Keskkond

Rohereformi läbiviimine omavalitsuste tasandil, tagamaks Euroopa kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamine. Roheleppe kohta leiab rohkem infot Euroopa Komisjoni kodulehelt. 

Euroopa saab olema esimene kliimaneutraalne kontinent – aastaks 2050. Rohkem saab lugeda Euroopa Komisjoni kodulehelt. 

R-Klubi on teadmusvõrgustik, mille tegevuste keskmes on strateegiliselt valitud keskkonna- ja kliimateemad, et sisustada, mõtestada ja seostada rohepööret nii kohalike omavalitsuste igapäevatöö juhtimise kui ka investeerimistegevusega. R-Klubi on hooandjaks omavalitsuse otsustajatele, strateegiliste teemade ja ressursside juhtijatele.

R-Klubi tegutseb omavalitsuste eestvedamisel roteeruva eesistujaga ning partnerluses Eesti Linnade ja Valdade Liidu (ELVL) ja Keskkonnainvesteeringute keskusega (KIK), kes panustavad sisusse, kaasavad rahvusvahelisi, riigi- ja teaduspartnereid koostöövõrgustiku üritustesse ja moodustavad klubi toimkonna.

R-Klubi eesistuja 2023. aastal oli roheline pealinn Tallinn. Roheline pealinn tõi Tallinnasse mitmeid üritusi, tipptegijaid ja teadmist. Juunis toimus Tallinnas OECD V ringmajanduse ümarlaud, kus avalikustati Tallinna ringmajandusele ülemineku raport. Tallinn pakkus esimeseks klubi aastaks kõiki omavalitsusi puudutava teemana ringmajandust, mille sisse mahtus ka jäätmemajandus.

R-Klubi 2024. aasta eesistuja on Tartu linn. Täpsema tegevusplaani selleks aastaks lisame peagi.  

R-Klubi idee sündis pärast mitmeid laiaringi arutelusid ja Tartu ülikooli 2022. a. läbi viidud uuringu tulemusi, mis näitasid vajadust kohalike omavalitsuste rohepöörde juhtimise koostöövõrgustiku järele. Klubi saab olla ühiseks arengumootoriks ja koostööprojektide taimelavaks elukeskkonna paremaks muutmisel.

R-Klubi väljakuulutamine toimus Linnade ja Valdade Päevadel keskkonnavaldkonna töötoas 12. aprillil 2023. a.

KÕIK OMAVALITSUSTE JUHTIMISES OSALEJAD ON OODATUD R-KLUBIGA LIITUMA SIIN. 

R-Klubiga liitumisega ei kaasne mingeid kohustusi ega kulutusi

Kontaktisikud:

Enamusele seondub see eelkõige jäätmete liigiti kogumisega, aga kontseptsioon on märksa laiem. Riik on tunnistanud oma võimetust saavutada jäätmete liigiti kogumise eesmärgid ja on ette valmistamas jäätmereformi. Reformiga pannakse jäätmete liigiti kogumise eesmärkide saavutamise kohustus kohalikele omavalitsustele, samas saavad nad juurde ka volitusi ja õigusi - kaasa arvatud kohaliku jäätmetasu kehtestamine. Selline – omavalitsuskeskne jäätmemajandusmudel - on tegelikult prevaleeriv enamuses Euroopa riikides ja me pöördume tagasi enne 2014 aastat ka Eestis olnud praktika juurde. Lisamaterjale leiab Ringmajanduse lehelt ning Kliimaministeeriumi lehelt. 

Eesti elatustase on viimase kahekümne aastaga jõudsalt kasvanud, oleme Euroopa Liidu uustulnukana kasu lõiganud Euroopa struktuurifondidest ja Eesti veemajandusse on selle ajaga investeeritud üle miljardi euro. Nüüd on kätte jõudnud aeg, kus oleme ilmselt viimast eelarveperioodi kasusaajate rollis, edaspidi saab Eesti olema juba netomaksja. Veemajandus pole aga veel kaugeltki korras, läbi tuleb viia veemajandusreform, vee-ettevõtted peavad saama isemajandavaks, teenuse hind tarbijatele tõuseb ning sektoris tuleb läbi viia valus konsolideerimine. Lisamaterjale leiab Kliimaministeeriumi lehtedelt SIIT ja SIIT. 

Kliimaministeeriumi kokku kutsutud veeteenuse juhtrühm peab 2025. aastaks välja selgitama, mil moel Eesti veemajanduse sektor ümber korraldada.

14.12.2023 kinnitasid veereformiga seotud osapooled koostöövalmidust reformiplaani koostamiseks - Kliimaministeeriumi, Konkurentsiameti, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Eesti Vee-ettevõtete Liidu, Eesti Omanike Keskliidu, Terviseameti ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse juhid allkirjastasid hea tahte ja koostöö lepingu (lisainfo SIIN). 

OECD viis läbi põhjaliku uuringu Eesti veemajanduse jätkusuutlikkuse kohta ja esitas omapoolsed järeldused ja soovitused koondraportina. 

2022. aastal viis ELVL koostöös Keskkonnaministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga läbi õppeprogrammi kliima ja energiakavade koostamiseks. Töötoad Eesti erinevates regioonides viisid läbi Keskkonnainvesteeringute Keskus, Tartu Regiooni Energiaagentuur (TREA) ning Tallinna Tehnikaülikool. 

Materjalid ja salvestused leiab Energiatalgute veebilehelt. 

Kliima- ja energiakavade koostamine omandab konkreetsema sisu ja vaate kliimaseaduse väljatöötamiskavatsuse perspektiivis.

ELVLi nõunikud osalevad kliimaseaduse VTK töörühmades. 

ELVL on kaasatud Kliimaministeeriumi juures tegutseva tuumaenergia kasutuselevõtu ruumianalüüsi alltöörühma töösse, mille eesmärgiks oli välja selgitada, kas Eestis leidub sobivaid paiku võimaliku moodultuumajaama rajamiseks. Alltöörühma töö tulemustega saab tutvuda Kliimaministeeriumi kodulehel. 

27. novembril 2023 toimus Kliimaministeeriumis tuumaenergia teemaline konverents, kus tutvustati hetkeseisu ja võimalikke tuumajaama asukohti Eestis. Konverentsi saab järgi vaadata Youtube´i vahendusel.