Kuna olen lõpetanud õigusteaduskonna ja töötanud ka Haridus- ja Teadusministeeriumis nii juristi kui õigusosakonna juhtajana, aga samas olnud seotud haridusvaldkonna „sisulise poolega“, siis on mul juba raske eristada, kus ma mõtlen kui jurist ja kus kui sisuekspert. Samas annab see mulle võimaluse lihtsamalt vaadata eelnõus või õigusaktis olevaid norme mitme nurga alt.
Esimene väljakutse on asjaolu, et ELVLi meeskond koosneb tavaliselt nõunikust ja heal juhul ühest juristist. Ministeeriumi poolelt on eelnõuga teinekord töötanud kümned spetsialistid, töörühmad ja ka mitu juristi. Selle lühikese kooskõlastusajaga on suhteliselt võimatu ära tabada kõik nüansid ja kohustused, mis omavalitsusele võivad ühe õigusaktiga tulla. Kui ELVLi esindus on kaasatud varasemas etapis, siis on aega rohkem, et analüüsida kaasnevaid mõjusid. Kui aga saame eelnõu esimest korda kätte ametliku kooskõlastusprotsessi käigus, siis ainult kahe kuni kolme nädalaga kõik teemad läbi analüüsida on keeruline ja ajaliselt teinekord lihtsalt võimatu.
Õnneks on omavalitsustes väga tublid inimesed, kes igaüks oma nurga pealt vaadates, märkavad väga paljut. Teinekord võivad tulla tähelepanekud eelnõu kohta väga ootamatus kohas – hoopis ühel teisel võrgustikukohtumisel, kus järsku mõistad kuidas need puzzle tükid kokku asetuvad. Selle näiteks on lasteaedade keskkonnanõuete määruses eelnõus olev riskianalüüsi paragrahv – probleeme ei paista ja seletuskirjas olev on nii ja naa. Ootamatult ilmnes ühe teise kohtumise raames, et kuskil on pidajaid kaasatama salaja („Psst! Rääkida ei tohi, levitada ei tohi!“ sic!) ettevalmistamisel juhend, mis paneb mitmeid kohustusi. Kui palju selliseid juhtumeid meie „võrgust“ läbi libiseb? Arvet on keeruline pidada aga tagantjärgi saame kõigest teada.
Teise väljakutsena toon esile murekoha, et teinekord jõuavad ELVLi arvamused stiilis „seda § küll ei ole vaja“ või, et „seda nõuet ei saa lihtsalt täita“. Sellise argumentatsiooniga on väga keeruline minna ministeeriumi juurde ning põhjendada miks üks või teine säte peaks eelnõus välja minema. Positiivseks näiteks on ettepanekud, mille juures on kohe ka rahaline arvutus (nõude rakendamine toob kaasa vajaduse võtta tööle neli inimest, mis toob kaasa kulu 125 tuh eurot). Samuti on kooskõlastuskirja koostamisel abiks konkreetsed näited plaanitava sätte absurdsuse osas. Näiteks küsimus, et kui ruumis keelatakse hoida puhastusseadmeid ja -vahendeid, kas siis on lasteaia rühmaruumis keelatud hoida ka kühvlit ja harja? Tundub võibolla norimise ja ülepingutatuna, aga kui eelnõud lugedes küsimus tekib, siis tuleb ka see teema menetlemise protsessis selgeks saada.
Kolmas väljakutse seondub asjaoluga, et omavalitsused on erineva suuruse ja võimekusega. Mingi nõude rakendamine võib olla ühtede jaoks tõsine väljakutse aga teised teevad selle suhteliselt lihtsalt ära. Siinjuures ei saa öelda, et suured on võimekamad ja väiksemad jäävad kergemalt hätta, sest teinekord võib ootamatult ilmneda, et omavalitsus saab oma ühes lasteaias mingi nõude täidetud, sest see oli nagunii plaanis teha. Tallinnas või Tartus korrutatakse võimalik kulu kõigi lasteaedade arvuga ning ollakse hädas, et on vaja lisaeelarvet. Seega peame ELVLi eelnõude kooskõlastuskirja koostades žongleerima samaaegselt mitme palliga, et kõigi tähelepanekud ja murekohad saaksid kajastatud.
Neljas teema seondub eelnevalt kirjeldatuga – laekuvad ettepanekud ja tähelepanekud võivad olla üksteisega vastuolus. Kooskõlastamise käigus tehakse ettepanek mitte nii karmilt vaadata mingi nõude täitmist (nt tööväliselt ajal alkoholiga seonduvad piirangud), aga samas tuleb teiselt omavalitsuselt märkus, et alkoholi osas me rakendame nulltolerantsi. Igast vaatenurgast vaadates ja põhjendusi kuulates, on mõlemal õigus.
Kui mõtlen, et kuidas seda siis kooskõlastuskirja sisse panna, siis millegipärast tulevad silmade ette kohe võimalikud Delfi pealkirjad „Kas omavalitsused tahavad lasteaias hakata alkoholi tarbima?“. Seega on parem mitte seda džinni pudelist välja lasta! Seega tuleb žongleerimisel neid palle veelgi juurde.
Vahest tundub, et kui kõik pallid lendavad korraga, siis on gravitatsioon eriti tugev. Samas usun, et üheskoos leiame üles eelnõudes peituvad nüansid ning tasakaalukalt lähenedes ja tehes koostööd erinevate osapooltega, saame ka meie keskkonda reguleeriva õigusruumi mõistlikuks. Ikka selleks, et haridusvaldkonnas on õigusaktid meie kooliperet toetavad ja kaitsvad, mitte frustratsiooni allikad.
