Tutvustus ja ajalugu

Eesti Linnade ja Valdade Liit on üleriigiline katusorganisatsioon, mis koondab enda alla kõik 79 Eesti omavalitsust. Liidu peamine ülesanne on oma liikmete huvide esindamine ja kaitsmine nii riigisiseselt kui ka rahvusvahelisel areenil. Tegevusvaldkond on lai ja hõlmab kõiki kohaliku omavalitsuse korralduse tahke.

Liit (algupäraselt Eesti Linnade Liit, vt ajalugu) on tegutsenud vahepealse katkestusega 1920. aastast alates. 1940. aasta 17. augustil anti ENSV võimude poolt välja dekreet Eesti Linnade Liidu likvideerimiseks. Liit taastas oma tegevuse 1990. aastal. 

27. veebruaril 2018 a. muudeti liidu põhikirja ning liidu uueks nimeks sai Eesti Linnade ja Valdade Liit. 

Tegevus

Liidu tegevus rajaneb kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seadusele (KOLS), mis reguleerib nii liidu ülesandeid kui ka struktuuri. Liidu tegevust rahastatakse liikmemaksudest ja teatud juhtudel ka riigieelarvest. KOLS alusel sätestatakse liidu põhikirjas selle organid ja nende volitused.

Liidu asutamise ja tegevuse erisused seadustab KOLS, mille alusel sätestatakse liidu põhikirjas liidu organid ja nende organite volitused. ELVL volikogus on esindatud kõik Linnade ja Valdade Liidu liikmed, mis tagab volikogule üldkoosoleku pädevuse MTÜS § 18 ja KOLS § 7 lg 1 mõistes.

Juhtimine

Üldkoosolek

Liidu kõrgeimaks organiks on liikmete esindajate üldkoosolek, mille kutsub kokku juhatus vähemalt kord kohalike valimiste vahelisel perioodil. Üldkoosoleku toimumiste vahelisel ajal täidab selle ülesandeid volikogu, kus on esindatud kõik liikmesomavalitsused. 

Volikogu 

Üldkoosolekute vahelisel ajal täidab Eesti Linnade ja Valdade Liidu kõrgeima organi rolli volikogu, kuhu kuuluvad kõigi liikmesomavalitsuste esindajad.

Liidu volikogu töövorm on koosolek. Selle kutsub kokku juhatus vähemalt kord kvartalis. Koosolekut juhatab juhatuse esimees või tema äraolekul üks aseesimeestest.

Juhatus 

Eesti Linnade ja Valdade Liidu igapäevast tegevust juhib ja esindab 13-liikmeline juhatus, kelle määrab ametisse volikogu oma liikmete hulgast. 

Juhatuse pädevusse kuulub volikogus ja üldkoosolekul käsitletavate teemade ettevalmistamine, õigusaktide eelnõude kooskõlastamise korraldamine ning liidu tegevusest avalikkuse teavitamine. Lisaks täidab juhatus ka muid põhikirjas sätestatud ülesandeid. Koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kaks korda kvartalis.

Büroo

Liidu igapäevast organisatoorset tööd ja jooksvat asjaajamist korraldab büroo, mida juhib liidu tegevdirektor.

  • 1920. aasta 17.19. jaanuaril toimunud I Eesti linnade ja alevite esindajate kongress otsustas luua Eesti Linnade Liidu (ELL).

  • 1920. aasta 28. juunil registreeriti Tallinn-Haapsalu Rahukogus Eesti Linnade Liidu põhikiri.

  • 1920. aasta 19. septembril toimus Tallinnas Eesti Linnade Liidu asutamiskoosolek. Sellest ajast on liit tegutsenud vahepealse katkestusega 1920. aastast alates.

  • 1940. aasta 17. augustil anti ENSV võimude poolt välja dekreet Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu likvideerimiseks. Liit taastas oma tegevuse 1990. aastal. 

  • 2015. aastal tähistas Linnade Liit oma 95. juubelit.

  • 27. veebruaril 2018 a. muudeti liidu põhikirja ning liidu uueks nimeks on Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL).

  • 2020. aastal tähistas Eesti Linnade ja Valdade Liit oma 100. juubelit. 

Viimati uuendatud 29.06.2025

open graph imagesearch block image

Kas sellest lehest oli abi?