Tegevusaruanne 2025

Põhiteemad

• Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse jätkuv menetlemine

• Varjumise õiguskeskkonna täpsustumine

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse jätkuv menetlemine

Jätkus tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse (TSIRKs) eelnõu menetlemine. Tegemist on mahuka kriisiõiguse revisjoni tulemusena valminud eelnõuga, mis koondab kehtivad kolm seadust (riigikaitseseadus, erakorralise seisukorra seadus ja hädaolukorra seadus) tervikuks.

Üheltpoolt vaadates planeeritakse kohalikele omavalitsustele veelgi uusi ülesandeid, mis on otseselt seotud elanikkonnakaitse, tsiviilkriisi juhtimise ja kriisideks valmisoleku süsteemse arendamisega. Samas on eelnõu menetlemise käigus võimalik saada selgemaks keskvalitsuse asutuste ülesanded ning millised on konkreetsed ootused omavalitsustele. Loodetavasti on 2026. a eelnõu menetlemise lõpuks selge, kuidas ja milline saab olema ka omavalitsustele planeeritud ülesannete täitmiseks vajaliku rahalise ressursi olemasolu.

Varjumise õiguskeskkonna täpsustumine

Juunis algatati Riigikogus hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis täpsustas ohuteavituse ja varjumise korraldust ning seadis kohustused nii riigile, omavalitsustele kui ka erasektorile. Seadusesse lisanduvad mõisted (viivitamatu ohuteade, varjend, varjumine) ja riiklik ohuteavituse süsteem EE-ALARM. Eelnõu võeti vastu septembris ning nõuded jõustuvad etapiti 2026–2028.

Omavalitsusele lisanduvad peamiselt neli praktilist kohustust. Esiteks otsustab KOV ehitusloa kohustuse puudumisel sundvalduse seadmise, kui Päästeamet vajab sireeniseadme paigaldamiseks talumiskohustust.  Teiseks peab KOV tööandjana tagama, et omavalitsuse asutuste teenistujad läbivad elanikkonnakaitse koolituse regulaarselt ning saavad selleks tööaja ja vahendid.  Kolmandaks peab KOV hooneomanikuna uutes suurtes hoonetes rajama varjendi ning olemasolevates võimalusel kohandama varjumiskoha ja koostama varjumisplaani.  See puudutab rahvahulkadega hooneid ning elamu-, büroo-, kaubandus-, haridus-, tervishoiu-, tööstus- ja laohooneid üle piirmäärade. Neljandaks eeldab süsteem koostööd avalike varjumiskohtade määramisel, tähistamisel ja info avaldamisel KOV kanalites. 

Kriisivalmiduse ja siseturvalisuse valdkonna töörühm

Esimees
Maido Nõlvak, Rakvere vallavanem

Liikmed
Evelin Uibokand, Tartu Linnavalitsuse kriisikoordinaator
Eve East, Toila vallavanem
Erik Sandla, Harku vallavanem
Triin Varek, Rakvere linnapea
Jorma Riivald, Otepää vallavanem
Gert Villard, Rapla vallavanem
Külliki Kiiver, Häädemeeste vallavanem
Uno Paas, Keila linnavalitsuse nõunik
Riivo Noor, Anija vallavanem
Kairi Hõbemeri, Alutaguse abivallavanem
Riho Johanson, Saue abivallavanem
Gunnar Havi, Saaremaa valla kriisivalmiduse nõunik
Janek Lass, Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti juhataja asetäitja
Karmo Näkk, Pärnu Linnamajanduse osakonna juhataja

2025. aastal toimus töörühmal 2 koosolekut.

Kriisivalmiduse ja siseturvalisuse valdkonna riigieelarve läbirääkimiste töörühma delegatsioon

Maido Nõlvak, töörühma aseesimees, Rakvere vallavanem
Evelin Uibokand, Tartu Linnavalitsuse kriisikoordinaator
Eve East, Toila vallavanem
Erik Sandla, Harku vallavanem
Triin Varek, Rakvere linnapea
Jaanus Barkala, Otepää vallavanem
Gert Villard, Rapla vallavanem
Külliki Kiiver, Häädemeeste vallavanem
Uno Paas, Keila Linnavalitsuse nõunik
Riivo Noor, Anija vallavanem
Kairi Hõbemeri, Alutaguse abivallavanem
Riho Johanson, Saue abivallavanem
Gunnar Havi, Saaremaa valla kriisivalmiduse nõunik
Janek Lass, Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti juhataja asetäitja

2025. aastal toimus riigieelarve läbirääkimiste töörühmal 4 koosolekut.