Tegevusaruanne 2025

Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL) on kõigi Eesti omavalitsuste ühisorganisatsioon, mis esindab linnade ja valdade huve riigi tasandil. Meie eesmärk on, et omavalitsuste hääl oleks kuuldav nii otsustusprotsessides, seadusloomes kui ka riigieelarve läbirääkimistel. Liidu tegevust rahastatakse peamiselt liikmemaksudest.

ELVLis töötab 25 inimest üle Eesti, kes toetavad omavalitsusi nende põhivaldkondades nt haridus, sotsiaal, planeerimine, teed, kultuur, keskkond ning ka finantsjuhtimise, lõimumise, personali, kommunikatsiooni ja digivõimekuse teemadel. Oleme üle-eestilise haardega, paljudel on varasem omavalitsuskogemus. 

Kuidas me omavalitsuste eest seisame?

• Riigieelarve läbirääkimised. Igal aastal koondame omavalitsustelt sisendid (nt teede, hariduse, sotsiaaltoetuste rahastus) ning esindame neid riigiga peetavatel kõnelustel.
• Õigusloome. Anname omavalitsuste vaatenurgast tagasisidet enam kui 200 seaduseelnõule aastas, hinnates mõju töökoormusele, kohustustele ja kuludele.
• Võrgustikutöö. Toome kokku sama valdkonna spetsialistid, et jagada kogemusi, leida häid praktikaid ja teha koostööd.

Mida näitas liikmete tagasiside?

2025. aasta Geomedia uuring kinnitas, et liikmete usaldus võrreldes 2023. aasta uuringu tulemustega ELVLi vastu on kasvanud ja liidu rolli väärtustatakse senisest rohkem. Eriti oluliseks peetakse ühishuvide esindamist. 2025. aastaks hindas seda väga oluliseks üle 71% vastanutest. Samal ajal on kasvanud ootused, et liit peaks olema sisukam, kiirem ja nähtavam, suhtlema selgemalt, tegema rohkem strateegilist koostööd (sh teadusasutustega) ning algatama ühisprojekte. Uuring tõi esile ka arendusvajadused. Keerukates riiklikes aruteludes oodatakse liidult tugevamat asjatundlikkust ja liikmetele rohkem aega seisukohtade kujundamiseks.

2025. aasta olulisimad tegevused

2025 oli ELVLis arenguaasta, kus mitu tööprotsessi muutus sisuliselt paremaks. Kevadine võimekusanalüüs andis ausa peegelduse ja seadis sihi olla liikmete jaoks arusaadavam, kiirem ja väärtuslikum partner.

Aasta keskne arendusfookus oli õigusloomes kaasarääkimise protsessi uuendamine. Valmis digitaalne juhtimislaud, mis koondab reaalajas olulised andmed ja võtmenäitajad, toetab kiiret otsustamist ning parandab aruandlust ja läbipaistvust.

Uuendasime ka riigieelarve läbirääkimiste protsessi. Selle mõju saab hinnata järgmisel aastal, kuid senine tagasiside kinnitab, et suund on õige. Lisaks juurutasime büroo siseste tööplaanide ja töövoo jälgimise süsteemi, mis teeb töökorralduse selgemaks ning aitab üheselt määratleda ülesanded, tähtajad ja vastutajad.

Jätkasime organisatsioonikultuuri arendamist ning sidusime seminarid ja väljasõidud omavalitsuste külastustega. Käisime Toilas ja Põlvamaal, õnnitlesime Muhu valda 35. sünnipäeva puhul ning osalesime Otepää talvepealinna tiitli üleandmisel. „Noorte heaks tänu“ galal tunnustasime noortepealinna nominente Nõo valda ja Maardu linna ning laureaati Saaremaa valda. Tuuleenergia teemasid arutasime Põhja-Pärnumaal ja Põltsamaal ning võrgustiku kohtumistega jõudsime muuhulgas Saaremaale, Narva-Jõesuusse, Pärnumaale, Sauele, Haapsallu, Rakverre, Peipsiäärde, Tartusse jne. Need kohtumised võimaldasid jagada kogemusi ja häid praktikaid ning tugevdada koostöövõrgustikku.