Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo tutvustas uut hoonete renoveerimiskava, mille eesmärk on kiirendada energiatõhususe parandamist kogu Eesti hoonefondis. Arutelul tõdeti, et Eestis on tänaseks renoveeritud ligikaudu 4200 korterelamut, kuid hinnanguliselt vajab veel üle 12 000 hoone põhjalikku uuendamist.
ELVL rõhutas, et renoveerimise jätkumiseks on vajalik stabiilne ja pikaajaline riiklik toetus ning piirkondlikke eripärasid arvestavad meetmed. Senine kogemus näitab, et diferentseeritud toetused on aidanud renoveerimist hoogustada ka väiksemates linnades ja valdades. Samuti peeti oluliseks kohalike omavalitsuste rolli elanike nõustamisel, projektide ettevalmistamisel ja renoveerimisprotsesside toetamisel.
Kohtumisel käsitleti põhjalikult ka kaugkütte ja soojamajanduse murekohti, eriti Ida-Virumaal. ELVL tõi esile vajaduse tagada piirkondades, kus energiahindade mõju on kõige suurem, nii investeeringutoetused kui ka toimivad kompensatsioonimehhanismid.
Kliimaministeeriumi esindaja Aleks Mark andis ülevaate Narva kaugkütte tulevikulahendusest. Tema sõnul on soojuse ostu konkurss läbi viidud ning kavandamisel on Auvere elektrijaama ja õlitehase heitsoojusel põhinev lahendus Narva linna kütmiseks. Esialgse hinnangu kohaselt võiks uus süsteem valmida 2028. aasta küttehooajaks. Samuti otsitakse lahendusi Kiviõli linna soojamajanduse investeeringute toetamiseks, kuid täpsemad otsused sõltuvad nii riigieelarvelistest võimalustest kui ka Euroopa Liidu rahastusmeetmetest.
ELVL rõhutas läbirääkimistel vajadust tagada üleminekuperioodil soojahinna kompenseerimise mehhanism piirkondades, kus hinnatõus võib osutuda elanikele ja kohalikele omavalitsustele üle jõu käivaks, ning jätkata investeeringuid kaugküttevõrkude ja soojatootmise uuendamisse.
Olulise teemana käsitleti kohalike omavalitsuste munitsipaalhoonete energiatõhusust ja renoveerimist. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja Tarmo Kivi andmetel on omavalitsuste kasutuses ligikaudu 5 miljonit ruutmeetrit hoonepinda, millest riikliku renoveerimiskava kohaselt vajab uuendamist ligikaudu 3 miljonit ruutmeetrit.
ELVL juhtis tähelepanu asjaolule, et kuigi olemasolevad toetusmeetmed toetavad energiatõhususe parandamist, ei võimalda need sageli lahendada hoonete funktsionaalseid vajadusi terviklikult. Omavalitsused peavad lisaks energiasäästu saavutamisele investeerima ka ruumide ümberkorraldamisse, sisetöödesse ning teenuste kvaliteedi parandamisse, mis jäävad sageli toetatavate tegevuste hulgast välja.
Arutelul tõdeti, et ka 30-protsendiline omafinantseering võib väiksematele ja madalama tulubaasiga omavalitsustele osutuda märkimisväärseks koormuseks. Seetõttu pidas ELVL vajalikuks hinnata piirkondlikke erisusi ning kaaluda paindlikumaid toetusmäärasid ja kõrgemaid toetuse ülemmäärasid.
Ministeeriumi hinnangul kavandatakse aastatel 2026–2029 kohalike omavalitsuste hoonete energiatõhususe toetamiseks keskmiselt ligikaudu 70 miljoni euro mahus meetmeid aastas. Arutelus leiti siiski, et kui arvestada lisaks koolide, lasteaedade, spordihoonete, hooldekodude, tervisehoonete ja muude avalike teenuste taristu vajadusi, on põhjendatud investeerimisvajadus suurusjärgus 70–100 miljonit eurot aastas.
Kohtumise kokkuvõttes rõhutasid nii ELVL kui ka ministeeriumid, et energiatõhususe eesmärkide saavutamine peab käima käsikäes kvaliteetsete avalike teenuste tagamise, piirkondade konkurentsivõime tugevdamise ning kohalike kogukondade elujõulisuse säilitamisega. Osapooled kinnitasid valmisolekut jätkata koostööd, et kujundada renoveerimis- ja investeerimispoliitika, mis toetab kvaliteetset elukeskkonda kogu Eestis.
