Ministeeriumi õppimiskohustuse projektijuht Külli Solo märgib, et maakondade lõikes on olukord erinev: “ Kõige rohkem noori, kes ei ole veel õppima asunud, on Harjumaal, sealhulgas Tallinnas. Samal ajal on vabu õppekohti mitmes piirkonnas märkimisväärselt rohkem kui neid noori, kes põhivastuvõtu järel kohata jäid. Näiteks Ida-Virumaal on 194 noort veel õppima asumata ning vabu kohti 593, Tartumaal vastavalt 312 ja 606 ning Viljandimaal 62 ja 295.”
8. juuli seisuga on üle Eesti põhikoolijärgsetes õppeasutustes veel 4100 vaba õppekohta. Lisaks on riik tellinud 747 ettevalmistava õppe kohta. “Seega on võimalusi nii gümnaasiumides, kutseõppeasutustes kui ka ettevalmistavas õppes,” lisas Solo.
Ligi 3000 noorel ei ole praegu veel õppekohta, kuid jätkuvastuvõtt vabadele õppekohtadele on koolides üle Eesti juba alanud. Mõnes koolis alustatakse avalduste läbivaatamise ja vestluste korraldamisega juba juulis, teistes augustis. Noortel, kellel õppekohta veel ei ole, tuleks esitada avaldus jätkuvastuvõtus esimesel võimalusel. Info vabade koolikohtade kohta on leitav ministeeriumi kodulehel Põhikooli lõpetamine ja vastuvõtt | Haridus- ja Teadusministeerium
Noortel ja lapsevanematel tasub praegu üle vaadata nende koolide kodulehed, kus pakutav õpe või erialad tunduvad huvipakkuvad ning vastuvõtutingimused sobilikud. Koolide kodulehtedelt ja sotsiaalmeediakanalitest leiab infot vabade õppekohtade, kandideerimise tingimuste ja ajakava kohta. Uurida tasub nii gümnaasiumide kui ka kutseõppeasutuste võimalusi. Kui üks tee ei avanenud, võib sobiv lahendus olla teises koolis, teises piirkonnas või teises õppesuunas.
Oluline ei ole lihtsalt haridussüsteemis püsida, vaid omandada teadmised ja oskused, mis aitavad elus edasi liikuda. Pärast põhikooli tehtav valik peaks andma noorele kindlust, avardama edasisi võimalusi ning toetama tema huve ja tugevusi. Seepärast tasub otsida kooli, õppesuunda või eriala, mis päriselt kõnetab ja huvi pakub, isegi kui see asub kodust kaugemal, kui alguses planeeritud. Mõnikord võib just esialgsest plaanist erinev valik osutuda noore jaoks kõige sobivamaks järgmiseks sammuks.
Seetõttu ei tasu koolivalikut jätta viimasele hetkele. Noortel ja peredel tuleks otsida infot, küsida vajadusel koolidest täpsustusi, esitada avaldusi ning pidada nõu karjäärispetsialisti või kohaliku omavalitsuse haridusspetsialistiga. Kohaliku omavalitsuse volitatud töötajal on Haridussilma seirelaua kaudu ülevaade oma valla või linna noortest, kes ei ole veel koolikohta leidnud. Omavalitsused on valmis noori koolikoha leidmisel abistama. Infot ja tuge pakuvad ka noortekeskused, noorte heaolu spetsialistid ning mobiilsed noorsootöötajad.
Ka lapsevanematel on praegu väga oluline roll. Noort tuleb julgustada, aga ka praktiliselt toetada: vaadata koos koolide kodulehti, panna kirja tähtajad, aidata avaldusi esitada ja vajadusel koolidega ühendust võtta. Sageli piisab sellest, kui täiskasvanu aitab kogu protsessi väiksemateks ja selgemateks sammudeks jagada.
Oluline on, et iga noor leiaks endale sobiva õpitee. Mõne jaoks on see gümnaasium, mõne jaoks kutseõpe, mõne jaoks ettevalmistav õpe, mis aitab teadmisi, oskusi ja enesekindlust juurde saada. Ükski neist valikutest ei ole teisest vähem väärtuslik, kui see aitab noorel edasi liikuda.
Koolide kaupa saab vabade õppekohtade infot ministeeriumi kodulehelt.
