Ettepanekute kese on selge: kindlustada kohalike omavalitsuste rahastus, eemaldada arengut pärssivad seaduslikud tõkked ning tugevdada investeerimisvõimekust. Lõppeesmärk on tagada, et kvaliteetsed avalikud teenused oleksid kättesaadavad kogu Eestis – nii linnades kui maapiirkondades.
ELVL-i asedirektor Jan Trei tõi esile, et liidu ettepanekud keskvalitsusele keskenduvad eelkõige seadusandlike ja rahastamiskorralduslike muudatuste elluviimisele ning oluliste poliitikameetmete algatamisele, mis aitaksid kohalikel omavalitsustel paremini oma ülesandeid täita.
„Omavalitsuste jaoks on üks suurimaid väljakutseid tulubaasi ja finantsautonoomia puudulikkus – eriti olukorras, kus riik annab neile järjest uusi ülesandeid, kuid rahalised võimalused nende täitmiseks jäävad piiratuiks,“ märkis Trei. Tema sõnul on omavalitsused jätkuvalt tugevas sõltuvuses riigieelarvest, kuna kehtivas õiguskeskkonnas puuduvad neil reaalsed võimalused iseseisva tulu kogumiseks.
Trei rõhutas, et kohalikel omavalitsustel on küll võimalik kehtestada kohalikke makse, kuid nende mõju eelarvetele on marginaalne. Samal ajal toob riiklike maksude tõus kaasa omavalitsustele teenuste ja investeeringute kallinemise, millega ei pruugi kaasneda täiendavat toetust.
Tema hinnangul lisab määramatust ka rahandusministeeriumi värske majandusprognoos, mida ümbritseb nii globaalne kui ka siseriiklik ebakindlus. „Riigieelarve läbirääkimiste eesmärk on ELVLi poolt esindada omavalitsuste huve ning aidata neil keerulistes oludes toime tulla. Me loodame, et riik ei plaani kärpeid omavalitsuste tulubaasis ega toetusfondis – tegelikult tuleks neid hoopis suurendada ja viia vastavusse reaalse elukallidusega,“ lisas Trei.
ELVLi rahanduse töörühma juhtinud Andres Laisk lisas, et aastaid on läbirääkimist käigus keskendutud omavalitsuste rahastuse üldistele puudujääkidele ja taotletud omavalitustele eraldatava tulumaksuosa tõusu. “Sellel aastal püüdsime asetada fookust rohkem omavalitsuse autonoomiale ning tuua esile uusi, muutunud maailmakorrast tulenevaid või varem käsitlemata kitsaskohti,” märkis Laisk.
Paindlikumad reeglid ja ajakohane õigusruum
ELVL peab möödapääsmatuks, et majanduskasvu puudumisel võimaldataks omavalitsustele ajutiselt jätkuvalt kõrgemat laenukoormuse taset, ehk pikeneks veel neljaks aastaks erand, mis loodi koroonakriisi perioodil. See looks ruumi vajalikeks investeeringuteks, hoiaks töökohad ning toetaks kohaliku majanduse elavdamist.
Samas vajavad omavalitsused ka kaasaegset õiguslikku raamistikku, et viia ellu digiriigi visiooni. Killustatud andmesüsteemid ja õigusliku aluse puudumine isikuandmete töötlemiseks takistavad teenuste tõhusust ja innovatsiooni. Seetõttu tuleb luua selged volitused ning liidestada andmeplatvormid.
Samuti soovitab liit muuta maamaksuseadust, võimaldamaks põllu- ja metsamaa maksustamist eraldi. Selline lähenemine arvestaks paremini piirkondlikke erisusi ja suurendaks maapiirkondade finantsvõimekust.
Kindlam ja õiglasem rahastamine
Et parandada rahastuse stabiilsust, pakub ELVL välja alustada läbirääkimisi sobiliku metoodika leidmiseks toetusfondi osade viimiseks tulumaksubaasi. See vähendaks sõltuvust iga-aastastest läbirääkimistest ja annaks omavalitsustele suurema planeerimisvabaduse. Samas peab see arvestama omavalitsuste omavahelisi erinevusi.
Erilist tähelepanu juhib liit erivajadustega laste olukorrale. Kuigi nende arv kasvab, ei kata olemasolev rahastus tegelikke kulusid. Vajalik on koefitsiendi tõstmine, sest vajadus on väikeklasside järele. Praegune rahastusmudel ei arvesta väikeklasside nõudlusega, samas erivajadustega laste kasv on olnud pidev ja suundumus püsiv.
Lisaks rõhutatakse, et muutunud julgeolekuolukorras tuleks kohalike omavalitsuste, kui olulise rakendustasandi uute kriisivalmiduse ülesannete ja siseturvalisuse rahastamiseks kehtestada täiendav osa tulumaksust. Ilma selleta võib kannatada saada nii valmisoleku kvaliteet kui teised avalikud teenused.
Investeeringud tulevikku
Eraldi tähelepanu pööratakse avalike hoonete ja taristu renoveerimisele. Kliimaeesmärkide saavutamine ja energiatõhusus nõuavad investeeringuid, mida praegune rahastus ei kata. ELVL rõhutab, et riik peab looma jõukohase kaasrahastusmehhanismi.
Sadeveejuhtimise parendamine on samuti esile toodud kui kriitiline valdkond seoses ilmastikuäärmuste sagenemisega. Samas ei tohi unustada ka kogukondade elujõulisust – regionaalsete kultuuri- ja spordiobjektide rahastamine toetab nii sotsiaalset sidusust kui koostööd omavalitsuste vahel.
Strateegilised poliitikavalikud
Omavalitsused ootavad riigilt selget ja terviklikku lähenemist erihoolekande korraldusele. Praegu on kujunenud olukord, kus kohalikud omavalitsused katavad vabatahtlikult teenusevajaduse, kuigi teenuste pakkumine on riigi ülesanne. Süsteemi jätkusuutlikuks toimimiseks on vaja põhimõttelist korrastamist – nii vastutuse kui ka rollide jaotus peab olema selgelt määratletud.
Tehisintellekti rakendamine avalikus sektoris peab toimuma süsteemselt ja koostöös kohalike omavalitsustega. Vaid nii saab tagada, et innovatsioon ei jää pelgalt keskustesse, vaid parandab teenuseid ka väiksemates kogukondades. Ka õppeprotsessis on omavalitsused peamiseks rakendustasandiks, mistõttu ei ole uue TI-hüppe ellu viimine ilma omavalitsuste toeta võimalik ega praktiline
Samasugune koostöövajadus kehtib ka liikuvus- ja veereformide puhul. ELVL rõhutab, et reformid peavad lähtuma piirkondlikest vajadustest ning kaasama kohalikke planeerimisprotsessi juba varajases faasis.
Sotsiaalne õiglus ei tohi jääda tahaplaanile
Lõpetuseks toob liit esile vajaduse tõsta toimetulekupiiri. Praegune määr ei arvesta enam tegeliku elukallidusega, mis seab ohtu sotsiaalse sidususe ja suurendab vaesusriski. Ajakohastamine on vältimatu, et hoida haavatavad elanikkonnagrupid nähtavana ja kaitstuna.
