| Töörühma esimees | Andres Laisk | Saue vallavanem, ELVL juhatuse liige | |
| Töörühma aseesimees | Piret Zahkna | ELVLi finatsjuht-analüütik | |
| LINNAD | TALLINN | Silver Tamm | Tallinna linna finantsdirektor |
| TARTU | Martin Bek | Tartu abilinnapea | |
| NARVA | |||
| PÄRNU | Meelis Kukk | Pärnu abilinnapea | |
| MAAKONNAD | HARJU | Randar Lohu | Saku valla finantsteenistuse juht |
| HARJU | Jelena Aasma | Raasiku valla finantsjuht | |
| HIIU | Anneli Kollom | Hiiumaa vallavalitsuse liige, rahandusosakonna juhataja | |
| IDA-VIRU | Vallo Reimaa | Jõhvi vallavanem | |
| JÕGEVA | Ei esitatud | ||
| JÄRVA | Aime Roosioja | Türi valla finantsjuht | |
| LÄÄNE | Olavi Seisonen | Haapsalu linnapea | |
| LÄÄNE-VIRU | Indrek Kesküla | Väike-Maarja vallavanem | |
| PÕLVA | Maris Neeno | Põlva vallavanem | |
| PÄRNU | Lauri Luur | Tori vallavanem | |
| RAPLA | Ly Mäll | Kohila valla finantsjuht | |
| SAARE | Laura Heinsaar | Saaremaa abivallavanem | |
| TARTU | Kajar Lember | Kambja vallavanem | |
| VALGA | Maire Appo | Tõrva valla finantsjuht | |
| VILJANDI | Tiiu Nõmmik | Põhja-Sakala vallavanem | |
| VÕRU | Britt Vahter | Rõuge vallavanem | |
Rahanduse töörühma koosolekute protokollid
Aeg: 7. oktoober 2025 (kl 10-10.40)
Koht: ELVLi büroo ja Teamsi keskkonnas
Koosoleku juhataja: Andres Laisk, töörühma esimees
Protokollis: Toomas Johanson
Kohapeal osalesid järgmised töörühma liikmed:
Andres Laisk, töörühma juht, Saue vallavanem
Aime Roosioja, töörühma liige, Türi Vallavalitsuse finantsjuht
Toomas Johanson, finantsjuht-nõunik
Teamsi keskkonnas:
Meelis Kukk, Pärnu linn abilinnapea
Silver Tamm, Tallinna linna finantsteenistuse konsultant
Vello Viiburg, Harku valla abivallavanem
Priit Värv, Elva valla vallavanem
Meelis Leidt, Tartu linna abilinnapea
Randar Lohu, Saku valla finantsjuht
Veikko Luhalaid, ELVL tegevdirektor
Siim Suursild, Pärnu linnavolikogu esimees
Priit Värv, Elva linna linnapea
Toomas Tammik, Järva valla vallavanem
Eve Jaanus, Kambja Vallavalitsuse finantsjuht
Kutsutud:
Sulev Liivik, kohaliku omavalitsuse osakonna juhataja asetäitja, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Andrus Jõgi, kohaliku omavalitsuse osakonna nõunik, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Sulev Liivik, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kohaliku omavalitsuse osakonna juhataja asetäitja
Päevakord
1. Toetusfondi vahendite üleandmine kohalike omavalitsuste tulubaasi.
Sissejuhatuseks töörühma esimees Andres Laisk andis lühiülevaate senisest tegevusest toetusfondi vahendite üleandmisel omavalitsuste tulubaasi.
Edasi sai sõna Andrus Jõgi, kes rääkis sisulisemalt ministeeriumi poolt moodustatud alatöörühma tegevusest ja kolmel toimunud koosolekul esitletud ja läbiarutatud erinevatest variantidest. Lähtekohaks võeti, et võimalikult suur summa läheks otse tulumaksu. Tulumaks ei jaotu aga ühtlaselt omavalitsuste vahel, seetõttu mingi osa tuleb suunata tasandusfondi. Kuna senine eeldus on, et aluseks on tänane toetusfondi summa ja lisaraha ei eraldata, teiselt poolt on soov piirata tulubaasi allapoole langemist, läheb osa raha kompensatsioonimehhanismiks. Prognooside aluseks on ministeeriumi tavapärased makromajanduslikud prognoosid.
Tulubaasi tõstetavad toetuste summa on kokku 118,4 mln eurot, mis jaguneks järgmiselt:
- Põhiharidus (v.a Kooliõpetajate töötasu) 76,3 mln;
- Huvihariduse ja -tegevuse toetus 9,3 mln;
- Suure hooldus- ja abivajadusega lapsele abi osutamise toetus 2,7 mln;
- Kohalike teede toetus 29,3 mln;
- Õpilaskodude toetus 0,9 mln.
Algselt esitatud baasstsenaarium käsitles olukorda, kus tulumaksu osa lisaeraldis oleks 0,34 protsendipunkti ning arvestuslik maksimaalne tulubaasi kukkumine kõikidel omavalitsustel piiratud 0,1 % tulubaasist. Viimasel 2. oktoobril toimunud alarühma koosolekul tutvustas ministeerium varasemate arutelude tulemusena lahendusvarianti, kus kompensatsioonimehhanism on seatud selliselt, et ühelgi omavalitsusele ei saa tekkida toetuse üleandmise tulemusena miinust alates 2028. aastast ning tulumaksu lisanduv osa oleks 0,34 ppt. See lisandub nii palga kui pensioni tulumaksu KOV osale. Üleandmise esimesel (2027) aastal ei saa kompensatsioonimehhanismiga kõigile 0 või positiivset tulemust tagada, see eeldaks süsteemi lisarahastust ca 1,6 miljoni euro ulatuses. Esimesel aastal saab seada piiri, et kellelgi ei saa langus olla rohkem kui 0,1% tulubaasist. Alatöörühma liikmete arvates oli see kõige realistlikum variant, mida omavalitsused toetaksid. Arutati ka järsemat üleminekut, kus tulumaksuks minevat osa suurendatakse rohkem ning tasandusfondi ja kompensatsiooniks läheks vähem raha. Kõrgema tulumaksu määra korral muutuks oluliselt positiivsemaks Tallinna linna tulemus ülejäänud Eesti arvelt, vähendades sellega ka võimalusi kompensatsioonimehhanismiga kahanemisele piire seada, näiteks kui tulumaksu suurendamise määra tõsta 0,34%-lt 0,40%-le, tähendaks see kompensatsioonimehhanismiga seatava piiri alandamist esimesel aastal -0,1%-lt 0,5%-le omavalitsuste tulubaasist. Kõrgem tulumaksumäär oleks väga pikas perspektiivis kõikidele omavalitsustele kasulikum, aga kuna esimestel aastatel (arvestuslikult 10 aasta jooksul) oleks selle tulemuseks liiga paljudel liiga suured miinused tulubaasis, ei leidnud see variant toetust.
Seega alatöörühma ettepanek oli 2027. aastast anda toetused kohalike omavalitsuste tulubaasi selliselt, et suurendatakse omavalitsustele minevat tulumaksu määra 0,34 protsendipunkti ning ülejäänud vahendid suunatakse tasandusfondi (sh kompensatsioonimehhanismiks). Kompensatsioonimehhanismiga tagada, et ühelgi omavalitsusel ei väheneks reformi tulemusena tulubaas 2027. aastal rohkem kui 0,1% ning ei oleks negatiivne perioodil 2028-2038. Kuna osadel omavalitsustel vähenevad tulud toetuste üle andmisel kogumahus 1,4 miljonit eurot, teeb alatöörühm ettepaneku Haridus- ja Teadusministeeriumile ja Kliimaministeeriumile otsida üleandmise soodustamiseks võimalusi täiendavateks vahenditeks, mille arvelt saaks katta 2027. aastal osade omavalitsuste tulubaasi vähenemisi.
Järgnes arutelu. Tartu abilinnapea Meelis Leidt tegi ettepaneku, tulumaksu määr oleks 0,37% eelpool pakutud 0,34% asemale ja vahe kaetakse täiendavalt riigieelarvest. Põhjenduseks eelkõige asjaolu, et alusnumbrites ei ole arvestatud sellega, et kohalike teede toetus ning koolitoidu toetus ei ole tõusnud enam kui 10 aasta jooksul ja sellega on sisuliselt ministeeriumid säästnud omavalitsute arvelt kümneid, kui mitte sadu miljoneid eurosid.
Pärnu abilinnapea Meelis Kukk avaldas toetust Tartu ettepanekule ja toetusfondi vahendite üleviimisele tulubaasi, sest vahendid hakkavad suurenema - seda me kõik eeldame, töötasud kasvavad ja selle läbi kasvab ka tulubaas.
Iga aastastel RES läbirääkimistel on ELVL poolt taotlenud lisarahastust kohalike teede hoiule näiteks 44 miljonit eurot, mida ei ole saadud. Tartu poolt taotletud lisarahastus 0.03 ppt-d oleks kokku suurusjärgus 6 miljonit eurot ning näitaks eelkõige riigi poolset head tahet selle protsessi läbi viimisel. Ministeeriumi esindaja täpsustab lisarahastuse vajaduse.
Töörühm otsustas: Toetada põhimõtteliselt protsessiga edasi liikumist ja eelnimetatud toetusfondi komponentide viimist tulubaasi täiendava maksueraldise kaudu. Esitada „Toetusfondi vahendite üleandmine kohalike omavalitsuste tulubaasi“ alatöörühma seisukoht koos Tartu Linnavalitsuse ettepanekuga (0,34%-lt 0,37%-le) valideerimiseks Liidu juhatusele, mille järel see läheb eeldatavasti edasiseks aruteluks RES läbirääkimiste töörühma.
Aeg: 21. märts 2025 a kl 10-11.40
Koht: ELVLi büroo ja Teamsi keskkonnas
Koosoleku juhataja: Andres Laisk, töörühma esimees
Protokollis: Toomas Johanson
Osalejad: liidu büroost: Jan Trei, asedirektor, Piret Zahkna, analüütik ja Toomas Johanson, finantsnõunik
Töörühma liikmed:
Andres Laisk, töörühma juht, Saue vallavanem
Allar Haljasorg, Kohila valla vallavanem
Teamsi keskkonnas:
Meelis Kukk, Pärnu linn abilinnapea
Veiko Tammearu, Tallinna linna finantsteenistuse konsultant
Vello Viiburg, Harku valla abivallavanem
Priit Värv, Elva valla vallavanem
Aime Roosioja, Türi valla finantsjuht
Randar Lohu, Saku valla finantsjuht
Sigrid Karelson, Tartu linna, rahandusosakond, eelarve teenistuse juhataja
Päevakord
1. Töörühmade prioriteedid RE 2026 ja RES 2025-2029 läbirääkimisteks.
Rahanduse TR_Koosoleku_21.03.2025_ protokoll.asice | 30.4 KB | asice
Viimati uuendatud 02.10.2026