Liidu 2026–2029 tegevussuundades on üheks oluliseks eesmärgiks poliitikakujundamise tugevdamine. ELVL-i seisukohad ja ettepanekud riigi tasandil põhinevad kohalike omavalitsuste kogemusel ja liikmete sisendil, kuid analüüsides ja partnerite tagasisides on esile toodud vajadus tugevdada selle kõrval ka liidu analüütilist ettevalmistust.
ELVLi tegevdirektori Veikko Luhalaiu sõnul tähendab see eelkõige senise töö täiendamist süsteemsema analüüsi, mõjuhinnangute ja kuluanalüüsidega.
„Omavalitsuste praktiline kogemus ja liikmete sisend jäävad meie töö aluseks, kuid sellele peab järjest enam lisanduma analüütiline vaade. See aitab hinnata kavandatavate poliitikate ja reformide mõju kohalikele omavalitsustele, põhjendada ettepanekuid usaldusväärsete andmete ja kuluanalüüsidega ning kasutada seda teadmist ka riigieelarve läbirääkimistel,“ ütles Luhalaid.
Tema sõnul on selle eesmärgi elluviimisel oluline roll nii teadmus- ja kompetentsikeskuse arendamisel kui ka tugevamal analüütilisel võimekusel. „Liidus ja omavalitsustes on palju teadmisi, kogemusi ja häid praktikaid, mida saab süsteemsemalt koondada ja jagada. Meie eesmärk on toetada omavalitsusi analüüside, uuringute ja ekspertteadmisega, aidata kaasa lahenduste kujundamisele ning olla tugev võrgustikutöö eestvedaja,“ lisas Luhalaid.
Piret Klooren hakkab arendama teadmuskeskust ja kvaliteedijuhtimist
Arendus- ja kvaliteedijuhina hakkab Piret Klooren looma Eesti Linnade ja Valdade Liidu kvaliteedijuhtimise raamistikku ning arendama organisatsiooni sisemisi protsesse. Tema vastutusalasse kuuluvad teadmuskeskuse käivitamine, kvaliteedijuhtimise põhimõtete rakendamine, digilahenduste arendamine ning koolitus- ja arendusprogrammide väljatöötamine.
Klooren on haridusteaduste magister, kelle töötee on liikunud haridusvaldkonnast kvaliteedi- ja arendusjuhtimise suunas. Ta on töötanud õpetaja ja haridusspetsialistina ning olnud üks Mustamäe Riigigümnaasiumi käivitajatest. Viimastel aastatel on ta keskendunud kohaliku omavalitsuse kvaliteedijuhtimise arendamisele ja aidanud kujundada tõhusamaid tööprotsesse, juhtimissüsteeme ja digilahendusi.
Kloorenit huvitavad organisatsioonide arendamine, õppimine ja tehnoloogia rakendamine igapäevatöös. Erilist huvi pakuvad talle Microsoft 365 võimalused ning nende kasutamine tööprotsesside lihtsustamiseks ja inimeste toetamiseks. Koolitamine ja teadmiste jagamine on kujunenud tema töö loomulikuks osaks.
Viimase kahe aasta jooksul on Klooren läbinud TalTechis kaks mikrokraadi ning alustab magistriõpinguid õppekaval „Digiriigi andmed ja tehnoloogiad“. Tema sõnul on see olnud loomulik jätk senisele tööle ning süvendanud huvi digiarenduse ja tehnoloogia vastu.
Töövälisel ajal peab Klooren kõige olulisemaks perekonda. Vabal ajal meeldib talle looduses viibida, kokata ning tegeleda loominguliste ja käeliste tegevustega.
Piret Zahkna hakkab analüüsima eelnõude ja reformide mõju omavalitsustele
Finantsjuht-analüütik Piret Zahkna hakkab liidus hindama keskvalitsuse eelnõude ja reformide mõju kohalikele omavalitsustele, analüüsima nendega kaasnevaid riske ning andma sisendit ELVL-i seisukohtade kujundamisse. Tema töö aitab siduda omavalitsuste praktilise kogemuse senisest süsteemsemalt andmete, mõjuhinnangute ja kuluanalüüsidega ning tugevdada liidu argumentatsiooni riigi tasandi läbirääkimistel.
„Minu eesmärk on tagada, et meie otsused oleksid andmepõhised, pakkudes sel viisil liikmetele asjatundlikku tuge ja võimaldades meil olla veelgi tugevam partner keskvalitsusele,“ ütles Zahkna.
Zahknal on pikaajaline avaliku sektori ja kohalike omavalitsuste kogemus. Ta on töötanud Rahandusministeeriumis kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise valdkonnas, Riigikontrollis audiitorina, Lääne-Nigula valla finantsjuhina, ELVLis analüütikuna, Harku abivallavanemana.
2029. aastaks soovib liit jõuda mõõdetava muutuseni
ELVLi 2026–2029 tegevussuundades on seatud eesmärk, et 2029. aastaks põhineksid liidu seisukohad ja ettepanekud riigi tasandil süsteemselt analüüsil, andmetel ja mõjuhinnangutel. Vähemalt pooled poliitikaseisukohad peaksid selleks ajaks sisaldama analüütilist ettevalmistust, näiteks mõjuhinnangut või kuluanalüüsi.
Samaks ajaks soovib liit välja arendada toimiva omavalitsuste teadmuskeskuse, mille materjale, analüüse või koolitusi kasutaks regulaarselt vähemalt pool liikmetest. Teadmuskeskuse ülesanne on toetada omavalitsusi nii poliitikate kujundamisel, teenuste arendamisel kui ka parimate praktikate rakendamisel.
