Liit toetab eelnõu eesmärke: suuremat läbipaistvust, paremat andmekorraldust ja ühtsemat digitaalset asjaajamist. Probleem on selles, et pakutud lahendused ei arvesta piisavalt kohalike omavalitsuste võimaluste ega igapäevase tööga.
Üks peamisi vaidluskohti on andmejälgija. Praegu näeb inimene andmepäringu logikirjet selle registri juures, kust tema andmeid päriti. Liidu hinnangul on see inimesele arusaadav ja omavalitsustele tehniliselt mõistlik lahendus.
Eelnõu pööraks senise loogika ümber. Tulevikus peaks logikirje andmejälgijasse edastama asutus, kes andmeid pärib. Omavalitsuste jaoks tähendaks see andmejälgija paigaldamist turvaserveri juurde, infosüsteemide arendusi, liidestamist ning uut halduskoormust. Lisanduksid kohustused, mis puudutavad andmejälgijasse salvestatud isikuandmete säilitamist ja töötlemist.
Liidu esialgsel hinnangul võib muudatuse rakendamine kõigile omavalitsustele kokku maksma minna ligi miljon eurot. See hõlmab 78 omavalitsuse andmejälgija paigaldamist ja turvaserveriga liidestamist (umbes 3000 eurot omavalitsuse kohta) ning vajalikke infosüsteemide arendusi (umbes 10 000 eurot omavalitsuse kohta). Lisaks võib omavalitsustele tekkida iga-aastane halduskulu, mis on seotud andmejälgija majutuse ja andmete töötlemisega ning mille täpne suurus sõltub teenusepakkujatest ja eelnõu rakendusnõuetest.
„Omavalitsused ei ole suurema läbipaistvuse vastu. Küsimus on selles, kas selleks tuleb lõhkuda toimiv keskne lahendus ja ehitada asemele killustatum süsteem, mis toob kaasa uusi kohustusi, kuid ei pruugi anda inimesele selgemat ülevaadet,“ ütles Eesti Linnade ja Valdade Liidu andmevaldkonna nõunik Imre Antso.
Liidu IT analüütik-projektijuht Annemarii Hunt täpsustas, et andmejälgija üldpõhimõte peaks jääma samaks: logi peaks tekkima selle registri juures, kust andmed väljastatakse. „Kui andmevahetus toimub juba praegu X-tee kaudu standardiseeritult, on loogiline, et ka päringute jälg jääb andmeid väljastava süsteemi juurde. Erandlikke olukordi saab lahendada eraldi, mitte kogu süsteemi ümber pöörates,“ lisas ta.
Liit hoiatab, et muudatus võib suurendada infosüsteemide killustatust. Kui iga andmepärija hakkab looma ja haldama oma logisid, kasvab dubleerimine, lisandub isikuandmete töötlemist ning vastutus hajub.
Probleemne on ka Andmekaitse Inspektsiooni järelevalvepädevuse laiendamine olukorras, kus andmekogu vastutava töötleja kohustused ei ole piisavalt selgelt reguleeritud. Omavalitsuste hinnangul võib tekkida oht, kus kohalik omavalitsus peab vastutama ka siis, kui vajaliku tehnilise lahenduse jätab loomata mõni teine osapool.
Avaandmete ja andmekirjelduste avaldamine ei ole samuti pelgalt tehniline ülesanne. See vajab püsivat töökorraldust, raha ja inimesi. Eestis on 78 kohalikku omavalitsust, kes kasutavad kümneid andmekogusid. Kui vastutus jääb ebaselgeks, võib tulemuseks olla dubleerimine ja ressursi raiskamine.
Kriitikat pälvib ka riikliku postkasti kohustuslik kasutamine. Liidu hinnangul ei ole selge, kuidas uus lahendus seostub omavalitsuste praeguste dokumendihaldussüsteemidega ega kas see vähendab vajadust kasutada teisi suhtluskanaleid. Praegusel kujul võib riiklikust postkastist saada lihtsalt üks lisakanal, mis muudab asjaajamist killustab.
