Riigieelarve läbirääkimiste poolteks on Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud valitsuskomisjon, kuhu kuuluvad valdkondlike ministeeriumide esindajad ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu poolt juhatuse liikmed ja büroo tegevjuhtkond. Läbirääkimiste korraldamise eest vastutab regionaal- ja põllumajanduse minister, kes on ühtlasi Valitsuskomisjoni juht.
Käesoleva aasta ettepanekute kese oli suunatud kohalike omavalitsuste rahastuse kindlustamisele, eemaldada arengut pärssivad seadusandlikud tõkked ning tugevdada investeerimisvõimekust. Lõppeesmärgiks oli tagada, et kogukonna liikmetele nii linnades kui maapiirkondades oleksid esmatähtsad kvaliteetsed avalikud teenused kättesaadavad kõikjal Eestis. Ettepanekud keskvalitsusele keskendusid eelkõige seadusandlike ja rahastamiskorralduslike muudatuste elluviimisele ning oluliste poliitikameetmete algatamisele, mis aitaksid kohalikel omavalitsustel paremini oma ülesandeid täita.
Tõhus koostöö
Mitmed valdkondlikud ministeeriumid pidasid oluliseks tõhusat koostööd riigi ja kohalike omavalitsuste vahel, mille tõestuseks on mitmete probleemkohtade laualt maha lükkamise asemel nende sisuline analüüs ja teemaga edasiminek. Üheks selliseks on erihoolekande teenuste süsteemne rahastamine ja teenuskohtade loomine. Täna on Eestis puudu vähemalt 2 000 erihoolekande teenuse kota, mis tähendab, et paljud abivajajad on teenuse järjekorras või saavad sobimatut teenust. Psüühilise erivajadusega inimesed, kes ei saa vajalikku teenust, võivad olla ohtlikud endale ja teistele. Kuigi erihoolekande teenused on riigi vastutusel, peavad omavalitsused sageli ise teenuste eest maksma, et inimesed ei jääks abita. Praegune teenuse rahastus ei kata tegelikke kompenseeritavaid kulusid, sealhulgas tööjõukulu, maksutõuse ja üldist inflatsiooni. Teise näitena väärib esiletoomist maamaksuseaduse muutmise ettepanek, mis võimaldaks maksustada põllu- ja metsamaad erineva määraga.
Olulised läbimurded
Üheks selliseks oli kindlasti laenuvõtmise võimaluste laiendamine finantsiliselt paremas seisus olevatele kohalikele omavalitsustele. Seaduse muudatuse kohaselt oleks alates 2027. aastast netovõlakoormus (võlakohustuste ja likviidsete varade vahe) piirmäär 8-kordne põhitegevuse tulem ja netovõlakoormuse baasmääraks 70% põhitegevuse tuludest.
Teiseks oluliseks saavutuseks oli toetusmeetme „Kohaliku omavalitsuse üksustele liginullenergiahoonete ehitamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmine, mille kohaselt võimaldatakse omavalitsustel teha koostööd selliselt, et üks lammutab hoone ja teine ehitab uue hoone. Toetusmäärasid tõsteti tulukamatel omavalitsustelt 40%-lt vähemalt 50%-ni ning maksimaalne toetuse suurus rekonstrueerimismeetmes tõusis vahemikult 960 000 – 1 680 000 eurot kuni vahemikuni 2 250 000 – 3 150 000 eurot, mis sobib paremini suurematele hoonetele. Moderniseerimise fondi rekonstrueerimise voorus suurendati omavalitsuste esitatavate taotluste arvu alla 8000 elanikuga omavalitsustele senise 1 asemel kuni 2 ja üle 8000 elanikuga omavalitsused senise kuni kahe asemel kuni kolm taotlust.
Arvestades muutunud julgeoleku olukorda ja sellest tulenevalt uusi ülesandeid kohalikele omavalitsustele lisati ELVL-i poolne ettepanek „Kriisikindluse tagamisel uute ülesannete täitmiseks tagada kohalikele omavalitsustele tulumaksubaasi täiendav tulumaksu protsendi tõus“ läbirääkimiste lähtealusete peatükki.
Finantsautonoomia
Oluliseks murdeks finantsautonoomia suunas saab lugeda ELVL-i ettepanekut toetusfondi vahendite üleviimist (v.a õpetajate palgatoetus) kohalike omavalitsuste tulubaasi. Ettepanek on kajastamist leidnud koalitsioonileppes, et alates 2027. aastast antakse vahendit üle. Rahaliste vahendite üleandmise õiglase metoodika leidmiseks on moodustatud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi juurde alatöörühm, kes peab oktoobrikuu jooksul peab pakkuma välja mudeli, mida saab tutvustada kõigile osapooltele.
Kommentaar
„Mul on hea meel varasemast oluliselt sisulisema dialoogi üle, kus tunnen, et liitu võetakse võrdse partnerina,“ ütles ELVL-i rahanduse- ja maksupoliitika töörühma esimees, Saue vallavanem Andres Laisk. Tema sõnul on läbirääkimiste olulisemateks saavutusteks kokkulepped laenukoormuse regulatsiooni muutmises, investeeringute toetusmeetmete parandamises ning toetusfondi tulubaasi viimise arutelus. „Tuleviku osas pean oluliseks jätkata läbirääkimisi siseturvalisuse täiendava rahastuse arvestamisel tulubaasis,“ lisas Laisk.
ELVL juhatuse aseesimees, Rakvere linnavolikogu esimees Mihkel Juhkami tõi välja, et netovõlakoormuse baasmäära tõus suurendab omavalitsuste finantsautonoomiat. „See on samm edasi, kuid kindlasti tuleb jätkata ka tulubaasi laiendamisega. Arvestades, et väga suure osa omavalitsuste eelarvetest moodustavad õpetajate palgad ja kriisikindluse tagamine, ootame riigilt selles osas kiiret selgust ja partnerlust,“ rõhutas Juhkami.
