KOV volikogu liikmele

Materjalid uuele volikogu liikmele kiiremaks kohanemiseks voliniku töös, kohustustes ja õigustes.

Volikogu liikme õigused

  • Osalemise õigus volikogu istungitel ning õigust võtta sõna aruteludes.
  • Hääletamisõigus volikogu otsuste tegemisel (iga liige omab ühte häält).
  • Algatusõigus – õigus teha ettepanekuid volikogu päevakorda ja eelnõude algatamiseks.
  • Õigus esitada arupärimisi ja küsimusi vallavanemale-linnapeale, vallavalitsusele-linnavalitsusele ja teistele volikogu moodustatud organitele.
  • Õigus kuuluda komisjonidesse ning saada seal sõna- ja hääleõigus.
  • Õigus saada teavet vallavalitsuselt-linnavalitsuselt ja ametnikelt volikogu tööks vajalikes küsimustes.
  • Õigus tutvuda dokumentidega (sh vallavalitsuse-linnavalitsuse ja asutuste tegevusega seotud dokumentatsiooniga, kui see ei ole seadusega piiratud).
  • Õigus saada tasu ja hüvitisi (määratud valla-linna põhimääruse või volikogu otsusega – nt istungitasu, sõidukulude hüvitamine).

Volikogu liikme kohustused

  • Osaleda istungitel ja komisjonide töös (puudumisel kohustus teavitada ja põhjendada).
  • Esindada valla-linna elanikke ja tegutseda nende huvides, mitte isiklikes huvides.
  • Vältida huvide konflikti (teatada oma erahuvidest ja taandada end hääletusest, kui see on asjakohane).
  •  Hoida saladuses seadusega ettenähtud piiratud või konfidentsiaalset teavet.
  • Täita volikogu otsuseid ja panustada valla-linna arengusse.
  • Järgida seadusi ja valla-linna põhimäärust oma tegevuses. 

Riigi ja kohaliku omavalitsuse aluspõhimõtted

  • Eesti Vabariigi põhiseadus
    Peamine sisu: Riigi ja kohaliku omavalitsuse aluspõhimõtted, põhiõigused.
    Seos volikogu tööga: Volikogu töö põhineb PS § 154 – omavalitsuse enesekorraldusõigus.
    Põhiseadus – Riigi Teataja

Kohaliku omavalitsuse korraldus

  • Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS)
    Peamine sisu: Määratleb volikogu ja valitsuse pädevuse, liikmete õigused ja kohustused.
    Seos: Põhiseaduslik seadus volikogu töökorralduseks.
    KOKS – Riigi Teataja
     
  • KOV volikogu valimise seadus (KOVVS)
    Peamine sisu: Valimiste kord, mandaadi tekkimine ja lõppemine.
    Seos: Volikogu liikme volituste alus.
    KOVVS – Riigi Teataja
     
  • KOV finantsjuhtimise seadus (KOFS)
    Peamine sisu: Eelarve koostamine, vastuvõtmine, finantsjuhtimine, aruandlus.
    Seos: Volikogu kinnitab eelarve, jälgib finantsdistsipliini.
    KOFS – Riigi Teataja
     
  • Valla või linna põhimäärus
    Peamine sisu: KOV sisekord, volikogu tööreeglid, komisjonid, istungid, avalikkus.
    Seos: Reguleerib volikogu sisemist töökorraldust.
    Näidis: Tallinna põhimäärus – Riigi Teataja

Menetlus ja läbipaistvus

  • Haldusmenetluse seadus (HMS)
    Peamine sisu: Üldised reeglid haldusotsuste tegemiseks.
    Seos: Volikogu otsused ja määrused peavad olema kooskõlas haldusmenetluse reeglitega.
    Haldusmenetluse seadus – Riigi Teataja
     
  • Korruptsioonivastane seadus
    Peamine sisu: Huvide konfliktid, toimingupiirangud, majanduslike huvide deklareerimine.
    Seos: Volikogu liikmed peavad vältima huvide konflikti.
    Korruptsioonivastane seadus – Riigi Teataja
     
  • Avaliku teabe seadus (AvTS)
    Peamine sisu: Teabe kättesaadavus, avalikkus ja läbipaistvus.
    Seos: Volikogu määrused on avalikud, otsused ja dokumendid peavad olema üldjuhul avalikud (erandid tulenevad seadusest).
    Avaliku teabe seadus – Riigi Teataja
     
  • Isikuandmete kaitse seadus (IKS) (koos GDPR-iga)
    Peamine sisu: Isikuandmete töötlemise reeglid.
    Seos: Volikogu liikmed puutuvad kokku isikuandmetega.
    Isikuandmete kaitse seadus – Riigi Teataja

Majandus ja planeerimine

Sotsiaal- ja haridusvaldkond

Vastutus ja õigussuhted

Alltase

  • Valitsuse ja ministeeriumide määrused
    Peamine sisu: Täpsustavad seaduste rakendamist.
    Seos: Nt hariduse, ehituse, sotsiaalhoolekande jne valdkonnas.
     
  • KOV enda määrused ja otsused
    Peamine sisu: Volikogu varasemad õigus- ja haldusaktid.
    Seos: Uus volikogu on seotud kehtivate aktidega.
Volikogu liikmele olulised õigusaktid.docx | 17.59 KB | docx

Materjal valiminud koostöös Järva vallasekretäri Karin Tenisson-Aleviga. 

Volikogu liikmete huvide konflikti vältimiseks ja korruptsiooni ennetamiseks on koostatud käitumisjuhis tagamaks võimu ja rahaliste ning mitterahaliste vahendite korrektne ja õiguspärane kasutamine volikogu liikme ülesannete täitmisel, teadvustades volikogu liikmetele kohustust tegutseda avalikes huvides ausalt, läbipaistvalt, erapooletult, vältimaks korruptsiooniohtlikke suhteid ja tagamaks volikogu tegevuse usaldusväärsus.

Juhis toetub korruptsioonivastases seaduses (KVS) ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses (KOKS) sätestatule.

 1. Mõisted:

1.1. volikogu liige on ametiisik (KVS § 2 lg 1), kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund;

1.2. ametiseisund (KVS § 2 lg 2) seisneb ametiisiku õiguses ja kohustuses avaliku ülesande täitmisel:

1.2.1. teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Otsus on teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt (volikogu määrus), haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses (volikogu otsus), samuti asutuse siseakt (nt volikogu esimehe käskkiri);

1.2.2. teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Toiming on teisele isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse tegemine;

1.3. huvide konflikt on volikogu liikme ametiseisundiga seotud huvide ja erahuvide konflikt. Huvide konflikt ei ole korruptsioon, aga see võib viia korruptsioonini;

1.4. korruptsioon on volikogu liikme ametiseisundist tulenevate hüvede kuritarvitamine omakasu eesmärgil. Korruptiivset tegevust iseloomustatakse kõige sagedamini korruptiivse tuluga, mis ei pruugi olla alati rahaline;

1.5. korruptiivne tulu on ametiisikule endale või kolmandale isikule ametiisiku ametikohustuse tõttu pakutud või ametiisiku poolt nõutud varaline või muu soodustus, samuti ametiisiku kohustusi rikkudes saadud soodustus. Korruptiivseks ei loeta soodustust, mis ei ole seostatav ametikohustusega või mida saab üheselt mõista tavapärase viisakusavaldusena;

1.5. seotud isikuteks (KVS § 7) loetakse:

1.5.1. ametiisiku abikaasa, registreeritud elukaaslane, vanavanem, ametiisiku või tema abikaasa või registreeritud elukaaslase vanem ning ametiisiku vanema alaneja sugulane, sealhulgas ametiisiku laps ja lapselaps. Vanemaks loetakse käesoleva seaduse tähenduses ka lapsendaja, vanema abikaasa või registreeritud elukaaslane ja kasuvanem ning alanejaks sugulaseks ka lapsendatu ja abikaasa või registreeritud elukaaslase laps;

1.5.2. juriidiline isik, milles vähemalt 1/10 osalusest või osaluse omandamise õigusest kuulub ametiisikule endale või temaga seotud isikule;

1.5.3. juriidiline isik, mille juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse tähenduses on ametiisik ise või punktis 1.5.1. või 1.5.4. nimetatud isik;

1.5.4. isik, keda seob ametiisikuga ühine majapidamine, samuti muu isik, kelle seisund või tegevus ametiisikut väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või keda ametiisiku seisund või tegevus väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või kes väljaspool ametiseisundit allub ametiisiku korraldustele või tegutseb ametiisiku huvides või arvel;

1.6. toimingupiirangu eesmärk on huvide konflikti vältimine. Piirangutega välistatakse olukord, kus ametiisik teeb iseenda või temaga seotud isiku suhtes otsuse või toimingu. Vastavalt KVS § 11 lg 3 punktile 6 ei pea toimingupiirangut kohaldama, kui rutiinse otsuse või toimingu tegemisel korruptsioonioht puudub, sealhulgas kui ametiisik teeb käsutustehingu või toimingu, omamata võimalust määrata selle asjaolusid. Toimingupiirangut ei kohaldata organi (volikogu) siseste valimiste korral.

 2. Toimingud ja otsused seotud isikutega on keelatud (vt KVS § 11 lg 1). Juriidilist isikut ei loeta seotud isikuks juhul, kui ametiisiku ja juriidilise isiku seos tuleneb eranditult ametiisiku ametikohustusest. Kohaliku omavalitsuse üksuse esindamise pädevust juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganis loetakse ametikohustuseks KVS tähenduses. Ametiisikul ei ole KVS-ist tulenevat seotud isiku huvi puudutavat kohustust, kui ta ei tea ega peagi teadma punktis 1.5. nimetatud seosest või seotud isiku huvist.

3. Volikogu liikme kohustused huvide konflikti ja/või korruptsiooni ennetamiseks:

3.1. Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti (otsuse) ettevalmistamisest, arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang KVS-is (§ 11 lg 1-21) sätestatu kohaselt (KOKS § 17 lg 5). Sel juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse protokollis.

NB! Üksikakti ettevalmistamisest, arutamisest ja otsustamisest peab volikogu liige ennast taandama mitte ainult volikogu istungil, vaid ka volikogu komisjoni koosolekul.

 3.2. Punktis 3.1. nimetatut ei kohaldata isikuvalimistele ega valitsuse liikme kinnitamisele või ametisse nimetamisele (KOKS § 17 lg 61).  

 3.3. Volikogu liige, kes on valitud  vallavanemaks või linnapeaks või on kinnitatud valitsuse liikmeks või nimetatud ametisse valitsuse palgaliseks liikmeks, ei tohi alates valituks osutumise, liikmeks kinnitamise või ametisse nimetamise hetkest osaleda sellise volikogu üksikakti arutamisel ega otsustamisel, millega määratakse talle töötasu või hüvitis (KOKS § 17 lg 62).

 3.4. Volikogu liige peab KVS-is (§ 12-14) sätestatud juhul ja tingimustel esitama huvide deklaratsiooni. Deklaratsiooniga avaldab volikogu liige (edaspidi deklarant) andmed temale kuuluva vara ja muude asjaolude kohta eesmärgiga teadvustada deklarandi ametikohustuste täitmist mõjutada võivad huvid ning muuta need kontrollitavaks. Deklaratsioon esitatakse nelja kuu jooksul deklaratsiooni esitamise kohustuse tekkimisest arvates (volikogu liikmeks või asendusliikmeks kinnitamisel) ning edaspidi iga aasta 31. maiks. Deklaratsiooni esitamise kohustus lõpeb, kui deklarant on esitanud deklaratsiooni volikogu liikme ametikohalt lahkumise aastale järgneval kalendriaastal.

 3.5. Volikogu liige on isik, kes on seotud majandusaasta aruannet koostava valla/linna ametiasutusega sel määral, et nendevahelised tehingud ei pruugi toimuda turutingimustes (vt rahandusministri 22.12.2017 määruse nr 105 „Raamatupidamise Toimkonna juhendite kehtestamine“ muutmine Lisa 2 p 51, 52 ja 54). Sellest tulenevalt küsitakse volikogu liikmelt valla/linna majandusaasta aruande koostamiseks informatsiooni temaga seotud isikute kohta. Need seotud isikud on õiguslikus mõttes juriidilised või füüsilised isikud, kellega valla/linna ametiasutusel või hallataval asutusel on tehingud, mitte iga volikogu liikme isiklikud suhted. Teave volikogu liikme või temaga seotud isiku kohta võib olla vajalik siis, kui:

3.5.1. vallal/linnal on rahalised või varalised tehingud (nt lepingud, toetused, teenused) volikogu liikme või tema ettevõttega

3.5.2. või kui on vaja avalikustada seotud isikute tehingud läbipaistvuse huvides (nt majandusaasta aruande lisas). Vt ka Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend § 491.

 3.6. Volikogu liige väldib omavalitsuse ressursside kasutamist isiklikul otstarbel, st ei kasuta ära enda positsiooni isiklikel eesmärkidel.

 4. Soovituslik on lisaks tutvuda:

Käitumisjuhis korruptsiooniohtlikes olukordades toimimiseks.docx | 19.26 KB | docx

Materjal valiminud koostöös Järva vallasekretäri Karin Tenisson-Aleviga. 

Volikogu liige ja osalemine eraõiguslikes juriidilistes isikutes

Kohalik omavalitsus võib osaleda äriühingutes, sihtasutustes ja mittetulundusühingutes. See toob kaasa volikogu ja tema liikmete jaoks õigused ja kohustused, mille aluseks on KOKS, kohaliku omavalitsuse põhimäärus ja asjakohased eriseadused

Kui omavalitsus on ainus asutaja või omanik

Volikogu otsustab:

  • sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise;
  • põhikirja kinnitamise ja muudatused.

Valitsus otsustab:

  • nimetab nõukogu liikmed;
  • teostab muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi.

Kui osaühingul nõukogu puudub, nimetab valitsus juhatuse liikmed.

Kui omavalitsus on üks paljudest osalejatest

Kui sihtasutusel on mitu asutajat või äriühingus lisaks vallale ka teisi osanikke/aktsionäre, samuti MTÜ liikmeks olemisel:

  • Volikogu otsustab osalemise ja selle lõpetamise.
  • Valitsuse määratud isik teostab jooksvalt osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi

Strateegilised otsused (asutamine, lõpetamine, osalemise üle otsustamine) on alati volikogu pädevuses, kuid igapäevane osaluse teostamine ja esindajate nimetamine kuulub valitsusele.


Omavalitsuse esindajad eraõiguslikes juriidilistes isikutes

Esindaja määramine

  • Esindaja määrab valitsus.
  • Esindaja võib tegutseda osaniku, aktsionäri, asutaja või liikmena ning osaleda sihtasutuse, äriühingu või MTÜ juhtorganites.

Kohustused

  • Esindaja kohustused sätestab volikogu kas valla/linna põhimääruses või valla/linna  eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise korras.

Nõukogu liikmena

  • Kui esindaja tegutseb osaühingu, aktsiaseltsi või sihtasutuse nõukogus, on tema kohustused sätestatud kas valla/linna põhimääruses või valla/linna  eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise korras.

Valitsus määrab strateegilise joone, mida esindaja peab järgima, kuid samas on esindaja kohustatud lähtuma ka ühingu enda huvidest. See välistab olukorra, kus omavalitsus sunniks oma esindajat tegema ühingule kahjulikke otsuseid.


Esindaja nimetamine ja tagasikutsuminine

Nimetamine

  • omavalitsuse osalusega äriühingu nõukogu liikmed nimetab valitsus oma korraldusega
  • kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab valitsus oma korraldusega osaühingu juhatuse liikmed

Tagasikutsumine

  • esindaja tagasikutsumine on sätestatud kas valla/linna põhimääruses või valla/linna eraõiguslikes isikutes osalemise tingimustes ja korras.  

Aruandlus

  • Kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seaduse § 29 lg 9 kohaselt raamatupidamise seaduse ja selle alusel antud õigusaktide tähenduses kõik äriühingud, sihtasutused ja mittetulundusühingud, mis on kohaliku omavalitsuse valitseva või olulise mõju all, peavad esitama valitsusele:
  1. kinnitatud majandusaasta aruande,
  2. vandeaudiitori aruande, kui audiitorkontroll on seaduse järgi kohustuslik.
     
  • Aruanded tuleb esitada nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates.

Volikogu liikmena tuleb tähele panna, et valitsusel on kohustus tagada, et KOV osalusega organisatsioonid esitaksid nõutud aruanded õigeaegselt ning volikogu liikmetel on õigus ja kohustus nende sisuga tutvuda, et hinnata omavalitsuse osaluse otstarbekust.

MTÜ ja SA juhatuse liikme õigused ja kohustused vs äriühingu juhatus

Eesmärk ja motivatsioon

  • MTÜ ja SA juhatus: liikmetel puudub isiklik majanduslik huvi; tegevus peab olema suunatud organisatsiooni eesmärkide ja ühiskondliku kasu saavutamisele.
  • Äriühingu juhatus: eesmärk on kasumi teenimine; juhatuse liikmed peavad tegema kõik endast oleneva kasumi suurendamiseks.

Vastutus ja risk

  • MTÜ ja SA juhatus: ei vastuta kasumi teenimise eest; risk on väiksem, kuid tuleb tagada eesmärgipärane ja seaduslik tegutsemine.
  • Äriühingu juhatus: kannab majanduslikku vastutust ning riskid on suuremad, kuna seotud ettevõtte majandusliku eduga.

Põhimõtted

  • MTÜ ja SA juhatus: peab tegutsema hea usu põhimõttel, läbipaistvalt ja vastutustundlikult.
  • Äriühingu juhatus: peab samuti järgima hea usu põhimõtet, kuid fookuses on majanduslik edu, mis võib eeldada riskantsemaid otsuseid.
Volikogu liige ja osalemine eraõiguslikes juriidilistes isikutes | 364.06 KB | docx

Materjal valiminud koostöös Järva vallasekretäri Karin Tenisson-Aleviga.

Allolevaid koolitusi saab iga omavalitsus tellida omale sobival ajal ja kohas. Võimalikud on nii saalikoolitused kohapeal, kui  veebivariandid. Kui on võimalik, siis ideaalis võiksid naaberomavalitsused ka ühiskoolitusi korraldada. Koolituse tellimiseks võtta ühendust koolituse juures oleval kontaktil.

Kuidas kasutada Minuomavalitsus.ee andmeid teadlikuks volikogutööks

Koolituse pakkuja: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Minuomavalitsus.ee on avalik veebileht, mis pakub põhjalikku ülevaadet Eesti omavalitsuste teenustasemest, aidates mõista, millised valdkonnad vajavad arendamist ja milles ollakse eeskujuks. Koolitusel tutvustatakse minuomavalitsus.ee veebilehe võimalusi ja näidatakse, kuidas leida ning tõlgendada andmeid, mis aitavad volikogu liikmel teha teadlikke otsuseid ja seada arengueesmärke. Koolitus on praktiline ja suunatud sellele, et osaleja oskaks iseseisvalt veebilehte kasutada omavalitsuse tugevuste ja kitsaskohtade analüüsimiseks.

Koolituse läbinu oskab:

  • leida ja hinnata omavalitsuste teenustasemeid erinevates valdkondades;
  • tuvastada, millised hindamiskriteeriumid on täidetud ja millised vajavad tähelepanu;
  • leida hindamiskriteeriumite arvutamisel kasutatud algandmeid;
  • võrrelda omavalitsuste tulemusi ja analüüsida erinevusi;
  • kasutada veebilehte volikogu töös sisendina arutelude ja otsuste tegemisel.

Koolituse kestvus: 1,5 tundi
Koolituse tellimise kontakt: minuomavalitsus@agri.ee
Koolituse hind: tasuta

Korruptsiooniennetus kohalikus omavalituses

Koolituse pakkuja: Politsei- ja Piirivalveamet

Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo on märganud korduvaid riske ja väljakutseid kohalike omavalitsuste igapäevatöös. Loengus käsitleme korruptsiooni olemust ja selle seaduslikku reguleerimist ning jagame praktilisi soovitusi, kuidas riske varakult märgata ja ennetada. Eesmärk on tõsta teadlikkust ning toetada ausat ja läbipaistvat tegutsemist kohalikul tasandil.

Koolituse kestvus: 1,5 tundi
Koolituse tellimise kontakt: Kristel Rajatamm, korruptsioonikuritegude büroo ennetusspetsialist Kristel.rajatamm@politsei.ee
Koolituse hind: tasuta

Kuidas lugeda eelarvet ja teha selle pealt otsuseid?
 

Koolituse pakkuja: Eesti Linnade ja Valdade Liit

Eesmärk on anda volikogu liikmetele süsteemne arusaam avaliku raha kriteeriumitest ning praktilised töövõtted, kuidas neid kasutada eelarve lugemisel, küsimuste esitamisel ja otsuste tegemisel.

Põhiteemad:

  • Arengudokumendid ja eelarve seosed strateegilises juhtimises
  • Tulemuspõhisuse kontroll: kas avaliku raha kasutamine on eesmärgipärane ja tulemuslik
  • Finantsdistsipliin – põhitegevuse tulem ja netovõlakoormus
  • Finantsaruannete loetavus
  • KOV eelarve loogika

Koolituse kestvus: 1,5-3 tundi
Koolituse tellimise kontakt: annely.sumre@elvl.ee 

Rahvaalgatus.ee kui kohaliku omavalitsuse avatud valitsemise tööriist


Koolituse pakkuja: Eesti Koostöö Kogu

Koolitus tutvustab, kuidas kohalikud omavalitsused saavad kasutada rahvaalgatus.ee platvormi kogukonnaga tõhusa dialoogi loomiseks ja avatud valitsemise põhimõtete rakendamiseks. Tutvustatakse rahvaalgatuste menetlemise parimaid praktikaid, mis aitavad muuta kogukonna ettepanekud reaalseks panuseks kohaliku elu arendamisse ja tugevdada elanike kaasamist otsustusprotsessidesse.

Koolituse kestvus: 2 tundi, veebis
Koolituse hind: tasuta
Koolituse tellimise kontakt: heldi.ruiso@kogu.ee

Rohkem infot: https://kogu.ee/rahvaalgatusveeb/

Noorte kaasamine kohaliku elu arengutesse 


Koolituse pakkuja: Eesti Koostöö Kogu

Koolide kaasav eelarve tugevdab koostööd koolide, omavalitsuste ja kogukondade vahel, tuues ellu ideid, mis rikastavad ühist elu. Programm aitab siduda noored aktiivselt kogukonna arenguga. Programmi piloteerisime Tartu linnaga ning käesoleval õppeaastal on liitunud veel 6 kohalikku omavalitsust.

„Tartu kogemus näitab, et kaasava eelarve protsessi tutvustus ja läbimäng koolide õppekava raames on tõhus viis noortele näidata, kuidas nende ideed võivad saada reaalsuseks ja mõjutada linna arengut. See on olnud Tartu jaoks edukas samm ning kutsun ka teisi omavalitsusi julgelt sarnast lähenemist rakendama, et tuua noored linna kujundamisele lähemale.”— Helen Siska, Tartu linna noorsootöövaldkonna juht

Põhiteemad:

  • Noorte kaasamise mehhanismid ja võimalused KOV tasandil
  • Koolide kaasava eelarve põhimõtted ja korraldus 
  • Koostöö koolide ja omavalitsuste vahel
  • Digitaalne tööriist turvaliste ja kaasavate e-hääletuste läbiviimiseks (nt noortevolikogu)

Koolituse kestvus: 1 tund, veebis
Koolituse hind: tasuta
Koolituse tellimise kontakt: heldi.ruiso@kogu.ee

Rohkem infot: demokraatia.rahvaalgatus.ee

Koolituse nimi: „Avaliku võimu teostamine ja demokraatia tagamine kohalikus omavalitsuses“

Koolituse pakkuja: Tartu Ülikool

Koolituse sisu:

  • Kohaliku omavalitsusüksuse pädevus ja selle piirid. Omavalitsusorganite (volikogu ja valitsus) üldised pädevused.
  • KOV õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse hindamine.
  • KOV üksikaktide õiguspärasuse hindamine (ülevaade), sh üldised avaliku võimu teostamise põhimõtted.
  • Elanike võimalused kaasa rääkida kohaliku elu korraldamisel.

Koolituse kestvus: 4 akadeemilist tundi
Koolituse hind: 1450 eurot + km.
Hind sisaldab ühe koolitaja töötasu koolituse ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks grupile, mille suurus on maksimaalselt 30 inimest. Soovi korral väljastab Tartu Ülikool osalejale tõendi teemade läbimise kohta. Täpne hind lepitakse kokku koolituse tellijaga.
Koolituse tellimise kontakt: Aivi Jürgenson, tel 5866 7773, aivi.jurgenson@ut.ee

Justiits- ja Digiministeeriumis valminud huvide konflikti ennetamist käsitlev e-õppe kursus annab lihtsa võimaluse omandada peamised teadmised huvide konflikti ja korruptsiooni vältimise kohta.

Huvide konflikti ja korruptsiooni e-koolitus

2022. aastal toimunud koolitused leiad SIIT.

Viimati uuendatud 06.01.2026

open graph imagesearch block image

Kas sellest lehest oli abi?