„Riigi eelarveprobleeme ei ole põhjustanud kohalikud omavalitsused ning neid ei saa lahendada omavalitsuste tulubaasi vähendamisega,“ selgitas Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse esimees Mihhail Kõlvart. „Omavalitsuste raha ei ole riigieelarve reserv, mida saab keskvalitsuse puudujäägi katmiseks ümber jagada. Samuti ei tohi omavalitsustele saata signaali, et kohaliku majandusseisu parandamist karistatakse laekuva maksuraha äravõtmisega.“
Kõlvart lisas, et aasta-aastalt on riigi poolt omavalitsustele seatud kohustuste hulk kasvanud, kuid vahendeid nende täitmiseks ei ole samas mahus lisandunud. See tähendab, et järjest suurem osa omavalitsuste eelarvest läheb riigi poolt seadusega ette nähtud tegevuste peale ning selle võrra väheneb võimalus teha kohapealseid valikuid.
Omavalitsused on viimastel aastatel tulnud toime kriis kriisi järel: pandeemia, energiakriisi, kiire hinnatõusu ja intressikulude kasvuga. KOV-ide finantsolukorra koondhinne on langenud 2020. aasta 4,67-lt 3,29-ni. Likviidsete varade osakaal on samal ajal vähenenud 19,8 protsendilt 10,1 protsendile ning finantskulude suhe põhitegevuse tulemisse kasvanud 2,9 protsendilt 13,7 protsendile. 2025. aastal oli põhitegevuse tulude reaalkasv juba negatiivne.
Selle kõrval on riik tõstnud kahel korral käibemaksu ning alates 2024. aastast reforminud omavalitsustele laekuva tulumaksu jaotust. Käibemaks tõusis 2024. aastal 20 protsendilt 22 protsendile ja 2025. aasta juulis 24 protsendile.
Suurimad muudatused omavalitsustes alates 2024. aastast:
• Hooldusreform – kohustus algas 1. juulil 2023, kuid 2024. aasta oli esimene täisaasta. KOV tasub hooldekodu hoolduspersonali kulud ning teatud juhtudel toetab väiksema sissetulekuga inimese omaosalust.
• Asendus- ja järelhooldus ning pikaajaline hooldus – ülesanded polnud uued, kuid 2024. aastal viidi sihtotstarbeline raha KOV-i üldisesse tulubaasi. Sellega kandus teenuste hinnatõusu ja vajaduse kasvu risk rohkem KOV-idele.
• Eestikeelsele haridusele üleminek – algas 2024. aasta septembris lasteaedades ning 1. ja 4. klassis ning laieneb igal aastal. KOV-idele tähendab see õpetajate leidmist, keelenõuete täitmist, tugiteenuseid ja õppekorralduse muutmist.
• Õppimiskohustus kuni 18. eluaastani – jõustus 1. septembril 2025. KOV peab leidma õppest väljalangenud noored, selgitama põhjused ja korraldama neile sobiva toe.
• Kriisivalmidus ja elanikkonnakaitse – KOV-ide seniseid ülesandeid laiendatakse ja täpsustatakse: teenuste toimepidevus, evakuatsiooni toetamine, vältimatu sotsiaalabi ja kriisiteavitus. Uus kriisiolukorra ja riigikaitse seadus jõustub 1. oktoobril 2026.
Omavalitsuste tulude kasvu ei saa vaadata lahus neile lisandunud ülesannetest ja kuludest. Enne järjekordset tulumaksu ümberjagamist tuleb hinnata, kas seniste reformidega üle antud raha katab hoolduse, hariduse ja kriisivalmiduse tegeliku kulukasvu.
