtide tasandil selline formaat puudub.
Klubi eesmärk on pakkuda platvormi teadmiste/kogemuste vahendamiseks, taimelava ühiste keskkonna- ja kliimaprojektide käivitamiseks ja laiemalt, tööriistakasti omavalitsusjuhtidele rohepöörde kui süsteemse muutuse juhtimiseks.
R-Klubi tegutseb Eesti Linnade ja Valdade Liidu ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse eestvedamisel roteeruva eesistujaga. Tallinna linn on andnud nõusoleku olla klubi käivitajaks ja esimese aasta juhtpartneriks.
6. juunil on R-Klubi esimene kokkusaamine (teemaks ringmajandus). Septembrisse on planeeritud järgmine kohtumine (elurikkuse teema).
VIIES PÄEVAPUNKT: Keskkonnaministeeriumi ja kohalike omavalitsuste suhtlus
Koostööplatvormid kohalike omavalitsustega
Annika Varik: Kesksed koostööplatvormid: keskkonnatöörühm ja selle laiendatud koosseis, keskkonnateemade ümarlaud, KOV kompetentsi tõstmine – koolitused.
Laiendatud koosseis on ühe korra kokku saanud – eelmisel sügisel korraldasime novembris kohtumise, kus tutvustasime kohalike omavalitsuste rohepöörde uuringut ja juhendit.
Samuti olid KEVAD tutvustus ja töötoad.
Käesolevaks aastaks kasutame laiendatud koosseisu kohtumisi, et arutada struktuurivahendite avanevaid meetmeid, mille sihtrühmaks on kohalikud omavalitsused. Laiendatud töörühma osas oleme analüüsimas kuidas edasi, kuna see kaasab kohvihommikutega sama sihtrühma.
Keskkonnateemade ümarlaud on olnud üksteise infoväljas hoidmiseks ametnike, ministeeriumite, asutuste, Eesti Linnade ja Valdade Liidu kohtumispaik..
KOV kompetentside tõstmine (koolitused) on suunatud korralduse mõttes Keskkonnaametisse.
Aasta jooksul on palju planeerimist ja mõttetööd olnud. Üks on innosprint, mida Kairi mainis. Formaat, kus juhendamise käigus lühikeses ajaraamis väike seltskond inimesi üritab probleemist läbi pureda. Innosprindist on alguse saanud KO(h)Vihommik ja R-Klubi.
Teine suurem muudatus – hakkasime oma valitsusalas eelmise aasta detsembris koos käima koolituste teemal. Igast meie valitsemisalaasutustest on esindajad. Kohtumiste ühe tulemusena on valminud koolituskava.
Palun teie kommentaare sellele, kas see plaan katab ära kõik teemad või on midagi puudu. Koolituste info liikumise parandamiseks on nüüd meie asjad Eesti Linnade ja Valdade Liidu kalendris ehk kõik meie koolitused (kui on teada detailid nt kuupäev ja kellaaeg) ilmuvad nende kodulehe kalendrisse. Koolituste infot jagame ka kohvihommikute kirja lisas.
Meil on suured väljakutsed lahendamiseks, näiteks koolitusplaani koostamise kiirus. Eesmärk, et valmiks veebruaris koos ministeeriumi tööplaaniga. On päris palju veebikoolitusi juba olemas, mis on väga kvaliteetsed ja mille sisu saab uuesti kasutada. Tahame need ära süstematiseerida ja mõelda, kus neid hoida, et oleks kergesti kättesaadav ja et me ei korraldaks sama koolitust lähiaastatel.
Tuleviku vaates tahaksime teha vähem koolitusi (kui praegu oli 33, siis võiks olla vähem, aga sihitumad) ehk oleks väga täpselt läbi mõeldud, mis koolitused ja mis aastal. Viimaseks, millised on alternatiivid tavapärastele koolitustele.
Kerli Lambing: Kas selle tabeli kohta, mis koolituste kohta tuli, ootate tagasisidet?
Annika Varik: Jah.
---
Protokolliga koos saadetud materjalid:
KOOSOLEKU PROTOKOLL
13.09.2023 nr 1-5/129
Ametkondade ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu vahelise lõimumise valdkondliku läbirääkimiste töörühma koosoleku protokoll nr 2/2023
Koosoleku kuupäev 06.09.2023
Algus kell 14.40, lõpp kell 16.00
Koosolek toimus virtuaalkoosolekuna Teams`i keskkonnas.
Juhatas: Anne-Ly Reimaa
Protokollis: Anne-Ly Reimaa
Võtsid osa: Eda Silberg (Kultuuriministeerium), Anne-Ly Reimaa (Kultuuriministeerium), Maria Aasma (Kultuuriministeerium), Margarita Källo (Kultuuriministeerium), Einike Uri (Eesti Linnade ja Valdade Liit), Kaarel-Mati Halla (Tallinna Linnavalitsus), Taavi Koppel (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium), Kaili Siimsen (Haridus- ja Teadusministeerium), Eva Liina Kliiman (Sotsiaalministeerium), Kaisa Üprus-Tali (Tallinna Linnavalitsus), Eve Täht (Pärnu Linnavalistus), Kairi Avastu (Tartu Linnavalitsus). Eve East (Toila vald), Maris Toomel (Jõhvi vallavanem), Kairit Kaaleste (Viru-Nigula vald), Karin Piirsalu (Rae vald), Maarja LehemetsTihhanov (Harku vald), Ene Täht (Pärnu Linnavalitsus), Siiri Leskov (Siseministeerium, asendusliikmena), Veikko Luhalaid (Eesti Linnade ja Valdade Liit), Eero Raun (Integratsiooni Sihtasutus, külalisena), Liis Paloots (Sotsiaalkindlustusamet), Viola Läänerand-Muisto (Integratsiooni Sihtasutus), Janika Hango (Tartu Välismaalaste Teenuskeskus, külalisena), Kairi Avastu (Tartu Linnavalitsus), Anniki Paulus (Eesti Töötukassa), Merle Liivak (Tartu Linnavalistus).
Puudusid: Sulev Valner (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium), Raivo Küüt (Siseministeerium).
PÄEVAKORD:
- Sissejuhatus, koosoleku rakendamine
- Kultuuriministeeriumi lõimumisvaldkonna tegevused 2023.a II poolaastal. (Eda Silberg, kultuurilise mitmekesisuse asekantsler)
- Kultuurilise mitmekesisuse teema-aasta 2024. a. (Eero Raun, Integratsiooni Sihtasutus)
- Sisserändajate ja pagulaste kaasamine kohalikes omavalitsustes. Lühiülevaade Põhjamaade Ministrite Nõukogu FOR-IN projekti tulemist. (Janika Hango, Tartu Välismaalaste teenuskeskuse juhataja)
- Ülevaade ELVL KOV meetmete elluviimisest (Einike Uri, Veikko Luhalaid. Eesti Linnade ja Valdade Liit)
- ELVL RES ettepaneku arutelu.
- Koosoleku kokkuvõte, otsused.
Päevakorrapunkt 1: Sissejuhatus, koosoleku rakendamine - Anne-Ly Reimaa, lõimumisvaldkonna rahvusvaheliste suhete juht, Kultuuriministeerium
Anne-Ly Reimaa juhatas koosoleku sisse, tutvustas päevakorda ning märkis, et lisaks Eesti Linnade ja Valdade Liidu (edaspidi ELVL) ettepanekule on eesmärk tutvustada ka kohalike omavalitsustele suunatud tegevusi lõimumisvaldkonnas eelseisval perioodil. Päevakord kiideti heaks.
OTSUSTATI:
Kiita päevakord heaks.
Päevakorrapunkt 2: Kultuuriministeeriumi lõimumisvaldkonna tegevused 2023.a II poolaastal - Eda Silberg, kultuurilise mitmekesisuse asekantsler, Kultuuriministeerium.
Eda Silberg andis ülevaate 2023.a. II poolaasta tegevustest ja olulisematest tähtpäevadest. Ellu viiakse ESF eelmise perioodi meetmete rakendamise analüüs. Integratsiooni monitooringu raames tellitud meediaanalüüs näitab venekeelsete meediatarbijate usalduse kasvu ERR-is toodetud uudiste vastu. Rakendamisel on neli uut lõimumist toetavat meedet Ida-Virumaal: kultuurisaadiku programm, Ida-Viru Loomefond, etenduskunstide residentuur ja Ida-Virumaa lõimumist toetavate kultuuri-ja spordisündmuste taotlusvoor, mille elluviijaks on Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi INSA). Taotlusvooru toel viiakse ellu vähemalt 55 erinevat kultuuri- ja spordiüritust Ida-Virumaal. Valmimas on üheksanda Integratsiooni Monitooringutulemused, avalikustamine on plaanitud 2024 kevadesse. Septembris on kavas ellu viia mitmeid rahvuste päevaga seotud üritusi ja oktoobri kolmandal pühapäeval tähistada hõimupäeva. Hõimupäevaga seonduvaid üritusi koordineerib Fenno-Ugria Asutus, kavas on rahvusvaheline konverents, kontserdid, näitused ja filmiõhtud. 18. septembrini saab esitada kandidaate INSA lõimumispreemiatele. 24. oktoobril toimub Põhjamaade Ministrite Nõukogu rändekonverents KUMU-s. INSA rahvusvaheline lõimumiskonverents leiab aset 16.-17. novembril Mustpeade Majas.
OTSUSTATI:
Info teadmiseks võtta.
Päevakorrapunkt 3: Kultuurilise mitmekesisuse teema-aasta 2024. a - Eero Raun, projektijuht, INSA
Eero Raun märkis, et Kultuuriministeeriumi teema-aastaks 2024. a. on kultuurilise mitmekesisuse aasta, mis tutvustab Eesti kogukondade ja rahvaste omapärasid, mis loovad eesti kultuuriruumi kultuuririkkuse. Teema-aasta tegevusi ja kommunikatsiooni korraldab INSA. Selleks kutsutakse kõiki koostööpartnereid läbi viima sündmusi ja tegevusi, mis kuuluvad teema-aasta programmi. Sihtasutus aitab korraldada ristturundust ja vahendada kontakte. Eesmärk on tutvustada Eestis elavate rahvusvähemuste jt kogukondade traditsioone, samuti kaasata teema-aasta tegevustesse väliseestlaskonda ja Eestis resideeruvaid suursaatkondi ja kultuurinstituute. Organisatsioonidel, kes on valmis panustama partneritena teema-aasta elluviimisse, palub INSA esitada omapoolne ettepanek, täites ideekorje veebivormi lehel https://integratsioon.ee/2024. Tegevused ja sündmused peavad tugevdama hoiakuid, mis väärtustavad Eestit kui kultuuriliselt mitmekesist ühiskonda ja suurendavad Eesti erinevate kogukondade vahelist suhtlemist ja kontakte.
Teema-aastat tutvustatakse ka 5. oktoobril Tartus toimuval KOV infopäeval.
OTSUSTATI:
Info teadmiseks võtta.
Päevakorrapunkt nr 4: Sisserändajate ja pagulaste kaasamine kohalikes omavalitsustes. Lühiülevaade Põhjamaade Ministrite Nõukogu FOR-IN projekti tulemist - Janika Hango, Tartu Välismaalaste teenuskeskuse juhataja.
Jaanika Hango tutvustas Põhjamaade Ministrite Nõukogu projekti FOR-IN, mis on 2022-2023. aastal toimuv Põhja- ja Baltimaade projekt, mis on suunatud kohalikele omavalitsusele ja MTÜdele kohanemis- ja lõimumisalase kompetentsi tõstmiseks, kogemuste vahetamiseks, inspiratsiooni saamiseks uute teenuste väljaarendamisel. Projekti juhib Põhjamaade Ministrite Nõukogu Vilniuse esindus. Projekti raames on toimunud konverentsid Vilniuses ja Tartus, õppevisiidid Taani, Rootsi ja Soome, fookusgrupid Baltimaades KOV-idele suunatud metoodika väljatöötamiseks. 24. oktoobril toimub migratsioonikonverents KUMU-s ja projekti lõpukonverents 2024. a. Vilniuses.
Valminud metoodikaga, kuidas kaasata sisserändajaid ja pagulasi KOV-ides, saab tutvuda siin: https://drive.google.com/file/d/1IBVuTlvC46OHq0xESgyVpWr4-ablnXsq/view?usp=sharing .
Metoodikat tutvustatakse ka 5. oktoobril Tartus toimuval KOV lõimumisalasel infopäeval.
OTSUSTATI:
Info teadmiseks võtta.
Päevakorrapunkt 5: Ülevaade ELVL KOV meetmete elluviimisest - Einike Uri, Veikko Luhalaid, ELVL.
Veikko Luhalaid ja Einike Uri andsid ülevaate ESF+ KOV-idele suunatud meetmest, mida viib ellu ELVL. Meetme rakendusasutus on Kultuuriministeerium. Meetme eesmärk on suurendada KOV suutlikkust pakkuda tulemuslikult lõimumise teenuseid uussisserändajatele, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimestele ja tagasipöördujatele. Meede aitab kaasa KOV-tasandil teenuste arendamisele, sihtrühmade kaasamisele, koostöövõrgustiku arendamisele (INSA, Eesti Pagulasabi, UNCHR, IOM, SiM, SoM jt) ja osaluskogude käivitamisele. Projekti ajaraam on 1.01.2023-31.10.2029. Praeguseks on käivitatud tegevused Tartus, Rakveres, Tallinnas. Saaremaa vald planeerib tegevusi alustada 1. novembrist 2023. Pärnuga on partnerlusleping läbirääkimiste staadiumis, partnerlust kavandatakse Ida-Virumaa ja Lõuna-Eesti KOV-idega. Oktoobris on kavas õppereis Portugali, lisaks toimuvad infopäevad ja koolitused – Tartus 05.10 ja Tallinnas 14.11.2023.
OTSUSTATI:
Info teadmiseks võtta.
Päevakorrapunkt 6: ELVL ettepaneku arutelu.
Anne-Ly Reimaa tutvustas ELVLi ettepanekut RES läbirääkisteks: taastada pearaha alusel KOV-ide toetamise sarnaselt 2016. aastal Euroopa rändekriisi lahendamise elluviimisel. Ettepaneku sisuks on kehtestada kulude hüvitamine KOV-idele põgenike pearaha alusel. See vähendaks tänase rahastamissüsteemiga ja projektipõhisusega KOV-ide administratiiv- ja halduskoormust. Sisuliselt tähendab see ettepanek rahastusfondi loomist, mis täiendaks seniseid ESF ja AMIF tugimeetmeid. Vastavalt 2023.a. kevadel tehtud ELVL-i ettepanekule on soovitav pearaha suurus rahvusvahelise kaitse saaja kohta 1 500 eurot. Võttes arvesse riigi keerulist majandusliku olukorda, on selles mahus RES rahastust keeruline saada. Välja tuleb töötada selle rakendamise kontseptsioon koostöös partnerministeeriumide ja ELVL-i esindajatega.
Anne-Ly Reimaa palus ettepanekut kommenteerida Kaisa Üprus-Talil.
Kaisa Üprus-Tali selgitas, et toetuste arvestamisel tuleks teha vahet rahvusvahelise kaitse täiendava kaitse saajatel ja ajutise kaitse saajatel, st et olenevalt staatusest sõltuks toetuse suurus ja selle eraldamise viis. Elulisi olukordi on erinevaid ja neid ei saa kirjeldada alati projektis. Pearaha võiks tulla SoM-ilt, et saaks lahendada olulisi teemasid. Näiteks saaks määratud pearaha eest osta kortereid põgenikele, toetada vägivalla ohvreid, ukraina lastele ranitsaid või eraldada täiendavat ravitoetust.
Eda Silberg märkis, et enne konkreetsete sammude astumist on vaja läbi viia analüüs ja luua regulatsioon. Toetusvajadus KOV-idele on mõistetav. Lõimumisel, sh kohanemisel võiks olla
KOV-i roll suurem, kuid see ei sünni üleöö. Praeguse seisuga pikendatakse AJK staatus Ukraina sõjapõgenikele 2025.a märtsini. Erisusi rahvusvahelise kaitse täiendava kaitse saajate seas ei saa teha.. Vaja on luua 2024.a aasta jooksul alusdokument, kuidas liikuda edasi. Samuti tuleb leida lahendus, milline haldusala vastutab teema eest.
Liis Paloots lisas, et EL tasandil on planeeritud vastuvõtutingimuste direktiivi muudatusi, millega kaasneb ka välismaalasele Eesti rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) avamine ning harmoneerimine direktiiviga. Antud harmoneerimise protsessi juhib Siseministeerium. Kui koostatud meede leiab heakskiidu, siis võib kaaluda ettepanekuid muudatuste sisseviimiseks õigusruumis. Samas on jätkuvalt oluline, et oleks koostatud visioon koos kriteeriumitega ning analüüs, sh võimalik kulumudel, pearaha süsteemi ja tugimeetme rakendamiseks rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtul KOV tasandil. Vastava analüüsi koostamist tuleks arutada Siseministeeriumiga, kes on kursis EL-i rändepaketi arengutega., samuti Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga. AMIF rahastusperioodi tegevuskava on kinnitatud kuni 2029. aastani ning seda avada on keeruline.
OTSUSTATI:
1. Võtta kaalumisele täiendava analüüsi läbiviimine, mis oleks aluseks kontseptsiooni loomisele rahvusvahelise kaitse saajatele paindliku pearahasüsteemi loomiseks, mis täiendaks olemasolevaid Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendite kasutamist lõimumispoliitika planeerimisel.
2. Täiendavate eelarveliste vahendite maht planeerida täpsema toetusskeemi rakendamise väljatöötamise järgselt.
Päevakorrapunkt 6: Koosoleku kokkuvõte, otsused.
Anne-Ly Reimaa tänas koosolekul osalejaid osalemise eest. Uue koosoleku aega kindlaks ei määratud.
OTSUSTATI:
1. Esitada töörühma ettepanek ametkondade ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu RES läbirääkimiste töörühmale.
Koosoleku juhataja ja protokollija
(allkirjastatud digitaalselt)
Anne-Ly Reimaa
Lõimumisvaldkonna rahvusvaheliste suhete juht
LISAMATERJALID:
|
KOOSOLEKU PROTOKOLL |
|
|
Ametkondade ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu vahelise lõimumise valdkondliku läbirääkimiste töörühma koosoleku protokoll nr 1/2023 |
28.05.2023nr 1-5/87 |
Koosoleku kuupäev 17.05.2023.
Algus kell 12.00, lõpp kell 13.20.
Koosolek toimus virtuaalkoosolekuna Teams`i keskkonnas.
Juhatas: Anne-Ly Reimaa
Protokollis: Anne-Ly Reimaa
Võtsid osa: Eda Silberg (Kultuuriministeerium), Anne-Ly Reimaa (Kultuuriministeerium), Maria Aasma (Kultuuriministeerium), Einike Uri (Eesti Linnade ja Valdade Liit), Kaarel-Mati Halla (Tallinna Linnavalitsus), Sulev Valner (Rahandusministeerium), Taavi Koppel (Sotsiaalministeerium), Anastassia Kallikorm (Haridus- ja Teadusministeerium), Kati AmboVaher (Integratsiooni Sihtasutus), Katrin Liivamets (Töötukassa), Raivo Küüt (Siseministeerium), Eva Liina Kliiman (Sotsiaalministeerium), Kaisa Üprus-Tali (Tallinna Linnavalitsus), Eve Täht (Pärnu Linnavalistus), Kairi Avastu (Tartu Linnavalitsus).
Puudusid: Eve East (Toila vald), Helle Komp (Viru-Nigula vald), Maris Toomel (Jõhvi vallavanem), Maarja Lehemets-Tihhanov (Harku vald), Katre Rander (Viru-Nigula vald), Karin Piirsalu (Rae vald), Helle Komp (Viru-Nigula vald).
PÄEVAKORD:
- Sissejuhatus, koosoleku rakendamine.
- Ülevaade KOV-suunalistest meetmetest lõimumisvaldkonnas (Eda Silberg, Kultuuriministeerium).
- Ülevaade KOV-suunalistest meetmetest Sotsiaalministeeriumi haldusalas (Eva Kliiman, Sotsiaalministeerium).
- Ülevaade KOV-suunalistest meetmetest Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas, (Anastassia Kallikorm, Haridus- ja Teadusministeerium).
- ELVL ettepaneku arutelu.
- Koosoleku kokkuvõte, otsused.
- Päevakorrapunkt 1: Sissejuhatus, koosoleku rakendamine. -Anne-Ly Reimaa, lõimumisvaldkonna rahvusvaheliste suhete juht, Kultuuriministeerium
Anne-Ly Reimaa juhatas koosoleku sisse, tutvustas päevakorda ning märkis, et lisaks ELVL-i ettepanekule on eesmärk tutvustada ka kohalike omavalitsustele suunatud tegevusi lõimumisvaldkonnas eelseisval perioodil. Päevakord kiideti heaks.
OTSUSTATI:
Kiita päevakord heaks.
- Päevakorrapunkt 2: Ülevaade KOV-suunalistest meetmetest lõimumisvaldkonnas. - Eda Silberg, kultuurilise mitmekesisuse asekantsler, Kultuuriministeerium.
Eda Silberg märkis, et kohalikud omavalitsused on lõimumisvaldkonnaga tihedalt seotud. 20092010 tegi Konsultatsiooni- ja koolituskeskus Geomedia kaardistuse KOVide vajadustest lõimumisvaldkonnas. Toona oli peamine kitsakskoht KOV tulubaas, mis jäi lahenduseta. Uus lõimumisvaldkonna arengukava annab võimaluse piloteerida lõimumisvaldkonna kogemusi
KOV-ides. Lisaks rakendatakse KOV-idele eraldi ESF meedet, mille elluviijaks on ELVL kuni 2029. aastani: „Lõimumist, sealhulgas kohanemist toetav Eesti" alategevus „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel" , mis on kinnitatud kultuuriministri käskkirjaga 26.01.2023 nr 24. Eesmärk on suurendada kohalike omavalitsuste suutlikkust pakkuda tulemuslikult teenuseid uussisserändajatele, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimestele ja tagasipöördujatele. Eelarve maht on 6 139 037 eurot. Peamised tegevused: 1) KOV-ide tegevusplaanide koostamine ja sisutegevuste toetamine; 2) Lõimumis- sealhulgas kohanemisteekondade väljatöötamine ja rakendamine KOV-ides; 3) Tõhusa rände-, lõimumis-, sealhulgas kohanemisvaldkonna kommunikatsiooni tagamine KOV-ide seas; 4) KOV ametnike ja töötajate sihtrühmaga töötamise võimekuse tõstmine. 2023. aastal on sõlmitud partnerluslepingud Tartu, Tallinna ja Rakvere KOV-idega, kuid eesmärgiks on palgata koordinaatorid seitsmes KOV-is. Lisaks tegeletakse kommunikatsiooni ja infovahetusega, korraldatakse maakondlikke infopäevi ja võrgustikukohtumisi, koostatakse juhendmaterjale ja viiakse ellu koolitusi, mis aitavad kaasa KOV töötajate võimekusele lõimumisvaldkonnas edukas olla.
Einike Uri märkis, et koordinaatori ametikoht luuakse peagi ka Pärnus – partnerluslepingu sõlmimine on planeeritud augustis või septembris 2023. Partnerite ring laieneb kindlasti veel. Partneriteks võivad olla ka arenduskeskused ja kohalike omavalitsuste liidud.
Ene Täht tõstatas teema, et kõiki teenuseid tuleks kaardistada koos ja lasetel suunatud teenuseid ei saa täiskasvanute teenustest eraldada, kuna lõimumise kontekstis on tegemist tervikuga. Peale kaardistust võivad vajalikud teenused olla mujal, erinevate ministeeriumide valitsemisalades. Lastel ja noortel on teenused olemas koolis, lasteaias, kuid perekond on tervik.
Eda Silberg lisas, et ESF-i elluviimine on keeruline ja piirab teatud tegevuste elluviimist. Nõustamine võib siiski toimuda lastega koos.
OTSUSTATI:
1. Võtta info teadmiseks.
Päevakorrapunkt 3: Ülevaade KOV-suunalistest meetmetest Sotsiaalministeeriumi haldusalas. - Eva Kliiman, võrdsuspoliitika ja toimetuleku osakonna nõunik, Sotsiaalministeerium.
Eva Kliiman märkis, et Sotsiaalministeerium koostöös Siseministeeriumi ja
Sotsiaalkindlustusametiga on ette valmistanud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (edaspidi AMIF) 2021-2027 rahastamiskava meetme nr 1.2 „Sotsiaalvaldkonnas kolmandate riikide kodanike, sh rahvusvahelise kaitse taotlejate ja kaitse saanute vastuvõtutingimuste tõhustamine" raames rida tegevusi, millest saavad tuge ka kohalikud omavalitsuse üksused ja sotsiaalvaldkonnas töötavad ametnikud. Sotsiaalhoolekandes on abi korraldamine terviklik protsess, kus peab silmas pidama ka uussisserändajate toimetuleku ja võimalikult kiire kohanemise ning iseseisvumise toetamist. Eesmärk on tagada kõikidele Sotsiaalkindlustusameti poolt määratud majutuskohtades viibivatele RVK taotlejatele ja saajatele täiendavad iseseisvat toimetulekut toetavad teenused ning tugi isiku esmasel saabumisel Eestisse. Toetatakse ka sotsiaalvaldkonna ametnike professionaalsuse ja teenuste kvaliteedi tõstmist, milleks on loodud koolitusmoodul. Tähtis on luua ka üle riigi toimiv kaugtõlke korraldusskeem, mis laiendab tõlketeenuse pakkumise viise ning teenuse kättesaadavust. Sotsiaalkindlustusamet võib tõlketeenuse hankelepingu raames katta tulevikus ka KOV-ide tõlketeenuse vajadusi haruldasemate ja eksootilisemate keelte puhul tingimusel, et tõlketeenuse tellijaks ja maksjaks on Sotsiaalkindlustusamet.
Kuna Ukraina sõjapõgenike vastuvõtu praktika tõi selgelt välja, et praegune majutuskeskuste süsteem ei toeta massilise sisserände kontekstis üleriigilist teenuse osutamist, on oluline sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris (edaspidi STAR) vastava võimekuse arendamine, et tagada majutuskohas isikule viibimise ajal tugiteenused ja toetused, mis oleksid nähtavad ka KOVi sotsiaaltöötajatele, kuhu isik asub elama.
Sotsiaalministeerium on koostöös Siseministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusametiga ette valmistamas AMIF-st ka teist rahastamiskava meetme toetuse andmise tingimusi
„Tugiisikuteenus rahvusvahelise kaitse saajatele", mis aitab kaasa rahvusvahelise kaitse saaja asumisele kohaliku omavalitsuse üksusesse ning toetab kohaliku omavalistuse üksusi isikule vajaliku sotsiaalteenuse tagamisel maksimaalselt 12 kuu jooksul alates teenusele suunamisest KOV-i poolt. Plaanis on korraldada KOV-ide ja teenuseosutajate koolitusi ning parimate praktikate jagamist.
Kõik toetusmeetmed kokku annavad täiendavat ressurssi mahus 2 M eurot.
Lisaks avanes aprillis ühekordne taotlusvoor sõjapõgenikele vaimse tervise teenuste ja kogukondliku toe pakkumiseks k.a aprillist detsembrini. Toetuse suurus taotleja kohta on toetusperioodil minimaalselt 25 000 eurot ja maksimaalselt 100 000 eurot. Edaspidi on kavas teenuse kasutajad suunata üldisesse süsteemi.
Einike Uri märkis, et koolituste korraldamisel ja toetusmeetmete kasutamisel teeb Eesti Linnade ja Valdade Liit koostööd Sotsiaalkindlustusameti ja Sotsiaalministeeriumiga.
OTSUSTATI:
1. Võtta info teadmiseks.
Päevakorrapunkt 4: Ülevaade KOV-suunalistest meetmetest Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas. - Anastassia Kallikorm, keelepoliitika osakonna peaspetsialist, Haridus- ja Teadusministeerium.
Anastassia Kallikorm andis ülevaate Haridus- ja Teadusministeeriumi tegevustest lõimumisvaldkonnas. Haridus- ja teadusministri käskkiri 02.03.2023 nr 1.1-2/23/59 „Täiendav toetus kohalikele omavalitsustele ning eraüldhariduskoolide ja -lasteaedade pidajatele Ukrainast saabunud sõjapõgenikest lastele hariduse ja hoiu tagamise võimaldamiseks 2023. aastal" toetab perioodil 1. jaanuar – 31. märts 2023 tagasiulatuvalt üldhariduskoole, lasteaedu ja lastehoidu koondsummas 1 179 347 eurot. Järgmine toetuse periood on planeeritud aprillist juunini. Kui finantse jagub, saab ministeerium toetada kohalikke omavalitsusi ka perioodil septemberdetsember 2023.
Lisaks on haridus- ja teadusministri käskkiri nr 1.1-2/22/309 14.11.2022 andnud riigieelarvelist toetust kohalikele omavalitsustele Ukrainast saabunud sõjapõgenikest noorte lõimumist ja keeleõpet toetavate tegevuste elluviimiseks noortevaldkonnas summas 1 131 570 eurot.
Samuti toetas 12.04.2023 haridus- ja teaduministri käskkiri nr 5.1-7.4/2023/3 täiendavalt eelarvevahendistest eesti keele õpet 2023. aasta summas 4 442 014 eurot keelekümbluseks, uussisserändajatele (sh ukrainlastele) eestikeelse õppe toetamiseks üldhariduskoolides. Oktoobris 2023 on kavas täiendav uussisserändajate taotlusvoor. Täpsem info toetuste kohta on veebilehel https://www.hm.ee/eesti-keel-ja-voorkeeled/eesti-keel/keeleoppetoetused#item-2
OTSUSTATI:
1. Võtta info teadmiseks.
Päevakorrapunkt 5: ELVL ettepaneku arutelu.
Anne-Ly Reimaa tutvustas Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekut RES läbirääkisteks: taastada pearaha alusel KOV-ide toetamise sarnaselt 2016. aastast Euroopa rändekriisi lahendamisel, mil rakendus ümberasustamise ja ümberpaigutamise skeem, st kehtestada kulude hüvitamine KOV-idele nn põgenike pearaha alusel. Pearaha süsteem vähendaks tänase rahastamissüsteemiga võrreldes KOV-ide administratiiv- ja halduskoormust. 2016. aastal oli pearaha sätestatud põgeniku kohta olenemata vanusest summas 3 000 € ühekordse maksena. KOV-idel oli õigus neid vahendeid kasutada kõikvõimalikeks kohanemist toetavateks tegevusteks, mitte konkreetsele põgenikule väljamaksmiseks. ELVL-i ettepanekus on soovitav pearaha suurus rahvusvahelise kaitse saaja kohta 1500 eurot. 2023. a. maikuu seisuga on Eestis ca 40 000 rahvusvahelise kaitse saajat, mis tähendab 60 miljoni euro suurust lisaressursi vajadust. Anne-Ly Reimaa palus ettepanekut kommenteerida Kaisa Üprus-Talil.
Kaisa Üprus-Tali selgitas, et KOV-ide vajadused on erinevad. 2016. aastal rakendunud pearaha süsteemil väärkasutust KOV-ide poolt Sotsiaalkindlustusamet ei tuvastanud. 2016. aastal oli ka rahvusvahelise kaitse saajate arv oluliselt väiksem.
Raivo Küüt märkis, et konsensuslikud otsused tuleb kindlasti edasi viia ametkondade ja ELVL-i kohtumisele, sest ettepanek puudutab uue eelarveperioodi ressursse. Vältimatut abi on saanud inimesed, kes on elukoharegistris.
Kairi Avastu selgitas, et riigipoolne toetus ei kata kõiki kulusid, kohalike omavalitsuse poolne nõudlus lisaressursi järgi on olemas. Tähtis on saavutada kokkulepe, sest olemuslikult kulu jaotus ettepaneku kohaselt muutub.
Eda Silberg märkis, et lõimumisvaldkonnas tuleks arutleda teenuste tsentraalse pakkumise jätkamisega või detsentraliseerimisega. Seni on lõimumisvaldkonna teenused on olnud reeglina tsentraliseeritud.
Raivo Küüt lisas, et tegemist on fundamentaalse küsimusega, sest selgeks tuleb rääkida lahenduse visioon ja juhtimisinstrumendid ning kas pearaha eraldamist juhitakse ühest ametkonnast. Kõikidel fondidel on ka omad reeglid ja selgeks tuleb vaielda, kes on kohalik juhtumikorraldaja. Juhtimislaudade alusel joonistub välja raha jaotusskeem. Juhtimislaua võiks luua näiteks Kultuuriministeerium ja välja töötada eelarvestamise alused.
Kaisa Üprus-Tali selgitas, et arusaadavalt ei saa pearahasüsteemi rakendada kiirelt ja see rakendub alles eeldatavalt EL rahastusperioodi lõpuks.
Eda Silberg lisas, et sel juhul on tegemist paralleelsüsteemiga. Kultuuriministeerium pakub kohanemist ja keeleõpet toetavaid teenuseid, mis on olnud ka varem riiklik teenus. Arutada ja testida paralleelset süsteemi on võimalik. Siiski on terviklik vaade uue süsteemi loomiseks oluline, et aru saada, kuidas toimib mikro- ja makrotasand. Kultuuriministeerium ei saa olla uue rahastamissüsteemi eestvedaja, kuna rahvusvahelise kaitse saajatele pakuvad teenuseid erinevad ministeeriumid.
Sulev Valner esitas täpsustavaid küsimusi ettepaneku kohta, kas ettepanek on eraldada 1500 eurot iga ajutise ja rahvusvahelise kaitse saaja kohta ning seda raha saab KOV oma äranägemise kohaselt kasutada. See on tsentraliseerimise ja detsentraliseerimise küsimus.
Kaisa Üprus-Tali kinnitas, et eesmärgiks on paindlik rahastamissüsteem.
Raivo Küüt lisas, et vajalik on võtta eesmärgiks pikema visiooni loomine ja lõpptulemise kirjeldamine. KOV-ide autonoomia peaks olema suurem ning loodav rahastu lisandub regionaalsetele toetusmeetmetele. Igal valdkonnal peaks olema omad standardid ja nõuded, mis puudutavad vastuvõtutingimusi, rahvusvahelist kaitset, elamiskohti, sidusust ning millisele tasemele uus süsteem vastama peab. Süsteemi väljatöötamiseks on vaja saada volitus.
Kati Ambo-Vaher selgitas, et uus süsteem sobib sel juhul, kui riigil ei ole eelarvedefitsiiti, kus saab otsustada, milliseid tegevusi detsentraliseerimise puhul ellu viia.
OTSUSTATI:
- Luua visioon ajutise ja rahvusvahelise kaitse saajatele paindliku pearahasüsteemi väljatöötamiseks, mis täiendaks olemasolevaid Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendite kasutamist lõimumispoliitika planeerimisel.
- Täiendavad vahendid RES planeerimisprotsessi pearahasüsteemi rahastamiseks planeerida täpsema toetusskeemi väljatöötamise järel.
Päevakorrapunkt 6: Koosoleku kokkuvõte, otsused.
Anne-Ly Reimaa tänas koosolekul osalejaid osalemise eest. Uue koosoleku aega kindlaks ei määratud.
OTSUSTATI:
1. Esitada ELVL-i ettepanek ametkondade ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu RES läbirääkimiste töörühma koosolekule 23.05.2023.
Koosoleku juhataja ja protokollija
(allkirjastatud digitaalselt)
Anne-Ly Reimaa
Lõimumisvaldkonna rahvusvaheliste suhete juht
Siseministeeriumi ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu alalise elanikkonnakaitse, kriisideks valmisoleku ja siseturvalisuse töörühma istungi protokoll
PROTOKOLL nr 2
20.05.2025
DELTA 30.05.2025 nr 9-4/16-1
Juhatas: esimees Tuuli Räim (Siseministeerium).
Protokollis: Anastassia Ümar (Siseministeerium).
Osalesid: Tuuli Räim, Hedi Arukase, Annes Kalle, Anneli Liblik, Kadi Luht- Kallas, Kristina Kukk, Jaanus Rankla, Rein Olesk (Siseministeerium); Tea Varrak (Sotsiaalministeerium); Toomas Unt (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium); Jaak Luksepp, Maksin Korzin (Politsei- ja piirivalveamet); Gerli Aavik- Märtmaa (Riigikantselei); Janek Murakas (Häirekeskus); Jako Vernik (Päästeamet); Jaana Aduson (Kaitseministeerium);
Raul Kurrista (Kliimaministeerium); Maido Nõlvak (aseesimees), Mailiis Kaljula, Uno Paas, Erik Sandla, Gert Villard, Gunnar Havi, Jan Trei, Janek Lass, Evelin Uibokand, Kristjan Kostabi, Kairi Hõbemeri, Riivo Noor (Eesti Linnade ja Valdade Liit).
Ettekande tegijad: Maido Nõlvak (ELVL); Kirill Badikin, Vivika Kendra (Eesti Punane Rist); Katerina Mudarissova (Päästeamet); Toomas Unt (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium); Alvar Jaakson (Must Luik).
Istungi rakendamine: Tegemist on käesoleva aasta teise istungiga. Tuuli Räim tutvustas päevakorra teemasid.
Päevakorra teemad:
1. Ettepanekud, kuidas saavad kohalikud omavalitsused kaasuda kodus kukkunud isikute abistamisse. MUPO ja EPR kaasumise võimalused kukkunud isikute abistamisel.
2. Ülevaade ohuteavituse testimisest 14.05.
3. Analüüs „Avalike ürituste määruste ülevaade“. KOVid tutvustavad mida selles osas juba teinud, mida plaanis teha, mis on kitsaskohad ja kuidas saaks neid ületada.
4. KOV teemade rollijaotus RK, SIM ja REM vahel.
5. Kriisitreeningu keskkond Must Luik- tutvustus.
Inforingi teemad:
1. Vältimatu sotsiaalabiga seotud õiguslikud muudatused.
2. Kerksuskestuste info avalikustamine ( sh Maa- ameti kaardikihil).
3. EKK nõukogu ja SiM-ELVL töörühma erisused.
4. ELVLi 2026-2029 RES sisendid.
1. Ettepanekud, kuidas saavad kohalikud omavalitsused kaasuda kodus kukkunud isikute abistamisse. MUPO ja EPR kaasumise võimalused kukkunud isikute abistamisel.
ELVL-i seisukoht on, et olemasoleva ressursiga ei ole kohalikel omavalitsustel võimalik kukkunud isikute sündmustele reageerida. See oleks liidu hinnangul võimalik, kui KOV-idesse loodaks eraldi operatiivressurss.
Küll aga pakkus ELVL välja, et PPA võiks edasiselt vahendada iga kukkunud isiku sündmuse info sellele omavalitsusele, kus sündmus aset leiab. Info saamise korral saab KOV ametnik sündmusega seotud isikut külastada ning panustada täiendavalt ennetustöösse, et vältida/vähendada edasiselt isikuga seotud kukkumiste sündmuseid.
Lisaks tutvustasid kohtumisel Eesti Punase Risti (EPR) esindajad sotsiaalse kiirabi arendamise ideed. EPR esindajad on kohtunud ka Häirekeskuse esindajatega ning nende soov on piloteerida koostööd, et vähendada operatiivressursside koormust sotsiaalse abivajadusega seotud sündmustele reageerimisel.
OTSUSTATI:
- PPA selgitab välja, milliseid kukkunud isikute sündmuste andmeid ja mis kanalis saab politsei KOV-idele edastada ning annab selle kohta ülevaate SiM-ile ja ELVL-ile esimesel võimalusel.
- Kui politsei hakkab edastama KOV-idele infot kukkunud isikute sündmuste kohta, siis teevad omavalitsused isikuga seotult ennetustööd/kodu visiite, et vähendada sama sisuga sündmusi edasiselt.
- 2025. aasta viimase kvartali SiM ja ELVL kohtumisel annavad KOV-id ülevaate, kuidas on ennetustöösse panustatud (tegevuse eeldus on, et politsei hakkab KOV-idele sündmuste infot edastama).
- SiM toetab EPR ja HäK koostöö arendamist, et piloteerida esialgu ühe omavalitsuse näitel sotsiaalse abivajadusega seotud sündmustele reageerimist.
2. Ülevaade ohuteavituse testimisest 14.05.
Päästeameti esindaja Katerina Mudarissova tutvustas ohuteavituse terviksüsteemi testimisest tehtud esmast kokkuvõtet. Oluline on meeles pidada, et analüüsid alles hakkavad toimuma, osapooli on palju- terviku pildi loomine võtab aega.
Tutvustati kanaleid mida kasutati ohuteavituse edastamisel, seda mis läks hästi ja millised on õpikohad. Õpikohtade osas tehnoloogiline tervik vajab testimist, arvestada tuleb sellega, et kanalid levivad eri kiirusel ja eri viisil. SMS teavituse meetodi puhul on tegemist ohuala põhise, geograafiliselt piiritletud teavitusega, mis ei ole sobiv üleriigiliseks kasutamiseks. Kogu riigi teavitamiseks SMS-ga läheb aega kuni 30 minutit. Täpsustati, et suurõppuse raames ohuteavitust käivitas Kaitsevägi, kuna õigusruum hetkel veel ei võimalda Päästeametil ohuteavitust välja saata.
KOV-e kiideti koostöö ja info edastamise eest.
Päästeamet rõhutas, et eelkõige antakse tagasisidet ametitele ja alles siis läheb välja üldkommunikatsioon elanikele. Sõnumid mida KOV saab kommunikeerida tulevad Päästeameti poolt.
OTSUSTATI:
Võtta informatsioon teadmiseks.
3. Analüüs „Avalike ürituste määruste ülevaade“. KOVid tutvustavad mida selles osas juba teinud, mida plaanis teha, mis on kitsaskohad ja kuidas saaks neid ületada.
ELVL on seisukohal, et protsessi ja selle sisendite normimine ning standardimine on põhimõttelises vastuolus KOV-ide õigusega ise otsustada, kuidas oma tööd korraldada. See vähendab oluliselt KOV-ide võimalusi arvestada kohalikke olusid.
Olukorra lahendamisel tuleb keskenduda omavalitsutele, kellel on probleeme avalike ürituste lubade väljastamisega, mitte läheneda üldisemalt.
ELVL küsimused ja kommentaarid:
- Avaliku ürituse korraldaja peab ise korraldama kõik kohustuslikud menetlustoimingud ja taotlema kooskõlastused ning seda ei pea tegema KOV. Kui KOV võtab selle kohustuse enda kanda, siis on see tema otsustusõigus.
- ELVL on seisukohal, et teatud juhtudel tuleks teavitada ka kiirabi, et vajadusel oldaks valmis kaasuma. Samuti oleks vajalik häirekeskuse teavitamine. Ettepanek on need küsimused üle vaadata.
- Täpsustamist vajaks üks politsei soovitus: kontrollida enne avaliku ürituse loa andmist, kas avaliku ürituse taotlusel esineb järgmine kriteerium: „ürituse toimumispaika koguneb oluliselt rohkem inimesi kui igapäevaselt, siis tuleks see esitada kooskõlastamiseks PPA-le“. Jääb ebaselgeks, millistest inimeste arvust peaks lähtuma.
OTSUSTATI:
SIM edastab ELVL ettepanekud Justiits- ja Digiministeeriumile, kes Korrakaitseseaduse muudatustega edasi liigub. Täpset aega ei oska välja tuua. Kui eelnõud hakatakse koostama, kaastakse KOV-id protsessi. KOV-id on olnud ka varasemalt kaasatud.
4. KOV teemade rollijaotus RK, SIM ja REM vahel.
Toomas Unt tutvustas KOV teemade rollijaotust. Rollide jaotuse kohta on ühiselt RK, SIM ja REM poolt koostatud ning Päästeameti poolt kooskõlastatud mõttepaber. Mõttepaberi eesmärk on täpsustada erinevate riigiasutuste ülesanded kohalike omavalitsuste toetamisel. Kui regionaalsel tasandil on kokku lepitud, et keskne roll KOV-ide toetamisel kriisides ja nendeks valmistumisel on Päästeametil, siis rollijaotus ministeeriumide ja Riigikantselei vahel sama selge ei ole.
Mõttepaber pakub välja raamistiku, mille abil rolliselgust suurendada. Selleks on erinevad KOV-ide toetamisega seotud tegevused jaotatud nelja suuremasse gruppi: KOV enda teenuste toimimine kriisiolukorras, KOV-id kui riiklike ülesannete toetajad, KOV-id kui elutähtsa teenuse korraldajad ja KOV-ide toetus- ja arendusvajadus kriisivalmiduse suurendamiseks. Rollijaotuse juures on oluline rõhutada, et horisontaalset rolli täitvad ministeeriumid ja Riigikantselei ning regionaalsel tasandil keskset rolli täitev PäA ei võta üle erinevate ministeeriumide valdkondlikku rolli, vaid täidavad koordineerivat-toetavat rolli, sh pakuvad keskseid koostööformaate ja -protsesse.
OTSUSTATI:
KOV teemade rollijaotuste dokument edastatakse töörühma liikmetele tutvumiseks.
5. Kriisitreeningu keskkond Must Luik- tutvustus.
Must Luik on digitaalne platvorm kriisi- ja kommunikatsioonikoolitusteks, pakkudes reaalaja meediasimulatsioone kaitstud keskkonnas. Alvar Jaakson tegi lühikese tutvustuse kriisitreeningu keskkonnast ja selgitas kuidas seda on võimalik enda kasuks tööle panna.
Siseministeerium on kasutanud platvormi suurõppustel (nt.CREVEX ja DELA24) kommunikatsiooni vastumänguna, ka KOV-id on puutunud sellega kokku viimasel õppusel Decisev Lancer 2024.
OTSUSTATI:
Võtta informatsioon teadmiseks.
Järgnesid inforingi teemad
1. Vältimatu sotsiaalabiga seotud õiguslikud muudatused. – Tea Varrak.
2. Kerksuskestuste info avalikustamine ( sh Maa- ameti kaardikihil).- Tuuli Räim.
*oluline välja tuua, et SIM ja ELVL on ühist meelt, et kersksuskeskuste info peab olema avalikustatud enne kriisi ning kajastatud Maa- ameti kaardikihil.
3. EKK nõukogu ja SiM-ELVL töörühma erisused. – Tuuli Räim.
4. ELVLi 2026-2029 RES sisendid. – Jan Trei.
Järgmine istung toimub 2. septembril kl 9.30-12.30.
allkirjastatud digitaalselt
Tuuli Räim
koosoleku juhataja
Lisad:
Siseministeeriumi ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu alalise elanikkonnakaitse, kriisideks valmisoleku ja siseturvalisuse töörühma istungi protokoll
PROTOKOLL nr 1
11.02.2025
DELTA 04.04.2025 nr 9-4/8-1
Juhatas: esimees Tuuli Räim (Siseministeerium).
Protokollis: Anastassia Ümar (Siseministeerium).
Osalesid kohapeal: Martin Lambing (Päästeamet); Maido Nõlvak (aseesimees), Riho Johanson, Mailiis Kaljula, Uno Paas, Erik Sandla, Gert Villard (Eesti Linnade ja Valdade Liit).
Annes Kalle, Jaanus Rankla (Siseministeerium);
Osalesid sidevahendite kaudu: Karl Gildemann (Kaitseministeerium, asendaja); Martin Kadai (Kliimaministeerium, asendaja); Toomas Unt, Mikk Lõhmus (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium); Virko Luide (Politsei- ja Piirivalveamet, asendaja);
Kaur Kaasik-Aaslav, Tauno Suurkivi (Sisekaitseakadeemia); Tea Varrak (Sotsiaalministeerium); Janek Murakas (Häirekeskus); Gerli Aavik-Märtmaa (Riigikantselei); Jan Trei, Triin Varek, Jorma Riivald, Gunnar Havi, Eve East, Kairi Hõbemeri, Külliki Kiiver, Karmo Näkk, Janek Lass, Evelin Uibokand (Eesti Linnade ja Valdade Liit).
Ettekande tegijad: Nurmely Mitrahovitš, Mari Tikan, Rein Olesk (Siseministeerium);
Terje Lillo (Päästeamet); Priit Laaniste (Sisekaitseakadeemia).
Inforingi teemad: Kadi Luht-Kallas, Marko Põld, Mari Tikan (Siseministeerium);
Jako Vernik (Päästeamet).
Koosoleku rakendamine: Tuuli Räim andis teada, et tegemist on töörühma üheksanda ja
käesoleva aasta esimese istungiga. Alates 2025 töörühma teenindab elanikkonnakaitse
osakond, kontaktisik on Anastassia Ümar, 56644757, anastassia.ymar@siseministeerium.ee.
Tuuli Räim tutvustas päevakorra teemasid ning andis teada, et kohtumise lõpus tutvustatakse ning kinnitatakse ära 2025.a tööplaan.
Päevakorra teemad:
1. Analüüs „Naabrivalve liikumise roll, jätkusuutlikkus ja arengusuunad“.
2. Analüüs „Avalike ürituste määruste ülevaade“.
3. Kukkunud isikute abistamine.
4. KOV üksuse kriisivalmiduse suurendamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord.
5. KOV kriisireguleerija baaskoolitus.
6. SIM-ELVL 2025.a tööplaani kinnitamine.
1. Analüüs „Naabrivalve liikumise roll, jätkusuutlikkus ja arengusuunad“.
Nurmely Mitrahovitś tutvustas Naabrivalvet puudutavat analüüsi. Olukorras, kus vajadus tegeleda kuritegevuse ennetamise ja vähendamisega on vähem akuutne, on oluline leida uusi sisuvaldkondi ja teemasid, et hoida ülal nii liikumise üldist jätkusuutlikkust kui inimeste huvi ning aktiivsust sektorite tasandil. Eriti perspektiivika uue sisuvaldkonnana, milles Naabrivalvel on potentsiaali olla oluline partner, näevad erinevad uuringusse kaasatud osapooled elanikkonnakaitset ja kriisivalmidust (täpsem info leitav memost).
Ettepanekud ja kommentaarid:
- Kaardistada ära milline on ootus NV-le. Kaardistuse pinnalt tekitada tegevuskava, kuidas NV loogiliselt oma tegevustega asetub, et tegevus kannaks eesmärki. (Tuuli Räim)
- Kaasata NV uut tegevjuhti SiM-ELVL töörühma kohtumistele. Uus tegevjuht peaks saama paika märtsi kuus. Tegevjuhi kaasamine aitab naabrivalvel paremini mõista elanikkonnakaitse ja kriisideks valmistumist ning võimaldab paremini leida ühisosa KOV-idega. (Maido Nõlvak)
- Ettepanekud NV kaardistamisel kaaluda nende liidestamist kriisivalmiduse vaates "ole valmis" rakendusse, mille puhul luua olukorrateadlikkuse funktsioon, kus kasutaja saab lisada lahtrisse „märgatud“ olulist informatsiooni. (Virko Luide)
- NV kaasumisel tuleb arvestada ülesannete jäävuse põhimõttega (riigikaitselased ametikohad, KV kohuslased, teistes vabatahtlikes organisatsioonides osalemine, mis ei ole otseselt takistus jne.). (Jako Vernik)
OTSUSTATI:
II.kvartali kohtumisele kaasata NV tegevjuht.
III.kvartali kohtumisel ELVL tutvustab mõtteid, kuidas edendada koostööd Naabrivalve ja KOV vahel ning millised on kriisideks valmistumisel KOV ja Naabrivalve ühised tegevused.
2. Analüüs „Avalike ürituste määruste ülevaade“
Nurmely Mitrahovitś ja Mari Tikan tutvustasid analüüsi „Avalike ürituste määruste ülevaade“. Tagamaks, et avalikud üritused toimuksid ohutult on oluline, et KOV-ide poolt kehtestatud nõuded oleksid piisavad, ühetaolised ja arusaadavad ning võtaksid arvesse Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ja Päästeameti (PäA) hinnanguid (täpsem info leitav memost).
Ettepanekud ja kommentaarid:
Põhieesmärk on ühtlustada tegevusi, et kõrgendatud turvariskiga avalike ürituste puhul oleks turvalisus tagatud, selleks:
- Jätkata KOV-ides kasutusel olevat PPA ja PäA poolt välja töötatud riskipõhist koostöömudelit ning lähtuda neist kõrgendatud turvariski määratlemisel, sh korraldada KOVil koostööpartnerite kaasamine piisava ajavaruga.
- Võtta võimalusel avalike ürituste lubade taotluste vastuvõtmiseks ja menetlemiseks kasutusele e-keskkond (spoku vm), kui seda ei ole juba tehtud.
- Tagada, et avalike ürituste korraldamist reguleerivas määruses on sätestatud nii loa andmisest keeldumise, loa kehtetuks tunnistamise kui ka ürituse peatamise alused ning ürituse korraldaja kohustused ja vastutus.
- Tagada, et KOV-i veebilehel on avaliku ürituse korraldajale vajalik info, sh link kehtivale määrusele ja taotlusele kergesti leitav.
ELVL esindajate seisukoht on, et ürituse korraldaja peab ise korraldama kõik kohustuslikud menetlustoimingud ja KOV seda tegema ei peaks – SiMi seisukoht on, et kui menetluseks kasutatakse e-keskkonda, on see mure lahendatud, kõik menetlusosalised näevad kõiki.
OTSUSTATI:
ELVL võtab uuringust esitatud ettepanekud arutlusele 14.03.2025.a märtsi kohtumisel oma ringis ning järgmisel kohtumisel 29.04 ELVL tutvustab töörühmas mida KOVid on selles osas juba teinud, mida plaanis teha, mis on kitsaskohad ja kuidas saaks neid ületada.
3. Kukkunud isikute abistamine
Rein Olesk tutvustas tänast olukorda, kus hädaabinumbrile 112 tulevad teated kukkunud isikutest, kes ei ole viga saanud, ent iseseisvalt püsti/ratastooli/voodisse ei saa ning paluvad abi. Tegemist on teadetega, mis ei eelda kiirabi sekkumist, kuna muud tervisealased kaebused puuduvad. Samuti on nende teadete puhul võimalus pääseda kukkunud isiku koduruumidesse, mistõttu ei eelda sündmused Päästeameti sekkumist.
Häirekeskus edastab sellised teated PPA juhtimiskeskusele, PPA hinnangul kuulub kroonilise probleemi tõttu kodus kukkunud isikute tõstmine sotsiaalabi valdkonda ja seega KOV ülesannete hulka (alus: KOKS § 6 lg 1).
Rein Olesk tõstatas küsimuse, milline on omavalitsuste valmidus kukkunud isikute abistamisse kaasuda.
Ettepanekud ja kommentaarid:
ELVL esindajad tõid välja probleemid, mis kaasneksid KOV sotsiaaltöötaja reageerimisega antud olukorras:
1. Töötaja ei pruugi saada majja ja/või korterisse sisse;
2. Töötajal ei pruugi tal olla piisavalt füüsilist jõudu, et inimest tõsta;
3. Töötaja ei ole ööpäevaringselt tööl.
ELVL esmane seisukoht on, et kohalikud omavalitsused saavad sündmuste lahendamisse kaasuda tööaja sees. Samuti saavad ELVL-i hinnangul tegeleda KOV-id probleemi ennetamisega. Täiendavalt palus ELVL täpsemat statistikat, kus on kajastatud kukkumiste sündmuste maht omavalitsuste lõikes. Samuti soovib ELVL statistikat selle kohta, kui suur osa kukkunud isikute abistamise sündmustest toimuvad tööajavälisel ajal.
OTSUSTATI:
1. SIM küsib ELVL-i jaoks välja statistika, milles kajastuvad kukkumiste arvud omavalitsuste lõikes ning ülevaade sellest, kui suur osa kukkumiste sündmustest toimuvad tööajavälisel ajal. SIM esitab statistika ELVL-ile kohe, kui see on olemas.
2. Kui SIM on esitanud ELVL-ile täpsustatud statistika, lepivad osapooled kokku, mis ajaks esitab ELVL enda ettepaneku(d), kuidas saavad kohalikud omavalitsused kukkunud isikute abistamisse kaasuda.
4. KOV üksuse kriisivalmiduse suurendamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord
Terje Lillo andis ülevaate kavandatavast KOV toetusmeetmest. Päästeamet on ettevalmistanud ja edastanud siseministrile määruse eelnõu „Kohaliku omavalitsuse üksuse kriisivalmiduse suurendamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord“.
Toetuse andmise eesmärk on suurendada kohaliku omavalitsusüksuse toimepidevust evakuatsioonikohtades, kerksuskeskustes ja lasteasutustes, mis omavad kriisiolukorras olulist rolli. Taotlusvooru eelarve on 800 000 eurot. Maksimaalne toetus toetuse saaja kohta on kuni 60 000 eurot. Eeldatav taotlusvooru avamine toimub märts 2025.
Esmakordselt on toetuse andjaks Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK), kes menetleb toetusi, teeb väljamakseid ning teeb järelevalvet toetuse kasutamise üle (täpsem info leitav memost).
Küsimused ja kommentaarid:
Tuuli Räim kinnitas, et märtsis avatakse taotlusvoor.
Küsimustes täpsustati, kas lisaks lasteaedadele taotlusvooruga on võimalik tõsta koolide kriisikindlust, millele Terje Lillo vastas, et sel korral lasteasutuste puhul räägitakse ainult lasteaedadest. Lasteaedade kriisikindlus aitab keerulises olukorras kriisirolli omavatel lapsevanematel keskenduda enda ülesannete täitmisele.
Evelin Uibokand küsis, kas lisaks generaatori soetamisele võiks meetme alla minna ka akujaama soetamine, mille puhul jääks kütuse probleem ära, mis generaatorite soetamisega kaasneb. Terje Lillo vastas, et need on väga olulised sisendid, mis on KOV-ide poolt oodatud.
OTSUSTATI:
Võtta informatsioon teadmiseks.
5. KOV kriisireguleerija baaskoolitus
Sisekaitseakadeemia on alustanud kohaliku omavalitsuse kriisireguleerija baaskoolituse koostamist. Planeeritava koolituse eesmärk on anda kohaliku omavalitsuse kriisireguleerijale baasteadmised omavalitsuse kriisiülesannetest ja kriisiks valmisoleku korraldamisest. Koolituse pikkuseks on planeeritud 5 päeva. Kokku on 2025.a tagatud rahastus (Rahastusallikaks on laia riigikaitse investeeringute kava) 80 isiku koolitamiseks, koolitus on KOV-dele tasuta. Koolitusi tehakse 4 tk, üks koolitus igas regioonis. Esimesed kaks koolitust toimuvad mai kuus. Koolitatavate sihtrühm on eelkõige: uued omavalitsuste kriisiametnikud, koolitust vajavad omavalitsuste juhid.
Päästeameti KOV kriisivalmiduse ametnikud. Tutvustati koolituse esialgset ülesehitust (täpsem info leitav memost).
Küsimused ja kommentaarid:
Küsiti kas KOV suurus ja koolituse kohtade arv on omavahel seotud, nt linnad vajaksid suuremat kohtade arvu. Priit Laaniste vastas, et hetkel ei ole veel selles osas vastuseid anda.
OTSUSTATI:
Võtta informatsioon teadmiseks.
6. SIM-ELVL 2025.a tööplaani kinnitamine
Tuuli Räim tutvustas 2025.a tööplaani.
OTSUSTATI:
Kinnitada 2025.a tööplaan.
Järgnesid inforingi teemad
- KOV roll sireenisüsteemide paigaldusel. - Kadi Luht-Kallas SIM
- KOV sihtotstarbeline toetus. - Marko Põld SIM
- KOV ühisõppus KEVADMURD 2025. - Jako Vernik PÄA
- Varjumise korraldus.- Mari Tikan SIM
ELVL esindajad soovivad saada ülevaadet, millised asulad on tänaseks kaetud sireenidega. Järgmisel kohtumisel (29.04) lisatakse see teema päevakorda. Kadi Luht-Kallas tõi välja, et Päästeamet valmistab ette avalikku kommunikatsiooni sireenide teemal ning esimeses etapis planeeritud 22. asulast 20 on kaetud ning kahes on tööd lõpetamisel.
Järgmine istung toimub teisipäeval, 29. aprillil kl 9.30-12.30
allkirjastatud digitaalselt
Tuuli Räim
koosoleku juhataja
Siseministeeriumi ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu elanikkonnakaitse, kriisideks valmisoleku ja siseturvalisuse töörühma 16.04.2024. a. istungi protokoll.
PROTOKOLL nr 2
[koosoleku toimumise kpv] DELTA 10.05.2024 nr 9-4/16-1
Koosoleku aeg ja koht: 16.04.2024 kell 10:00-12:13 Siseministeeriumis.
Juhatas: esimees Tuuli Räim (Siseministeerium).
Protokollis: Jaanus Rankla (Siseministeerium).
Osalesid kohapeal: Tuuli Räim, Annes Kalle, Tarvi Ojala, Martin Tulit (Siseministeerium); Jako Vernik (Päästeamet, asendaja); Triin Raag (Sotsiaalministeerium, asendaja); Maido Nõlvak (aseesimees), Eve East, Gert Villard, Uno Paas, Rivo Noor, Riho Johanson, Mailis Kaljula, Jan Trei (Eesti Linnade ja Valdade Liit).
Osalesid sidevahendite kaudu: Gerli Aavik-Märtmaa (Riigikantselei, asendaja); Kaur Kaasik-Aaslav (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium); Gert Kaju (Kaitseministeerium); Virko Luide (Politsei ja Piirivalveamet, asendaja); Janek Murakas (Häirekeskus); Martin Kadai (Kliimaministeerium, asendaja); Jaanus Barkala, Gunnar Havi, Kairi Hõbemeri, Külliki Kiiver, Karmo Näkk, Erik Sandla, Aivar Toompere, Evelin Uibokand (Eesti Linnade ja Valdade Liit).
Kutsutud: Anneli Liblik (Skype), Kristi Sobak (Skype), Priit Laaniste (Siseministeerium); Erti Suurtalu (Päästeamet).
Ettekande tegijad: Priit Laaniste (2 ettekannet), Martin Tulit, Triin Raag, Jako Vernik, Erti Suurtalu, Jaanus Rankla.
Koosoleku rakendamine: Tuuli Räim andis teada, et tegemis on töörühma kuuenda ja käesoleva aasta teise istungiga, eelmise istungi protokoll on kinnitatud ja välja saadetud. Tuuli Räim tegi ettepaneku kinnitada päevakord 7-punktilisena.
OTSUSTATI:
Kinnitada päevakord:
- 2024. aasta tööplaani kinnitamine;
- Varjumise eelnõust;
- Kogukondade ja KOV koostöö kriisideks valmistumisel, info KÜSK taotlusvoorust EKK tugevdamiseks;
- Ülevaade SOM ja SIM EKK 4 aasta tegevuskavast, ülevaade PÄA 2024. a. KOV toetusmeetmetest;
- Üksikelamu, suvila, aiamaja ja elamu juurde kuuluva abihoone ehitus- ja kasutuslubade menetlustest;
- Õigusaktides ja planeerimisdokumentides KOVidele pandud kriisireguleerimise, elanikkonnakaitse ja riigikaitse ülesannete ülevaade. Eeltutvustus;
- ELVL RE taotlusest seoses KOV kriisideks valmistumisega.
- 2024. aasta tööplaani kinnitamine.
Tuuli Räim tegi ettepaneku kinnitada tööplaan esitatud kujul. Vajadusel saab selles teha muudatusi.
OTSUSTATI:
Kinnitada 2024. a tööplaan.
- Varjumise eelnõust.
Priit Laaniste tutvustas varjumise eelnõu ettevalmistamise hetkeseisu. Märtsis tutvustati uut kavatsus valitsuskabinetis nõupidamisel. Kavatsus on võimalusel kohandada teatud kriteeriumitele vastavates olemasolevas hoonetes ruumid varjumiskohaks ja teatud kriteeriumitele vastavates rajatavates hoonetes ehitada varjendid. Aluseks on võetud Soome nõuded, sh reguleerimisalasse jäävate hoonete pindalad. SIM tutvustab ideed regionaalsete kriisikomisjonide koosolekutel. Eelnõu on plaanis saata kooskõlastusringile juunis.
OTSUSTATI:
Võtta informatsioon teadmiseks.
- Kogukondade ja KOV koostöö kriisideks valmistumisel, info KÜSK taotlusvoorust EKK tugevdamiseks.
Martin Tulit andis ülevaate kogukonnakesksest valitsemisviisist, mis on seatud Sidusa Eesti arengukava ja Siseturvalisuse arengukava strateegiliseks eesmärgiks ning selle edendamiseks tehtud tegevustest.
Martin Tulit tutvustas KÜSKi Kodanikuühiskonna innovatsioonifondi toetusmeemeedet, mis on mõeldud MTÜde kaudu kogukondade elanikkonnakaitse võimete loomiseks või suurendamaks. Vooru eelarve on 875 000 EUR, millele lisandub eelmise aasta jääk. Toetusvoor avaneb maikuus, taotleja peab olema MTÜ, kes esitab ka KOV ja PÄA kinnituskirjad.
Küsimused ja kommentaarid:
Uno Paas: linnas ei ole MTÜsid, mille eesmärk oleks elanikkonnakaitse, KÜd aga ei kvalifitseeru. Kui KOV-ist ükski MTÜ ei taotle siis võiks olla lubatud, et taotleb KOV ise.
Martin Tulit: taotluse sisu peab olema elanikkonnakaitsealane, MTÜ põhikirjaline tegevus ei pea olema elanikkonnakaitse.
OTSUSTATI:
Võtta informatsioon teadmiseks.
4. Ülevaade SOM ja SIM EKK 4 aasta tegevuskavast, ülevaade PÄA 2024. a. KOV toetusmeetmetest.
Priit Laaniste tutvustas Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud elanikkonnakaitse tegevuskava ja Siseministeeriumi lähemaks 4 aastaks kavandatud elanikkonnkaitsealaseid tegevusi. Elanikkonnakaitse tegevuskava eesmärk on elanikkonnakaitse valdkonna ministeeriumiteülene terviklik ja ühetaoline arendamine ning eesmärgi- ja rolliselguse suurendamine. Elanikkonnakaitse tegevuskava kirjeldab 4 aasta (2024-2027) eelarvega kaetud tegevusi ja sihttasemeid. Siseministeerium vastutab elanikkonnakaitse tegevuskavas järgmiste meetmete eest:
- Varjumine
- Juhtimine ja koordinatsioon
- Elanike kriisivalmidus
- KOV kriisivalmidus
- Ulatuslik evakuatsioon
- Ohuteavitus ja kriisikommunikatsioon
- Demineerimistöö
- Päästetöö
Priit Laaniste andis ülevaate nendeks tegevusteks planeeritud eelarvevahenditest, sihttasemetest ja tegevustest.
Triin Raag tutvustas Sotsiaalministeeriumi lähemaks 4 aastaks kavandatud elanikkonnkaitsealaseid tegevusi. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala elanikkonnakaitse tegevusteks on vältimatu sotsiaalabi, psühhosotsiaalne kriisiabi ja katastroofimeditsiin.
Triin Raag andis ülevaate nendeks tegevusteks planeeritud eelarvevahenditest, sihttasemetest ja tegevustest.
Jako Vernik andis ülevaate Päästeametikaudu 2024. kavandatavatest toetusmeetmetest.
Kehtestatud on siseministri määrus, mis reguleerib toetuse andmise tingimused ja korra kohaliku omavalitsuse üksustele riigikaitselise kriisivalmiduse tõstmise eesmärgil. Projekti raames toetatakse mobiilsete generaatorite soetamist, mis annab kohalikule omavalitsusele võimaluse vastavalt vajadusele muuta generaatorite asukohta ja kasutada neid evakuatsioonikohtades ja kerksuskeskustes. Seejuures antud projekti raames toetatakse ka evakuatsioonikohtade ettevalmistamist esmavajalike soetustega, milleks on: välivoodid, madratsid, magamiskotid, spordisaalide põrandakatted, välikäimlad, pikendusjuhtmed, kuumaveekatlad, veekeedukannud, mikrolaineahjud, gaasipliidid ja toidutermosed. Lisaks on võimalik projekte esitada kõigil omavalitsusüksustel generaatorite ühendamise valmiduse loomiseks hoonetele, kus asuvad nende evakuatsioonikohad ja kerksuskeskused. Abikõlbulikeks kuludeks loeme ehitusprojekti koostamist (kui on vajalik ja taotluses põhjendatud) kuni elektritööde teostamiseni eelpoolnimetatud hoonetele. Toetusvoor on avatud.
Lisaks on Päästeamet 2024.a avamas veel kahte ennetusalast toetusvooru: Veeõnnetuste ennetamine – taotlejaks saab olla MTÜ või SA ja maksimaalne toetuse määr on taotleja kohta kuni 5 500 eurot. Oma- või kaasfinantseeringu kohustus 10%. Abikõlbulik periood on kuni 31. august 2024.
Korteriühistute toimepidevuse suurendamine – taotlejaks saab olla korteriühistu ja maksimaalne toetusmäär on kuni 10 000 eurot. Toetatavate tegevuste kriteeriumite kirjeldus on planeerimise faasis ja ei ole veel Siseministeeriumisse määruse eelnõuna saadetud.
Küsimused ja kommentaarid:
Maido Nõlvak: KOV kriisvalmiduse indeksi baastase hakkab langema, kui täiendavat rahastus ei tule aga kohustusi pidevalt lisandub. Kui raha ei anta siis ei saa ka inimest tööle võtta. See on ka riigiõiguslik küsimus.
Tuuli Räim: Riigikantselei ja Siseministeerium arutavad võimalusi, vajalik on lisaraha.
Gerli Aavik-Märtmaa: Riigikantselei mõtleb erinevate lahenduste peale. Eelarve seis on teada.
OTSUSTATI:
Võtta informatsioon teadmiseks.
5. Üksikelamu, suvila, aiamaja ja elamu juurde kuuluva abihoone ehitus- ja kasutuslubade menetlustest.
Mari Tikan juhatas sisse Erti Suurtalu ettekanne. Päästeamet teeb tööd selle nimel, et nimetatud juhtudel kaasaks taotleja juba enne KOV poole pöördumist pädeva isiku ja seeläbi muudaks menetluse kiiremaks. Päästeameti saaks nii menetlusreast välja jätta. Vajalik on ka ELVL toetus, et viia sisse muudatused seadusandlusesse.
Küsimused ja kommentaarid:
Gert Villard: Teema tõstatus on äärmiselt päevakohane. Kohalikud omavalitsused ägavad koormusel all, kus kodanik ootab, et ametnik teab kõike detailideni. Mitte ainult tuleohutuse osas näiteks ka kanalisatsiooni ja veevarustuse teemadel oodatakse et ametnik on ekspert. Toetan mõtet hakata kaasama pädevate (erialateadmistega) isikute kaasamist üksikelamutega seotud ehitiste nõuetele vastavuse tõendamisel.
Kui palju teenusepakkujaid tuleohutusealal on? Tuleohutuseksperte 47. Infoks lisatud juurde, et Päästeametis ehitusteenuse (ehitusload ja kasutusload) ametnike 21 ja kohalikes omavalitsustes, milles Päästeamet viis läbi kohtumised on ehitistega vähem või rohkem seotud ametnike kokku 60.
Saue esindaja avaldas soovi Päästeameti poolt ettekande esitamiseks ametnikele.
OTSUSTATI:
Võtta informatsioon teadmiseks.
6. Õigusaktides ja planeerimisdokumentides KOVidele pandud kriisireguleerimise, elanikkonnakaitse ja riigikaitse ülesannete ülevaade. Eeltutvustus.
Jaanus Rankla andis ülevaate kehtivatest ja kavandatavatest ülesannetest, mis on pandud kohalikele omavalitsusele (KOV) kriisireguleerimise, elanikkonnakaitse, toimepidevuse, sh elutähtsate teenuste toimepidevuse, tagamise, riigikaitse, hädaolukorras kaitse tagamise jms valdkondades. Koostatud ülevaadet kasutatakse riigi kaitsetegevuse kava uuendamisel elanikkonnakaitse elementide planeerimiseks. Eraldi elanikkonnakaitse alamkava seekord koostada ei plaanita, elanikkonnakaitse elemendid integreeritakse teiste (valdkondlike või asutuste) alamkavade sisse. Riigikaitse tegevuskava planeerimisel tuleb jälgida, et kavadesse planeeritud KOV ülesanded oleksid õiguslikul alusel ja ei oleks omavahel vastuolus. Tegemist on esialgse materjaliga.
Küsimused ja kommentaarid:
Tuuli Räim: õigusruumi muutmisel tuleb püüelda selle poole, et ei õigusaktides ei kasutataks umbmääraseid mõisteid nagu „osaleb“, „aitab kaasa“ jms.
Tuuli Räim: Riigikantselei on lubanud, et KOV-id kaasatakse Riigikaitse tegevuskava (RKTK) uuendamisse ja neile tehakse kättesaadavaks planeerimise aluseks olevate ohustsenaariumide AK-tasemel kokkuvõtted.
Gerli Aavik-Märtmaa: Stsenaariumid edastatakse septembris. RKTK uuendamisest saab rääkida ka 8. mail Lääne-Virumaal toimuval tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu KOVdele tutvustamise infopäeval.
OTSUSTATI:
Võtta informatsioon teadmiseks.
7. ELVL RE taotlusest seoses KOV kriisideks valmistumisega.
Tuuli Räim andis teada, et kahepoolsete läbirääkimiste pidamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liiduga moodustatud valitsuskomisoni poolt on töörühmale seisukoha andmiseks edastatud ELVL kriisivalmiduse valdkonna eelarvetaotlus.
Jan Trei tutvustas taotluse sisu.
Jaanus Rankla märkis, et taotluses puuduvad osade summade juures arvutused, kuidas need on saadud. Osade kuluartiklite juures puudub ka taotletav summa.
Tuuli Räim märkis, et prioriteet on kriisispetsialistide palkamine.
Gerli Aavik Märtmaa lisas, et varude teema on töögrupi päevakorras septembris ning Riigikantselei kaasab selle ettevalmistamisse MKMi ja Eesti Varude Keskuse.
OTSUSTATI:
Toetada põhimõtteliselt KOV-ide rahastamise suurendamist kriisikindluse tõstmiseks, prioriteet on leida vahendid kriisispetsialistide palkamiseks KOV-ide kriisideks valmisoleku parendamiseks. Teiste punktide osas esitatud taotlust mitte toetada sest: 1) pole esitatud kalkulatsioone või taotletavaid summasid, 2) ei saa rahastada kulusid, mille jaoks pole (veel tekkinud) õiguslikku alust; 3) menetluses olevate eelnõudega kavandatavad kulud tuleb lahendada vastava menetluse käigus.
8. Muud ettetulevad asjad
Tuuli Räim ütles, et järgmine istung toimub teisipäeval, 17. septembril kl 10-12. Asukoht täpsustub, palun esitada ideid omavalitsuste ja ETO-de külastamiseks! Samuti võiks vajadusel kaasata ETOsid koondavad erialaliidud.
allkirjastatud digitaalselt
Tuuli Räim
koosoleku juhataja
Lisad:
- Töörühma 2024. a tööplaan (AK).
- Memo varjumise eelnõust.
- Memo kogukondade ja KOV koostöö kriisideks valmistumisel, KÜSK taotlusvoorust.
- Memo SIM EKK 4 aasta tegevustest.
- Memo SOM EKK 4 aasta tegevustest.
- Memo PÄA 2024. a toetusmeetmetest.
- Memo loamenetlusest.
- Memo õigusaktides ja planeerimisdokumentides KOVidele pandud kriisireguleerimise, elanikkonnakaitse ja riigikaitse ülesannetest.
- ELVL RE taotlus.
- Esitlus SIM Laaniste (varjumine).
- Esitlus SIM Tulit.
- Esitlus SIM Laaniste (EKK tegevused).
- Esitlus SOM Raag.
- Esitlus PÄA Vernik.
- Esitlus PÄA Suurtalu.
- Esitlus SIM Rankla.
Töörühma protokoll failina:
Siseministeeriumi ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu töörühm koostöö koordineerimiseks ja eelarve läbirääkimisteks kriisivalmiduse ja siseturvalisuse valdkonnas. 13.02.2024. a. istungi protokoll.
DELTA 07.03.2024 nr 9-4/5-1
Koosoleku aeg ja koht: 13.02.2024 kell 10:00-12:00 Siseministeeriumis.
Juhatas: esimees Tuuli Räim (Siseministeerium).
Protokollis: Jaanus Rankla (Siseministeerium).
Osalesid kohapeal: Tuuli Räim, Annes Kalle, Tarvi Ojala, Kristian Pärt, Jaanus Rankla
(Siseministeerium);
Gerli Aavik-Märtmaa (Riigikantselei, asendaja);
Kaur Kaasik-Aaslav (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium);
Jako Vernik (Päästeamet, asendaja);
Maido Nõlvak (aseesimees), Eve East, Triin Varek, Jaanus Barkala,
Gert Villard, Külliki Kiiver, Uno Paas, Aivar Toompere, Rivo Noor, Kairi
Hõbemägi, Riho Johanson, Mailis Kaljula (Eesti Linnade ja Valdade
Liit).
Osalesid sidevahendite
kaudu: Martin Lambing (Päästeamet, asendaja);
Maksim Korzin (Politsei ja Piirivalveamet, asendaja); Erik Sandla,
Karmo Näkk (Eesti Linnade ja Valdade Liit).
Kutsutud: Anneli Liblik, Kristi Sobak, Marti Magnus (Skype), Henri Hunt (Skype)
(Siseministeerium); Lea Vainult (Riigikantselei); Gert Kaju
(Kaitseministeerium); Kristel Siiman (Kliimaministeerium, Skype); Tea
Varrak, Häli Tarum (Sotsiaalministeerium); Vadim Ivanov
(Sotsiaalkindlustusamet); Evelin Uibokand (Eesti Linnade ja Valdade
Liit).
Ettekande tegijad: Gert Kaju (Kaitseministeerium); Lea Vainult, Gerli Aavik-Märtmaa
(Riigikantselei); Tea Varrak (Sotsiaalministeerium).
Koosoleku rakendamine: Esimees Tuuli Räim tutvustas ennast, ta on alates 8. jaanuarist
Siseministeeriumi pääste ja kriisivalmiduse asekantsler ning ühtlasi töörühma esimees. Tuuli Räim andis teada, et tegemis on töörühma viienda ja käesoleva aasta esimese istungiga, eelmise istungi protokoll on kinnitatud ja välja saadetud. Toimus tutvustusring. Tuuli Räim tegi ettepaneku kinnitada päevakord.
OTSUSTATI:
Kinnitada päevakord:
- Töörühma eesmärkidest, liikmetest ja tööplaanist.
- Kaitseministeeriumi koolituspäevadest KOV-dele.
- Riigikaitse ja kriisireguleerimise poliitika- ja planeerimisdokumendid ja nende omavaheline hierarhia.
- Ülevaade tsiviilkriisi ja riigikaitse seadus edasisest menetluses ja vastused KOV-de poolt eelnõu tutvustavatel kohtumistel tõusetunud küsimustele.
- Vältimatu sotsiaalabi kriisiplaani koostamisest.
1. Töörühma eesmärkidest, liikmetest ja tööplaanist.
Tuuli Räim tutvustas kavandatavaid muudatusi töörühma ülesannetes ja koosseisus. Muudatused on tingitud peaasjalikult Siseministeeriumi (SiM) rolli muutumisest elanikkonnakaitse (EKK) korraldamisel. Siseministeerium – koordineerib elanikkonnakaitse valdkondi riigis, kus EKK ülesanded jagunevad SiM ja
Sotsiaalministeeriumi (SoM) valitsemisalade ning Riigikantselei vahel. Töörühma peaks kujunema foorumiks, mis vahendab kõiki EKK ja kriisivalmiduse, sh juhtimise ja elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise, teemasid KOV ja riigi vahel. Tulenevalt sellest ja esimese aasta kogemuste põhjal lisame töörühma SoM, Kaitseministeeriumi (KaM), Kliimaministeeriumi ja Häirekeskuse esindajad, ametite juhid asendame nende sisuvaldkonna asetäitjatega, SiM sisejulgeoleku valdkonna esindajad asendame kodakondsuspoliitika ja kodanikuühiskonna osakonna juhatajaga. Vahetunud on SiM sisekaitse ja kriisvalmiduse osakonna juhataja.
Tuuli Räim tutvustas EKK tegevuste jagunemist valitsemisalade vahel ja valituse heakskiitu ootavat dokumenti elanikkonnakaitse 2.0 ning elanikkonnakaitse tegevuskava.
Tuuli Räim teeb ettepanek kinnitada tööplaan järgmisel istungil 16. aprillil, mille päevakorra lepivad laekunud ettepanekute alusel kokku esimees ja aseesimees. Palun teha ettepanekuid arutatavate teemade osas, eriti Eesti Linnade ja Valdade Liidu (ELVL) poolt.
Küsimused ja kommentaarid:
Maido Nõlvak: kas ELVL saaks ka valitsuse heakskiitu ootavaid dokumente näha? Tuuli Räim: Jah, peale nende heakskiitmist.
OTSUSTATI:
Võtta informatsioon teadmiseks.
Kinnitada 2024. a tööplaan järgmisel istungil, osapooltel esitada teemad. Esimehel ja aseesimehel leppida kokku 2024. a II istungi päevakord.
2. KaM koolituspäevadest KOV-dele.
Gert Kaju annab lühida ülevaate neljas regioonis toimuvatest KOVide riigikaitse koolituspäevadest: 17.02. Ida Jõhvis; 13.03. Lääne Pärnus; 15.03. Põhja Tapal; 27.03. Lõuna Kirnas. Koolituspäevade eesmärk on ühtlustada KaM ja KOV-ide vahelist arusaama riigikaitselistest ülesannetest ning selle kaudu juhtida ka teineteise ootusi. Teeme seda koostöös SiM-ga, kasutades selleks nii Eesti Linnade ja Valdade Liidu kui ka Päästeameti (PäA) juhitavat regionaalsete kriisikomisjonide formaati. Ehk siis kasutame juba toimivaid formaate, mille kaudu tagame seotud osapooltega (ministeeriumid, ametid ja KOV-id) parema olukorrateadlikkuse ja väldime paralleelformaatide tekitamist. I poolaasta fookus on suunatud KOV-idele koolituspäevade korraldamisele eesmärgiga anda ülevaade Kaitseministeeriumi valitsemisala (KV ja KL) poolsetest vajadustest riigikaitseliste ülesannete täitmisel. Hetkel on planeeritud 4 koolituspäeva – iga regionaalse kriisikomisjoni vastutusalas üks.
Küsimused ja kommentaarid:
Tuuli Räim: Mis on läbiviidava küsitluse sisu, kuidas erineb see PäA ja Rahandusministeeriumi poolt tehtavast küsitlusest?
Gert Kaju: küsitlus puudutab vaid koolituspäeva sisu ja korraldust.
OTSUSTATI:
Võtta informatsioon teadmiseks.
3. Riigikaitse ja kriisireguleerimise poliitika- ja planeerimisdokumendid ja nende omavaheline hierarhia.
Lea Vainult andis ülevaate erinevate riigikaitse ja kriisireguleerimise dokumentidest ja nende omavahelisest hierarhiast, samuti kavandatavatest uuendustest. Eesti lähtub riigikaitse laiast käsitusest, mille kohaselt riigi kaitsmine ning selleks valmistumine on paljude asutuste ja inimeste ülesanne. Seejuures tagatakse tõhus kaitse sõjaliste ja mittesõjaliste võimete kombineerimisel ning erinevate osapoolte (riigiasutused, omavalitsused, kolmas sektor ja laiem elanikkond) koostöös. Üheks Eesti kriisireguleerimise süsteemi aluspõhimõtteks on ülesannete jäävus, st iga ülesande täitmise eest vastutab selle tegevuse eest vastutavaks määratud asutus. Riigikantselei ülesanne on koordineerida riigikaitseliste võimete, ressursside ja tegevuste riigiülest planeerimist – seda tehakse ennekõike erinevate ühiste planeerimisdokumentide abil (sh erinevaid plaane samakooskõlastades, st veendudes, et dokumentide vahel vasturääkivusi ei oleks). Dokumentide nö orgaanilist struktuuri ehk puud ei ole, planeerimis dokumendid ei ole seotud riigieelarvega, arengukavad ei ole seotud investeeringute kavadega.
Küsimused ja kommentaarid:
Tuuli Räim: millal KOV saavad AK tasemel juurdepääsupiiranguga ohustsenaariumid, mille alusel oma tegevusi planeerida?
Lea Vainult: hiljemalt juunis 2024.
Tuuli Räim: SiM töötab varjumise eelnõu kallal: hetkel on ettepanek rajada uutesse hoonetesse varjendid ja olemasolevatesse hoonetesse varjumiskohad. Jõustumise aja osas veel kindlat ettepanekut ei ole. Kavas on ettepanekuid esmalt tutvustada valitsuskabineti nõupidamisel ja seejärel tulla välja uue eelnõuga. Oleme valmis uut eelnõud tutvustama töörühmale peale valitsuskabineti heakskiitu.
Evelin Uibokand: kas KOV riigikaitse ülesanded tulevad RKTK-sse?
Lea Vainult: RKTK täpsustab seaduses olevaid ülesandeid, lisaülesandeid ei anna. Ülesanded on KOKS-is. Riigikantselei hindab valmisolekuraporti koostamise käigus ka KOV valmisolekut neid täita. RKTK-s antakse ka prioriteedid, milliseid teenuseid KOV peaks sõja ajal osutama.
OTSUSTATI:
Võtta informatsioon teadmiseks.
4. Ülevaade tsiviilkriisi ja riigikaitse seadus edasisest menetluses ja vastused KOVde poolt eelnõu tutvustavatel kohtumistel tõusetunud küsimustele.
Gerli Aavik-Märtmaa andis ülevaate tsiviilkriisi ja riigikaitse seadus eelnõu menetluses, eelnõus olevatest KOV ülesannetest, rahastamisest ja eelnõu tutvustamiseks KOV-dele toimunud kohtumistest. Uue tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse väljatöötamist alustati 2020. aasta aprillis valmisoleku seaduse (VOS) nime all. Seaduse vastuvõtmisega tunnistatakse hädaolukorra seadus, seisukorra seadus ja riigikaitseseadus kehtetuks ning kolme seaduse regulatsioonid koondatakse uude seadusesse.
Riigikantselei esitas tervikeelnõu kooskõlastamisele 2023. aasta alguses märtsi lõpu tähtajaga. Tegu on seni suurima kriisimaailma õigusrevisjoniga ning arusaadavalt laekus eelnõule sadu kommentaare ja muudatusettepanekuid, mille osas on aasta jooksul erinevate osapooltega koostöös kompromisse ja lahendusi otsitud. Riigikantselei plaanib täiendatud tervikteksti kõikide osapooltega jagada hiljemalt 2024. aasta märtsikuus ning seejärel seaduse menetlemise protsessiga edasi liikuda (eesmärk, et seadus saab sügisel vastu võetud).
Kuna seaduse menetlemise protsess on erinevatel põhjustel veninud, siis on paralleelselt toimunud ka hädaolukorra seaduse muutmine selleks, et CER direktiivi vastuvõtmiseks vajalikud muudatused saaksid õigeaegselt tehtud (eesmärk muudetud seadus suvel vastu võtta). Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse vastuvõtmisel protsessid siiski liidetakse ning ka muudetud hädaolukorra seadus kaotab kehtivuse.
Eelnõu vastuvõtmine tähendab kohalike omavalitsuste jaoks mitmeid olulisi muudatusi. Senised hädaolukorrad, riigikaitseülesanded ja elutähtsa teenuse regulatsioon koondatakse tervikliku vaatega kriisiülesanneteks, nii et tekib terviklik kriisideks valmistumise ja nende lahendamise struktuur sõltumata, kas tegemist on tsiviilkriisi (pandeemia, loodusõnnetus vm) või riigikaitsekriisiga. Kasutusele võetakse uus valmidusaste „kriisiolukord“, mille kehtestab Vabariigi Valitsus ja mille üldjuht on peaminister. Kriisiolukord on võrreldav riigikaitseseaduses oleva valmidusastmega „kõrgendatud kaitsevalmidus“, aga eelnõu järgi saab kriisiolukorra kehtestada nii tsiviilkriisi kui riigikaitsekriisi lahendamiseks.
KOV-id saavad eelnõu uue teksti veebruari lõpus ja seejärel saab üle vaadata, kas kõik probleemid on saanud lahenduse. Vajadusel korraldame temaatilised arutelud. Plaan on eelnõuga kevadel valituse istungile jõuda.
Küsimused ja kommentaarid:
Jaanus Rankla: kas lisaks EKK valdkondade loetlemisele on uues eelnõus reguleeritud ka EKK juhtimine?
Gerli Aavik-Märtmaa: Eelnõu järgi koordineerib Riigikantselei täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust kriisiolukorra lahendamisel. Küll aga on koostöös SIM-i ja SOM-iga arutelu all see, kas elanikkonnakaitse tegevustes võiks juhtroll jääda SIMile, st Riigikantselei rolliks jääks elanikkonnakaitse tegevusliini koordineerimine teistega (st sõjaline kaitse, rahvusvaheline tegevus jt).
Jako Vernik: Kas KOV-d saavad lisaks riigikaitselisi ametikohti, on vaja nii inim- kui tehnilist ressurssi?
Gerli Aavik-Märtma: Riigikaitseliste ametikohtade määramise regulatsioon ei muutu, KOV võib neid taotleda Kaitseressursside Ametilt (KRA).
Jako Vernik, Jaanus Barkala: KRA ei anna, ei kooskõlasta KOV taotlusi.
Lea Vainult: tuleks kaardistada, kas KOV elutähtsate teenuste osutajad on nn kaitseväe kuumas reservis.
Tuuli Räim: Kes seda teemat riigis hoiab? Kelle poole saavad KOV ettepanekutega pöörduda – kas KaM?
Gert Kaju: arutema küsimust KOV-dega koolituspäevadel või edaspidi töörühmas. Jako Vernik: õiguslik alus peab töötama ka elus. Või teha KOV osas erisus, et peavad tagama elutähtsate teenuste toimimise vaid tsiviilkriisi ajal. Milline on siin RK ja KaM vaheline tööjaotus?
Gerli Aavik Märtmaa: korjan palli üles ja annan koos KaM-ga töörühmale tagasiside.
OTSUSTATI:
Võtta informatsioon teadmiseks.
- Vältimatu sotsiaalabi kriisiplaani koostamisest.
Tea Varrak andis ülevaate, mis on tehtud vältimatu sotsiaalabi kriisiplaani koostamiseks ja kuidas edasi minnakse. Töö jätkub.
Rahuaja seadused ulatusliku vältimatu sotsiaalabi pakkumist ei käsitle. Eesmärk on, et KOV saaks ise sellega hakkama ja riik toetaks. Riigikantselei hakkab sellega haakuvalt vedama evakuatsioonist väljumise teemat. Eesmärk on esitada vältimatu sotsiaalabi kriisiplaan juuniks valitsusele heakskiitmiseks.
Küsimused ja kommentaarid:
Tuuli Räim: Sellega haakuvalt tuleks ka varude teema tuua töörühma arutamiseks.
OTSUSTATI:
Võtta informatsioon teadmiseks.
- Muud ettetulevad asjad
Järgmine istung toimub teisipäeval, 16. aprillil kl 10-12. Palun esitada teemasid tööplaani!
Lisad:
- Töörühma 2024. a tööplaani projekt (AK).
- Memo RK ülevaade tsiviilkriisi ja riigikaitse seadus eelnõust.
- Memo RK ülevaade planeerimisdokumentidest (AK).
- Esitlus KaM Kaju.
- Esitlus RK Vainult.
- Esitlus RK Aavik-Märtmaa.
- Esitlus SOM Varrak.
allkirjastatud digitaalselt
Tuuli Räim
esimees
ELVL siseturvalisuse ja kriisisuutlikkuse töörühma koosolek
30.mai 2023 kell 10.00- 13.00
Tapa sõjaväelinnak
Osalejad töörühma liikmed: Eve East, Toila vald; Jaanus Barkala, Otepää vald; Gert Villard, Rapla vald; Uno Paas, Keila linn; töörühma aseesimees Triin Nõmmistu, Kambja vald; töörühma esimees Maido Nõlvak, Rakvere vald; Jüri Bachman, Lääne-Nigula vald; Kairi Hõbemeri, Alutaguse vald; Riho Johanson, Saue vald; Marelle Erlenheim, Saue vald; Jan Trei, ELVL asedirektor; töörühma koordinaator Mailiis Kaljula, ELVL nõunik. Kutsutud: Toomas Johanson, ELVL finantsnõunik.
Osalejad Kaitseväe Toetusteenuse keskuse spetsialistid: Toetuse väejuhatuse toetusteenuste keskuse juhataja Viljar Kurg; Sotsiaalteenistuse juhataja Pille Priilinn-Türk; Kaitseväe peakaplan, kapten Ago Lilleorg; Toetuse väejuhatuse toetusteenuste keskuse spetsialist Kadri Soots; Kaitseväe Peastaabi Strateegilise Kommunikatsiooni osakonna tsiviil-sõjalise koostöö ja otseteavitus jaoskonna ülem Gert Treu, 1. jalaväebrigaadi staabi operatiiv- ja väljaõppejaoskonna ülem Margus Sander ja 1. jalaväebrigaadi luure- ja julgeolekuosakonna staabiohvitser Deevi Ots.
Puudusid töörühma liikmed: Erik Sandla, Harku vald; Taniel Vain, Harku vald; Triin Varek, Rakvere linn; Külliki Kiiver, Häädemeeste vald; Aivar Toompere, Tallinn; Riivo Noor, Anija vald; Asendusliige: Aivar Riisalu, Lääne-Nigula vald; Virko Kolks, Saue vald; Karmo Näkk, Pärnu linn.
Päevakord:
1. Ülevaade Kaitseväe Toetusteenuse keskuse teenustest
1.1. psühholoogiateenistus
1.2. sotsiaalteenistus
2. Masshukkunute matmine
3. Ülevaade Kevadtormi õppusest
4. Koostöökohad ja Kaitseväe ootused KOV idele riigikaitseks valmistumisel
- Ülevaade Kaitseväe Toetusteenuse keskuse teenustest
Toetuse väejuhatuse toetusteenuste keskuse juhataja Viljar Kurg andis ülevaate toetusteenuste keskuse tegevusest. Keskuse põhiülesanne on kaitseväe sotsiaal- ja psühholoogiaalase toetuse ning usulise tegevuse korraldamine. Veel on toetusteenuste keskuse ülesanneteks:
- kaitseväe veteranipoliitika korraldamine;
- teenistuskohustuste täitmisel vigastatute taastusravi ja rehabilitatsiooni korraldamine koostöös teiste kaitseväe struktuuriüksustega;
- hingehoidlik toetus veteranidele, kiriklike talitluste kaudu vaimulik teenimine, mälestusürituste korraldamine ja koordineerimine.
Toetuse väejuhatuse toetusteenuste keskuse koosseisu kuuluvad: kaplaniteenistus ; psühholoogiateenistus ja sotsiaalteenistus. Sotsiaalteenistuse juhataja Pille Priilinn-Türk tutvustas, et sotsiaalteenistus pakub ja korraldab sotsiaalteenuseid ja -toetusi kõikidele kaitseväelastele, veteranidele, kaitseväes teenistusülesannete täitmise tõttu raske tervisekahjustuse saanud isikutele ja nende perekonnaliikmetele. Tihedat koostööd tehakse ka kohalike omavalitsustega, eriti sotsiaalosakondadega, sest kodukülastusi teevad vajadusel KOVi spetsialistid, samuti on tihe koostöö lastekaitse spetsialistidega.
Kaitseväe peakaplan, kapten Ago Lilleorg rääkis kaplanite tööst ja selgitas, et kaplaniteenistus on oikumeeniline, esindades kirikuid ja koguduste liite, mis on koondunud Eesti Kirikute Nõukogusse, kellega Vabariigi Valitsus on sõlminud ühishuvide protokolli. Tegevuse eesmärgiks on toetada kõiki, sõltumata inimese usulistest veendumustest. Oluline on hoida kaitseväelaste võitlusmoraali ja tahet. KOVidel on võimalik kaplaneid (80 inimest reservis) kriiside korral endale appi kutsuda ametiabi korras läbi Toetusteenuse keskuse ja peakaplani kaudu.
- Masshukkunute matmine
Sõja olukorras võivad surma saada nii sõdurid kui ka tsiviilisikud. Kaitsevägi tegeleb üldjuhul vaid sõduritega. Praegu on sellises olukorras hukkunute matmise korraldamine, kus neid on väga palju, puudulikult läbi mõeldud ja vajaks selgemaid juhiseid. Kahjuks ei reguleeri seda ka menetletav tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu ( vt https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4cf81a89-1368-4ba1-a62d-1655e2c7c634 ). Ilmselt tuleks täiendada surma põhjuse tuvastamise seaduse regulatsiooni (vt https://www.riigiteataja.ee/akt/895466?leiaKehtiv ). Läbi on mõtlemata, kuhu ja kuidas eraldatakse maa masshukkunute matmiseks. Olemasolevatel kalmistutel on ruumi vähe. Kas seda peaksid planeerima KOVid? Millal lubatakse tuhastamist, kes ja kuidas teavitab lähedasi jne jne.
- Ülevaade Kevadtormi õppusest
Ülevaate 15.-26. maini toimunud õppusest Kevadtorm andis 1. jalaväebrigaadi staabi operatiiv- ja väljaõppejaoskonna ülem Margus Sander. Õppusest võttis osa ligi 14 000 ajateenijat, reservväelast, tegevväelast, kaitseliitlast ja liitlasriikide sõdurit üheteistkümnest riigist. Õppus käigus harjutatakse sõjaliste operatsioonide planeerimist ja elluviimist ja tõhustatakse koostööd Eesti ning liitlasriikide üksuste vahel. Analoogset õppust, mis põhilises osas toimub väljaspool harjutusväljakuid, n.ö päriselus, mujal maailmas eriti ei ole. Järgmise õppuse planeerimine, mis peaks toimuma Läänemaal, juba käib ja sinna võiks kaasata ka KOVid.
- Koostöökohad ja Kaitseväe ootused KOV-idele riigikaitseks valmistumisel
Osalejad leidsid üksmeelselt, et koostööd tuleb tõhustada. Masshukkunute matmise teemal peaks järgmisele kohtumisele kaasama Siseministeeriumi esindajad, sest kalmistud ja surnute matmine on SIMi vastutusalas. Kohtumisel peaks osalema ka Riigikantselei, sest nende vedada on menetletav tsiviilkriisi ja eriolukorra seaduse eelnõu, mille raames oleks kindlasti vaja täpsustada KOVi riigikaitseliste ametikohtade määramine. Ainult vallavanemast ja linnapeast (need on eelnõu kohaselt riigikaitselased ametid) jääb kriisis omavalitsuse ülesannete täitmiseks väheks. Tulevase kavandatava õppuse raames võiks kaasata kohalikud KOVid ja nt läbi mängida evakuatsioon, elanike teavitamine (teede kasutamine, mineeritud alad jne). Järgmine siseturvalisuse ja kriisisuutlikkuse läbirääkimiste töörühma koosolek koos Siseministeeriumiga on planeeritud 19. septembril. Lisame sinna päevakorda masshukkunutega tegutsemise plaani temaatika arutelu.
Protokolli koostas
Mailiis Kaljula
ELVL nõunik
Töörühma koordinaator
Siseministeeriumi ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu töörühm koostöö koordineerimiseks ja eelarve läbirääkimisteks kriisivalmiduse ja siseturvalisuse valdkonnas. 18.04.2023. a. koosoleku protokoll.
PROTOKOLL nr 2
18.04.2023 DELTA 10.05.2023 nr 9-4/12-1
Juhatas: Viola Murd (esimees)
Protokollis: Jaanus Rankla (Siseministeerium)
Osalesid kohapeal: Viola Murd, Indrek Link (asendaja), Tarvi Ojala (Siseministeerium); Galina Danilišina (Riigikantselei, asendaja); Kaur Kaasik-Aaslav (Rahandusministeerium); Tauno Suurkivi (Päästeamet, asendaja), Maido Nõlvak (aseesimees), Riivo Noor, Uno Paas, Kalle Toomet (asendaja), Mailiis Kaljula (Eesti Linnade ja Valdade Liit).
Osalesid sidevahendite kaudu: Priit Laaniste (Siseministeerium), Gert Kaju (Politsei ja Piirivalveamet, asendaja), Riho Johanson, Jüri Bachmann, Gert Villard, Külliki Kiiver, Karmo Näkk (Eesti Linnade ja Valdade Liit).
Ettekande tegijad: Tauno Suurkivi (Päästeamet), Mari Tikan (Siseministeerium), Galina Danilišina (Riigikantselei).
Kutsutud: Mari Tikan, Anneli Liblik (Siseministeerium).
Koosoleku rakendamine: Esimees Viola Murd andis teada, et tööplaanis käesolevaks koosolekuks kinnitatud päevakorrapunkt nr 4 jääb päevakorrast välja, kuna Siseministeerium on antud teemal omavalitsustega eraldi suhelnud ja puudub vajadus teemat uuesti koosolekul arutada. Päevakorrapunktide nr 1 ja 2 kohta teeb Päästeamet ühise ettekande alustades tagasivaatega 2022. a tehtule.
OTSUSTATI:
Kinnitada päevakord:
1. Kokkuvõte ja järeldused tegevustest KOV kriisideks valmisoleku tõstmisel.
2. Ulatuslik evakuatsioon, soovitav vaadata koos RES taotlustega.
3. Veevõtukohtade võrgustiku planeerimisest ja rajamisest.
4. Riigikantselei poolt tellitud riskianalüüsi metoodika tutvustus.
1. Kokkuvõte ja järeldused tegevustest KOV kriisideks valmisoleku tõstmisel.
2. Ulatuslik evakuatsioon, soovitav vaadata koos RES taotlustega.
Tauno Suurkivi andis ülevaate Päästeameti 2022. a tegevustest kohalike omavalitsuste (KOV) kriisideks valmisoleku tõstmisel ning tutvustas Päästeameti lisataotlusi riigieelarve strateegiasse perioodil 2024-2027.
KOV kriisideks valmioleku osas tutvustas Suurkivi pikemalt taotlusi Päästeameti rahastamiseks, et saaks suurendada Päästeameti toetavat rolli omavalitusele ning ulatusliku evakuatsiooni ja varjumise võime arendamise rahastamise taotlusi. Lisaks taotleb Päästeamet riigieelarvest raha eraldamist otse KOV-le nende kriisivõimekuse tõstmiseks. Taotlus esitatakse Rahandusministeeriumile Siseministeeriumi kaudu, sest Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL) või KOV ei saa ise sellist taotlust esitada. Päästeameti palve on, et ELVL toetaks neid taotlusi oma tegevusliinide kaudu.
Küsimused ja kommentaarid:
Kaur Kaasik-Aaslav: ELVL peaks need taotlused, eriti viimase, valitsusega peetavatel eelarveläbirääkimisel eraldi välja tooma.
Esimees Viola Murd: on ootuspärane, et KOV-ide kriisvalmidust tõstvate taotluste eest seisavad nii Siseministeerium kui loodav Regionaalministeerium (selle loomiseni Rahandusministeerium).
Aseesimees Maido Nõlvak: kes tegeleb evakueeritutega, sh toitlustamisega, peale 7 päeva möödumist, kui KOV ja Päästeameti vastutus lõpeb?
Esimees Viola Murd: see on Sotsiaalministeeriumi pikaajalise sotsiaalabi HOLP-i teema.
Mailiis Kaljula: palun Päästeameti RES taotlused tutvustada ja edastada ELVL-le, et liit saaks oma edasisi tegevusi kavandada.
OTSUSTATI:
Võtta informatsioon teadmiseks.
3. Veevõtukohtade võrgustiku planeerimisest ja rajamisest.
Mari Tikan rääkis tuletõrje veevõtukohtade planeerimise vajadusest. Planeeringutes ei pea määrama ära tulevaste veevõtukohtade rajajaid ega omanikke, kuid arvestada tuleb, et kogukonna turvalisuse suurendamiseks ja hilisemate vaidluste või vigade vältimiseks on parim lahendus selge (üld)planeering ja KOV-i omandis olev veevõtukoht (sh selle alune maa), mille rajamise vajadus on kirjeldatud juba üldplaneeringus – kas tekstis või joonisel kooskõlas maa kasutusotstarbega. Planeerimiseks on kehtestatud veevõtukohtade normid ja lähemat nõustamist saab Päästeametilt.
Ette on nähtud ka teatud erandid, kus ei tule uusi veevõtukohti rajada või saab rakendada teisi meetmeid, kuid nende erandite kasutamisel peab arvestama kõrgema riskiga tulekahju korral – vajalikku kustutusvett lihtsalt pole. Näiteks hajaasustuse piirkondades, kus on kustutusvee koguse nõudeid vähendatud, on alternatiiviks veevõtukohale hoonesse sprinklerisüsteemi rajamine. Kuid ka see võimaldab päästa vaid elusid, kuid mitte vara. Piirkondades, kus on ühisveevärk ja -kanalisatsioon (ÜVVK) probleeme ei ole.
Täiendamist vajavad ka avatud tuletõrje veevõtukohtade ohutusnõuded.
Küsimused ja kommentaarid:
Riho Johanson: Kas varem rajatud hüdrandid tuleb ümber ehitada?
Mari Tikan: ei tule, oluline on, et Päästeamet teaks, milline on hüdrantide võimsus l/s.
Kalle Toomet: tuleks vähendada puhastatud joogivee kasutamist tulekustutustöödel, kasutada selle asemel kogutud imb- ja sademevett.
Mari Tikan: see on täiesti lubatud, oline on aga jälgida, et sellise vee heljumi sisaldus oleks normi piires.
Riivo Noor: Keskkonnainvesteeringute Keskusel on taotlusvoor ÜVVK rajamiseks, võiks kaaluda, kas saaks selle raames rajada ka taristu imb- ja sademevee kogumiseks, et see tegevus oleks abikõlblik.
Galina Danilišina: osad KOV-id nõuavad ÜVVK-ga liitunud kinnistutel puurkaevude sulgemist, mis kaotab ära vee reservallikad.
Esimees Viola Murd: kontrollisime selle Keskkonnaministeeriumist üle, õiguses sellist nõuet ei ole, kui KOV seda nõuab siis on see õigusvastane.
OTSUSTATI:
Võtta informatsioon teadmiseks.
4. Riigikantselei poolt tellitud riskianalüüsi metoodika tutvustus.
Galina Danilišina tutvustas Riigikantselei tellimusel koostatud KOV-dele mõeldud riskihindamise metoodikat ja selle kasutamiseks loodud IT tööriista. Metoodika aitab kohalikel omavalitsusel ühtsete põhimõtete alusel oma riske hinnata ja näitab ära olulisemad arengukohad kriisideks valmistumisel. Nende kasutamine on KOV-dele vabatahtlik. Kuni 2024. aasta veebruarini tehakse veel arendustöid, pärast mida soovitakse lahenduse laialdasemat kasutuselevõttu. Metoodika koosneb kahest sisumoodulist: riskiteadlikkuse moodul ja kriisideks valmisoleku moodul.
Riskiteadlikkuse moodul toetab omavalitsusi oma riskiprofiili mõistmisel, tutvustavad erinevaid potentsiaalseid riskisündmuseid ning tekitavad seosed riskisündmuste ja KOV teenuste vahel.
Kriisideks valmisoleku moodul annab KOV-idele ülevaate nende rollist riiklikes kriisireguleerimise tegevustes, võimaldavad neil hinnata oma võimet reageerida konkreetsele kriisile ja hinnata enda üldist kriisideks valmisoleku taset.
Küsimuste korral palun pöörduda Riigikantseleisse, tööriist on alla laetav lingilt:
Küsimused ja kommentaarid:
Riho Johanson: KOV kriisreguleerimise ressursikataloog võiks olla selle tööriistaga liidestatud.
Galina Danilišina: Riigikantselei püüab selle tulevikus liidestada.
Tauno Suurkivi: Päästeametil on KOV kriisvalmiduse hindamise tööriist, see võiks tulevikus moodustada koos Riigikantselei lahendusega tervikliku tööriista.
Galina Danilišina: Riigikantselei tegeleb sellega peale 2024. a veebruari.
Esimees Viola Murd: palun kõigil oma ettepanekud saata Riigikantseleile, et nad saaksid arendustöö käigus nendega arvestada.
OTSUSTATI:
Võtta informatsioon teadmiseks.
5. Muud ettetulevad asjad
Aseesimees Maido Nõlvak ja Mailiis Kaljula andsid teada, et ELVL ei kooskõlastanud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõud. Probleemideks on ebaselgus KOV finantseerimise, ülesannete ja rollidega.
Kaur Kaasik-Aaslav andis teada, et riigi ja KOV eelarveläbirääkimistel koostatakse mai lõpuks vaheprotokoll, suvi läbi käib tihe töö ja septembris loodetakse allkirjastada lõpp-protokoll.
Aseesimees Maido Nõlvak andis teada, et kohtub masshukkunutega õnnetuse kriisiplaani osas kaitseväe esindajatega. Viola Murd lisas, et PPA töötab selle plaaniga edasi, plaani esimese versioonis toodi välja probleemid, millele nüüd lahendusi otsitakse, mh toimub arutelu KOV-dega.
Jüri Bachmann tegi ettepaneku, et edaspidi võiksid töörühma koosolekud alata kl 10.
allkirjastatud digitaalselt
Viola Murd
koosoleku juhataja
ELVL siseturvalisuse ja kriisisuutlikkuse töörühma koosoleku protokoll
Aeg: 18. jaanuar 2023 kell 15.00-17.00.
Koht: Roosikrantsi 12/1 Tallinn ja Microsoft Teams
Koosolekul osalejad: Eve East, Toila vald; Triin Varek, Rakvere linn; Uno Paas, Keila linn; Riivo Noor, Anija vald; Maido Nõlvak, Rakvere vald; Jüri Bachman, Lääne-Nigula vald; Riho Johanson, Saue vald. Veebi teel osalesid: Aivar Toompere ja Janek Lass, Tallinn; Karmo Näkk, Pärnu linn ; Kairi Hõbemeri Alutaguse vald; Triin Nõmmistu, Kambja vald; Külliki Kiiver, Häädemeeste vald; Taniel Vain (asendusliige), Harku vald; Marelle Erlenheim (asendusliige), Saue vald.
Kutsutud : Jan Trei, ELVL asedirektor, Toomas Johanson, ELVL nõunik ; Kaido Taberland, Harjumaa Omavalitsuste Liit.
Puudusid : Gert Villard, Rapla vald ; Jaanus Barkala, Otepää vald ; Erik Sandla, Harku vald ; Aivar Riisalo (asendusliige), Lääne-Nigula vald ; Virko Kolks (asendusliige), Saue vald.
- Koosoleku avamine, töökordade ja siseministri käskkirja projekti tutvustus.
Koosoleku avas Jan Trei. Kinnitati varem töörühma liikmetele saadetud päevakava.
J. Trei andis tagasivaate töörühma loomisest, selle töökorrast ja tegevuse eesmärkidest. Ta tõi välja, et töörühmas saavad omavalitsused võimaluse rääkida riigiga läbi nii keskvalitsuse kui ka omavalitsuste poolseid ootusi, esitada valdkonna riigieelarve taotluseid ja mõtestada põhjalikumalt õigusloome ning elanikkonna kaitse ja kriisisuutlikkustemaatika küsimusi.
Tutvustati riigieelarve läbirääkimiste töökorda (töökord eelnevalt saadetud töörühma liikmetele). Töörühma liikmed said ülevaate Vabariigi Valitsuse ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu vahelise RE 2024 ja RES 2024-2027 läbirääkimiste ajakavast nn teekaardist (teekaart on lisatud protokollile).
Samuti tutvustas J.Trei siseministri käskkirja projekti töörühma moodustamise kohta (projekt saadetud eelnevalt töörühma liikmetele). Töörühm moodustatakse Siseministeeriumi ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu koostöö koordineerimiseks ja eelarve läbirääkimisteks kriisivalmiduse ja siseturvalisuse valdkonnas. Töörühma esimeheks saab Siseministeeriumi pääste ja kriisivalmiduse asekantsler ja tegevusse on kaasatud Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler; Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja; Siseministeeriumi pääste- ja ohutuspoliitika osakonna juhataja; Siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika osakonna juhataja; Siseministeeriumi sisekaitse ja kriisivalmiduse osakonna juhataja; Riigikantselei riigikaitse ja julgeoleku koordinatsioonidirektor ja Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste poliitika osakonna piirkonnajuht.
2. ELVL töörühma esimehe valimised
Järgmiseks toimusid töörühma ELVL poolse esimehe ja riigi töörühma aseesimehe valimised. ELVL töörühma esimeheks valiti ühehäälselt Maido Nõlvak, Rakvere valla vallavanem ja Lääne Virumaa Turvalisuskomisjoni esimees. Enda tutvustuseks märkis Maido Nõlvak, et töörühma teemad on talle väga südamelähedased ja eriti suurt tähelepanu loodab ta pöörata ennetusele. M.Nõlvaku ettepanekul valiti ELVL töörühmale ka aseesimees, kelleks sai ühehäälselt Triin Nõmmistu, Kambja valla abivallavanem ja valla kriisikomisjoni liige. T. Nõmmistu peab tegelemist siseturvalisuse ja kriisisuutlikkusega väga oluliseks ja soovib panustada omavalitsuste turvalisuse ja elanikkonnakaitse tegevustesse. T. Nõmmistu tegi ettepaneku, et järgmine töörühma kohtumine võiks toimuda Kambjas.
Jan Trei andis koosoleku juhtimise üle Maido Nõlvakule.
- Töörühma 2023.aasta tööplaani projekt
Töörühm vaatas üle Siseministeeriumi poolt esitatud 2023.aasta tööplaani projekti (projekt eelnevalt saadetud töörühma liikmetele) omavalitsustega koostöö koordineerimiseks ja eelarve läbirääkimisteks. Plaan kiideti üldjoontes heaks. Leiti, et kõik välja pakutud teemad on väga olulised ja ka mahukad. Kuna tegevused on tööplaanis jagatud kvartalite kaupa ja igas kvartalis 5 teemat, siis otsustati välja tuua prioriteedid, mis vajavad tähelepanu esmajärjekorras.
I kvartal- Prioriteet „Julgeolekupoliitika alused 2023".
Töörühma koordinaatorile jäi ülesanne saata töörühma liikmetele materjalid seoses „Eesti julgeolekupoliitika alused 2023" eelnõuga.
ELVL ettepanek: Tõsta p 3. (Kriisideks) Valmisoleku seaduse eelnõu teema II kvartalisse.
II kvartal- Prioriteet „Ulatuslik evakuatsioon, soovitav vaadata koos RES taotlustega"
ELVL ettepanek: Tõsta p 2. RES ja RE läbirääkimisteks - I kvartalisse, kuna seal juba sarnane teema on.
ELVL ettepanek: Lisada uus teema „RK poolt tellitud riskianalüüsi metoodika tutvustus".
III kvartal- Prioriteet „Päästevõrgustiku planeerimise põhimõtted"
Prioriteet „Varjumise korraldamisest"
ELVL ettepanek: Lisada uus teema „Kohtumine Elektrileviga". Viia eelnevalt liikmete hulgas läbi ideekorje probleemidest.
IV kvartal- Prioriteet „Elanikkonnakaitse plaan".
6. Kohapeal tõstatatud küsimused.
Lepiti kokku, et töörühma liikmed võivad lähema aja jooksul (soovitatavalt paari nädala jooksul) esitada ettepanekuid 2024.aasta riigieelarve läbirääkimisteks, mida ehk on võimalik veel lisada juba varem kogutud ELVL ettepanekutele. Ettepaneku tegemisel tuleks see lahti kirjutada ja on soovitatav märkida nõutava summa põhjendus, miks just seda taotletakse.
Järgmine ELVL töörühma koosolek toimub 7.03. kell 10.00-14.00.
Tehti ettepanek, et riigi töörühma kohtumine toimub Siseministeeriumis 14.02. kell 9.00-10.30. Koordinaatoril esitada vastav ettepanek ministeeriumile.
Protokolli koostaja
Mailiis Kaljula
ELVL nõunik
Töörühma koordinaator
Viimati uuendatud 07.06.2025
