Tegevusaruanne 2025

Põhiteemad

• Tulubaasi mudel 

• Toetusfondivahendite (v.a õpetajate töötasu) üleviimine tulubaasi

• Laenukoormuse piirmäärade baastaseme üleminekuperioodi pikendamine
• Kohaliku kasu instrumendid 

Töörühm on jätkuvalt seisukohal, et olemasolevat välja kujunenud tulubaasi süsteemi ei oleks tulnud lõhkuda. Olukorras, kus kõik omavalitsused on alarahastatud ei ole ühtedelt teistele ümber jaotamise poliitika jätkusuutlik lahendus. Pikemas ajahorisondis vähendab see kõikide omavalitsuste toimetulekut ja võimekust pakkuda kvaliteetseid teenuseid üksikisiku tulumaksu maksvatele peredele, kelle lapsed tarbivad  rahaliselt domineeriva osa omavalitsuse poolt pakutavatest teenustest (haridus ja sellega seotud teenused). Omavalitsuse fiskaaltasakaalu negatiivselt mõjutavaid muudatusi tuleks kavandada ja rakendada arvestades omavalitsuste eelarvestrateegiaid. Sellest tulenevale ei peaks sellised muudatused otsustamisest alates jõustuma enne nelja aastat.  Omavalitsused peavad suutma oma kohustusi täita vastavalt kehtivatele eelarvestrateegiatele. Eelistatud oleks,  et kõik omavalitsuste kulubaasi oluliselt mõjutavad tegurid oleks teada vähemalt nelja aastaseks perioodiks sh näiteks  õpetajate  alampalga kasvu perspektiiv. Kriisiolukordadeks kokkulepitavad erisused peaksid oma olemuselt olema kokku lepitavad tähtajalisena, et tagada tulubaasi  automaatne taastamine tähtaja möödudes.  Sellisest praktikas peaks kujunema seadusloome hea tava.

Jätkuvalt on aktuaalne finantsautonoomia suurendamine. Eesti on Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) riikide seas üks väiksemaid – see tähendab, et kohalikud omavalitsused on suures sõltuvuses keskvalitsuse rahalistest otsustest ja riigieelarve võimalustest. Maksusüsteemi muutmise ettepanekuid on ELVL-i poolt esitatud riigieelarve läbirääkimisteks igal aastal. Näiteks riigieelarve läbirääkimiste rahanduse ja maksupoliitika töörühma 11.02.2020. aasta koosoleku protokolli lisas oli muuhulgas fikseeritud kohalike maksude süsteemi kaasaajastamine. Viitega, et kohalike maksude teema on Vabariigi Valituses tegevusprogrammis ja Rahandusministeerium kutsub kokku eraldi töörühma.

2024. aasta augustikuus pöördus seoses Vabariigi Valitsuse  poolt antud ülesandega laiendada omavalitsuste võimalusi  tulubaasi suurendamiseks omavalitsuste ja ELVL-i poole konkreetse küsimusega regionaal- ja põllumajandusminister. Millised oleksid lahendused, mis võimaldaksid kohalikel omavalitsustel senisest rohkem tulu saada lisaks senistele tuluallikatele?

Rahanduse ja maksupoliitika töörühm koondas liikmetelt saadud mõtted ja ettepanekud,  kuidas suurendada kohalike omavalitsuste tulubaasi ja luua lahendusi, mis võimaldavad senisest rohkem tulu saada piirkondlikust ettevõtlusest. Nendest 10 ettepanekut edastati Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, kes valis välja kaks ettepanekut – sotsiaalsetaristu arendustasu ja päikeseparkide arendustasu. Seaduse eelnõu koostamiseks moodustati kaks ekspertidest koosnevat töörühma, kelle ülesandeks oli sisendi andmine väljatöötamisekavatsusele ja 2025. aasta sügiseks kavandatavale eelnõule. Paraku ministeerium ei jõudnud väljatöötamiskavatsuseni ega vastava eelnõuni.

Kaugemale jõuti aga toetusfondi vahendite (v.a õpetajate töötasu) üleandmisega tulubaasi temaatikaga. Moodustati alatöörühm, kuhu kuulusid muuhulgas kohalike omavalitsuste juhid ja valdkonna spetsialistid. See samm on märgilise tähtsusega Eesti kohalike omavalitsuste rahastamise pikaajalise jätkusuutlikkuse seisukohalt. Tulubaasi tugevdamine ja finantsautonoomia suurendamine on eeldus, et omavalitsused saaksid iseseisvalt ja tõhusalt täita neile pandud ülesandeid ning tagada piirkondade tasakaalustatud arengu. Mitmete toetusfondi komponentide summad pole arvestanud inflatsiooni ega majanduse kasvu.
Aastatel 2016–2025 on inflatsioon olnud 62% ja SKP on kasvanud 89%, kuid mitmed toetusmäärad on jäänud samale tasemele:

• õppevahendite toetus tasemel 57 eurot õpilase kohta alates 2011. aastast;
• täiendkoolituse toetus 12 eurot õpilase kohta alates 2013/2015. aastast;
• juhtimiskulude toetus on tasemel 92 eurot õpilase kohta alates 2013/2015. aastast;
• koolilõuna toetus on 1 euro päevas 2018. aastast;
• kultuuriranitsa toetus on püsinud 2023. aasta tasemel;
• huvitegevuse toetus, mis loodi 2018. aastal summas 14,25 mln eurot, on tänaseks mitme kärpe tulemusena langenud 9,25 mln eurole;
• kohalike teede hoiu toetus on püsinud 29,3 mln euro tasemel 2013. aastast (on võrdne 2007. aasta tasemega);
• suure hooldus- ja abivajadusega lapsele abi osutamise toetuse maht ei ole muutunud selle toetuse tekkimisest alates 2017. aastast;
• tõhustatud toe või eritoe rakendamiseks antav tegevuskulutoetuse määr on iga-aastaselt kasvanud perioodil 2018–2025 kokku 22%

Need numbrid näitavad, et kohalike teenuste rahastamine ei ole aastaid kasvanud samas tempos elukalliduse ja majanduse arenguga, mis omakorda vähendab omavalitsuste võimekust tagada lastele, peredele ja kogukondadele kvaliteetseid teenuseid.

Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatus arutas 28. oktoobri koosolekul toetusfondi vahendite tulubaasi andmise põhimõtteid alates 1. jaanuarist 2027. Juhatus rõhutas, et kavandatav reform ei tohi jätta ühtegi omavalitsust negatiivsesse seisu üleminekuperioodil. Seetõttu toetab juhatus Liidu rahanduse ja maksupoliitika töörühma ettepanekut, et toetusfondi vahendite üleandmisel kohalike omavalitsuste tulubaasi 0,37 protsendipunktilise tulumaksu tõusuga selliselt, et ühelgi kohalikul omavalitsusel ei teki negatiivset tulemit ja Vabariigi Valitsus eraldab täiendavalt 3,1 mln eurot kompenseerimiseks.

Vähem oluline ei ole ka kohalike omavalitsuste netovõlakoormuse piirmäära reegli muutmine (Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus) selliselt, et finantsiliselt paremas olukorras omavalitsused (põhitegevuse tulemi osakaal põhitegevuse tuludest on kõrge) saaksid võimaluse senisest suuremas määras laenu võtta investeeringute teostamiseks. Muudatused võimaldavad eelkõige leevendada läbi viidud tulumaksu ümberkorralduse mõjusid, mis potentsiaalselt vähendab tulumaksu kasvu ära andnud omavalitsustel põhitegevuse tulemit ning seeläbi ka investeeringute teostamise võimekust laenuraha toel.

Rahanduse ja maksupoliitika töörühm

Töörühma juht
Andres Laisk, ELVLi juhatuse liige, Saue vallavanem

Liikmed
Meelis Leidt, Tartu abilinnapea
Meelis Luht, Tartu linna rahandusosakonna juhataja
Irina Talviste, Pärnu abilinnapea
Meelis Kukk, Pärnu abilinnapea
Silver Tamm, Tallinna linna finantsdirektor
Veiko Tammearu, Tallinna linna finantsteenistuse konsultant
Toomas Tammik, Järva vallavanem
Aime Roosioja, Türi valla finantsjuht
Priit Värv, Elva vallavanem
Allar Haljasorg, Kohila vallavanem
Vello Viiburg, Harku abivallavanem
Egle Järvepere, Viru-Nigula valla finantsjuht
Eve Jaanus, Kambja valla finantsjuht
Priit Värv, Elva vallavanem
Mart Kallas, Tallinna Linnavolikogu liige
Randar Lohu, Saku valla finantsteenistuse juht

Võrgustiku kohtumised
 

• 23.04 ühisseminar kohalike omavalitsuste finants- ja haridusvaldkonna töötajatele, teemaks „Rahatusmudelid ja töötasude koosseis“ Narva-Jõesuus
• veebiseminarid „Robin Hoodi“ tulumaksu ja tasandusfondi arvutamine, toetuste andmine tulubaasi, KOFSi muudatused alates 2027. a, maamaks ja 9-ga kontode kajastamine aasta lõpus
• 03.12 ELVLi ja Riigi Tugiteenuste Keskuse koostöös veebiseminar teemal „2026. aastal RTK ja KIKi avanevad meetmed kohalikele omavalitsustele“