Elamumajandus
Elamumajandus mõjutab otseselt inimeste heaolu ja võimalust iseseisvaks eluks. ELVL aitab kujundada eluasemepoliitikat, mis toetab:
- energiatõhusaid ja kaasaegseid elamuid,
- võimalusi kodu soetamiseks või üürimiseks,
- lahendusi inimestele, kellel on eluasemega raskusi.
- siduda eluasemepoliitika transpordi, hariduse, töökohtade ja sotsiaalteenustega.
Selleks teeme koostööd riigi ja valdkonna osapooltega ning anname sisendi:
- õigusaktide ja rahastusmeetmete kujundamisse, arvestades piirkondlike eripäradega
- institutsionaalse korralduse täiustamisse,
- elamusektori integreerimisse laiematesse arengustrateegiatesse.
Ruumiline planeerimine
Ruumiline planeerimine kujundab Eesti tulevikku. Enamik maa kasutuse ja ehitamise otsuseid tehakse just kohaliku omavalitsuse tasandil. ELVL seisab selle eest, et:
- planeerimisseadus ja selle muudatused oleksid läbipaistvad ja kaasavad,
- omavalitsustel oleks ruumiotsuste tegemiseks piisavalt õigusi ja ressursse,
- aidata kaasa piisava oskusteabe ja professionaalse pädevuse kujundamisele elamumajanduse planeerimiseks
- iga arendus tooks kasu kogukonnale, keskkonnale ja ettevõtlusele.
ELVLi roll
Kõikides eespool nimetatud valdkondades tegutseb ELVL aktiivselt kohalike omavalitsuste huvide esindajana. Meie roll hõlmab:
- koostööd riigi ja teiste osapooltega poliitikate ja õigusaktide kujundamisel;
- omavalitsuste seisukohtade koondamist ja edastamist arutelulauale;
- infopäevade ja partnerkohtumiste korraldamist;
- strateegilist koostööd, et toetada tasakaalustatud ja tulevikku vaatavat ruumilist arengut Eestis.
Väljakutsed ja töövõidud
- Suurimad väljakutsed on seotud elamute energiatõhususe nõuete rakendamisega kohapeal ja elukvaliteediga parandamisega nii maal kui linnas. Ligipääsetavus on üks olulisemaid märksõnu elukvaliteedi tagamisel. Samuti on oluline, et kohalikud omavalitsused suudaksid tegeleda aktiivselt elamuvaldkonna ja avaliku ruumi korraldamisega. Riiklik poliitika peaks omakorda looma eeldused elamuvaldkonna probleemide tõhusamaks lahendamiseks eraomanike ja kohaliku omavalitsuse tasandil.
- Elamumajanduses on mitmeid aktuaalseid probleeme, näiteks eluruumide avalikes huvides omandamine, mis on tähelepanu all just nendes piirkondades, kus on tekkinud probleemid tühjade kasutusest väljalangenud eluruumidega. Tegeleda tuleb ka elamispindade ligipääsetavuse parandamisega ja korterelamute rekonstrueerimise toetuse regionaalse jaotuse küsimustega.
- Energiatõhususe nõuete karmistumisega ja muutumisega jagame KOVidele infot ehituse järelevalve, kasutuslubade ja ehituslubade väljastamise teemadel. Energiatõhususe miinimumnõuded on kompleksne lähenemine, kus vaadeldakse hoonet tervikuna, st et piirete ja tehnosüsteemide koosmõjul peab hoone vastama energiatõhususe miinimumnõuetele.
- Koostöös Rahandusministeeriumi ja endise Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga (nüüdseks Kliimaministeeriumiga) sai alguse üleriigilist planeeringute menetluse infosüsteemi, mille lõplik valmimine peaks saabuma 2024.
- Hea on märkida, et tulenevalt aktiivsele omavalitsuste tagasisidele on paranemas ning muutumas mugavamaks Ehitisregister (EHR) ja selle kasutamine. See on olnud suureks murekohaks andmete edastamisel ja sisestamisel registrisse. Meie koostöö registriga on hea ja see aitab üheskoos lahendada mitmeid kitsaskohti registri arendamiseks.
- Pea kolm aastat tagasi tehti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (Kliimaministeeriumi) tellimusel uuring, milles uuriti ja analüüsiti teiste riikide kogemust tuulikutasu kehtestamisel. Kuigi analüüs tõi palju häid mõtteid, oli ka selgelt näha, et Eesti oma looduskeskkonna ja hajaasustusliku piirkonna elanikkonna eripäradega vajab täiesti uut ja teistsugust mudelit. Kohmakaks tegi süsteemi sellega kaasas käiv bürokraatia.
- Läbi riigi, kohalike elanike ja ettevõtjate kaasamise tekkisid uued põhimõtted, mis seaduseks vormusid. Nüüdseks on rakendatud tuulikutasu, mida makstakse kohalikule elanikule, kes päriselt tuulepargi läheduses elavad.
- Käivitus „Ehituse pikk vaade 2035“. Arengukava „Ehituse pikk vaade 2035“ ees¬märk on määratleda kokkuleppelised tingimu¬sed Eestis keskkonna ja ehitussektoriga seotud ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime kas¬vuks. Pika vaate elluviimise koordineerimiseks loo¬di 2022. aasta kevadel ehitusvaldkonna aren¬gukomisjon, mille tegevust juhib Kliimaministeerium ja kuhu on kaasatud lisaks erialaliitude esindajatele ka ELVL esindajad. Arengukomisjoni pealmiseks ülesandeks on korraldada ehituse pikaajaline riiklik planeerimine, tagamaks ehituse kontra¬tsükliline majandamine.
- Ruumi, elamumajanduse ja maade töörühma läbirääkimistel kerkis esile vajadus täiendada Päästeseaduse ja tu¬leohutuse seadust puudutavaid sätteid. Meie ettepanekutest tulenevalt täiendati mitmeid evakuat¬siooninõudeid hoonetele sh majutus, spordi ja hoolekandeasutustele samuti Muudeti veevõtukoha rajamise, katsetamise, ka¬sutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõudeid. Päästeamet nõustus, et veevõtukoht peab olema ainult nendel ehitisel, millele on kehtesta¬tud tuleohutusnõuded. Tähtis on siinjuures rõhu¬tada, et veevõtukohta ei pea olema ehitistel, kus on tagatud tulekahju avastamine ja kustutamine tehniliste lahendustega.
Valdkonna koordinaator Eesti Linnade ja Valdade Liidus
Kalle Toomet
nõunik
Viimati uuendatud 29.06.2025
