Tegevusaruanne 2025

Põhiteemad

• Kommunikatsiooni põhimõtted ja kõneisikute arendamine

• Meediapilt haridusest kriisivalmiduseni, arvamuslugude kasv

• Uued kanalid ja statistiline ülevaade

Kommunikatsiooni põhimõtted ja kõneisikute arendamine

2025. aastal rakendasime organisatsiooni kommunikatsiooni põhimõtteid, mis 2024. aasta lõpus kehtestasime. Kasutasime senisest enam kõneisikutena valdkondade nõunikke, sest nad on oma ala eksperdid.

Seda suunda toetasid koolitused ja õpitunnid. Aprillis toimus meediakoolitus Kerli Delloga, et toetada meeskonnaliikmeid intervjuudeks ettevalmistusel ja sõnumi seadmisel. Oktoobris toimus õpitund ajakirjanduse telgitagustest Postimehe uudiste päevatoimetaja Anu-Viita Neuhausiga. Ikka selleks, et paremini mõista toimetuse tööloogikat ja seda, miks on vahel vaja organisatsiooni seisukohti edastada ajakirjanikele kiiresti ning hoida nendega toimivat kontakti. Lisaks julgustasime nõunikke aktiivsemalt arvamuslugusid kirjutama ja teemasid ise avalikus arutelus tõstatama.

Meediapilt haridusest kriisivalmiduseni, arvamuslugude kasv

2025. aastal püsis ELVL meedias aktiivselt nähtaval. Kajastuste maht koondus eriti selgelt sügisesse, mil avalikus arutelus tõusid esiplaanile hariduse rahastuse ja korraldusega seotud pinged. Sisuliselt koondus meediapilt kuue suure teemabloki ümber.

Haridus ja noored. Hariduse rahastus, õpetajate töö- ja palgakorraldus ning karjäärimudeli arutelud, koolivõrgu ja koolikorralduse küsimused ning omavalitsuste seisukohad muutuvates õiguslikes raamides.

Omavalitsuste rahastus ja maksupoliitika. Tulubaasi tugevdamise ettepanekud, maamaksu paindlikkuse vajadus, toetusfondide kasutamise otsustusõigus ning üldisem vastutus vs rahastus tasakaal.

Sotsiaal- ja hoolekandevaldkond. Hooldereformi mõju ja kulud, erihoolekande kättesaadavus, sotsiaalteenuste osutamise kohustused ning teenuste rahastamise selguse puudumine.

Keskkond ja taristu. Jäätmereform (sh sortimine, biojäätmed, tekstiilijäätmed, jäätmemaksu arutelud) ning veereform ja veemajanduse korraldus.

Energia, planeerimine ja kliimapoliitika. Tuuleenergia (planeeringud, eriplaneeringu arutelud, kohaliku tasandi roll) ning laiemad kliima- ja taristuküsimused.

Kriisivalmidus ja julgeolek. Omavalitsuste kriisivalmiduse raamistik, varjumiskohtade teema, koostöö riigiga ning avaliku korra ja turvalisusega haakuvad küsimused (sh liikluse ja järelevalvega seotud debatid).

Läbi aasta toetas nähtavust ka digi- ja andmepõhise omavalitsusjuhtimise suund (Omavalitsusportaal, uued veebilahendused, Anna Teada tüüpi rakendused, jäätmeveo andmehaldus, töölaudade kasutuselevõtt ning kogukonda siduvad teemad (rahvaraamatukogude roll ja reform, kultuurivaldkonna töötasu, ELVLi 105. aastapäev).

Suurima nähtavuse andsid üleriigilised uudismeediakanalid (ERR ja selle raadioformaatide kajastused, samuti Postimehe ja Delfi Grupi väljaanded). Haridusteemade puhul oli oluline platvorm Õpetajate Leht, juhtimis- ja rahastusteemades ning õiguslikes käsitlustes lisandusid Äripäev ja erialaväljaanded/portaalid (nt RUP, Geenius/RMP). Arvestatav osa kajastustest tuli piirkondlikust ja kohalikust meediast (maakonnalehed ja regionaalportaalid), mis peegeldas omavalitsuste teemade tugevat kohalikku mõõdet. Lisaks andsid nähtavuse raadiosaated (nt Vikerraadio, Kuku, Tre Raadio).

Uued kanalid ja statistiline ülevaade

Käivitasime veebruarist uudiskirja. Aasta jooksul andsime välja üheksa numbrit ning nende keskmine avamismäär oli 39%, mis kinnitab kanali toimivust ja lugejate huvi.

Lisaks avasime LinkedInis organisatsiooni konto, mida kasutame eeskätt välissuhete ja rahvusvahelise kommunikatsiooni tööriistana, et toetada nähtavust ning kontaktide arendamist.

Veebilehe liiklus kasvas aastaga enam kui 10 000 külastuse võrra

2025. aastal (01.01–31.12.2025) külastas ELVLi kodulehte 62 322 erinevat inimest ning kokku toimus 116 097 veebikülastust. Rohkem kui pool külastustest olid sisukad ja aktiivse tegevusega (kaasatuse määr 54,28%). Keskmiselt veedeti lehel aega 1 minut ja 48 sekundit inimese kohta. Võrreldes 2024. aastaga külastuste maht kasvas: 2024. aastal tehti lehele üle 105 000 külastuse, 2025. aastal juba 116 097.

Enamik külastusi tuli Google’i otsingust (53%) ja otse (30%). Otsekülastused tähendavad tavaliselt, et koduleht avati sihipäraselt, nt sisestati aadress või kasutati järjehoidjat. Sotsiaalmeedia kaudu tuli vähemalt 9% külastustest ning lisaks jõudis lehele palju külastusi Facebookis jagatud linkide kaudu. Need kajastuvad statistikas osaliselt ka “teistelt veebilehtedelt tulnud” külastustena, sest Facebook suunab klikid läbi oma lingiteenuse. Teistelt veebilehtedelt (nt partnerite lehtedelt ja artiklitest) tulnud külastused moodustasid kokku 7% ning olid ühtlasi kõige sisukamad (kaasatuse määr 63,52%). Ka otsingust tulnud liiklus oli väga tugev (kaasatuse määr 61,32%).

Külastajatest valdav osa oli Eestist (75,62%). Kõige enam vaadati avalehte (31 173 vaatamist), kuid väga suurt huvi pakkus ka elanike arvu statistika (20 606 vaatamist) ning palju külastati Linnade ja Valdade Päevad 2025 alamlehti (14 505 vaatamist). Elanike arvu lehe vaatamiste arv kasvas võrreldes 2024. aastaga (2024 üle 17 000, 2025 a 20 606). Lehte kasutati peamiselt laua- ja sülearvutitest (61%), kuid mobiili osakaal oli samuti suur (39%). Brauseritest domineeris Chrome (64,71%).

Facebooki tulemusülevaade

Aruandeperioodil kogus organisatsiooni Facebooki sisu kokku 1 047 172 vaatamist. Suurima leviga Otepää jõulukuuse postitus jõulupuude arvamismängus, ulatusega 41 595 inimeseni.

Postituste interaktsioonide koguarv (reaktsioonid ja meeldimised, salvestamised, kommentaarid ning jagamised) ulatus 12 525ni. See on 165,6% kasv võrreldes 2024. aastaga.

Jälgijate arv kasvas 804 inimese võrra, mis vastab 192,4% kasvule võrreldes 2024. aastaga. Jälgijaskonnast moodustavad 76,8% naised ja 23,2% mehed. Vanuseliselt on enim jälgijaid rühmades 35–44 ja 45–54. Piirkondlikult on jälgijad koondunud peamiselt Tallinnasse, Tartusse, Rakverre, Kuressaarde, Pärnusse, Keilasse, Raplasse, Raele ja Viljandisse.

Võrgustikukohtumised

• 27.–28.11 omavalitsuste kommunikatsioonivõrgustiku seminar Peipsiääre vallas
• 08.09 Kultuurikava infotund veebis
• 17.–18.06 KOV kommunikatsioonivõrgustiku koostööpäevad Kuressaares
• 06.06 Musta Luige kriisikommunikatsiooni treeningkeskkonna infotund veebis
• 04.06 infotund veebis omavalitsuste rollist ja vastutusest valimiseelses kommunikatsioonis 

Lust(i)likud faktid kommunikatsiooniaastast

• Kommunikatsioonivaldkonnas ei piisa ühest ametinimetusest. Siseringis oleme kord võlurid ja sõnameistrid, kriisitaltsutajad ja tähenduste loojad. Ja üsna sageli Hunt Kriimsilmad ning rööprähklejad ühes isikus.

• Viljandi vald tõestas, et hea idee kõnnib ise uudisesse. „Kaunis kodu“ konkursist innustust saanud välikäimla konkurss (auhinnaks 100 rulli paberit) ületas riigimeedia uudiskünnise.

• Liidu esimene uudiskiri ilmus sõbrapäeval. Sümboolne meeldetuletus, et kommunikatsioon on eelkõige suhete hoidmine järjepidevalt ja soojalt.

• Jõulupuude arvamismäng osutus jälgijamagnetiks. Koostöös omavalitsuste kommunikatsiooniinimestega tehtud mäng kasvatas liidu Facebooki jälgijate arvu ühe kuuga rohkem kui tavapäraselt terve aasta peale kokku.

• Omavalitsuste ajalehtede nimedel on oma igihaljad. Aasta lõpus tegi liit uuringu KOV lehtede kohta. Ajalehe pealkirja lõpus elavad visalt neli sõna: Teataja, Sõnumid, Elu, Uudised. Klassika, mis ei lähe moest.