Ettepanek sündis 6. mail Vabariigi Valitsuse ministeeriumide vahelise komisjoni ja ELVL-i läbirääkimisdelegatsiooni transpordi ja teede töörühma koosolekul.
Raha on vaja kohalike omavalitsuste territooriumil asuvate TEN-T võrgustikku kuuluvate teede ehk Euroopa oluliste transpordiühenduste arendamiseks. Samuti on investeeringuid vaja EMS-vedudeks ehk eriti raskete veoste liikumiseks vajalike sildade ja viaduktide kandevõime tõstmiseks. Lisaks vajavad toetust ümbersõidud, transiidi- ja ettevõtlusega seotud teed ning kergliiklusteed.
„Kohaliku tee silt ei tähenda enam ammu seda, et tee teenindab ainult ühe valla või linna elanikke. Paljud omavalitsuste teed kannavad täna ettevõtluse, transiidi ja üle-eestilise logistika koormust. Kui riik ootab, et need ühendused toimiksid riikliku taristu osana, peab sellele vastama ka rahastus,“ ütles Eesti Linnade ja Valdade Liidu teede ja transpordi valdkonna nõunik Kalle Toomet.
Toometi sõnul on mitmes piirkonnas kohalik tee või sild muutunud ettevõtete, tööstusalade ja rasketranspordi jaoks vältimatuks ühenduseks, kuid selle korrashoid jääb endiselt omavalitsuse eelarve kanda.
„Kui sild või ühendustee ei kanna enam tänast liikluskoormust, mõjutab see ettevõtete laienemist, töökohtade püsimist ja uute investeeringute jõudmist piirkonda. Taristu, mida kasutab üle-eestiline logistika, vajab ka vastavat rahastust,“ lisas Toomet.
Kohalike teede koormust on suurendanud rasketransport ja muutunud liikumismarsruudid. Näiteks võib kruusatee kõvakatte alla viimine parandada ühendust, kuid tuua samale teele ka rohkem veokeid. Kui tee ei ole selleks ehitatud, muutub parem ühendus omavalitsuse jaoks kiiresti kulukaks probleemiks.
ELVL-i hinnangul peab riik arvestama, et paljud kohalikud teed täidavad juba praegu laiemat majanduslikku rolli. Need viivad tööstusaladele, ühendavad ettevõtteid suuremate maanteedega ja mõjutavad otseselt kaupade ning inimeste liikumist.
„Omavalitsused toetavad paremaid ühendusi ja majanduse vajadustele vastavat transpordikorraldust. Küsimus on selles, et eesmärkide ja raha vahel peab olema seos. Kui riik seab transpordile ja taristule uusi ootusi, peab koos nendega tulema ka realistlik rahastusmudel,“ märkis Toomet.
Sama põhimõte kehtib ELVL-i hinnangul ka ühistranspordi reformi ja teiste riiklike muudatuste puhul. Kui liinivõrku kujundatakse ümber, koolipäeva algusaeg muudab bussiliikluse korraldust või omavalitsustele lisanduvad uued ülesanded, tuleb nende mõju hinnata enne otsuste tegemist. Lisakulu ei saa vaikimisi jätta omavalitsuste ja ühistranspordikeskuste kanda.
Eesti Linnade ja Valdade Liit toetab paremaid ühendusi, säästvat liikuvust ja toimivat ühistransporti. Selleks peavad riigi eesmärgid ja eelarveotsused käima sama sammu.
