Liit esitas eelnõu kohta kümme märkust ja ettepanekut. Menetluse käigus on eelnõu ja selle mõjuanalüüsi täiendatud ning mitmes küsimuses on saadud täiendavaid selgitusi, kuid osa ELVLi jaoks olulisi probleeme jäi lahenduseta.
ELVLi juhatuse liikme ning tööhõive-, sotsiaal- ja tervisevaldkonna töörühma esimehe Sander Kilgi sõnul ei ole vaidlus reformi vajalikkuse üle.
„Tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna parem koostöö on vajalik ning reformi eesmärki me toetame. Meie jaoks ei ole küsimus selles, kas sellist reformi on vaja, vaid selles, kas selle elluviimiseks on ka päriselt vajalikud ressursid ja selge vastutus olemas. Kui inimese tervise ja toimetuleku toetamine muutub senisest enam kohaliku omavalitsuse ülesandeks, ei saa eeldada, et omavalitsus leiab selleks raha ja tööjõu olemasolevate ressursside arvelt. Uute ülesannetega peavad kaasnema ka nende täitmiseks vajalikud vahendid,“ ütles Kilk.
Kõige suuremaks probleemiks peab ELVL reformi rahalist mõju omavalitsustele. Eelnõu mõjuanalüüsis on riskina välja toodud võimalus, et tervishoiusüsteemis tekkiv kokkuhoid võib suurendada kohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste koormust ilma vastava rahastuse ja teenusevõimekuse kasvuta. ELVL tegi juba esimeses kooskõlastusringis ettepaneku hinnata reformiga omavalitsustele kaasnevaid tegelikke kulusid ja näha ette nende katmine, kuid teisel kooskõlasturingil olnud eelnõus neid lahendusi ei olnud.
ELVL finantsjuht-analüütik Piret Zahkna rõhutab, et kavandatava integratsioonireformi (TERVIK) mõju kohalikele omavalitsustele ei saa hinnata ainult selle järgi, kas aastatel 2026–2028 rahastatakse reformi ettevalmistusi peamiselt EL struktuurivahenditest ning Šveitsi ja Norra toetusprogrammidest. Kuigi alates 1. maist 2028 hakkab TERVIKute tegevust, terviseteejuhtide teenust ja tulemuspõhist koostööd rahastama Tervisekassa ravikindlustuse vahenditest, jääb omavalitsuste pikaajaline tulubaas tekkivate tegelike püsikulude katmiseks puudulikuks.
Zahkna sõnul tekib kulu kohalikele omavalitsustele sellest, kui tuleb osaleda uutes koostööstruktuurides, panustada spetsialistide tööaega ja muuta töökorraldust. "Need on uued lisakohustused osaleda, samal ajal kui sotsiaalteenuste maht ja nõudlus omavalitsustes tegelikult kasvab,“ märkis Zahkna ja lisas, et reforme ei saa teha kohalike omavalitsuste tulubaaside arvelt. „Kui riik paneb kohalikele omavalitsustele uusi kohustusi, peab olema selge ka see, kuidas neid püsivalt ja täies mahus rahastatakse. Praeguse mudeli puhul pannakse omavalitsustele küll kohustused, kuid tegelikud kulud jäävad kohalike eelarvete kanda,“ rõhutab Zahkna.
Finantsjuhi sõnul on riigi esitatud mõjuanalüüsi eeldus, et ennetava töö tulemusel tekkiv võimalik tulevane kokkuhoid (hinnanguliselt 3,5–6,4 miljonit eurot) annab omavalitsustele automaatselt vahendid uute ülesannete täitmiseks, majanduslikult eksitav.
„Sotsiaalteenuste tegelik vajadus ei kao ning rahvastiku kiire vananemise tõttu surve ja kulud pigem kasvavad. Riigi enda baasstsenaariumi kohaselt suureneb üldhooldusteenuse vajadus demograafilistel põhjustel 2030. aastaks nagunii 10%, tuues KOVidele kaasa vähemalt seitsme miljoni euro suuruse puhta lisakulu aastas. Seetõttu ei saa arvestada, et kusagile tekib vaba eelarveline puhver, millest hakata uusi proaktiivseid kohustusi katma,“ nendib Zahkna.
Sotsiaalministeerium selgitas ELVLiga peetud arutelul, et Tervisekassa hakkaks rahastama TERVIKute administreerimist ja terviseteejuhtide teenust. Samuti soovitakse Euroopa Liidu järgmisel rahastusperioodil suunata raha teenuste arendamisse ja ennetusse. Samas ei ole järgmise Euroopa Liidu rahastusperioodi vahendite kasutamise kohta veel otsuseid tehtud. Ministeeriumi esindaja sõnul ei ole seetõttu võimalikke summasid ka eelnõu seletuskirjas nimetatud.
ELVL tõi teise suure probleemina välja infosüsteemid ja andmevahetuse. Eelnõu toob omavalitsustele uusi kohustusi andmete töötlemisel ja infosüsteemide kasutamisel, kuid puudub terviklik ülevaade vajalike IT-arenduste mahust, maksumusest ja rahastamisest. Samuti ei ole hinnatud omavalitsuste infosüsteemide arendus-, juurutus-, koolitus- ega hoolduskulusid. Liidu hinnangul peab enne reformi rakendamist olema selge, kuidas hakkavad andmed liikuma tervise infosüsteemi, STARi, heaolu infosüsteemi ja kohalike omavalitsuste süsteemide vahel ning kuidas välditakse sama info mitmekordset sisestamist.
ELVL esitas märkusi ka kavandatavate heaolupiirkondade ehk TERVIKute moodustamise ja juhtimise kohta. Eelnõu järgi moodustuks Eestis maakondliku jaotuse alusel 15 TERVIKut. ELVL tegi ettepaneku kaaluda, kas suuremaid omavalitsusi tuleks käsitleda eraldiseisvate heaolupiirkondadena. Näiteks soovib Tallinn olla eraldi heaolupiirkond.
Samuti ei ole liidu hinnangul piisavalt selgelt määratletud kohalike omavalitsuste esindajate volitused, koostöökogude otsuste õiguslik tähendus ega hääletamise kord. ELVL peab vajalikuks, et kohalikke omavalitsusi otseselt puudutavad otsused ei saaks sündida ilma omavalitsuste esindajate enamuse toetuseta.
Täiendavat analüüsi vajab ELVLi hinnangul ka terviseteejuhtide kavandatav töökoormus. Eelnõus on arvestatud, et üks terviseteejuht koordineerib algusaastatel 800 ja hiljem kuni 1000 inimese teenuseid aastas, kuid ühe inimese teenindamiseks vajalikku keskmist töömahtu ei ole hinnatud.
