„Elektriautole üleminek on inimeste jaoks lihtsam valik siis, kui autot saab mugavalt laadida kodu lähedal. Eramajades on laadimisvõimalust sageli lihtsam korraldada, kortermajade juures on see aga keerukam ning laadimispunkte on endiselt liiga vähe. Seega suuname toetuse sinna, kus turupõhine areng ei ole veel piisavalt hoogu saanud,“ märkis taristuminister Kuldar Leis pressiteate vahendusel.
„Muudatustega laieneb toetuse sihtrühm. Lisaks varasematele piirkondadele saavad nüüd toetust taotleda ka Tallinna lähivaldade korteriühistud ja kohalikud omavalitsused ning avalikke kiirlaadijaid võib edaspidi rajada kuni ühe kilomeetri kaugusele lähimast kortermajast,“ ütles KIKi toetuste arendamise üksuse meetme koordinaator Kätlyn Kangur.
Toetusega saab soetada elektriautode laadijaid ning korteriühistud saavad selleks vajadusel suurendada olemasoleva võrgu elektrivõimsust. Rajatav laadimistaristu peab kasutama ainult taastuvenergiat.
Korteriühistud saavad rajada nii avalikke kui ka erakasutuseks mõeldud laadijaid
Korteriühistud saavad toetust taotleda avalike, poolavalike või erakasutuseks mõeldud laadijate rajamiseks. Toetust saavad taotleda korteriühistud, mille kortermaja teenindamiseks on vähemalt kümme parkimiskohta ning millele ei ole pärast 10. märtsi 2021 väljastatud ehitusteatist või ehitusluba. Alates sellest kuupäevast on ehitusseadustiku kohaselt arendajatel kohustus rajada uute hoonete juurde elektrisõidukite laadimispunktid.
Lisaks laadijate rajamisele saab toetust küsida olemasoleva võrguühenduse elektrivõimsuse suurendamiseks ning koormusjaotuse süsteemi rajamiseks.
“Näiteks kui korteriühistu soovib rajada kaheksa 22 kW laadimispunkti, on toetuse suurus 6056 eurot laadimispunktide rajamiseks, 6448 eurot nelja laadija paigaldamiseks ning 370 eurot koormusjaotuse süsteemi rajamiseks. Kokku on toetuse suurus sellisel juhul 12 874 eurot, millele võib lisanduda toetus elektrivõimsuse suurendamiseks ning käibemaks,” selgitas Kangur.
Kohalikud omavalitsused saavad rajada avalikke kiirlaadijaid
Kohalikud omavalitsused saavad toetusega rajada avalikke kiirlaadijaid, mis asuvad kuni ühe kilomeetri kaugusel toimiva korteriühistuga kortermajast. Varem oli lubatud maksimaalne kaugus 300 meetrit.
Toetuse suurus sõltub laadimispunktide arvust ja seadmete võimsusest. Tavalaadijate puhul antakse toetust 4–20 laadimispunkti rajamiseks ning ühe laadija kohta on toetus alates 615 eurost. Kiirlaadijate puhul saab toetust vähemalt kahe laadimispunkti rajamiseks ning ühe kiirlaadija ostutoetus on 11 300 eurot.
Elektriauto laadimistaristu rajamiseks ei saa toetust taotleda Tallinna ega Tartu linnas, kus laadimistaristu areng on juba turupõhiselt hästi toiminud.
Taotlusi saab esitada e-toetuse keskkonnas kuni eelarve ammendumiseni. Toetuse kohta leiab rohkem infot KIKi kodulehelt.
Toetust antakse Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemissüsteemi enampakkumistuludest. Toetuse töötas välja Kliimaministeerium koos Keskkonnainvesteeringute Keskusega.
