Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud planeerimisseaduse ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse (683 SE), millega lihtsustatakse ja kiirendatakse planeerimismenetlusi.
Muudatused võimaldavad omavalitsustel kiiremini ja paindlikumalt arendustele reageerida, lõpetada vananenud või seiskunud planeeringuid ning vähendada formaalseid ja ajamahukaid kohustusi. Näiteks lõpeb edaspidi detailplaneeringu kehtivus automaatselt, kui selle alusel ei ole 10 aasta jooksul arendustegevust alustatud. Kui kehtivusaega on siiski vaja pikendada, saab seda teha ilma uue avaliku menetluseta.
Seadusega loobutakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringust, mida seni kasutati näiteks tuuleparkide planeerimisel, ning edaspidi saab selliseid olulise mõjuga ehitisi planeerida detailplaneeringu alusel. Kui omavalitsuse eriplaneeringu keskmine menetlusaeg on olnud neli aastat, siis detailplaneeringuga saab sama tulemuse keskmiselt 2,2 aastaga. Ühtlasi jääb ära maakonnaplaneeringu vastuvõtmise etapp.
Menetluse käigus lisati seadusesse mitmeid muudatusi, mis võimaldavad planeerimisalase tegevuse korraldajal määrata planeerimismenetluses toimingu tegemiseks mõistliku tähtaja, kui seaduses või muus õigusaktis ei ole seda sätestatud. Samuti lisati uue planeeringute infosüsteemi kasutuselevõttu ettevalmistavad sätted, mille alusel hakkab toimuma isikuandmete kogumine ja säilitamine. Edaspidi tekib võimalus saata loodava infosüsteemi kaudu planeeringu- ja selle mõjualasse jäävatele isikutele massiteateid planeeringu algatamise või muude planeeringuga seotud menetlustoimingute kohta, et tagada parem kaasatus.
Maa- ja Ruumiamet saab muudatustega õiguse kontrollida nii omavalitsuse kui ka muu planeerimisalase tegevuse korraldaja või asutuse tegevuse tähtaegsust ning omavalitsuse tegevust planeerimismenetluse läbiviimisel, nõudes teavet ja tehes vajadusel ettekirjutusi õigusvastasuse või põhjendamatu viivituse kõrvaldamiseks. Lisaks täpsustatakse tehnovõrkude ja -rajatistega arvestamise kohustust nii üld- kui ka detailplaneeringutes ning nähakse ette tähtaja seadmine detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsuse tegemiseks ja detailplaneeringu muutmise võimaluse lisamine. Muu hulgas loobuti muudatustest, millega plaaniti kaotada planeeringuteadete avaldamise kohustus üleriigilistes ja maakonnalehtedes.
Veel viidi seadusesse muudatused, millega jäetakse riigi eriplaneeringute ja maakonnaplaneeringute koostamise korraldamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pädevusse ning nähakse ette, et Maa- ja Ruumiameti haldusjärelevalve käigus tehtud ettekirjutuse täitmata jätmisel on sunniraha ülemmäär 9600 eurot.
Seaduse vastuvõtmise poolt oli 51, vastu seitse ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.
Riigikogu võttis vastu ka valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (860 SE), millega muudetakse tasude maksustamise reegleid, kui teenust osutatakse eraisikute vahel sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel.
Praegune kord näeb ette, et kui eraisik ostab teiselt eraisikult võlaõigusliku lepingu alusel teenuseid, näiteks eluaseme hooldus-, remondi- või lapsehoiuteenust, peab ta kandma teenust osutava inimese töötamise registrisse, esitama tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni ning maksma tasult sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmakseid. Seadusega need kohustused kaotatakse ning pannakse sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohustus sarnaselt tulumaksuga teenustasu saajale.
Samuti vähendatakse mitteresidendist tööandjate koormust, vabastades nad registreerimis- ja maksukohustusest juhul, kui nende töötaja viibib Eestis lühiajaliselt ning tööandjal puudub siin püsiv tegevuskoht. Muudatused on suunatud eelkõige diginomaadidele, aga ka lühiajalistele esinejatele, koolitajatele, sportlastele ja filmivõtetel osalejatele.
Seaduse vastuvõtmise poolt oli 47 ja selle vastu hääletas 17 Riigikogu liiget.
