Rahvaraamatukogu seaduse uuendamisega alustati 2020. aastal. Sellest ajast on Kultuuriministeerium, kohalikud omavalitsused, raamatukogud ja teised osapooled pidanud läbirääkimisi nii raamatukoguvõrgu korralduse, rahastamise kui ka riigi ja omavalitsuste vastutuse üle.
Veel 2025. aastal jättis Eesti Linnade ja Valdade Liit eelnõu kooskõlastamata. Liidu hinnangul oleks osa muudatustest piiranud omavalitsuste otsustusõigust ja toonud neile täiendavaid kohustusi. Vaidlusi tekitasid eelkõige raamatukoguvõrgu korraldamine, teavikute komplekteerimine, üleriigiline andmekogu ning maakonnaraamatukogude riiklike ülesannete ümberkorraldamine.
Läbirääkimiste tulemusel muudeti mitut lahendust omavalitsustele paindlikumaks ning tänavu kevadel otsustas ELVLi juhatus eelnõu edasist menetlemist toetada.
„Kuue aasta jooksul on selle seaduse üle palju vaieldud ja see on suure reformi puhul ka loomulik. Tänaseks oleme jõudnud punkti, kus omavalitsused ootavad eelkõige selgust ja võimalust hakata uue seaduse järgi oma tööd korraldama,“ ütles ELVLi kultuurinõunik Agne Vaalmäe.
Vaalmäe sõnul on omavalitsuste jaoks olnud läbiv küsimus, et uus seadus jätaks neile piisava paindlikkuse oma raamatukoguvõrgu ja teenuste kujundamisel.
„Raamatukogude vajadused on Tallinnas, väikelinnas ja hajaasustusega vallas erinevad. Kohalik omavalitsus tunneb oma kogukondade vajadusi ja peab saama otsustada, kuidas teenus tema piirkonnas kõige paremini toimib. Samal ajal on mõistlik korraldada üle riigi ühiselt need asjad, mida pole vaja 78 korda eraldi teha:infosüsteemid, koolitused, analüüs ja arendustegevus,“ lisas Vaalmäe.
Omavalitsused ootavad selgust, et oma raamatukogude tulevikku kavandada
Seaduse pikaleveninud ettevalmistamine mõjutab ka omavalitsuste igapäevast tööd. Kiili vallas on näiteks kohaliku raamatukoguteenuse korraldamise korra uuendamine jäänud ootama riikliku regulatsiooni selginemist.
„Kiili valla jaoks on uus rahvaraamatukogu seadus oluline, sest see annaks selgemad raamid, kuidas edaspidi raamatukoguteenust korraldada. Ootame selgust juba pikemat aega, sest ka meie enda kord vajab uuendamist, kuid enne riikliku regulatsiooni selginemist ei ole mõistlik oma süsteemi ümber teha,“ ütles Kiili valla kultuurinõunik Liis Vahtra.
Eelnõu edasist menetlemist toetab ka Keila linn, kuigi kuulub nende 15 omavalitsuse hulka, kelle rahastus kavandatavate muudatuste tulemusel väheneb. Keila linnapea Keiu Valge hinnangul on oluline aastaid ette valmistatud muudatustega lõpuks edasi liikuda.
„Kuus aastat kestnud ettevalmistused ja jätkuv ebakindlus raskendavad raamatukogude ja omavalitsuste arendusotsuseid. Muudatus aitaks selgemalt määratleda riigi ja omavalitsuste vastutused ning annaks lõpuks kindluse kavandada raamatukogude edasist arengut kohaliku kogukonna vajadustest lähtuvalt. Samas ei tohi ülesannete ümberkorraldamine tähendada riigi taandumist raamatukogude arengu toetamisest," tõi Valge välja.
Hiiumaa: raamatukogu on ammu midagi enamat kui raamatute laenutamise koht
Hiiumaa valla kultuurispetsialist Anu Tammearu näeb uue seaduse suurimat väärtust selles, et raamatukogude ülesanded ja ühiskondlik roll saavad lõpuks ajakohase õigusliku aluse.
„Raamatukogu ei ole ammu üksnes koht, kus kogutakse ja laenutatakse teavikuid,“ märkis Tammearu.
Tema sõnul on raamatukogust saanud kultuuri- ja haridusasutus ning kogukonnakeskus, kus inimesed saavad abi ka digioskuste arendamisel ja avalike e-teenuste kasutamisel. Kehtiv seadus seda rolli piisavalt ei kajasta.
Olulise muudatusena tõstab Tammearu esile raamatukogude juhtimise ajakohastamise. Praegused kvalifikatsiooninõuded piiravad tema hinnangul juhtide valikul kandidaatide ringi ning võivad jätta kõrvale inimesed, kellel on väärtuslik juhtimis-, haridus-, kultuuri- või kogukonnatöö kogemus.
Tammearu hinnangul tuleks senisest enam hinnata inimeste tegelikke pädevusi, mitte üksnes formaalset haridustausta. Samuti peab ta põhjendatuks võimalust sõlmida raamatukogujuhtidega kuni seitsmeaastaseid tähtajalisi töölepinguid, mis võimaldaksid korrapäraselt hinnata asutuse arengut ja järgmisi eesmärke.
„Kõige olulisem ongi minu jaoks see, et uus seadus vaatab rahvaraamatukogu tulevikku, mitte minevikku. Raamatukogu ülesanne on jätkuvalt tagada inimestele juurdepääs teadmistele ja kultuurile, kuid tänapäeval tähendab see palju enamat kui raamatute laenutamist,“ rõhutas Tammearu.
Ühe üleriigilise süsteemiga soovitakse vähendada killustatust
Üks suuremaid kavandatavaid muudatusi on ühtse raamatukogude andmekogu loomine. Praegu kasutusel olevate erinevate süsteemide asemel tekiks ühine keskkond, mille kaudu saaks kasutada liitunud raamatukogude teenuseid ja kogusid.
Lugeja jaoks tähendaks see lihtsamat juurdepääsu raamatukoguteenustele, omavalitsustele aga terviklikumat ülevaadet teenuse kasutamisest ja paremaid võimalusi juhtimisotsuste tegemiseks.
Riik võtaks senisest suurema vastutuse ka raamatukogude ühtlase arengu eest. Eesti Rahvusraamatukogu roll tugevneks nõustamise, koolituste ja ühiste teenuste arendamisel, et raamatukogudele pakutav tugi oleks kättesaadav sõltumata omavalitsuse suurusest või asukohast.
Andmekogu soetamise, arendamise ja haldamise kulud kataks riik. Selleks on arvestatud ligikaudu 600 000 eurot aastas. Süsteemi arendamiseks on kavandatud ka kaks miljonit eurot Euroopa Liidu struktuurifondide toetust.
Tammearu hinnangul aitaks riigi suurem vastutus vähendada olukorda, kus raamatukoguteenuse kvaliteet sõltub liialt konkreetse omavalitsuse võimalustest või üksikute töötajate panusest.
Omavalitsused soovisid seaduse rakendamiseks rohkem aega
ELVL on eelnõu menetlemisel rõhutanud, et uute süsteemide kasutuselevõtt vajab piisavat ettevalmistusaega. Seetõttu tegi liit ettepaneku lükata edasi ühtse andmekogu ja väljaannete keskse hankimisega seotud muudatuste jõustumine.
Praeguse kava järgi peaks uus seadus üldiselt jõustuma 1. jaanuaril 2027, kuid andmekogu ja väljaannete keskset hankimist puudutavate sätete rakendamiseks on kavandatud pikem üleminekuaeg.
See võimaldaks ette valmistada andmete üleviimist, koolitada töötajaid, koostada juhendmaterjale ning lahendada raamatukogude ja nende pidajate jaoks praktilised küsimused. Senised maakonnaraamatukogud jätkaksid üleminekuperioodil ka oma seniste lisaülesannete täitmist.
Rahvaraamatukogu seaduse eelnõu 877 SE läbis riigikogus esimese lugemise 5. mail ning on praegu kultuurikomisjonis teise lugemise ettevalmistamisel.
