Tegevusaruanne 2025

Põhiteemad

• Ligipääsetavus ning inventeerimine

• Pikk veos (EMS European Modular System)

• Rattastrateegia

Ligipääsetavus ning inventeerimine

Miks see on oluline? Kergliiklusteede inventeerimise peamine eesmärk koondada kogu kergliiklusteede võrgustik ühtsesse juurdepääsupunkti. See tegevus lähtub Euroopa Liidu ITS direktiivist ja selle alusel kehtestatud MMTIS määrusest.

Praegu on kergliiklusteede andmestik teeregistris puudulik, mistõttu ei ole võimalik luua marsruudi planeerimise rakendusi jalgratturitele ja jalakäijatele. Inventeerimine loob aluse nutikatele lahendustele, mis parandavad liikuvust ja ohutust.

Lisaks inventeerimisele on fookuses suurte linnade liiklusohutuse parandamine. Projektid ja objektid keskenduvad kergliiklusteede rajamisele ja uuendamisele, et tagada turvaline liikumine jalakäijatele ja jalgratturitele. See on osa laiemast strateegiast, mis soodustab keskkonnasõbralikku ja ohutut liikumist.

Pikk veos (EMS European Modular System)

EMS ehk rasked ja pikad veosed  ja nende mõju teedele. Eestis on arutatud juba aastaid, kas lubada teedele pikemaid (25 m) ja raskemaid (60 t) veokeid. Üleminekul tuleb arvestada nii teljekoormuse normidega kui ka ELi nõuetega. Arutelude käigus selgus, et EMSi kasutuselevõtt ei pruugi automaatselt halvendada liiklusohutust ega teede seisundit, kuid ohutus sõltub sobilike marsruutide valikust ja ka kontrollimehhanismidest. Suurim risk on seotud sildade ja teekatendite vastupidavusega. Eestis on juba praegu suur teede remondivõlg; lisakoormus võib seda süvendada, kui marsruute ei valita hoolikalt ja vedajad erivedudele seatud nõudeid ei järgi.

Praegune olukord näitab madalat seaduskuulekust, ülekaaluga veokeid on palju. Ain Tatter tõi seaduskuulekuse parandamise ühe lahendusena eriveo loa tühistamise või kehtivuse peatamise. Efektiivne kontroll on EMSi lubamisel väga oluline. Võimalik rakendusviis on marsruudipõhine lähenemine, ehk EMS-veokeid lubatakse ainult valitud teedele, kus taristu on selleks sobilik. Võimalik on siduda see ka tipptundide keeldudega (sarnaselt paljudele teistele riikidele).

EMS lubamisega Eesti teedele plaanime lahendada ka metsavedajate samasisulist taotlust, st võimaldada 60 t veokite kasutamist sarnastel eritingimustel kui täna 52 t veokitele on kehtestatud.

Töö jätkub nii määruste (erivedude määrus) kui ka liiklusseaduse vastavate muudatuste kallal. Praegune eesmärk on edastada eelnõu Riigikogule aasta lõpuks, jõustumine realistlikult 2026. aasta esimene pool.

Rattastrateegia

Eesti rattastrateegia 2040 on riikliku tasandi plaan, mis määratleb eesmärgid ja suunad rattakasutuse arendamiseks. Selle eesmärk on kujundada jalgrattasõidust Eestis loomulik, mugav ja turvaline valik. Strateegia järgi peaks rattasõit muutma oluliseks osaks liikuvuskultuurist, mida toetavad taristu, seadusruum ja ühiskonna hoiakud.

Hetkel tehakse Eestis rattaga umbes 5% kõikidest liikumistest ning tööle liigub rattaga 4% linnaelanikest. Eesmärk on aastaks 2040 tõsta esimene number kuni 13% ning teine kuni 10%. Seda toetab ratta- ja ühistranspordivõrgu seotus ning katkematu, turvaline ja aastaringselt kasutatav rattataristu.

Rattakasutuse osakaalu sihitud suurenemisel on vahetu mõju elanike tervisele ja keskkonnale. Näiteks langeb autokasutuse osakaal varasema 51%  asemel 44% (seeläbi vähenevad CO2 heitmed ligi 26%), tervise- ja väliskulud vähenevad 250–300 miljoni euro võrra aastas.

Peamised väljakutsed on puudulik taristu, ebaselge õigusruum, parandamist vajav liikluskultuur ning ebapiisav rahastus. Mainitud tegureid aitab parandada rattastrateegia elluviimiskava (hetkel aastani 2029), mis sisaldab kaheksa peamist tegevuspunkti ning mitukümmend alapunkti. Tegevused hõlmavad sh koostöövõrgustike loomist, liikluse rahustamisemeetmeid, õigusruumi muutmisega seonduvat ja teadlikkuse tõstmist.

Järgmised konkreetsed tegevused on koostöökokkuleppe sõlmimine (oktoober 2025), koostöövõrgustiku käivitamine (liikumisharrastuse kompetentsikeskus), uue rahastusperioodi läbirääkimised ning iga-aastane strateegia seire ja tegevuskava uuendamine.

Transpordi ja teede töörühma liikmed

Eesimees
Indrek Gailan, Tallinna Transpordiameti juhataja

Liikmed
Kert Karus, Rakvere abilinnapea
Jaan Tarmak, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti juhataja
Einar Vallbaum, Viru Nigula vald
Meelis Kukk, Pärnu abilinnapea
Sven Tarto, Nõo valla ehitus- ja majandusosakonna juhataja
Zoja Koromnova, Mustvee Vallavolikogu liige
Indrek Brandmeister, Saue valla teedespetsialist (alates 01.10 2025)
Mikk Järv, Kanepi vallavanem
Rein Haak, Tartu Linnamajanduse osakonna juhataja
Raido Tetto, Viru-Nigula valla majandusosakonna juht
Aare Rüütel, Saaremaa vald
Raivo Altmets, Harku valla teedespetsialist
Mart Kallas, Tallinna Linnavolikogu liige

Töörühma koordinaator
Kalle Toomet, ELVLi nõunik

2025. aastal toimus 4 töörühma koosolekut.

Lisaks toimus kaks koosolekut Vabariigi Valitsuse ministeeriumite vahelise komisjoni ja ELVL läbirääkimiste delegatsiooni transpordi ja teede töörühma vahel (02.04.2025 ja 11.09.2025).

Töörühas arutatavad teemad olid

• Teehoiutoetuse tulubaasi üleviimine
• Pikad ja rasked veoautod (EMS)
• Kergliiklusteede inventeerimine
• Eesti rattastrateegia 2040 ja selle elluviimiskava 2025–2029. Strateegia elluviimine kohalikul tasandil, kavandatav toetusrahastus
• Liiklusseaduse muudatused. Parkimine ja peatumine kergliiklus- ja kõnniteedel
• Uued plaanid liiklusseaduse muutmiseks Kohalike teede inventeerimise lõpuleviimine
• Teeregistri andmete korrastamine. Kohalike teede sillad ja viaduktid
• Kohalike omavalitsuste transpordi ligipääsetavuse meetme tutvustus
• Kohalike omavalitsuste ja korteriühistutele kortermajade elektrilaadimistaristu arendamise meetme tutvustus
• ITS direktiivist 2023/2661 (intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste transpordiliikidega) tulenevad kohustused kohalikele omavalitsusüksustele