Ühe keskse teemana oli päevakorras Euroopa Liidu mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2028–2034. Aruteludes rõhutati, et linnu ja piirkondi tuleb käsitleda Euroopa Liidu strateegiliste partneritena, sest just kohalikul tasandil viiakse ellu suur osa ELi eesmärkidest ja õigusaktidest.
Tallinna abilinnapea ja Euroopa Regioonide Komitee liige Tiit Terik osales Brüsselis koos Riia linnapeaga kohtumistel Euroopa Komisjoni ühtekuuluvuspoliitika ja reformide eest vastutava juhtiva asepresidendi Raffaele Fittoga. Euroopa linnade võrgustiku Eurocities korraldatud kohtumistel arutati koos teiste Euroopa linnade esindajatega, milline peaks olema linnade roll järgmise ELi eelarveraamistiku kujundamisel.
„Linnu tuleb käsitleda Euroopa Liidu poliitikate kujundamisel ja elluviimisel strateegiliste partneritena, mitte pelgalt eelarvetoetuste saajatena,“ ütles Terik.
Tema sõnul seisavad linnad silmitsi üha keerukamate väljakutsetega, mis ei mahu ühe valdkonna ega üksiku projektitoetuse raamidesse. „Linnade ees seisvad probleemid on mitmetahulised ning eeldavad valdkonnaüleseid lahendusi ja finantsilist stabiilsust, et läbimõeldult planeerida mõjusaid investeeringuid ja arendusprojekte. Piiratud arv eraldiseisvaid, kitsa valdkonna projektitoetusi ei võimalda linnadel tänapäevastele väljakutsetele adekvaatselt vastata,“ märkis Terik.
Linnade rolli olulisust rõhutab ka asjaolu, et ligikaudu 75 protsenti Euroopa elanikest elab linnades. Sinna on koondunud suur osa ettevõtlusest ning linnades rakendatakse valdav osa Euroopa Liidu õigusaktidest. Seetõttu leiti kohtumistel, et ilma linnade tugeva rollita ei ole võimalik saavutada liidu ambitsioonikaid eesmärke ega kasutada eelarvelisi vahendeid tulemuslikult.
Teriku hinnangul peab tulevane ELi eelarve tagama, et linnadel säiliks võimekus investeerida elanike jaoks võtmetähtsusega valdkondadesse. Nende hulka kuuluvad esmatähtsate teenuste kättesaadavus ja kvaliteet, majanduse konkurentsivõime, säästev liikuvus, sotsiaalne kaasatus ning elanikkonnakaitse.
Linnade jaoks teeb muret, et Euroopa Komisjoni mullu juulis esitatud eelarveraamistiku ettepanekust on kadunud nii kohustuslik linnaarengu peatükk liikmesriikide riigikavades kui ka senine kaheksa protsendi suurune sihtotstarbeline eraldis Euroopa Regionaalarengu Fondist linnaarenguks. Selline muudatus tähendaks, et linnade rahastamine sõltuks edaspidi varasemast rohkem liikmesriikide kesksetest otsustest.
„Tallinna huvides on, et ELi toetusvõimalused linna arenguks praeguse eelarveperioodiga võrreldes ei kahaneks. ELi toetuste kavandamine ei tohiks toimuda ainult riigi keskvalitsuse huvides, vaid peab arvestama ka kohalikke vajadusi. Tuleb vältida olukorda, kus riigi ja kohaliku tasandi vastasseisu tõttu jääb kannatajaks just linnakodanike elukeskkond,“ ütles Terik.
Euroopa Regioonide Komitee täiskoguistungil tutvustati ka mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 läbivaatamise tulemusi. Sel teemal võttis sõna Euroopa Komisjoni juhtiv asepresident Raffaele Fitto. Lisaks arutati riikliku ja piirkondliku partnerluse kavade fondi ning selle programmide ja tulemusraamistiku määrust. Vastava arvamuse raportöörid olid Emil Boc Rumeeniast ja Vasco Alves Cordeiro Portugalist.
Täiskogul võttis sõna ka Ukraina kogukondade ja territooriumide arendamise aseminister Oleksõi Rjabõkin. Samuti kinnitati aruanne Regioonide Komitee 2025. aasta arvamuste mõju kohta, mis annab ülevaate komitee seisukohtade mõjust Euroopa Liidu otsustusprotsessidele.
Istungil toimusid mõttevahetused ka Küprose Euroopa Liidu asjade aseministri Marilena Raouna ning Euroopa Liidu põlvkondadevahelise õigluse, noorte, kultuuri ja spordi voliniku Glenn Micallefiga.
Pikemalt käsitleti maaelu arengu tulevikku pärast 2028. aastat. Sellel teemal koostas arvamuse Radim Sršen ning arutelul osales Euroopa Parlamendi liige Veronika Vrecionova. Täiskogu liikmete seas tekitas aktiivset arutelu ka arvamus laste ja noorte kaitsmisest digikeskkonnas, mille raportöör oli Heike Raab Saksamaalt.
Lisaks tutvustati programmi „Erasmus+“ aastateks 2028–2034 ning arutati Euroopa teadus- ja innovatsiooniprogrammi „Euroopa Horisont“ tulevikku. Komitee liikmed rõhutasid, et programmi edu tagamiseks on vaja tugevat ja stabiilset eelarvet ning piirkondade ja linnade keskset rolli.
Digivaldkonnas võttis täiskogu vastu arvamuse „Digivaldkonna lihtsustamine ja andmeliidu strateegia“, mille pearaportöör oli Pehr Granfalk Rootsist. Arvamuses kutsutakse üles muutma ELi digieeskirjad selgemaks ja sidusamaks ning tugevdama rahalist ja tehnilist tuge andme- ja tehisintellektipoliitika rakendamiseks.
Komitee hinnangul seisavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused silmitsi kasvavate probleemidega, mis tulenevad kattuvatest ELi digireeglitest, piiratud rahalistest võimalustest, tehisintellekti valdkonna oskuste nappusest ja küberturvalisuse riskidest. Seetõttu rõhutati vajadust inimkesksete ja paremini toimivate reeglite järele, mis võimaldaksid linnadel ja piirkondadel kasutada tehisintellekti, andmevahetuse ja pilveteenuste võimalusi.
Eelarveläbirääkimised on jõudmas otsustavasse etappi. Euroopa Parlament kiitis oma läbirääkimispositsiooni heaks 28. aprillil ning lähikuud näitavad, kas linnadele ja piirkondadele tagatakse järgmises Euroopa Liidu eelarves piisav roll ja rahastus.
