Siseministeerium on teatanud, et alates 1. septembrist ei saadeta politseid enam esimese reageerijana väljakutsetele, kus kodus kukkunud inimene vajab püsti aitamist, kuid politsei sekkumist nõudvat ohtu ei ole. Mõni päev enne muudatuse jõustumist ei ole aga veel kokkulepet, kes sellistele väljakutsetele edaspidi reageerib.
25. augustil toimunud sotsiaalministeeriumi ja kohalike omavalitsuste kohtumisel kinnitati, et uut kokkulepitud lahendust praegu ei ole. Kohtumisel lepiti kokku, et tööd jätkatakse kevadel valminud kukkumisjuhtumite analüüsi põhjal.
„Kui riigil ei ole 1. septembriks uut lahendust valmis, tuleb muudatus edasi lükata. Inimene ei saa jääda põrandale ootama, kuni ministeeriumid omavahel kokku lepivad, kelle kord on appi minna. Kõigepealt peab abi olema tagatud ja alles siis saab senist süsteemi muuta,“ ütles linnade ja valdade liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid.
„Kohalik omavalitsus ei ole operatiivteenistus ning väljaspool tööaega puudub paljudel omavalitsustel selline reageerimisvõimekus. Vahetut abi peavad andma teenistused, kellel on selleks ööpäevaringne valmisolek, väljaõpe ja korraldus,“ ütles Luhalaid.
Liidu sotsiaalvaldkonna nõuniku Kädi Koppe sõnul ei puuduta küsimus üksnes seda, kes inimese pärast kukkumist püsti aitab. Sama oluline on, et info juhtumist jõuaks kohaliku omavalitsuseni, kui inimene võib vajada edasist tuge.
„Kohalik omavalitsus saab korraldada inimesele koduteenuse, abivahendi, kodukohanduse või muu vajaliku toe, kuid seda saab teha ainult siis, kui teave abivajadusest omavalitsuseni jõuab. Praegu see paljudel juhtudel nii ei ole,“ ütles Koppe.
Tema sõnul tuleb seetõttu koos vahetu reageerimise korraga kokku leppida ka infovahetus Häirekeskuse, operatiivteenistuste ja omavalitsuste vahel.
Analüüs näitas puudujääke infovahetuses
Sotsiaalministeeriumi 2026. aasta mai lõpus valminud analüüsi järgi arutasid siseministeerium, sotsiaalministeerium ning regionaal- ja põllumajandusministeerium PPA soovi lõpetada sotsiaalse iseloomuga kukkumisjuhtumitele reageerimine juba 29. septembril 2025.
Sotsiaalministeerium leidis toona, et enne muudatust tuleb hinnata alternatiivse korralduse toimivust, kulusid, õiguslikke eeldusi ja mõju abi kättesaadavusele.
Analüüsi järgi registreeriti 2025. aastal 898 kodus toimunud kukkumisjuhtumit. 83 protsendis omavalitsustest tuli selliseid juhtumeid ette harvem kui kord kuus, mistõttu ei peetud eraldi ööpäevaringse reageerimisvõime loomist üle Eesti põhjendatuks. Samas olid 39 protsenti kukkumisjuhtumitest korduvad.
Analüüs näitas ka, et teave kukkunud ja võimalikku edasist abi vajavast inimesest ei jõua praegu süsteemselt omavalitsuseni. Küsitlusele vastanud omavalitsustest 28 märkisid, et infot selliste juhtumite kohta nendeni ei jõua.
Koppe sõnul on see oluline probleem, sest korduv kukkumine võib viidata sellele, et inimene vajab senisest rohkem tuge.
„Kui inimene kukub korduvalt, võib ta vajada näiteks koduteenust, häirenuppu, abivahendit või kodu kohandamist. Omavalitsus saab aidata järgmisi juhtumeid ennetada, kuid selleks peab info abivajadusest omavalitsuseni jõudma,“ ütles Koppe.
Omavalitsused panustavad Koppe sõnul järjest enam ka ennetusse. Ühe näitena tõi ta heaolumeistriteenuse, mille abil aidatakse muuta eakate ja abivajavate inimeste kodud turvalisemaks.
Telefonikõnest ei pruugi piisata ohu hindamiseks
Analüüsis märgitakse, et kodust kukkumist ei saa telefonikõne põhjal alati hinnata üksnes püsti aitamise vajadusena. Kohapeal võib selguda trauma või muu terviserisk, mille puhul on vaja kiirabi, pääste või politsei abi.
Seetõttu ei tohi uus korraldus põhjustada abi hilinemist ega olukorda, kus inimene suunatakse vale reageerija juurde.
Ka Häirekeskus tõi analüüsis keskse küsimusena välja selle, kellele saab juhtumi pärast esmase ohuhinnangu tegemist edasi anda, kui politsei, pääste või kiirabi ei ole õige reageerija. Praegu ei ole selleks sotsiaalvaldkonnas ühtset kokkulepitud lahendust.
Analüüs soovitab enne uute ja kulukate lahenduste loomist parandada Häirekeskuse, operatiivteenistuste ja omavalitsuste koostööd ning infovahetust.
Linnade ja valdade liidu hinnangul peab enne 1. septembri muudatust olema üheselt selge, kes annab kukkunud inimesele vahetut abi ning kuidas jõuab teave tema võimalikust edasisest abivajadusest kohaliku omavalitsuseni.
„Omavalitsused peavad olema selle lahenduse väljatöötamisse sisuliselt kaasatud. Ei saa pidada normaalseks, et kohaliku tasandi tööd otseselt mõjutavatest lahendustest kuulevad omavalitsused pressiteate vahendusel,“ ütles Koppe.
