Tegevusaruanne 2025

Põhiteemad

• Kliimamuutustega kohanemine, veemajandusreform ja sadeveesüsteemide arendamine

• Jäätmereform, ringmajanduse edendamine ning biojäätmete ringlussevõtt
• Energiakogukondade toetamine ja puhtale energiale üleminek

Kliimamuutustega kohanemine ja sadeveesüsteemide investeeringud

2025. aastal oli keskkonnavaldkonna üks kriitilisemaid suundi kohalike omavalitsuste ettevalmistamine kliimamuutustest tingitud äärmuslikeks ilmastikunähtusteks. Riigieelarve läbirääkimistel rõhutati vajadust toetusmeetmete järele, mis aitaksid KOVidel lahendada sadeveejuhtimise probleeme, kuna intensiivistunud sademed tekitavad piiriüleseid väljakutseid, millega omavalitsused üksi toime ei tule.

Rahvusvahelise projekti ClimaResponse raames alustati koostööd Läänemere piirkonnas, et luua digitaalne kliimakindluse platvorm, samal ajal kui siseriiklikult seisti selle eest, et ELi struktuurifondide vahendid (sh 25 mln euro suurune sadeveemeede) jõuaksid kiiremini ja tõhusamalt omavalitsusteni.

Ringmajandus ja jäätmekäitlusreformid

Ringmajanduse valdkonnas keskenduti biojäätmete liigiti kogumise tõhustamisele ja uute käitluslahenduste leidmisele. ELVL osales Saksa-Balti Kaubanduskoja projektis, et juurutada parimaid praktikaid biojäätmete ringlussevõtuks. Läbirääkimistel Kliimaministeeriumiga tõstatati teravalt vajadus toetada eraisikute liitumist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga (kinnistusisesed trassid) ning leida lahendusi mahtu nõudvate jäätmete (nt tekstiil) taaskasutuse motiveerimiseks, et vältida liigset koormust omavalitsuste eelarvetele.

Energiakogukonnad ja kohalik energiaturg

Jätkus osalemine LIFE programmi projektis EC4RURAL, mille käigus 12 Eesti omavalitsust arendavad edasi energiakogukondade mudeleid. Projekti eesmärk on soodustada kohalikku taastuvenergia tootmist ning kriisivalmidust. Läbirääkimiste laual oli ka finantsautonoomia suurendamine, et omavalitsused saaksid teha suuremahulisi (üle 10 mln euro) investeeringuid energiatõhususse ja rohetehnoloogiatesse.

Riigieelarve läbirääkimised ja töörühm

Keskkonnatöörühma liikmed riigieelarve läbirääkimistel

Töörühma esimees
Kerli Lambing (Lääne-Harju vald)

Töörühma liikmed
Kristiina Kupper (Tallinn), Sven Tarto (Nõo vald), Neeme-Jaak Paap (Rakvere linn), Lüüli Junti (Tallinn), Triin Viiber (Viru-Nigula vald), Pille Lapin (Mustvee vald), Kerli Laur (Saku vald), Ergo Eesmaa (Harku vald), Ege Kibuspuu (Rae vald), Birgit Panksepp (Saue vald)

Töörühma koordinaator
Reigo Lehtla, ELVLi nõunik

Keskkonnavaldkonna töörühm seisis 2025. aasta läbirääkimistel järgmiste prioriteetide eest:

• Sadevee investeeringud. Nõuti riiklikku toetusmeedet kaldarinnatiste tugevdamiseks ja erosiooni mõjude leevendamiseks.
• Veereform. Rõhutati vajadust kaasata KOVid sisuliselt veereformi ettevalmistamisse, et arvestada piirkondlike eripäradega.
• Looduskaitse ja maamaks. Esitati ettepanek maamaksuseaduse muutmiseks, et kompenseerida kohalikele omavalitsustele kohaliku tasandi looduskaitse-piirangutest tulenev tulu laekumata jäämine.

Faktikast ja statistika

• Huvitav fakt. Eesti omavalitsuste kliimaalane pädevus on eeskujuks teistele. Võru ja Narva arendusjuhid valiti Euroopa Komisjoni TAIEX ekspertideks Albaania nõustamiseks.
• Võrgustikutöö. ELVL esindab Eesti KOVe aktiivselt neljas rahvusvahelises seirekomitees ja osaleb Euroopa Liidu tulevase eelarveperioodi kujundamises, et tagada vahendid veemajanduse suutlikkuse ja tarnekindluse tagamiseks.
• Üritus. Rakveres toimunud arutelupäeval toodi Euroopa kliimakohanemise kava otse Eesti omavalitsusjuhtideni.

Esindusrolle keskkonnavaldkonnas on täitnud asedirektor Rait Pihelgas ja keskkonnanõunik Reigo Lehtla, kes osalesid INTERREG seirekomiteede (alamprogrammid IBSR ja Europe) töös, samuti ka ÜRO kliimakonverentsil COP30 Brasiilias tagades seega Eesti omavalitsuste huvide esindatuse rahvusvahelisel tasandil.