Alusdokumendid

Eesti Linnade ja Valdade Liidu põhikiri

I  ÜLDSÄTTED
1. Eesti Linnade ja Valdade Liit (edaspidi liit) on kohaliku omavalitsuse üksuste üleriigiline liit, mille eesmärgid on: 
1) kohaliku omavalitsuse üldisele arengule kaasaaitamine; 
2) liikmete esindamine ja ühishuvide kaitsmine; 
3) liikmete koostöö edendamine ja ühistegevuse korraldamine;
4) liikmetele seadusega pandud ülesannete paremaks täitmiseks võimaluste loomine.
2. Liit on asutatud 19. septembril 1920. aastal.
3. Liidu kui kasumit mittetaotleva juriidilise isiku tegevus rajaneb demokraatia põhimõtetel, liikmete omaalgatusel ja ühistegevusel, juhindudes Eesti Vabariigi seadustest ja muudest õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast.
4. Liidu ametlik nimi on  Eesti Linnade ja Valdade Liit.
Liidu nime tõlge inglise keelde on Association of Estonian Cities and Municipalities.
5.  Liidul on oma nimega pitsat ja pangaarved, liidul võib olla lipp ja muu sümboolika.
6.  Liidu asukohaks on Tallinn.

II  ÜLESANDED
7. Liidu ülesanded on:
1)  liikmete ühishuvide esindamine ja kaitsmine lähtudes põhiseadusest, seadustest ja Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast;
2)  omavalitsusliku haldussüsteemi arengule kaasaaitamine demokraatia ja võimu detsentraliseerimise põhimõtete alusel, lähtudes kodanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades kohalike omavalitsuste erisusi;
3)  liikmete esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides; 
4)  väliskoostöö ja -sõprussidemete arendamine;
5)  liikmetevahelise koostöö korraldamine ja ühisprojektide koordineerimine;
6)  omavalitsusametnike nõustamine ning nende teadmiste ja ametioskuste täiendamine.
8. Ülesannete täitmiseks liit:
1)  esindab liikmeid suhetes põhiseaduslike institutsioonidega, asutuste ja organisatsioonidega;
2)  teeb ettepanekuid seaduste ja muude õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks ja täiendamiseks ning esitab märkusi seaduste ja muude õigusaktide eelnõude kohta;
3)  korraldab omavalitsuspoliitikute ja -ametnike koolitust;
4)  võib asutada juriidilisi isikuid kui ka osaleda juriidilistes isikutes;
5)  annab välja omavalitsusalaseid trükiseid;
6)  korraldab muud vajalikku tegevust, mis ei ole vastuolus seadustega ega käesoleva põhikirjaga.

III  LIIKMED
9. Liidu liikmeks võivad olla kohaliku omavalitsuse üksused. Liidu liige ei või olla samaaegselt teise üleriigilise kohaliku omavalitsuse üksuste liidu liige.
10. Omavalitsusüksuse võtab kirjaliku avalduse alusel liidu liikmeks ja liikmete arvestust peab liidu juhatus (edaspidi juhatus). Juhatus ei või keelduda liidu liikmele esitatavatele nõuetele vastava kohaliku omavalitsuse üksuse vastuvõtmisest liidu liikmeks.
11. Liidu liige nimetab oma esindajad liidu üldkoosolekule kohaliku omavalitsuse volikogu volituste tähtajaks elanike arvu alusel järgmiselt:
1)  omavalitsusüksus  kuni 10 000     elanikuga nimetab      –  2 esindajat;
2)         -"-                          10 001-  30 000      -"-              -"-        –   4     -"-
3)         -"-                          30 001-  60 000      -"-              -"-        –   6     -"-
4)         -"-                          60 001-150 000      -"-              -"-        –   8     -"-
5)         -"-                          150 001 ja enam    -"-              -"-        –  12     -"-.

Igale esindajale määratakse asendaja. Esindaja ja tema asendaja nimetatakse kohaliku omavalitsuse volikogu või valitsuse liikmete hulgast ja nende nimed teatatakse juhatusele kirjalikult hiljemalt 4 kuu jooksul peale kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi. Kohaliku omavalitsuse volikogu võib esindaja või tema asendaja põhjusest sõltumata tagasi kutsuda ja nimetada uue esindaja või asendaja.
12.  Liidu liikmel on õigus kirjaliku avalduse alusel liidust välja astuda. Liikmelisuse lõppemiseks loetakse kohaliku omavalitsuse volikogu asjakohases otsuses sätestatud liidust väljaastumise tähtpäeva. Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta keskel, peab väljaastuja liikmemaksu tasuma kogu majandusaasta eest.
13.  Liidu liikme võib liidust välja arvata liidu volikogu otsusega käesoleva põhikirja sätete täitmata jätmise või liidu olulisel määral kahjustamise tõttu.
14.  Liidu liikmel on õigus:
1)  oma esindajate kaudu valida ja olla valitud liidu juht- ja kontrollorganitesse;
2)  osa võtta ja olla informeeritud liidu tegevusest;
3)  teha ettepanekuid ja esitada arupärimisi liidu tegevuse kohta; 
4)  astuda liidust välja.
15. Liidu liikmel on kohustus:
1)  täita liidu põhikirja ja juhtorganite otsuseid;
2)  võtta aktiivselt osa liidu tegevusest ja aidata kaasa liidu eesmärkide saavutamisele;
3)  tasuda õigeaegselt liikmemaksu.

IV  VARA
16. Liidu ülesannete täitmist rahastatakse:
1) liikmemaksudest;
2) sihteraldistest;
3) toetustest ja annetustest;
4) liidu põhikirjalisest tegevusest saadavast tulust;
5) seaduses või seaduse alusel ettenähtud juhtudel riigieelarvelistest eraldistest.
17.  Liidu omandis võib olla igasugune vara, mis on vajalik liidu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja mille omandamine ei ole vastuolus seadustega.
18.  Liit ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest ja liikmed ei kanna varalist vastutust liidu varaliste kohustuste eest.
19.  Liidu rahalisi vahendeid hoitakse liidu büroo poolt valitud pankades.

V  JUHTIMINE  JA  TÖÖKORRALDUS
20.  Liidu kõrgeim organ on liikmete esindajate üldkoosolek. Käesoleva põhikirja punktis 30 sätestatud ulatuses täidab üldkoosoleku ülesandeid volinike koosolek – liidu volikogu koosolek.
21.  Üldkoosoleku ainupädevuses on:
1)  liidu tegevusperioodi aruande ja tegevussuundade kinnitamine;
2)  põhikirja vastuvõtmine ja muutmine;
3)  liikmemaksu määramise aluste kinnitamine;
4)  liidu reorganiseerimise või lõpetamise otsustamine.
22. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt kord kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste vahelisel perioodil. Täiendavalt kutsutakse üldkoosolek kokku juhul, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 liidu liikmetest. Üldkoosolek kutsutakse kokku hiljemalt 6 kuud peale kohaliku omavalitsuse volikogu korralisi valimisi.
23. Liidu liikmete ettepanekud üldkoosoleku päevakorra kohta peavad olema esitatud juhatusele vähemalt 4 nädalat ja üldkoosoleku kutsed koos päevakorraga peavad olema saadetud liidu liikmetele vähemalt 2 nädalat enne üldkoosolekut.
24. Üldkoosoleku juhataja valitakse üldkoosolekul osalevate liikmete esindajate hulgast.
25. Hääletamine üldkoosolekul on avalik kui ei otsustata teisiti.
26. Üldkoosoleku otsused võetakse vastu üldkoosolekul osalevate esindajate poolthäälteenamusega, välja arvatud käesoleva põhikirja punkti 21 alapunktis 3 sätestatu otsustamine, mille poolt peab hääletama rohkem kui pool liikmete esindajate üldarvust, ning käesoleva põhikirja punkti 21 alapunktides 2 ja 4 sätestatu otsustamine, mille poolt peab hääletama vähemalt 2/3 liikmete esindajate üldarvust. Igal esindajal on üks hääl.
27. Üldkoosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku  juhataja ja protokollija.
28. Üldkoosolekute toimumiste vahelisel perioodil täidab üldkoosoleku ülesandeid liidu volikogu.
29. Liidu liige nimetab oma esindaja liidu volikogusse (edaspidi liidu volikogu liige) kohaliku omavalitsuse volikogu volituste tähtajaks elanike arvu alusel järgmiselt:
1) omavalitsusüksus kuni 10 000     elanikuga nimetab    –  1 liidu volikogu liikme;
2)          -"-                    10 001-  30 000      -"-             -"-           –  2  liidu volikogu liiget;
3)          -"-                    30 001-  60 000      -"-             -"-           –  3    -"-     -"-        -"-
4)          -"-                   60 001-150 000       -"-             -"-           –  4    -"-     -"-        -"-
5)          -"-                   150 001 ja enam      -"-            -"-            –  6    -"-    -"-       -"- .

Igale liidu volikogu liikmele määratakse asendaja. Liidu volikogu liige ja tema asendaja nimetatakse kohaliku omavalitsuse volikogu poolt volikogu või valitsuse liikmete hulgast ja nende nimed teatatakse juhatusele kirjalikult samaaegselt käesoleva põhikirja punktis 11 sätestatud esindajate ja nende asendajate nimede teatamisega. Kohaliku omavalitsuse volikogu võib liidu volikogu liikme või tema asendaja põhjusest sõltumata tagasi kutsuda ja nimetada uue liikme või asendaja.
30. Liidu volikogu pädevuses on:
1) liidu tegevussuundade elluviimise ja põhikirjaliste eesmärkide saavutamise korraldamine;
2) aasta tegevuskava kinnitamine; 
3) omavalitsuspoliitiliste küsimuste otsustamine;
4) aastaeelarve kinnitamine tulude ja kulude kogusummade lõikes; 
5) majandusaasta aruande ja revisjonikomisjoni kontrollakti kinnitamine; 
6) liikmemaksu kinnitamine; 
7) juhatuse liikmete ning nende hulgast esimehe ja 2 aseesimehe valimine;
8) juhatuse liikmetele juhatuses täidetud ülesannetega seotud kulude hüvitamise korra kehtestamine;
9) revisjonikomisjoni valimine ja audiitori määramine; 
10)  teiste organisatsioonide liikmeks astumise otsustamine;  
11)  töörühmadesse, komisjonidesse ja teistesse organisatsioonidesse esindajate  määramine; 
12)  büroo põhimääruse kinnitamine; 
13)  büroo teenistujate koosseisu, ametinimetuste ja palgamäärade kinnitamine;
14)  kinnisvara omandamise ja võõrandamise otsustamine;  
15)  liidu tegevuse muude küsimuste otsustamine;
16) ettepanekute tegemine üldkoosolekule arutamiseks esitatavate küsimuste osas.
31. Liidu volikogu töövorm on koosolek. Liidu volikogu koosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt kord kvartalis. Täiendavalt kutsutakse liidu volikogu koosolek kokku juhul, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 liidu liikmetest. Liidu volikogu uue koosseisu esimesel koosolekul valitakse juhatus ja see toimub korralise üldkoosoleku toimumise ajal.
32. Liidu liikmete ettepanekud liidu volikogu koosoleku päevakorra kohta peavad olema esitatud juhatusele vähemalt 2 nädalat ja liidu volikogu koosoleku kutsed koos päevakorraga peavad olema saadetud liidu volikogu liikmetele vähemalt nädal enne koosolekut.
33. Liidu volikogu koosolekut juhatab juhatuse esimees või tema äraolekul üks aseesimeestest. Liidu volikogu uue koosseisu esimest koosolekut juhatab kuni juhatuse esimehe valimiseni liidu tegevdirektor.
34. Hääletamine liidu volikogu koosolekul on avalik, välja arvatud isikuvalimised, millel hääletamine on salajane. 
35. Liidu volikogu otsused võetakse vastu liidu volikogul osalevate liidu volikogu liikmete poolthäälteenamusega, välja arvatud käesoleva põhikirja punkti 30 alapunktides 6 ja 10 loetletud küsimuste otsustamine, mille poolt peab hääletama rohkem kui pool liidu volikogu liikmete üldarvust. Igal liidu volikogu liikmel on üks hääl.
36. Liidu volikogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla liidu volikogu koosoleku juhataja ja protokollija.
37. Liitu juhib ja esindab juhatus, milles on 13 liiget. Juhatuse valib liidu volikogu oma liikmete hulgast. Liidu volikogus Tallinna esindavate liikmete hulgast juhatuse ühe liikme nimetab, võib nimetatud liikme põhjusest sõltumata tagasi kutsuda ja tema asemele uue juhatuse liikme nimetada Tallinna linn. Volikogu poolt valitud juhatuse liikme võib liidu volikogu põhjusest sõltumata tagasi kutsuda ja tema asemele uue liikme valida.
38. Juhatuse volituste tähtaeg on valimistest kuni üldkoosoleku uue koosseisu esimese koosolekuni.
39. Juhatuse pädevuses on:
1) liidu volikogus ja üldkoosolekul arutatavate küsimuste ettevalmistamine; 
2) eelarve ja majandusaasta aruande koostamine ja liidu volikogule esitamine; 
3) liidu volikogule esitatava revisjonikomisjoni kontrollakti läbivaatamine ja puuduste esinemisel nende kõrvaldamiseks meetmete kavandamine;  
4) eelarve kinnitamine tulu- ja kulukirjete lõikes; 
5) õigusaktide eelnõude kooskõlastamise korraldamine; 
6) liidu volikogu antud pädevuse piires töörühmadesse ja komisjonidesse esindajate määramine; 
7) liidu  tegevdirektori ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 
8) liidu nimel sõlmitavate lepingute tingimuste otsustamine ning liidu tegevdirektori volitamine neile lepingutele alla kirjutada;
9) avalikkuse informeerimine liidu tegevusest; 
10)  liidu muu tegevuse korraldamine.
40. Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui 2 korda kvartalis.
41. Juhatuse koosoleku kutsub kokku juhatuse esimehe või tema äraolekul ühe aseesimehe   ettepanekul liidu tegevdirektor. Juhatuse koosolek kutsutakse kokku ka vähemalt 50%  juhatuse liikmete kirjalikul nõudmisel. Kutsed juhatuse koosolekule koos päevakorraga saadetakse juhatuse liikmeile vähemalt nädal enne koosoleku toimumist. Juhatuse koosolekut juhib esimees või tema äraolekul üks aseesimeestest.
42. Juhatus on otsustusvõimeline, kui juhatuse koosolekust võtab osa üle poole juhatuse liikmetest, sealhulgas esimees või üks aseesimees. Juhatuse otsus võetakse vastu, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud juhatuse liikmetest. Juhatuse otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult, sealhulgas elektronposti teel, juhatuse kõik liikmed.
43. Hääletamine juhatuse koosolekul on avalik, kui koosolekul osalevad juhatuse liikmed kahe kolmandiku häälteenamusega ei otsusta teisiti.
44. Juhatuse koosolekud protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
45. Juhatuse esimees ja aseesimehed esindavad liitu kõikides õigustoimingutes, välja arvatud liidu nimel lepingute sõlmimine ning liidu tegevdirektori ametisse nimetamise ja ametist vabastamise käskkirjadele allakirjutamine, mis toimub vastavalt juhatuse otsustele. Juhatuse ülejäänud liikmed esindavad liitu vastavalt juhatuselt saadud volitustele.
46. Liidu organisatoorset tööd ja jooksvat asjaajamist korraldab liidu büroo, mida juhib liidu tegevdirektor. Liidu büroo töökorraldus sätestatakse büroo põhimääruses.
47. Liidu tegevdirektor on aruandekohuslane juhatuse ees.

VI  FINANTS-MAJANDUSTEGEVUS  JA  KONTROLL
48. Liidu finants-majandustegevusega seotud kulud plaanitakse eelarvega.
49. Liidu finants-majandustegevuse arvestusperioodiks on eelarveaasta. Liidu eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
50. Liidu raamatupidamine ja aruandlus korraldatakse seadustega sätestatud korras.
51. Liidu finants-majandustegevuse, asjaajamise ja aruandluse üle järelevalveks korraldatakse igal majandusaastal revisjon. Revisjoni viib läbi liidu volikogu liikmete hulgast valitud 5-liikmeline revisjonikomisjon, keda juhib revisjonikomisjoni liikmete hulgast ja poolt valitud esimees. Seadusega sätestatud juhul ja korras teostatakse täiendavalt ka audiitorkontroll. Revisjonikomisjoni liikmeks ega audiitoriks ei või olla juhatuse liige ega raamatupidaja.
52. Revisjonikomisjoni volituste tähtaeg on valimisest kuni liidu volikogu uue koosseisu poolt revisjonikomisjoni uue koosseisu valimiseni. Revisjonikomisjoni liikme tagasikutsumisel liidu volikogu liikmest kutsub liidu volikogu ta tagasi ka revisjonikomisjoni liikmest ja valib tema asemele revisjonikomisjoni uue liikme.
53. Revisjonikomisjon on aruandekohuslane liidu volikogu ees.
54. Liidu tegevust kontrollitakse kord eelarveaastas. Vajadusel võib liidu volikogu või juhatus määrata erakorralise kontrolli.
55. Revisjonikomisjon:
1)  kontrollib liidu põhikirja järgimist;
2)  kontrollib liidu vara kasutamist ja aruandlust;
3)  koostab kontrollakti ja esitab selle juhatusele ning kinnitamiseks liidu volikogule.
56. Revisjonikomisjonil on õigus saada juhatuselt ja büroolt andmeid, dokumente ja seletusi kontrollimisel tekkinud küsimuste kohta.

VII  REORGANISEERIMINE  JA  LÕPETAMINE
57. Liidu reorganiseerimine (ühinemine või jagunemine)  toimub üldkoosoleku otsusel seadusega sätestatud korras.
58. Liit lõpetatakse (likvideeritakse):
1)  üldkoosoleku otsusega;
2)  muul seaduses ettenähtud alusel.
59. Liidu lõpetamismenetlus toimub seadusega sätestatud korras.
60. Liidu lõpetamisel jaotatakse pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist allesjäänud vara liidu liikmete vahel liikmemaksu suhte alusel.
61. Liidu lõpetamisel antakse liidu arhiiv hoiule Riigiarhiivi.

Üldkoosolek kinnitas põhikirja redaktsiooni Tallinnas 27.02.2018

Kinnitatud üldkoosoleku poolt Tallinnas ( 9. märtsil 2022. aastal)

Eesti Linnade ja Valdade Liit (edaspidi liit) lähtub oma tegevuses Euroopa kohaliku omavalitsuse hartas ja Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatud kohaliku omavalitsuse euroopalikest väärtustest. Liidu liikmete ühine eesmärk on kohaliku omavalitsuse osakaalu, otsustusõiguse ja vastutuse suurendamine ühiskonnaelu juhtimisel ja korraldamisel.

Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevussuunad aastateks 2022-2025 on liidu põhikirja mõttest ja liikmete põhihuvide täitmise eesmärgist lähtuv raamdokument, mis kinnitatakse liidu üldkoosoleku poolt, pidades silmas ajaperioodi kuni järgmiste kohalike omavalitsuste volikogude valimisteni.

Tegevussuunad on aluseks liidu iga-aastaste tegevuskavade koostamisele, sh üksikasjalike ettepanekute esitamisele riigi eelarvestrateegia ning teiste oluliste arengudokumentide koostamise ja tulevaste eelarvete läbirääkimise protsessis.

MISSIOON
Eesti Linnade ja Valdade Liidu missiooniks on kohalike omavalitsuste arengu toetamine ja nende ühishuvide kaitsmine, liikmete üleriigilise ühistegevuse edendamine, toetamine ja korraldamine ning liikmetele seadusega pandud ülesannete paremaks täitmiseks võimaluste loomine.

VISIOON
Eesti Linnade ja Valdade Liit, kui linnasid ja valdasid ühendav üleriigiline kohalike omavalitsuste ühishuve esindav ja kaitsev organisatsioon, on konstruktiivne, tasakaalustatud ja tugev koostööpartner põhiseaduslikele institutsioonidele, valitsusasutustele, kolmandale sektorile ja teistele organisatsioonidele.

EESMÄRGID
Omavalitsussüsteemi arengu osas:

• kohalike omavalitsuste ühishuvide teadvustamine, esindamine ja kaitsmine lähtudes Euroopa kohaliku omavalitsuse harta väärtustest ja põhimõtetest ning Eesti Vabariigi põhiseadusest ja sellega kooskõlas olevatest seadustest;
• omavalitsusliku haldussüsteemi arengule kaasaaitamine demokraatia ja võimu detsentraliseerimise põhimõtete alusel;
• liidu liikmete üleriigilise ühistegevuse kaudu kohaliku omavalitsuse üldisele jätkusuutlikule arengule kaasaaitamine;
• liikmetevahelise üleriigilise koostöö edendamine ja ühisprojektide koordineerimine;
• analüüsivõimekusega partner suhetes riigi ja kohalike omavalitsustega. 

Omavalitsuste ülesannete osas:

• kohalikele omavalitsustele stabiilse ja seadustele põhineva tulubaasi kindlustamise ning kohaliku omavalitsuse finantsautonoomia tegeliku tagamise eest seismine;
• liikmetele seadusega ettenähtud ülesannete paremaks täitmiseks võimaluste loomine;
• omavalitsusametnike ja -töötajate nõustamine ning nende teadmiste ja ametioskuste täiendamine;
• uuringutes osalemine ja arendusalase tegevuse edendamine.

Rahvusvahelise koostöö osas:

• kohalike omavalitsuste ühishuvide esindamine suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega;
• väliskoostöö ja sõprussidemete arendamine.

TEGEVUSED

1. Omavalitsuspoliitika

Liikmete ühishuvi on kohaliku omavalitsuse osakaalu, otsustusõiguse ja vastutuse suurendamine ühiskonnaelu juhtimisel ja korraldamisel, kohalike omavalitsuste poolt osutatavate avalike teenuste kättesaadavuse parandamine ja kvaliteedi tõstmine.

Selleks:

1. 1. taotleda omavalitsuspoliitika põhimõtete ja suundade avamist erakondade programmides ja valimisplatvormides ning koalitsioonilepingus;
2. 2. taotleda omavalitsuspoliitika põhimõtete ja suundade avamist riigi strateegiadokumentides ja tegevuskavades;
3. 3. toetada maakonnalinnade ja teiste tõmbekeskuste aktiivset kujundamist paikkonna arengumootoriks, mis toetab elu jätkusuutlikkust maal alternatiivina ühe või kahe keskusega Eestile;  
4. 4. toetada elu jätkusuutlikkust maapiirkondades, aidates kaasa maaelu arenguprogrammide realiseerimisele, sealhulgas koostöös LEADER gruppide ja külaliikumisega KODUKANT;
5. 5. jälgida, et seaduste ja otsuste, sh riigi eriplaneeringute kavandamisel ning reformide läbiviimisel kohalikke omavalitsusi puudutavates valdkondades oleks Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse poolt järgitud Euroopa kohaliku omavalitsuse harta põhimõtteid, mille kohaselt kohalike võimuorganitega konsulteeritakse õigeaegselt ja sobival viisil kõigi neid otseselt puudutavate küsimuste planeerimise ja otsustamise osas;
6. 6. jätkata Linnade ja Valdade Päevade traditsiooni, korraldada koostöös partneritega omavalitsuste ametnike ja töötajate teadmiste ning oskuste täiendamist ja parimate praktikate tutvustamist;
7. 7. arendada teabevahetust ja koostööd maakondlike omavalitusliitude, maakondlike arenduskeskustega, erialaliitude, ühingute ja seltsidega nii Eestis kui mujal, eesmärgiga parendada oskusi ja võimalusi elukeskkonna kujundamisel ning avalike teenuste osutamisel.
    
8. Kohalike omavalitsuste finantsautonoomia tagamine

Omavalitsuste rahalised vahendid peavad olema vastavuses nende poolt täidetavate ülesannetega. Saavutada koostöös sotsiaalsete partneritega, keskvalitsusega, ülikoolide, nii äri- kui avaliku sektori organisatsioonide ja ühingutega riigi majanduspoliitika raames kohalikele omavalitsustele piisavate rahaliste vahendite eraldamine, mida nad võivad oma volituste piires vabalt kasutada.

Selleks leida keskvalitsusega konsensus põhimõttelistes arengusuundades ning saavutada kokkulepped, mis võimaldavad:

1. 1. kohalikele omavalitsustele piisavat tulubaasi ülesannete täitmiseks ja kohaliku elu paremaks korraldamiseks ning arenguks;
2. 2. kohalike omavalitsuste finantsautonoomia tugevdamist, sealhulgas kohalike maksude kehtestamise õiguse laiendamist, riiklikest ettevõtlusmaksudest osa suunamist kohalikesse eelarvetesse, üksikisiku tulumaksu ning maamaksu kujundamist tegelikeks kohalikeks maksudeks;
3. 3. muuta kohalike teede rahastamise arvestust selliseks, et see vastaks tegelikele vajadustele ja ühtlustuks riigiteede rahastamisega põhimõtetega;
4. 4. kohaliku haridusvõrgu säilimist ja edendamist;
5. 5. tagada kohalike omavalitsuste piisav rahastamine, et pakkuda sotsiaalkaitses inimestele õigeaegset vajaduspõhist abi ja toetust.

Riigieelarve ja riigieelarvestrateegia läbirääkimiste osas:

1. osaleda sarnaselt ministeeriumidega võrdväärse partnerina eelarveläbirääkimistel Valitsuskomisjoniga, eesmärgiga tagada omavalitsustele seadustega pandud ülesannete täitmiseks vajalik ning õiguslike regulatsioonide alusel kujunev piisav tulubaas;
2. taotleda, et riigi eelarvestrateegias kajastatakse kohalike omavalitsuste tulubaasiga seonduv informatsioon ja tuuakse välja ministeeriumide haldusalade raames riigieelarvest kohalikele eelarvetele suunatavate vahendite mahud, tagamaks omavalitsustele eelarvete keskpikal planeerimisel täiendav stabiilsus ja läbipaistvus;
3. esindada kohalike omavalitsuste huve Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamise kujundamisel; 
4. taotleda, et keskpikal planeerimisel oleks arvestatud globaliseerumise, ökoloogilise tasakaalu säilitamises osalemise vajaduse, rahvastiku vananemise ja muude üldise mõjuga trendidega;
5. taotleda eelarveläbirääkimisi asjaomaste ministrite osalemisel ja üleriigilisele omavalitsusliidule ministeeriumidega võrdväärset kaasatust riigieelarve eelnõu koostamise protsessi;
6. lähtuda põhimõttest, et riigi poolt ülesannete üleandmisel omavalitsustele, peavad omavalitsuste tulubaasi üleantavad vahendid olema kooskõlas ülesannete täitmiseks tegelikult vajalike vahenditega, ning nõuda, et Vabariigi Valituse poolt ettevalmistatud õigusaktide eelnõud, millega omavalitsustele antakse uusi ülesandeid, peavad sisaldama nende ülesannete täitmise maksumuse analüüsi ja omavalitsustele vastavate summade eraldamise üleriigilise omavalitsusliiduga kooskõlastatud kavandamist nende õigusaktide jõustumisel;
7. hoida kontrolli all ja järjekindlalt seista läbirääkimistel saavutatud kokkulepete täitmise eest.
    
3. Kohalike omavalitsuste õiguslik kaitse

Kohalike omavalitsuste õiguslikul kaitsel on vajalik tagada kohalike omavalitsuste järjepidev osaluse võimalus riigi õigusloomes, mille protsessis lähtutaks Euroopa kohaliku omavalitsuse harta põhimõttest ja väärtusest ning Eesti Vabariigi põhiseadusest.

Selleks:

1. 1. jätkata õigusloome valdkonnas EIS-i (eelnõude infosüsteem) vahendusel kohalike omavalitsuste huvide õiguslikku kaitset;
2. 2. osaleda jätkuvalt kohaliku omavalitsuse tegevust või kohalikku elu reguleerivate olulisemate õigusaktide eelnõude kontseptsioonide aruteludel, taotledes vajadusel liidu esindajate kaasamist töörühmadesse;
3. 3. nõuda valitsusasutustelt õigusaktide eelnõude koostamise metoodikast kinnipidamist, esmajärjekorras eelnõude mõjude analüüsi teostamist (sotsiaalsed ja kultuurilised tagajärjed ning mõjud eelarvetele, regionaalarengule ja töökorraldusele);
4. 4. jälgida õigusloomes Euroopa kohaliku omavalitsuse harta põhimõtetest kinnipidamist ja rikkumiste korral juhtida ministeeriumide tähelepanu probleemidele, pöördudes vajadusel Vabariigi Valitsuse, teiste põhiseaduslike ja Euroopa institutsioonide poole õigusliku kaitse tagamiseks;
5. 5. jätkata aktiivset koostööd Riigikoguga, eesmärgiga jõuda kokkuleppele kohaliku omavalitsuse arengusuundade põhimõttelistes küsimustes.
    
4. Rahvusvaheline koostöö

Omavalitsuste rahvusvaheline koostöö on muutumas üha enam võrgustiku- ja projektipõhiseks. See loob uusi võimalusi ka erinevate rahastamisprogrammide poolt pakutavate võimaluste kasutamiseks. Liikmete ühishuvi on kohalike omavalitsuste osalus ja huvide esindatus Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu institutsioonides ning koostöö teiste riikide kohalike omavalitsuste organisatsioonidega.  

Selleks:

1. 1. osaleda ja esindada liikmete ühishuve Euroopa Liidu Regioonide Komitee (CdR) ning Euroopa Nõukogu Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongressi (CLRAE) juhtorganites, komiteedes, komisjonides ja töögruppides;
2. 2. osaleda ja esindada liikmete ühishuve Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) ning selle kaudu kohalike omavalitsuste maailmaorganisatsiooni Ühinenud Linnad ja Kohalikud Omavalitsused (UCLG)  juhtorganites, komiteedes, komisjonides ja töögruppides;

1. 3. tagada liidu Brüsseli esinduse kaasabil liikmete ja liidu büroos töötavate ekspertide informeeritus Euroopa Liidu õigusaktide ettevalmistamisest ning liikmete huvide esindamiseks oluliste ja vajalike koostöövõrgustike toimimine;  
2. 4. teha koostööd ja vahendada informatsiooni Euroopa Liidu naabruspoliitika elluviimisel;
3. 5. osaleda Euroopa Liidu Läänemere strateegia tegevuskava rakendusprotsessis;
4. 6. tihendada sidemeid ning koostööd Läänemereäärsete riikide omavalitsusliitudega ning toetada liikmeid nende koostöös sõprusomavalitsustega.
    
5. Kohalike omavalitsuste informeerituse tagamine, liidu tegevuse tutvustamine

Liidul on selge kommunikatsioonistrateegia. Kohalike omavalitsuste informeerituse tagamisel ja liidu tegevuse tutvustamisel on oluline hoida liidu vahendatav informatsioon operatiivne ja lihtsalt kättesaadav.

Selleks:

1. 1. tagada liidu liikmetele vajaliku informatsiooni operatiivne kättesaadavus ja teave liidu juhatuse ning volikogu koosolekutel arutatavatest küsimustest;
2. 2. tagada jätkuvalt liidu juhatuse ja volikogu koosolekute avatus liidu liikmete esindajatele;
3. 3. arendada võrgustikutööd omavalitsusjuhtide ja spetsialistidega valdkonnaspetsiifiliste seisukohtade koondamiseks ja ühiste seisukohtade kujundamiseks;
4. 4. informeerida avalikkust liidu taotlustest, seisukohtadest ja tegevusest;
5. 5. tagada järjepidev meediasuhtlus liidu üldiste eesmärkide teavitamisel;
6. 6. korraldada koostöös partneritega teabepäevi ja ühisprojekte kohalike omavalitsuste ametnike ja poliitikute teadmiste ja informeerituse tõstmiseks ning heade praktikate tutvustamiseks.
    
6. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) teenuste valdkonna arendamine ja nõustamine

Liit arendab edasi oma büroo infotehnoloogia (IT) võimekust ja toetab omavalitsuste infotehnoloogia arengut. Selleks: 

1. 1. nõustada liidu liikmeid IKT süsteemide korrastamisel ja arendamisel;
2. 2. taotleda Rahandusministeeriumilt ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt jätkuvat partnerlust rahastamisel;
3. 3. esindada liidu liikmete ühishuve ja vajadusi riiklikul tasandil ning suurt osa liidu liikmeid puudutavate erasektorile kuuluvate infosüsteemide arendamisel;
4. 4. arendada välja ja pakkuda liidu liikmetele vajalikke ühiseid infosüsteeme.
    
7. Kohaliku omavalitsuste personaliarenduse tegevuste keskne koordineerimine 

ELVL personali arenduse kompetentsi kujundamise eesmärgiks on süsteemsemalt sihistatud koolitus- ja arendustegevustega kaasa aidata KOVide võimekuse tõstmisele strateegiliste eesmärkide täitmisel ja põhiteenuste korraldamisel, sh Euroopa Liidu Sotsiaalfondist finantseeritavate arendusprojektide ettevalmistamisel ja elluviimisel. 

Selleks:

1. 1 taotleda koolitustegevuste korraldamiseks vahendeid riigieelarvest ja EL struktuurivahenditest;
2. 2 kaasata partneritena ülikoolid ja valdkonna eksperdid.

KINNITATUD
ELVL volikogu poolt
03.04.2018

Eesti Linnade ja Valdade Liidu volikogu koosoleku töökord

I Üldsätted
1. Töökord sätestab Eesti Linnade ja Valdade Liidu volikogu (edaspidi volikogu) koosoleku kokku­kutsumise, ettevalmistamise, läbiviimise ning otsuste vastuvõtmise, protokolli koostamise ja nende avaldamise korra.
2. Volikogu töö vorm on volikogu koosolek (edaspidi koosolek).
3. Volikogu esindab ja selle tööd juhib Eesti Linnade ja Valdade Liidu (edaspidi liidu)  juhatuse esimees (edaspidi esimees).
4. Volikogu liige teavitab koosolekul mitteosalemisest enda asendajat.
5. Liidu  büroole (edaspidi büroo) on töökord juhindumiseks asjaajamise ja organisatoorse töö korraldamisel.  

II Kokkukutsumine
6. Volikogu koosoleku kutsub kokku liidu juhatus (edaspidi juhatus).
7. Koosolekud toimuvad vähemalt kord kvartalis selleks kokkulepitud kindlal nädalapäeval. Kui see päev langeb rahvus- või riigipühale, otsustab koosoleku toimumise päeva juhatus. Juulikuus volikogu korralist istungit ei toimu.
8. Koosoleku kutsed koos päevakorra projektiga saadetakse büroo poolt liidu liikmete üldmeilidele vähemalt nädal enne koosolekut. Teiste isikute osalemise koosolekul näeb ette ja korraldab päevakorrapunkti esitaja või juhatuse ülesandel büroo.
9. Koosoleku päevakorra projekt ja materjalid avaldatakse liidu kodulehel.

III Ettevalmistamine
10. Liidu liikmed esitavad ettepanekud koosoleku päevakorra kohta vähemalt 2 nädalat enne koosolekut.
11. Koosoleku päevakorra projekti valmistab juhatuse ülesandel ette liidu büroo esitatud ettepanekute ja liidu liikmete kollegiaalset otsustamist vajavate muude omavalitsuspoliitiliste küsimuste alusel.
12. Koosoleku materjalid (infomaterjalid, kirja- ja otsuste projektid) valmistab ette liidu büroo. Asjakohase päevakorrapunkti materjali võivad ette valmistada selleks moodustatud töögrupp või selle päevakorrapunkti esitanud liidu liige.

IV Läbiviimine
13. Koosolek on avatud liidu liikmetele, kui volikogu ei otsusta teisiti.
14. Volikogu liikme asendaja on koosolekul hääleõiguslik, kui volikogu liige, kelle asendaja ta on, koosolekul ei osale.
15. Koosolekul osalevad sõnaõigusega büroo töötajad ning volikogu ja juhatuse poolt koos­­olekule kutsutud isikud. Koosolekul võivad osaleda sõnaõigusega liidu liikmete voli­kokku mittekuuluvad esindajad. Sõna andmise otsustab koosoleku juhataja.
16. Koosolekut juhatab esimees või tema äraolekul aseesimees.
17. Koosoleku juhataja ettepanekul koosoleku päevakorra projekt arutatakse läbi ja päeva­kord kinnitatakse. 
18. Arutatavas päevakorrapunktis antakse ettekandeks aega kuni viisteist minutit, kaasette­kandeks, sõnavõtuks ja küsimustele vastamiseks kuni viis minutit, kui volikogu ei otsusta teisiti.
19. Küsimusi esitatakse ettekandjatele ja sõnavõtjatele peale nende esinemist.

V Otsus
20. Hääletamine koosolekul on avalik, välja arvatud isikuvalimised, mis on salajased.
21. Isiku nimetamine ja määramine toimuvad avaliku hääletamise korras, kui volikogu ei otsusta teisiti.
22. Volikogu otsus võetakse vastu poolthäälteenamusega.
23. Volikogu otsusega mittenõustumisel on volikogu liikmel või tema asendajal õigus nõuda eriarvamuse kandmist koosoleku protokolli.
24. Volikogu otsus jõustub vastuvõtmisest. 
25. Liidu liikmel on õigus algatada volikogu otsuse vastuvõtmist, muutmist või tühistamist.

VI Protokoll
26. Koosolek protokollitakse. Protokollimise korraldab büroo.
27. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
28. Protokoll avalda­takse liidu kodu­lehel ja säilitatakse paberkandjal büroos.

VII Otsuse vastuvõtmine koosolekute vahelisel perioodil
29. Koosolekute vahelisel perioodil kiireloomulistes omavalitsuspoliitilistes küsimustes võtab otsuse vastu juhatus. 
30. Juhatus informeerib volikogu kiireloomulistes omavalitsuspoliitilistes küsimustes vastu­võetud otsustest.

K I N N I T A T U D
ELVL juhatuse koosolekul
03.04.2018

Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse koosoleku töökord

I Üldsätted
1. Töökord sätestab Eesti Linnade ja Valdade  Liidu juhatuse (edaspidi juhatus) koosoleku kokku­kutsumise, ettevalmistamise, läbiviimise ning otsuste vastuvõtmise, protokolli koostamise ja selle avaldamise korra.
2. Juhatuse töö vorm on juhatuse koosolek (edaspidi koosolek).
3. Eesti Linnade ja Valdade Liidu büroole (edaspidi büroo) on töökord juhindumiseks asjaajamise ja organisatoorse töö korraldamisel. 

II Kokkukutsumine
4. Koosoleku kutsub kokku juhatuse esimehe või tema äraolekul ühe aseesimehe ettepanekul liidu tegevdirektor. Koosolek kutsutakse kokku ka vähemalt 50% juhatuse liikmete kirjalikul nõudmisel.
5. Koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui kaks korda kvartalis.  Juulikuul juhatuse korralist istungit ei toimu.
6. Koosoleku kutsed koos päevakorra projektiga saadab büroo juhatuse liikmetele vähemalt nädal enne koosoleku toimumist.
7. Juhatuse liige teavitab koosolekul osalemisest või mitteosalemisest bürood kutse kättesaamise päeval.
8. Teade koosoleku toimumisest koos päevakorra projektiga avaldatakse liidu kodulehel.

III Ettevalmistamine
9. Koosoleku materjalid (infomaterjalid, kirja ja otsuse projektid jne) valmistab üldjuhul ette büroo. Asjakohase päevakorrapunkti materjali võivad ette valmistada selleks moodustatud töögrupp või selle päevakorrapunkti esitanud liidu või juhatuse liige.

IV Läbiviimine
10. Koosolek on avatud liidu liikmeile, kui juhatus teatud päevakorrapunkti osas ei otsusta teisiti.
11. Koosolekut juhatab esimees või tema äraolekul üks aseesimeestest.
12. Koosolek on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole juhatuse liikmetest, sealhulgas esimees või üks aseesimees.
13. Koosolekul osalevad sõnaõigusega büroo töötajad  liidu liikmete esindajad ja kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab koosoleku juhataja.
14. Koosoleku võib korraldada ka videokonverentssüsteemis, kus eemalviibivate juhatuse liikmete arvutiekraanile on kuvatud koosoleku saal, seal kohalolevad juhatuse liikmed ja esinejad ning kõik on omavahel ühenduses heli vahendusel üheaegselt. Koosoleku juhataja osaleb koosoleku saalis.

V Otsus 
15. Hääletamine koosolekul on avalik, kui koosolekul osalevad juhatuse liikmed vähemalt kahe kolmandiku häälteenamusega ei otsusta teisiti.
16. Juhatuse otsus võetakse vastu, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalevatest juhatuse liikmetest.
17. Juhatuse otsus loetakse vastu võetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult, sealhulgas elektronposti teel, juhatuse kõik liikmed.
18. Juhatuse otsus jõustub vastuvõtmisest koosolekul. Kirjalikul hääletamisel jõustub otsus peale juhatuse kõigi liikmete kirjalike, sealhulgas elektronposti teel, poolthäälte saabumist.
19. Liidu liikmel on õigus algatada juhatuse otsuse vastuvõtmist, muutmist või tühistamist.

VI Protokoll
20. Koosolek protokollitakse. 
22. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
23. Protokoll avalda­takse liidu kodu­lehel ja säilitatakse paberkandjal büroos.

KINNITATUD
ELVL volikogu koosolekul
03.04.2018

Eesti Linnade ja Valdade Liidu büroo põhimäärus

I Üldsätted
1. Eesti Linnade ja Valdade Liidu büroo (edaspidi büroo) on Eesti Linnade ja Valdade Liidu (edaspidi liit) tegevust ja asjaajamist korraldav struktuuriüksus.
2. Oma ülesannete täitmisel esindab büroo liitu.
3. Büroo juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi õigusaktidest, liidu põhikirjast, üldkoosoleku, liidu volikogu ja juhatuse otsustest, käesolevast põhimäärusest ning liidu volikogu, juhatuse ja tegevdirektori kinnitatud töökorralduslikest aktidest.
4. Büroo on aruandekohustuslik liidu juhatuse ees.
5. Büroo finants-majandustegevuse, asjaajamise ja aruandluse üle järelevalvet teostab liidu revisjonikomisjon ning seadusega sätestatud juhul ja korras audiitor.
6. Büroo kulud kaetakse liidu eelarvest.
7. Büroo asukoht on Tallinn.

II  Eesmärk ja põhiülesanded
8. Büroo tegevuse eesmärk on tegutsemine liidu liikmete ühishuvides ja kohaliku omavalitsuse üldisele arengule kaasaaitamine.
9. Büroo põhiülesanded on:
1) üldkoosoleku ja liidu volikogu otsuste täitmine;
2) liidu juhatuse otsuste ja korralduste täitmine;
3) liidu liikmete ühistegevuse organiseerimine suhetes riigiga;
4) liikmetevahelise koostöö korraldamine ja ühisprojektide koordineerimine;
5) liidu liikmetele informatsiooni vahendamine;
6) liidu liikmetele väliskoostööprogrammide ja -projektide vahendamine;
7) liikmelisusosaluse tagamine rahvusvaheliste omavalitsusorganisatsioonide töös;
8) avalikkuse informeerimine liidu tegevusest;
9) trükiste toimetamine ja väljaandmine;
10) teabepäevade, infoseminaride ja täienduskoolituse organiseerimine;
11) liidu tegevusest tuleneva asjaajamise, organisatoorse ja finants-majandusliku töö korraldamine;
12) liidule kooskõlastamiseks esitatud eelnõude menetlemise korraldamine.
10. Põhiülesannete täitmiseks teeb büroo koostööd kohaliku omavalitsuse üksuste ja nende liitudega, vabariigi põhiseaduslike institutsioonide, muude valitsus- ja riigiasutustega  ning omavalitsustegevusega seotud teiste asutuste, organisatsioonide ja ettevõtjatega, Euroopa Liidu institutsioonidega, välisriikide saatkondadega Eestis ning rahvusvaheliste omavalitsus­­organisatsioonide ja teiste riikide kohalike omavalitsuste ning nende liitudega, samuti avalik-õiguslike ja eraõiguslike meediaorganisatsioonidega.

III  Juhtimine
11. Bürood juhib liidu tegevdirektor, kellega sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingu liidu juhatus. 
12. Liidu tegevdirektori äraolekul asendab teda asedirektor või tegevdirektori määratud büroo töötaja.
13. Liidu tegevdirektor:
1) juhib büroo tööd, otsustab ja korraldab büroo pädevusse kuuluvate ülesannete täitmise ning vastutab büroo tegevuse tulemuse eest;
2) tagab büroo ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise ja annab aru liidu juhatusele;
3) kinnitab büroo asjaajamiskorra, sisekorraeeskirja, raamatupidamise siseeeskirja, büroo töötajate palgad ja palgatingimused ning ametijuhendid ja teised töökorralduslikud dokumendid vastavuses õigusaktidega;
4) sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingud büroo töötajatega;
5) teostab teenistuslikku järelevalvet büroo töötajate toimingute üle;
6) kohaldab büroo töötajatele ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi seaduses ettenähtud korras ja alustel;
7) esitab liidu juhatusele ettepanekuid liidu eelarve tulude ja kulude kohta, tagab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise ning liidu vara sihipärase kasutamise põhikirjalistele eesmärkidele vastavalt;
8) esindab bürood;
9) esindab liitu küsimustes, mis ei kuulu üldkoosoleku, volikogu ega juhatuse pädevusse;
10) teeb otsuseid sõltumatult ja iseseisvalt kooskõlas õigusaktidega;
11) moodustab töörühmi liidu tegevusvaldkonna üksikküsimuste lahendamiseks;
12) omab esimese allkirja õigust liidu panga- ja raamatupidamisdokumentidel ning määrab teised allkirjaõiguslikud isikud;
13) annab seaduse, põhikirja, juhatuse otsuste ja käesoleva põhimääruse alusel teenistusalastes küsimustes käskkirju, mis vormistatakse ja registreeritakse vastavalt büroo asjaajamiskorrale;
14) täidab muid liidu põhikirjast tulenevaid ülesandeid.

IV  Lõppsäte
14. Büroo ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine toimub:
1) liidu volikogu otsusel või;
2) liidu reorganiseerimisel või lõpetamisel liidu põhikirjas sätestatud alustel ja korras.

K I N N I T A T U D
ELVL volikogu koosolekul 
03.04.2018

Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajate nimetamise kord

1. Üldsätted
1.1. Käesolev kord sätestab juhised Eesti Linnade ja Valdade Liidu (edaspidi liit) liikme esindajale ja büroo töötajale (edaspidi esindaja) õiguse andmiseks esindada liitu ning esindaja esindus­õiguse kestuse ja esindusõiguse lõppemisel uue  esindaja nimetamise alused.
1.2. Rahvusvaheliste organisatsioonide, millesse esindajad nimetatakse, loetelu on käesoleva korra Lisas 1. Loetelus esitamata rahvusvahelistesse organisat­siooni­desse esindajate nimetamise vajadusel, täiendatakse loetelu.
1.3. Käesolev kord ei laiene esindajate määramisele osavõtuks konverentsidest, nõu­pidamistest, ümarlaudadest, töökoos­olekutest ning muudest ühekordse iseloomuga spetsialistide ja poliitikute aruteludest.

2. Nimetamise korraldus
2.1. Rahvusvahelisse organisatsiooni esindaja nimetamine
2.1.1 Maandaadinõudega esindaja nimetamine
2.1.1.1. Liidu büroo kuulutab välja kandideerimise ja teavitab liidu liikmeid rahvusvahelise organisatsiooni poolt kandidaadile esitatud nõuetest ja kandidaadi esitamise tähtajast.
2.1.1.2.  Liidu büroo esitab nõuetele vastavad  kandidaadid juhatusele läbivaatamiseks.
2.1.1.3. Juhatus esitab kandidaadid liidu volikogule kinnitamiseks, arvestades tasakaalustatust regioonide, erakondliku kuuluvuse, soolise esindatuse ja liidu liikmete vahel. Vajadusel kooskõlastatakse esindaja nimetamine vastava valdkonna ministeeriumiga.
2.1.2. Ilma mandaadinõudeta esindaja nimetamine
2.1.2.1.  Kui rahvusvahelises organisatsioonis või -töörühmas ei ole mandaat nõutav võib esindaja nimetada tegevdirektor. Sõltuvalt töörühma ülesannetest võib esindajaks nimetada büroo töötaja.
2.1.2.2.  Vajadusel esitab tegevdirektor rahvusvahelises organisatsioonis või -töörühmas esindaja kandidaadi kooskõlastamiseks juhatusele.
2.2.  Eesti-sisesesse koostööorganisse või töörühma esindajate nimetamine
2.2.1. Büroo pöördub liidu liikmete poole ettepanekuga osaleda töörühma töös. Nõudel nimetada piiratud arv esindajaid, lepib büroo selles liidu liikmete struktuuriüksuste ja spetsialistidega eelnevalt kokku.
Sõltuvalt töörühma ülesannetest võib esindajaks nimetada büroo töötaja.
2.2.2. Valitsuskomisjoniga läbirääkimiste delegatsiooni liikmed ja valdkondlike läbirääkimiste töörühmade liikmed esitab juhatus kinnitamiseks volikogule.                   
2.2.3. Teistesse töörühmadesse nimetab esindajad liidu juhatus või tegevdirektor.
2.3. Esindaja esindusõiguse kestus ja uue esindaja nimetamine
2.3.1. Esindaja esindusõigus kestab kuni temale antud õiguse, esindada liitu lõppemiseni, milleks võib olla tähtaja lõppemine, ümbervalimine, esindaja kohast loobumine, ametist lahkumine, tagasikutsumine, vastava koostööalase tegevuse lõppemine või töö valmissaamine.
2.3.2. Rahvusvahelisse organisatsiooni nimetatud esindaja esindusõiguse lõppemisel nimetatakse tema asemele vajadusel uus esindaja.
2.3.3. Koostööorganisse või töörühma nimetatud esindaja esindusõiguse lõppemisel, kui see toimub enne koostööorgani või töörühma tegevuse lõppemist, nimetatakse tema asemele uus esindaja.

3. Rakendussätted
3.1. Käesolev kord jõustub vastuvõtmisest.
3.2. Enne käesoleva korra jõustumist nimetatud esindaja esindusõigus kehtib temale antud esindusõiguse lõppemiseni.

ELVL esindajate 
nimetamise korra
Lisa 1

Rahvusvaheliste organisatsioonide, millesse nimetataks Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad, loetelu

K I N N I T A T U D
ELVL volikogu otsusega
27.02.2018

M U U D E T U D
ELVL volikogu otsustega
08.12.2020
09.03.2022

Eesti Linnade ja Valdade Liidu volikogu töökord juhatuse liikmete, juhatuse esimehe, aseesimeeste ja revisjonikomisjoni liikmete valimiseks

I  Üldsätted
1. Liidu liikmel on õigus oma esindajate kaudu valida ja olla valitud liidu juhatusse ja revisjonikomisjoni.
2. Liidu volikogu liikmel on õigus kandideerida liidu juhatusse ja revisjonikomisjoni.
3. Liidu volikogu liikmel on õigus esitada kandidaate liidu juhatusse ja revisjonikomisjoni.
4. Liidu juhatuse 12 liiget ja revisjonikomisjoni liikmed valitakse liidu volikogu liikmete poolt ja hulgast salajase hääletuse teel. Liidu volikogus Tallinna esindavate liikmete hulgast juhatuse ühe liikme nimetab Tallinna linn.
5. Liidu juhatuse esimees ja aseesimehed valitakse liidu volikogu liikmete poolt liidu juhatuse liikmete hulgast salajase hääletuse teel.
6. Liidu revisjonikomisjoni esimehe valivad revisjonikomisjoni liikmed endi hulgast.

II  Kandidaatide esitamine
7. Kandidaadi esitamine toimub kirjalikult vastavalt vormile.
8. Kandidaadi esitaja annab kandidaadi esitamise vormi täidetult valimiskomisjonile.
9. Kandidaadi esitamiseks on vajalik kandidaadi kirjalik nõusolek, milleks võib olla tema viisa kandidaadi esitamise vormil.

III  Valimiste korraldus
10. Liidu juhatuse, juhatuse esimehe, aseesimeeste ja revisjonikomisjoni liikmete valimised viib läbi liidu volikogu poolt moodustatud valimiskomisjon.
11. Valimised viiakse läbi kolmes etapis:
1)   liidu juhatuse valimine;
2)   juhatuse esimehe valimine ja revisjonikomisjoni liikmete valimine;
3)   juhatuse aseesimeeste valimine.
12. Esitatud kandidaadid kantakse valimisnimekirjadesse perekonnanimede tähestikulises järjekorras. Kandidaadi number vastab tema järjekorranumbrile kandidaatide valimisnimekirjas.
13. Kandidaatide nimekirja sulgemise otsustab liidu volikogu.
14. Kandidaadil on õigus oma kandidatuur tagasi võtta enne nimekirja sulgemist.
15. Hääletaja saab salajase hääletuse bülletääni valimiskomisjonilt.
16. Liidu volikogu iga liikme häälte arv juhatuse liikmete valimisel, revisjoni­komisjoni liikmete valimisel ja aseesimeeste valimisel on võrdne valitavate kohtade arvuga.
17. Juhatuse esimehe valimisel on liidu volikogu igal liikmel üks hääl.
18. Kordushääletusel on liidu volikogu igal liikmel üks hääl.
19. Valimisbülletääni ruutu kirjutab salajasel hääletusel osaleja kandidaadi või kandidaatide numbri või numbrid, kelle poolt ta hääletab.
20. Täidetud bülletääni laseb hääletaja valimiskomisjoni poolt pitseeritud valimiskasti.
21. Liidu volikogu koosoleku juhataja teatab hääletuse läbiviimise eel valimiskastide sulgemise kellaaja.

IV  Valimistulemuste väljaselgitamine
22. Juhatuse liikmete valimisel osutuvad valituks valitavate kohtade arvule vastav arv enim hääletusel osalevate liidu volikogu liikmete hääli saanud kandidaate. Häälte võrdsel jagunemisel viiakse vajadusel läbi kordus­hääletus võrdse häälte arvuga kandidaatide vahel.
23. Juhatuse esimehe valimisel osutub valituks kandidaat, kes saab üle poole hääletusel osalevate liidu volikogu liikmete häältest. Kui ükski kandidaat ei saa vajalikul hulgal hääli, viiakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel läbi kordushääletus. Kordushääletusel osutub valituks enim hääli saanud kandidaat.
24. Aseesimeesteks osutuvad valituks valitavate kohtade arvule vastav arv enim hääletusel osalevate liidu volikogu liikmete hääli saanud kandidaate. Häälte võrdsel jagunemisel viiakse vajadusel läbi kordushääletus võrdse häälte arvuga kandidaatide vahel.
25. Revisjonikomisjoni liikmeteks osutuvad valituks valitavate kohtade arvule vastav arv enim hääletusel osalevate liidu volikogu liikmete hääli saanud kandidaate. Häälte võrdsel jagunemisel viiakse vajadusel läbi kordushääletus võrdse häälte arvuga kandidaatide vahel.
26. Valimisbülletään, millele on kirjutatud rohkem kandidaatide numbreid, kui oli hääletajal hääli, või millel on mahakriipsutusi, loetakse kehtetuks. Muudel juhtudel otsustab valimisbülletääni kehtivuse valimiskomisjon.
27. Valimiskomisjon fikseerib hääletuse tulemused komisjoni koosoleku protokollis.
28. Juhatuse liikmete, juhatuse esimehe, aseesimeeste ja revisjonikomisjoni liikmete valimine kinnitatakse valimiskomisjoni protokolli alusel liidu volikogu otsusega.

V  Protestid
29. Valimistega seotud protestid tuleb esitada valimiskomisjonile kirjalikult enne valimis­tulemuste kinnitamist volikogu poolt. Hilisemaid proteste ei arvestata. Protestide suhtes võtab valimis­komisjon vastu otsuse.
30. Kõik valimistega seotud protseduurilised ja töökorralduslikud küsimused volikogu koos­olekul lahendatakse lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega.

VI  Erisused elektrooniliste vahendite abil volikogu koosolekul osalemise korral
31. Elektrooniliste vahendite abil volikogu koosolekul osalemisel toimub salajane hääletamine VOLIS keskkonnas.
32. Kandidaadi võib esitada digitaalselt allkirjastatud vormil aadressil info@elvl.ee.
33. Kandidaadi nõusoleku võib esitada digitaalselt allkirjastatult aadressil info@elvl.ee
34. Hääletaja saab hääletada VOLIS keskkonnas volikogu koosoleku juhataja teatatud kellaajani.
35. VOLIS keskkonnas toimunud hääletuse tulemused fikseeritakse VOLIS keskkonnas ja valimistulemused kinnitatakse volikogu otsusega.
36. Kui hääletaja hääletab nii elektrooniliselt kui ka valimisbülletääniga, arvestatakse valimisbülletääniga antud hääli.
37. Valimistulemuste väljaselgitamisel tehakse kindlaks automaatkontrolliga isikukoodide võrdlemise teel isikud, kes on hääletanud nii elektrooniliselt kui ka saanud valimisbülletääni ning nende elektrooniliselt antud hääled loetakse kehtetuks.

Kinnitatud ELVL volikogu poolt 10.12.2024

EESTI LINNADE JA VALDADE LIIDU HANKEKORD

I ÜLDSÄTTED

1. Käesolev hankekord (edaspidi ka „kord“) annab juhised Eesti Linnade ja Valdade Liidu  (edaspidi ka „ELVL“  ja/või „hankija“) riigihangete planeerimiseks, korraldamiseks, hanke- ja raamlepingute (edaspidi leping) sõlmimiseks ja lepingute täitmise järelevalveks.
2. ELVL lähtub riigihangete läbiviimisel ja lepingute sõlmimisel riigihangete seadusest (edaspidi RHS), RHS-i alusel kehtestatud õigusaktidest ning käesolevast korrast.
3. Riigihanke eest vastutav isik, riigihanke komisjoni liige ja teised riigihanke menetluse või ostumenetluse ettevalmistamises ja läbiviimises osalevad isikud on kohustatud riigihanke ettevalmistamisel ja korraldamisel järgima korruptsioonivastases seaduses sätestatud toimingupiiranguid.
   3.1 Riigihanke eest vastutav isik, riigihanke komisjoni liige ja teised riigihanke ettevalmistamises ning riigihanke menetluses või ostumenetluses osalevad isikud on kohustatud vältima kogu riigihanke menetluse või ostumenetluse vältel huvide konflikti ja järgima toimingupiiranguid.
   3.2 Ostumenetluses ei tohi riigihanke eest vastutav isik edastada endaga seotud isikule ostumenetluse kutset, võtta vastu pakkumust, pidada läbirääkimisi ega esitada ettepanekut seotud isikult asjade ostmiseks või teenuse või ehitustöö tellimiseks või sõlmida seotud isikuga asjade ostmiseks või teenuse või ehitustöö tellimiseks lepingut.
   3.3 Riigihanke menetluses või ostumenetluses esitatud pakkumuste hindamisse ei tohi kaasata pakkujaga seotud isikuid.
   3.4 Riigihanke eest vastutav isik, kellel on õigus läbi viia ostumenetlusi, allkirjastab vähemalt üks kord aastas huvide konflikti vältimise deklaratsiooni ja registreerib selle ELVLi dokumendihaldussüsteemis.
   3.5 Enne riigihanke menetluse alustamist allkirjastavad huvide konflikti vältimise deklaratsiooni riigihanke eest vastutav isik, riigihanke tehnilise kirjelduse eest vastutav isik (kui selline on määratud), riigihanke komisjoni liikmed ja lepingu täitmise eest vastutav isik.
   3.6 Huvide konflikti vältimise deklaratsioon registreeritakse dokumendihaldussüsteemis. Kui dokumendihaldussüsteem puudub, siis lisatakse allkirjastatud deklaratsioon riigihangete registrisse riigihanke juurde sisedokumendina. Isik (s h kolmas isik), kelle ülesanne on  riigihanke menetluste korraldamine, võib huvide konflikti vältimise deklaratsiooni allkirjastada üks kord aastas, lähtudes huvide konflikti ilmnemisel käesoleva paragrahvi lõikest 3.8.
   3.7 Riigihanke korraldamise teenuse osutaja on kohustatud allkirjastama huvide konflikti vältimise deklaratsiooni enne teenuse osutamise lepingu sõlmimist. Kui lepingut ei sõlmita kirjalikus vormis, siis tuleb deklaratsioon allkirjastada enne teenuse osutamise algust. Allkirjastatud huvide konflikti vältimise deklaratsioon lisatakse dokumendihaldussüsteemi allkirjastatud lepingu juurde. Kui teenuse osutajaga ei sõlmita lepingut kirjalikus vormis, siis lisatakse deklaratsioon ostumenetluse õiendi juurde.
   3.8 Kui riigihanke menetluse või ostumenetluse läbiviimisega seotud isiku osalemine riigihanke menetluse või ostumenetluse läbiviimisel võib põhjustada huvide konflikti, on ta kohustatud teavitama ELVL-i juhtkonda neist asjaoludest, taandama ennast riigihanke menetluse või ostumenetluse läbiviimisega seotud toimingutest ning hoiduma edasisest tegevusest seoses riigihankega.
   3.9 Riigihanke menetluse või ostumenetluse tulemusena kirjalikus vormis sõlmitav leping peab sisaldama korruptsiooni vältimise standardklausleid.
4. Kõik korras näidatud maksumused on ilma käibemaksuta.

II RIIGIHANGETE PLANEERIMINE

5. Hangete planeerimisel ja läbiviimisel lähtutakse põhimõttest, mille kohaselt samalaadsed või funktsionaalselt koostoimivad asjad, teenused või ehitustööd tellitakse ühtse hankena nii, et kaetud on kogu ELVL vajadus.
6. Asjade ostmiseks ja teenuste või ehitustööde tellimiseks koostatakse igaks eelarveaastaks hankeplaan, mis kinnitatakse ELVL juhatuse poolt hiljemalt ühe kuu jooksul arvates ELVL eelarve vastuvõtmisest  ja hankeplaan koostatakse igal eelarveaastal ja  avaldatakse ELVL veebilehel.
7. Hankeplaan koostatakse asutusesisese riigihangete alase töökorralduse paremaks tagamiseks ja selle muutmine toimub vastavalt tekkinud vajadusele. Erakorralisi hankeid teostatakse plaaniväliselt vastavalt vajadusele. Hanke kajastamine hankeplaanis ei kohusta ELVLi hanget läbi viima või hanget läbi viima vastavalt hankeplaanis sätestatud andmetele.
8. Hankeplaan peab sisaldama asjade ja teenuste hankeid alates 10 000 eurost ning ehitustööde hankeid alates 30 000 eurost ja seal peab olema märgitud:
   8.1 hankelepingu objekt (nimetus);
   8.2 hanke liik (asjad, teenused, ehitustööd) ja menetluse liik nt avatud hankemenetlus, lihthange, lihtsustatud korras tellitav teenus;
   8.3 riigihanke eeldatav maksumus ja finantseerimise allikas (välisvahendid eraldi välja tuua);
   8.4 riigihanke eeldatava algamise aeg kuu täpsusega;
   8.5 hankelepingu eeldatav sõlmimise aeg ja täitmise tähtaeg kuu täpsusega;
   8.6 riigihanke eest vastutav(-ad) isik(-ud);
   8.7 vajadusel andmed ühishanke ja hanke läbiviimiseks volitamise kohta.

III RIIGIHANKE EEST VASTUTAV ISIK

9.  Riigihanke eest vastutav isik on ELVL-i töötaja, kelle vastutusalasse hankeobjekt kuulub. Juhul, kui hankeobjekt kuulub mitme töötaja vastutusalasse määrab vastutava isiku tegevdirektor.
10. Riigihanke eest vastutaval isikul on järgmised ülesanded:
    10.1 lepingu sõlmimiseks vajaliku teabe kogumine;
    10.2 lepingu esemega seotud sisuliste küsimuste lahendamine (vajalike läbirääkimiste korraldamine, koguse planeerimine, mahu hindamine, eeldatava maksumuse, kvaliteedinõuete määramine jne) ja hankelepingu projekti ettevalmistamine;
    10.3 tehnilise kirjelduse, pakkumuse hindamiskriteeriumide ja pakkujate kvalifitseerimistingimuste koostamine (kui need ülesanded on antud täitmiseks kolmandale  isikule, siis osaleb nende väljatöötamisel);
    10.4 sisulistes küsimustes hanke alusdokumentide kohta selgituste andmine;
    10.5 omapoolse hinnangu andmine pakkujate kvalifitseerimistingimustele ja pakkumuste vastavuse osas;
    10.6 lepingu täitmise järelevalve ja sellega seotud teabevahetus;
    10.7 vajadusel vaidlustuskomisjonis või kohtus ELVL-i esindamisel osalemine;
    10.8 muude riigihanke objektiga seotud küsimuste lahendamine.

IV RIIGIHANKE REGISTRITOIMINGUID TEOSTAV ISIK

11. Riigihanke registritoimingud (edaspidi ka „toimingud)“teostab vajadusel hanke eest vastutav isik, või ELVL töötaja, kelle tööülesannete hulka see kuulub.
12. Riigihanke toiminguid teostaval isikul  on riigihanke läbiviimisel järgmised ülesanded, välja arvatud juhul, kui hanketeenus sisse ostetakse:
    12.1 hanke eest vastutava isiku poolt ettevalmistatud alusdokumentide sisestamine registrisse lihthankemenetluses, dokumentide koostamine registris, sotsiaal- ja eriteenuste riigihankes ning hankemenetlus (vastavalt vastutava isiku poolt esitatud  informatsioonile);
    12.2 koostöös vastutava isikuga riigihanke liigi valiku tegemine;
    12.3 riigihangete registrisse õigeaegne kannete tegemine;
    12.4 õigeaegne küsimustele vastamine ja teadete edastamine, kui seda kohustust ei ole pandud teisele isikule;
    12.5 pakkujate ja taotlejate kvalifikatsiooni, kõrvaldamise aluste ja pakkumuste vastavuse kontrollimine ning pakkumuste hindamine;
    12.6 protokollide ja otsuste eelnõude vormistamine;
    12.7 korraldab riigihanke käigus loodud ja saadud dokumentatsiooni süstematiseerimise ja säilitamise.

V HANKEKOMISJON

13.  Riigihangete läbiviimiseks alates lihthanke ja sotsiaal- ning eriteenuste piirmäärast moodustatakse ELVL-is alaline hankekomisjon (edaspidi komisjon), millesse kuulub vähemalt 3 liiget. Kui komisjoni ei kaasata, täidab komisjoni ülesandeid vastutav isik.
14. Hankekomisjoni alaliseks liikmeks on ELVL finantsvaldkonna eest vastutav isik.
15. Arvestades konkreetse riigihanke spetsiifikat, on komisjonil õigus kaasata oma töösse vastava valdkonna eriteadmistega isikuid.
16. Komisjoni juhib ja komisjoni liikmete vahelist infovahetust korraldab komisjoni esimees või tema poolt määratud isik.
17. Kõik komisjoni poolt riigihankes tehtavad otsused protokollitakse ja otsused peavad olema põhjendatud.
18. Komisjon on otsustusvõimeline, kui otsustamisel osaleb vähemalt pool komisjoni liikmetest ja otsuseid tehakse lihthäälte enamuse alusel. Kui hääled jagunevad võrdselt, on otsustavaks komisjoni esimehe hääl. Komisjoni liikmel on õigus jääda eriarvamusele. Eriarvamus vormistatakse kirjalikult.
19. Komisjonil on riigihanke läbiviimisel järgmised ülesanded:
    19.1 hanke alusdokumentide läbivaatamine ning kooskõlastamine;
    19.2 kavandatava hanke finantsplaani kooskõlastamine;
    19.3 vajadusel RHS-is ette nähtud juhtudel laekunud pakkumuste avamine;
    19.4 pakkujate kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluste kontrollimine, pakkumuste vastavuse kontrollimine, pakkumuste hindamine ning tegevdirektorile vastavate otsuste kinnitamise ettepaneku tegemine;
    19.5 seisukoha andmine muudes riigihankega seotud küsimustes.

VI OST

20. Ost on riigihange, mille eeldatav maksumus on asjade ja teenuste puhul väiksem kui 5 000 eurot, ehitustööde puhul väiksem kui 10 000 eurot, eriteenuste puhul väiksem kui 10 000 eurot ning sotsiaalteenuste puhul väiksem kui 20 000 eurot.
21. Ostu korral kohaldatakse RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid selliselt, et ostu läbiviimise protsess toimuks võimalikult efektiivselt, ehk ELVL-ile kaasneks võimalikult väike aja-, raha- ja tööjõukulu. See tähendab, et kui ilma pakkumusi võrdlemata suudetakse hanke tulemus saavutada ELVL-i jaoks mõistliku hinna ja kvaliteedi suhtega, siis ei ole vastutaval isikul kohustust võrdlevaid pakkumusi võtta. Pakkumuse dokumendid säilitatakse ELVL-i dokumendihaldussüsteemis.
22. Ostu läbiviimise, dokumenteerimise ja lepingu täitmise järelevalve korraldab ostu eest vastutav isik (hinnapakkumiste küsija), kui konkreetse hanke puhul pole teisiti sätestatud. Pakkumuse dokumendid säilitatakse dokumendihaldussüsteemis.
23. Ostuga seonduv dokumentatsioon peab olema kättesaadav dokumendihaldusprogrammis Amphora ja sisaldama vähemalt:
    23.1 pakkumuste võtmise korral pakkumusi (hinnapäringuid);
    23.2 kirjalikku lepingut (alates 5 000 eurost);
    23.3 arvet;
    23.4 vastuvõtu akti (kui hankeobjekti spetsiifikast tulenevalt on vajalik).

VII VÄIKEHANGE

24. Väikehange on hange, mille lepingu eeldatav maksumus on asjade ja teenuste puhul vähemalt 5 000 eurot, kuid väiksem kui 30 000 eurot, ehitustööde puhul vähemalt 10 000 eurot, kuid väiksem kui 60 000 eurot, eriteenuste puhul vähemalt 10 000 eurot, kuid väiksem kui 60 000 eurot ning sotsiaalteenuste puhul vähemalt 50 000 eurot, kuid väiksem kui 300 000 eurot.
25. Väikehanke läbiviimise, dokumenteerimise ja lepingu täitmise järelevalve korraldab vastutav isik, kui konkreetse hanke puhul pole teisiti sätestatud. Väikehankega seonduv dokumentatsioon peab olema kättesaadav dokumendihaldusprogrammis ja selle eest vastutab hinnapäringute küsija.
26. Väikehanke läbiviimisel tagatakse RHS-is sätestatud üldpõhimõtete järgimine. Vajadusel võib vastutav isik avaldada hanke kutse ELVL-i veebilehel.
27. ELVL-il on õigus konkurentsi hulka mitte arvata ja pakkumusi mitte küsida isikutelt, kes on varasemalt rikkunud ELVL-iga sõlmitud lepinguid või on kahjustanud ELVL-i  mainet.
28. Väikehankes võib pakkumuse võtta ainult ühelt isikult, juhul kui eelnevalt korraldatud väikehanke käigus ei ole esitatud ühtegi pakkumust või kui kõik esitatud pakkumused ei vastanud hanke alusdokumentides või hinnapäringus esitatud nõuetele.
29. Väikehanke dokumentatsioon  peab olema kättesaadav dokumendihaldusprogrammis, selle eest vastutab hinnapäringute küsija ja see peab sisaldama vähemalt:
    29.1 hanke alusdokumente või hinnapäringut;
    29.2 pakkumust või pakkumusi;
    29.3 ELVL-i dokumendihaldussüsteemis fikseeritud põhjendusi, miks tehakse ettepanek konkreetse pakkujaga lepingu sõlmimiseks või pakkumuste tagasilükkamiseks. Juhul kui pakkumus küsitakse ühelt isikult, tuleb esitada vastavad põhjused;
    29.4 kirjalikku lepingut, kui ostu maksumus on vähemalt 10 000 eurot;
    29.5 riigihankes pakkujatega toimunud kirjavahetust.

VIII LIHTHANKEMENETLUS

30. Lihthankemenetlus on riigihange, mille lepingu eeldatav maksumus on asjade ja teenuste puhul vähemalt 30 000 eurot, kuid väiksem kui 60 000 eurot ja ehitustööde puhul vähemalt 30 000 eurot, kuid väiksem kui 150 000 eurot.
31. Lihthankemenetluse alusdokumendid kooskõlastatakse hankekomisjoni poolt ning hanke korraldamise otsustab ning alusdokumendid kinnitab hanke eest vastutav isik või kinnitatakse need tegevdirektori korraldusega.
32. Lihthankemenetlus on õigus korraldada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena RHS-is sätestatud tingimustel.
33. Lihthankemenetluse läbiviimisel kohaldatakse RHS kehtestatud korda, sealhulgas:
    33.1 tagatakse RHS-is sätestatud riigihangete üldpõhimõtetest kinnipidamine;
    33.2 määratakse lihthankemenetluse alusdokumentides riigihanke läbiviimise kord ja tingimused;
    33.3 kui lihthankemenetluse käigus soovitakse pidada läbirääkimisi või soovitakse lihthankemenetlust läbi viia järjestikuste etappidena, sätestatakse riigihanke alusdokumentides vastav võimalus ja tingimused;
    33.4 lihthankemenetluse läbiviimine toimub üldjuhul e-riigihangete keskkonnas,;
    33.5 lihthankemenetluse alustamiseks esitatakse riigihangete registrile avaldamiseks lihthankemenetluse hanketeade  ning pakkumuste esitamiseks määratakse mõistlik tähtaeg, mis ei tohi olla asjade ja teenuste puhul lühem kui 5 tööpäeva ja ehitustööde puhul lühem kui 15 päeva;
    33.6 riigihanke otsused kinnitatakse tegevdirektori korraldusega;
    33.7 kontrollitakse enne lepingu sõlmimist ettevõtjal RHS-is  sätestatud kõrvaldamise aluste puudumist;
    33.8 hankelepingu sõlmimiseks ei anta nõustumust enne 5 tööpäeva möödumist pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse või hankelepingu sõlmimise kohta teate esitamisest;
    33.9 pakkujaga sõlmitakse kirjalik leping. Lepingu sõlmimisel lähtutakse RHS § 120 lg 1, 3-5 ja lepingu muutmisel RHS § 123;
    33.10 tagatakse hankimise protsessi dokumenteerimine;
    33.11 teatatakse lihthankemenetluse lõppemisest Riigihangete registrile RHS § 83 sätestatud korras. Õigeaegse teatamise korraldab ELVL vastavate tööülesannetega töötaja vastutava isiku poolt esitatud andmete alusel.

IX SOTSIAAL- JA ERITEENUSTE MENETLUS

34. Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus on riigihange, mis korraldatakse direktiivi 2014/24/EL XIV lisas nimetatud sotsiaal- või eriteenuste tellimiseks ja mille hankelepingu eeldatav maksumus on eriteenuste puhul vähemalt 60 000 eurot ja sotsiaalteenuste puhul vähemalt 300 000 eurot.
35. Sotsiaal- ja eriteenuste riigihanke alusdokumendid kinnitab ELVL tegevdirektor.
36. Sotsiaal- ja eriteenuste riigihange on õigus korraldada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena RHS § 126 lg 6 sätestatud tingimustel.
37. Kui hankija korraldab sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse avatud, piiratud, konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusena, innovatsioonipartnerlusena, võistleva dialoogina või ideekonkursina, kohaldab ta vastava menetluse kohta RHS-is sätestatud korda.
38. Sotsiaal- ja eriteenuste riigihanke läbiviimisel kohaldatakse RHS § 126 kehtestatud korda, sealhulgas:
    38.1 RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid kohaldatakse selliselt, et riigihankes tagatakse ELVL-i vajadustele parim võimalik tulemus ning arvestades sotsiaal- ja eriteenuste eripärasid (sealhulgas võib arvesse võtta teenuste kvaliteedi, katkematuse, ligipääsetavuse, taskukohasuse, kättesaadavuse ja terviklikkuse tagamise kaalutlusi, erinevate kasutajagruppide, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevate isikute erivajadusi, kasutajate kaasamist ja innovatsiooni);
    38.2 määratakse riigihanke alusdokumentides riigihanke läbiviimise kord ja tingimused;
    38.3 sotsiaal- ja eriteenuste alustamiseks esitatakse Riigihangete registrile avaldamiseks hanketeade või eelteade (välja arvatud sotsiaal- ja eriteenuste riigihanke korraldamisel väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena) ning pakkumuste esitamiseks määratakse mõistlik tähtaeg. Menetluse alustamisel eelteatega kohaldatakse RHS § 126 lg 5 sätestatud korda;
    38.4 riigihanke otsused kinnitatakse tegevdirektori korraldusega;
    38.5 kontrollitakse enne lepingu sõlmimist ettevõtjal RHS § 95 lg 1 sätestatud kõrvaldamise aluste puudumist;
    38.6 pakkujaga sõlmitakse kirjalik leping. Enne hankelepingu sõlmimist kohaldatakse RHS § 120 sätestatud ooteaega ja teisi nimetatud paragrahvis sätestatud lepingu sõlmimise nõudeid. Lepingu muutmisel lähtutakse RHS § 123;
    38.7 tagatakse hankimise protsessi dokumenteerimine vastavalt korra punktile 40;
    38.8 teatatakse riigihanke lõppemisest Riigihangete registrile RHS § 83 sätestatud korras. Hankija võib koguda ja edastada hankelepingu sõlmimise teated ühe kvartali jooksul sõlmitud hankelepingute kohta korraga. Selliselt kogutud teated edastatakse 30 päeva jooksul sama kvartali lõppemise kuupäevast alates. Õigeaegse teatamise korraldab ELVL töötaja, kelle tööülesannete hulka see kuulub, vastutava isiku poolt esitatud andmete alusel.
39. Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse dokumentatsioon peab sisaldama vähemalt:
    39.1 riigihanke läbiviimise korraldust ja tingimusi:
    39.2 pakkumust või pakkumusi;
    39.3 komisjoni protokolli;
    39.4 tegevdirektori korraldusega kinnitatud riigihanke otsuseid;
    39.5 kõrvaldamise aluste kontrollimist tõendavat dokumentatsiooni;
    39.6 kirjalikku lepingut;
    39.7 riigihankes pakkujatega toimunud kirjavahetust.

X RIIGIHANKE HANKEMENETLUSE KORRALDAMINE

40. Hankemenetlus on riigihange, mille lepingu eeldatav maksumus on asjade ja teenuste puhul vähemalt 60 000 eurot ja ehitustööde puhul vähemalt 150 000 eurot.
41. Hanke korraldamise otsustab ELVL tegevdirektor. Hankemenetluse alusdokumendid koostab hanke eest vastutav isik ja esitab need  kooskõlastamiseks, kooskõlastamise või mittekooskõlastamine kajastatakse koosoleku protokollis.
42. Hankemenetlus viiakse läbi peale korralduse  allkirjastamist vastavalt RHS-is konkreetsele hankemenetlusele sätestatud nõuetele, sealhulgas:
    42.1 kohaldab hankija RHS 5. peatükis sätestatud hankemenetluse läbiviimise korda;
    42.2 hankemenetluse läbiviimine toimub üldjuhul e-riigihangete keskkonnas, kui ei esine põhjendatud vajadust riigihanget muul viisil läbi viia;
    42.3 määratakse hanke alusdokumentides riigihanke läbiviimise kord ja tingimused;
    42.4 hankemenetluse ajal toimuv suhtlemine ettevõtjaga, taotlejaga või pakkujaga peab toimuma vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
    42.5 hankemenetluses tehtavad otsused kinnitab tegevdirektor oma  korraldusega.
    42.6 pakkujaga sõlmitakse kirjalik leping. Lepingu sõlmimisel lähtutakse RHS § 120 ja lepingu muutmisel RHS § 123;
    42.7 teatatakse hankemenetluse ja hankelepingu lõppemisest Riigihangete registrile RHS § 83 sätestatud korras. Õigeaegse teatamise korraldab ELVL töötaja, kelle tööülesannete hulka see kuulub, vastutava isiku poolt esitatud andmete alusel;
    42.8 tagatakse hankimise protsessi dokumenteerimine vastavalt RHS-ile, sealhulgas peab dokumentatsioon sisaldama vähemalt:
       ​​​​42.8.1 hankemenetluse läbiviimise korraldust ja tingimusi:
       42.8.2 pakkumust või pakkumusi;
       42.8.3 komisjoni liikmete poolt kinnitatud hanke protokolle;
       42.8.4 tegevdirektori korraldusi, millega kinnitatakse riigihanke otsused;
       42.8.5 kirjalikku lepingut;
       42.8.6 riigihankes pakkujatega toimunud kirjavahetust.

XI IDEEKONKURSS

43. Ideekonkurss on riigihange, mille eesmärk on ideekavandi saamine ja mille eeldatav maksumus on vähemalt 60 000 eurot.
44. Ideekonkursi läbiviimisel kohaldatakse RHS 3. peatüki 3. jaos kehtestatud korda, sealhulgas:
45. 
    45.1 Ideekonkursi korraldamise otsustab ELVL tegevdirektor korraldusega. Korralduses tuleb kajastada vähemalt:
       45.1.1 ideekonkursi objekt;
       45.1.2 vastutav isik;
       45.1.3 žürii koosseis;
       45.1.4. ideekonkursi alusdokumentide kinnitamine (korralduse lisa).
    45.2 Ideekonkursi alustamiseks esitatakse registrile ideekonkursi teade.
    45.3 Žürii protokollis peab sisalduma vähemalt:
       45.3.1 ideekonkursil osalenud isikute nimed ja paremusjärjestus;
       45.3.2 vajadusel osalejate makstavad osalustasud;
       45.3.3 võitja(te)le antavad auhinnad;
       45.3.4 žürii liikmete märkuseid.
    45.4 Esitatakse 30 päeva jooksul pärast ideekonkursi võitja väljakuulutamist Riigihangete registrile ideekonkursi tulemused. Kui konkursi tulemustega seotud teabe avaldamine võib takistada seaduse kohaldamist, olla vastuolus üldiste huvidega või kahjustada vastava osaleja õigustatud ärihuve või konkurentsi teenuse osutajate vahel, võib sellise teabe avaldamata jätta lõppemisest. Õigeaegse teatamise korraldab ELVL töötaja, kelle tööülesannete hulka see kuulub vastutava isiku poolt esitatud andmete alusel.
46. Ideekonkursi dokumentatsioon peab sisaldama vähemalt:
    46.1 ideekonkursi läbiviimise korraldust ja ideekonkursi alusdokumente:
    46.2 ideekavandeid;
    46.3 žürii poolt kinnitatud protokolli;
    46.4 kirjalikku lepingut;
    46.5 ideekonkursi raames konkursis osalejatega toimunud kirjavahetust.

XII LEPINGUTE SÕLMIMINE JA JÄRELEVALVE

46. Lepingu peab sõlmima kirjalikus vormis, kui selle maksumus ilma käibemaksuta on vähemalt 5 000 eurot.
47. Leping teenuste tellimiseks tuleb sõlmida sõltumata maksumusest kirjalikult juhul, kui poolte ühesuguse arusaama tagamiseks on teenuse osutamise tingimustes ja kvaliteedis oluline eelnevalt kirjalikult kokku leppida.
48. Leping (sh kogu menetlust puudutav informatsioon) allkirjastatakse digitaalselt või paberkandjal ELVL tegevdirektori poolt või tema poolt volitatud töötaja poolt. Paberdokumendina vormistatud leping allkirjastatakse lepingu pooltele vastavas arvus eksemplarides.
49. Hanke eest vastutav isik hoolitseb lepingust tulenevate ELVL-i kohustuste täitmise ja lepingu täitmise järelevalve eest. Lepingu täitmise järelevalve võib panna ka vastava valdkonna spetsialistile. Lepingu täitmise järelevalve tähendab pidevat kontrolli selle üle, kas lepingu pooled täidavad enda kohustusi nõuetekohaselt. Muuhulgas jälgitakse lepingu tähtaegadest kinnipidamist, üle antava(te) objekti(de) kogust ja kvaliteeti, pretensioonide esitamise tähtaegsust, vigade tekkimist, garantii kehtivuse ajal pretensioonide esitamist jms.
50. Vajadusel algatatakse lepingu muutmine või lõpetamine. Lepingu muutmisel tuleb arvestada vastavale riigihanke liigile kehtestatud RHS §-s 123 sätestatud lepingu muutmise piirangutega.

XII RIIGIHANKE DOKUMENTEERIMINE

51. Riigihanke eest vastutav isik jälgib, et kõik asjaomase riigihanke käigus kuni lepingu sõlmimiseni saadud ja loodud dokumendid (sh hanke alusdokumendid, käskkirjad, saabunud pakkumused, riigihanke protokollid koos lisadega, kirjad ja e-kirjad, teated, märgukirjad jms) oleks säilitatud vastavalt ELVL-i dokumendihalduse reeglitele.
52. E-riigihangete keskkonnas saadud ja loodud dokumente ELVL-i dokumendiregistris eraldi ei säilitata, need säilitatakse e-riigihangete keskkonnas.
53. Riigihankes esitatud pakkumuse sisu tohib avalikustada ainult RHS-is või mõnes muus õigusaktis sätestatud ulatuses.

I ÜLDSÄTTED
1. Eesti Linnade ja Valdade Liidu teenetemärk (edaspidi teenetemärk) antakse austusavaldusena füüsilistele isikutele, kes oma silmapaistva  tegevusega on kaasa aidanud Eesti Linnade ja Valdade Liidu (edaspidi ELVL) arengule või Eesti omavalitsussüsteemi arengule.

II TEENETEMÄRGI KIRJELDUS
2.1 Teenetemärk on 2-kihiline ja koosneb:
Rukkilill – vasesulam, hõbetatud, kuumemailitud;
Litter – hõbe, kuumemailitud, läikiv.
Märgi väliskontuur ca 35x35 mm; litter ca 19x19 mm.
Rinnalint sinine PANTONE – 299C
CMYK – C86 M16 Y2 K0
RGB – R0 G155 B216
HEX #009BD8
2.2 Teenetemärgi etalonkujutis on toodud statuudi LISA 1 (allpool).

III TEENETEMÄRGI ANDMISE KORD
3.1 Ettepaneku teenetemärgi andmiseks võib teha ELVL-ga seotud füüsiline isik, kohalik omavalitsus või kohalike omavalitsuste maakondlik koostööorganisatsioon.
3.2 Ettepanek peab sisaldama isiku, kelle suhtes ettepanek tehakse, ees- ja perekonnanime, sünniaega või isikukoodi ning teenete kirjeldust. Taotlusvorm avaldatakse ELVL kodulehel. Taotlusvorm on toodud statuudi lisas 2. (ELVL teenetemärgi statuut Lisa 2)
3.3 Ettepanekud esitatakse ELVL elektronposti aadressil (info@elvl.ee) või postiaadressil.
Esitatud ettepanekuid ei avalikustata.
3.4 Teenetemärgi andmise otsustab ELVL juhatus, arvestades tehtud ettepanekuid.   
Ettepaneku alusel teenetemärgi andmata jätmist ei pea põhjendama.
3.5 Ühele isikule antakse teenetemärk ainult üks kord.
3.6 Teenetemärgi juurde kuulub tunnistus, millele kantakse teenetemärgi saaja nimi, juhatuse otsuse number ja kuupäev ning järjekorranumber.
3.7 Teenetemärke antakse üldjuhul 1 kord aastas.
3.8 Teenetemärgi andmist ja sellega seonduvat korraldab ELVL büroo.

IV TEENETEMÄRGI KANDMINE
4. Teenetemärki võib kanda üksnes isik, kellele teenetemärk on antud.

V TEENETEMÄRGI ÄRAVÕTMINE  
5. ELVL juhatus võib otsustada isikult teenetemärk ära võtta, kui ilmneb, et teenetemärgi taotlemisel on esitatud valeandmeid või saavad teatavaks asjaolud, millest teadmise korral ei oleks teenetemärki antud. Teenetemärk tagastatakse ELVL-le.
LISA1: 

Teenetemärk: 

Teenetemärgi on saanud:

1. Jüri Võigemast
2. Taavi Aas
3. Jüri Mölder
4. Toomas Sepp
5. Sulev Liivik
6. Sulev Mäeltsemees
7. Garri Raagmaa
8. Pekka Granqvist
9. Jaanus Tamkivi
10. Jüri Ellram
11. Sirje Tobreluts