Fookusteemad
Kõige olulisemaks töövormiks rahanduses on iga-aastased riigieelarve läbirääkimised, kus ELVL esindab omavalitsuste huve riigi ees. Läbirääkimised toimuvad valitsuse ja liidu ühises komisjonis, mille tööd juhib regionaal- ja põllumajandusminister.
Eesmärk on:
- tagada seaduspärane ja stabiilne rahastus kohalikele omavalitsustele;
- arvestada läbirääkimistel kogukondade tegelikke vajadusi;
- kujundada järgnevate aastate rahandusstrateegiaid.
Lõpptulemusena koostatakse protokoll, mis esitatakse koos riigieelarvega Riigikogule.
Täna on Eesti omavalitsuste maksutulu iseseisev osa väga väike. Kui 2022. a oli veel kohalike maksude osakaal kogu maksutulust 1,17% maksutulust, siis 2024. aastal 1,08%.
Praegune kohalike maksude seadus on vananenud ja ei toeta enam omavalitsuste iseseisvust.
ELVL peab oluliseks:
- arutada uusi võimalusi kohalike maksude kehtestamiseks;
- kaasata teadlasi ja eksperte uue rahastusmudeli loomiseks;
- suurendada omavalitsuste rolli oma tuluallikate kujundamisel.
Ilma selleta jäävad paljud kohalikud vajadused rahastamata.
Liit osaleb rahandusalaste seaduste ja määruste väljatöötamises, andes:
- hinnanguid eelnõudele,
- ettepanekuid muudatusteks,
- sisulist tagasisidet omavalitsuste kogemuse ja vajaduste põhjal.
Valdkonna koordinaator Eesti Linnade ja Valdade Liidus
Toomas Johanson
finantsjuht-nõunik
Rahandusvaldkonna töörühm ja protokollid
Esimees: Andres Laisk, Saue vallavanem
- Silver Tamm, Tallinna linna finantsdirektor;
- Aime Roosioja, Türi valla finantsjuht;
- Randar Lohu, Saku valla finantsteenistuse juht;
- Irina Talviste, Pärnu abilinnapea;
- Meelis Kukk, Pärnu abilinnapea;
- Meelis Leidt, Tartu abilinnapea;
- Meelis Luht, Tartu linna, rahandusosakonna juhataja;
- Allar Haljasorg, Kohila vallavanem;
- Toomas Tammik, Järva vallavanem;
- Priit Värv, Elva vallavanem;
- Siim Suursild, Pärnu Linnavolikogu esimees
- Vello Viiburg, Harku abivallavanem;
- Mart Kallas, Tallinna Linnavolikogu liige;
- Veiko Tammearu, Tallinna linna finantsteenistuse konsultant.
Asendusliikmed:
- Liina Jüriso, Viru-Nigula valla vanemraamatupidaja;
- Eve Jaanus, Kambja valla finantsjuht.
TOIMUMISAEG: 7. oktoober 2025.a
KOHT: ELVLi büroo ja Teamsi keskkonnas
ALGUS: 10.00
LÕPP: 10:40
Kohapeal osalesid järgmised töörühma liikmed:
Andres Laisk, töörühma juht, Saue vallavanem
Aime Roosioja, töörühma liige, Türi Vallavalitsuse finantsjuht
Toomas Johanson, finantsjuht-nõunik
Teamsi keskkonnas:
Meelis Kukk, Pärnu linn abilinnapea
Silver Tamm, Tallinna linna finantsteenistuse konsultant
Vello Viiburg, Harku valla abivallavanem
Priit Värv, Elva valla vallavanem
Meelis Leidt, Tartu linna abilinnapea
Randar Lohu, Saku valla finantsjuht
Veikko Luhalaid, ELVL tegevdirektor
Siim Suursild, Pärnu linnavolikogu esimees
Priit Värv, Elva linna linnapea
Toomas Tammik, Järva valla vallavanem
Eve Jaanus, Kambja Vallavalitsuse finantsjuht
Kutsutud:
Sulev Liivik, kohaliku omavalitsuse osakonna juhataja asetäitja, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Andrus Jõgi, kohaliku omavalitsuse osakonna nõunik, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Sulev Liivik, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kohaliku omavalitsuse osakonna juhataja asetäitja
Päevakord:
Toetusfondi vahendite üleandmine kohalike omavalitsuste tulubaasi.
Sissejuhatuseks töörühma esimees Andres Laisk andis lühiülevaate senisest tegevusest toetusfondi vahendite üleandmisel omavalitsuste tulubaasi.
Edasi sai sõna Andrus Jõgi, kes rääkis sisulisemalt ministeeriumi poolt moodustatud alatöörühma tegevusest ja kolmel toimunud koosolekul esitletud ja läbiarutatud erinevatest variantidest. Lähtekohaks võeti, et võimalikult suur summa läheks otse tulumaksu. Tulumaks ei jaotu aga ühtlaselt omavalitsuste vahel, seetõttu mingi osa tuleb suunata tasandusfondi. Kuna senine eeldus on, et aluseks on tänane toetusfondi summa ja lisaraha ei eraldata, teiselt poolt on soov piirata tulubaasi allapoole langemist, läheb osa raha kompensatsioonimehhanismiks. Prognooside aluseks on ministeeriumi tavapärased makromajanduslikud prognoosid.
Tulubaasi tõstetavad toetuste summa on kokku 118,4 mln eurot, mis jaguneks järgmiselt:
-
Põhiharidus (v.a Kooliõpetajate töötasu) 76,3 mln;
-
Huvihariduse ja -tegevuse toetus 9,3 mln;
-
Suure hooldus- ja abivajadusega lapsele abi osutamise toetus 2,7 mln;
-
Kohalike teede toetus 29,3 mln;
-
Õpilaskodude toetus 0,9 mln.
Algselt esitatud baasstsenaarium käsitles olukorda, kus tulumaksu osa lisaeraldis oleks 0,34 protsendipunkti ning arvestuslik maksimaalne tulubaasi kukkumine kõikidel omavalitsustel piiratud 0,1 % tulubaasist. Viimasel 2. oktoobril toimunud alarühma koosolekul tutvustas ministeerium varasemate arutelude tulemusena lahendusvarianti, kus kompensatsioonimehhanism on seatud selliselt, et ühelgi omavalitsusele ei saa tekkida toetuse üleandmise tulemusena miinust alates 2028. aastast ning tulumaksu lisanduv osa oleks 0,34 ppt. See lisandub nii palga kui pensioni tulumaksu KOV osale. Üleandmise esimesel (2027) aastal ei saa kompensatsioonimehhanismiga kõigile 0 või positiivset tulemust tagada, see eeldaks süsteemi lisarahastust ca 1,6 miljoni euro ulatuses. Esimesel aastal saab seada piiri, et kellelgi ei saa langus olla rohkem kui 0,1% tulubaasist. Alatöörühma liikmete arvates oli see kõige realistlikum variant, mida omavalitsused toetaksid. Arutati ka järsemat üleminekut, kus tulumaksuks minevat osa suurendatakse rohkem ning tasandusfondi ja kompensatsiooniks läheks vähem raha. Kõrgema tulumaksu määra korral muutuks oluliselt positiivsemaks Tallinna linna tulemus ülejäänud Eesti arvelt, vähendades sellega ka võimalusi kompensatsioonimehhanismiga kahanemisele piire seada, näiteks kui tulumaksu suurendamise määra tõsta 0,34%-lt 0,40%-le, tähendaks see kompensatsioonimehhanismiga seatava piiri alandamist esimesel aastal -0,1%-lt 0,5%-le omavalitsuste tulubaasist. Kõrgem tulumaksumäär oleks väga pikas perspektiivis kõikidele omavalitsustele kasulikum, aga kuna esimestel aastatel (arvestuslikult 10 aasta jooksul) oleks selle tulemuseks liiga paljudel liiga suured miinused tulubaasis, ei leidnud see variant toetust.
Seega alatöörühma ettepanek oli 2027. aastast anda toetused kohalike omavalitsuste tulubaasi selliselt, et suurendatakse omavalitsustele minevat tulumaksu määra 0,34 protsendipunkti ning ülejäänud vahendid suunatakse tasandusfondi (sh kompensatsioonimehhanismiks). Kompensatsioonimehhanismiga tagada, et ühelgi omavalitsusel ei väheneks reformi tulemusena tulubaas 2027. aastal rohkem kui 0,1% ning ei oleks negatiivne perioodil 2028-2038. Kuna osadel omavalitsustel vähenevad tulud toetuste üle andmisel kogumahus 1,4 miljonit eurot, teeb alatöörühm ettepaneku Haridus- ja Teadusministeeriumile ja Kliimaministeeriumile otsida üleandmise soodustamiseks võimalusi täiendavateks vahenditeks, mille arvelt saaks katta 2027. aastal osade omavalitsuste tulubaasi vähenemisi.
Järgnes arutelu. Tartu abilinnapea Meelis Leidt tegi ettepaneku, tulumaksu määr oleks 0,37% eelpool pakutud 0,34% asemale ja vahe kaetakse täiendavalt riigieelarvest. Põhjenduseks eelkõige asjaolu, et alusnumbrites ei ole arvestatud sellega, et kohalike teede toetus ning koolitoidu toetus ei ole tõusnud enam kui 10 aasta jooksul ja sellega on sisuliselt ministeeriumid säästnud omavalitsute arvelt kümneid, kui mitte sadu miljoneid eurosid.
Pärnu abilinnapea Meelis Kukk avaldas toetust Tartu ettepanekule ja toetusfondi vahendite üleviimisele tulubaasi, sest vahendid hakkavad suurenema - seda me kõik eeldame, töötasud kasvavad ja selle läbi kasvab ka tulubaas.
Iga aastastel RES läbirääkimistel on ELVL poolt taotlenud lisarahastust kohalike teede hoiule näiteks 44 miljonit eurot, mida ei ole saadud. Tartu poolt taotletud lisarahastus 0.03 ppt-d oleks kokku suurusjärgus 6 miljonit eurot ning näitaks eelkõige riigi poolset head tahet selle protsessi läbi viimisel. Ministeeriumi esindaja täpsustab lisarahastuse vajaduse.
Töörühm otsustas: Toetada põhimõtteliselt protsessiga edasi liikumist ja eelnimetatud toetusfondi komponentide viimist tulubaasi täiendava maksueraldise kaudu. Esitada „Toetusfondi vahendite üleandmine kohalike omavalitsuste tulubaasi“ alatöörühma seisukoht koos Tartu Linnavalitsuse ettepanekuga (0,34%-lt 0,37%-le) valideerimiseks Liidu juhatusele, mille järel see läheb eeldatavasti edasiseks aruteluks RES läbirääkimiste töörühma.
Koosoleku juhataja: Andres Laisk
Protokollis: Toomas Johanson
TOIMUMISAEG: 21. märts 2025.a
KOHT: ELVLi büroo ja Teamsi keskkonnas
ALGUS: 10.00
LÕPP: 11:40
Liidu büroost: Jan Trei, asedirektor, Piret Zahkna, analüütik ja Toomas Johanson, finantsnõunik
Osalesid järgmised töörühma liikmed:
Andres Laisk, töörühma juht, Saue vallavanem
Allar Haljasorg, Kohila valla vallavanem
Teamsi keskkonnas:
Meelis Kukk, Pärnu linn abilinnapea
Veiko Tammearu, Tallinna linna finantsteenistuse konsultant
Vello Viiburg, Harku valla abivallavanem
Priit Värv, Elva valla vallavanem
Aime Roosioja, Türi valla finantsjuht
Randar Lohu, Saku valla finantsjuht
Sigrid Karelson, Tartu linna, rahandusosakond, eelarve teenistuse juhataja
Koosoleku juhataja: Andres Laisk
Päevakord:
- Töörühmade prioriteedid RE 2026 ja RES 2025-2029 läbirääkimisteks.
Andres Laisk tegi ülevaate, mis on töörüma tänane ülesanne - valdkondlike töörühmade poolt esitatud 33 ettepaneku hulgast valida välja kõige olulisemad, millega läbirääkimistele minna ja millistega töötada edasi. Välja valitud ettepanekud esitatakse juhatusele ja volikogule. Läbirääkimistele ei ole mõtet minna lihtsalt täiendava tulumaksu määra tõstmise küsimisega, seda olukorras, kus riigi eelarvevahendid on niigi surve all ja värskelt on vastu võetud uus Tulumaksuseaduse versioon, mis näeb ette üksikisiku tulumaksu määra langetamise ja penisioitelt arvestatava tulumaksumäära tõõusu ning imetatud määrade ühtlustamise järgneval neljal aastal. Läbirääkimistel peaks olema sügavam rahanduslik sisu. Mõistlik oleks meil endil käesoleva aasta jooksul analüüsida põhjalikumalt koostöös ministeeriumiga toetusfondi erinevate eraldiste (va. õpetajate töötasu, mille jätaks hetkel aruteludest kõrvale) mõju tulubaasile ja suhet tulumaksumäära erinevate omavalitsuste lõikes. Selle teemaga detailselt edasi minna on oluline, sest see puudutab ka teiste valdkondlike töörühmade poolt esitatud ettepanekuid. Eesmärk selles osas peaks olema, et RE 2027 läbirääkimiste ajaks oleks olemas konkreetne ettepanek, milliseid toetusfondi komponente oleks mõistlik tõsta tulubaasi ja millise tulumaksumäära lisaga. Sealjuures tuleb arvesse võtta, et toetusfondi eraldiste suhe tulumaksumäära on selgelt erinevates omavalitsustes erinev ja kui eeldada, et riik lisaraha ei eralda, siis ühtse määra kujundamine on keeruline väljakutse. Lisaks tuleb silmas pidada, et paljude omavalitsuste tulubaas ei tõuse või isegi võib kahaneda, nendel peab olema garantii tulevikuks, et nende summaarne erodis ei saa langeda alla tänase taseme.
Järgnevas arutelus käsitleti kõikide töörühmade ettepanekuid ükshaaval, tuvastati kattuvused erinevate töörühmade ettepanekutes, määratleti nende saatus ning prioriteetsus liigitades ettepanekuid viisil, mida näeb ette läbirääkimiste töökorraldus. Eesmärgiks võeti, et iga töörühma ettepanekutest vähemalt üks peaks edsai kanduma võimaluse korral prioriteetide hulka, võttes arvesse ka ettepanekute sisulisi kattuvusi. Samuti indikatiivselt määratleti, et püütakse läbirääkimistele esitatavate ettepanekute arvu piiritleda maksimaalselt kümnega.
Vabariigi Valitsuse ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu vahelise eelarve läbirääkimiste töökorrast tulenevalt jaotuvad teemad fiskaalseks ja õiguslikeks. Ehk ettepanekute liigitamisel võiksime lähtuda muudatustest, mis vajavad rahastamise korralduse ja õiguslike regulatsioonide muudatusi.
Rahanduse- ja maksupoliitika töörühma poolt on alljärgnevalt juhatusele esitamiseks välja valitud järgmised prioritiseeritud ettepanekud:
Seadusandlikud muudatused.
- Laenukoormuse piirmäärade baastaseme üleminekuperioodi pikendamine ning põhitegevuse tulemiga seotud kõrgemate tasemete lubamine püsivalt (Rahanduse- ja maksupoliitika töörühm).
- Personaalse riigi eesmärkidest lähtuvalt kaasata omavalitsused õigusraamistiku korrastamisse, et luua ühiselt mõistetavad alused andmetöötluseks ning infosüsteemide ühildamiseks riigiinfosüsteemidega (IKT töörühm).
- Maamaksuseaduse muutmine, mis võimaldab maksustada põllu- ja metsamaad erineva määraga (Liidu volikogu)
Rahastamiskorralduse muudatused.
- Toetusfondi vahendite (v.a õpetajate töötasu) üleviimine tulumaksubaasi (Rahanduse- ja maksupoliitika töörühm).
- sh haridusvaldkonna toetusfond (v.a õpetajate töötasu) (Hariduse ja noorsootöö töörühm)
- sh teederahastus (Teede ja transpordi töörühm).
- sh kooliranits (Kultuuri- ja spordivaldkonna töörühm).
- Koolilõuna toetuse suurendamine juhul kui toetusfondi vahendeid ei viida üle tulumaksubaasi (Hariduse ja noorsootöö töörühm).
- Muuta õpetajate töötasu rahastamise põhimõtteid, tõstes metoodikas erituge saavate laste arvestusaluse koefitsienti 5-le. See muudatus aitab kaasa koolivälise nõustamismeeskonna soovituste rakendamisele individuaalõppeks (Hariduse ja noorsootöö töörühm).
4. Teedehoolduse toetuse suurendamine juhul kui toetusfondi vahendeid ei viida üle tulumaksubaasi (Teede ja transpordi töörühm).
- Kriisikindluse tagamisel uute ülesannete täitmiseks tagada omavalitsustele tulumaksubaasi täiendav tulumaksu %-i tõus või luua omavalitsustele võimalus koguda täiendavat kohalikku maksu kohaliku siseturvalisuse maksuna (Kriisivalmiduse ja siseturvalisuse töörühm).
Muud finantseerimisküsimused.
- Investeeringute meetmed tagamaks omavalitsuste investeerimisvõime, mh aitaks kaasa kliimaeesmärkide täitmisele ja võimaldaks rekonstrueerida eelkõige suuremamahulisi objekte (alates 10 mljonit eurot) jõukohase kaasfinantseerimise komponendiga. (Rahanduse ja maksupoliitika, elamumajanduse ning keskkonna töörühm)
- Investeeringute meetmed aitamaks kaasa sadeveejuhtimise probleemide lahendamisele. Vastav valdkond on olnud pikka aega tähelepanu alt väljas ning muutuvad klimaatlisised tingimused tekitavad aina enam väljakutseid, millega ainult omavlaitsuse tasandil ei ole jõukohane tegeleda. (Rahanduse ja maksupoliitika, elamumajanduse ning keskkonna töörühm).
- Investeeringu meede piirkondliku tähtsusega või omavalitsuste omavahelises koostöös rekonstrueeritavate või uute spordi/kultuuriobjektide ehitamiseks ning arendamiseks (Kultuuri- ja spordivaldkonna töörühm).
Olulise mõjuga poliitikameetmete algatamine.
- Erihoolekande teenuste süsteemse rahastamismudeli, sh teenuskohtade loomine (Töö-, sotsiaal- ja tervisetöörühm).
- Luua programm, mis ühendab riigi (sh KOV) süsteemide AI-ajastamise (süsteemide ja teenuste ümberehitamine tehisintellekti abil), inimeste oskuste tõstmise ja eetilise tehnoloogia tagamise, muutes Eesti juhtivaks digiriigiks, kus AI teenindab kodanikke.
Üldine tähelepanek.
- Korrigeerida toimetulekupiiri arvestamise aluseid ja tõsta toimetulekupiiri selliselt, et sellega oleks võimalik tagada inimväärne toimetulek (Töö-, sotsiaal- ja tervisetöörühm).
-
03.12.2025 toimus infopäev RTK ja KIK 2026 a KOVi- suunaliste meetmete kohta
Salvestus Youtube´s
-
25.11.2025 toimus KOV finantsjuhtide seminar
Salvestus Youtube´is. -
22.10.2025 toimus RTK riigiarvestuse infotund saldoandmike kontrollimisest
Infotunni salvestus -
Hariduse- ja finantsvaldkonna ühisseminar Narva-Jõesuus
-
KOV finantsjuhtide miniseminari 05.09.2024 salvestus
-
Finantsvaldkonna veebikoolitus 8. veebruaril 2024, „Kontoplaani muudatused“
-
ELVL ja RTK koostöös korraldatud infopäev "Enamlevinud vead välistoetuste kasutamisel ja soovitused riigihangete korrektseks läbiviimiseks" 10.05.2024
Salvestis Youtube´is
Euroopa Komisjoni spetsialistidele mõeldud riigihankemenetluste suunised kõige levinumate vigade vältimiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatavate projektide puhul, millega soovitati ka seminaril tutvuda, saab alla laadida SIIT.
Erinevad hanketeemalised loengud ja abimaterjalid asuvad RTK veebilehel.
Viimati uuendatud 04.12.2025
