Töölepingu ja käsunduslepingu erinevustest saab hea ülevaate nt sotsiaalministeeriumi koduleheküljelt leitavast Töölepingu seaduse käsiraamatust (vt lk 15), kus kirjutatakse: „Olulisim erinevus kahe lepingu vahel on alluvuse määr tööd andvale isikule. Käsundisaaja on oma tegevuse korraldamisel vaba, määrates ise oma töö tegemise aja, koha ja viisi. Lepingu olemuse selgitamisel on seega kõige olulisem pöörata tähelepanu sellele, kuivõrd sõltuv on töö tegija tööd andvast isikust. Näiteks on töölepinguga tegemist juhul, kui asutusse võetakse tööle jurist, kes lahendab jooksvaid juriidilisi probleeme, olles tööandjale pidevalt kättesaadav, täites viimase üksikasjalikke juhiseid ning alludes asutuse sisekorrale. Käsunduslepinguga on tegemist juhul, kui jurist kutsutakse asutusse konkreetse lepingu ettevalmistamiseks ja sõlmimiseks või asutuse esindamiseks kohtus.“.
Erinevalt töölepingust puudub käsunduslepingu puhul alluvussuhe – käsundisaaja peab küll käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid, kuid käsundiandja ei või anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes.
Kui rääkida töötajate sotsiaalsetest garantiidest (õigus puhkusele või puhkusehüvitisele ning koondamise korral koondamishüvitisele), siis võlaõigusliku lepingu alusel töötavatel inimestel need puuduvad.
Põhjus, miks tööandjad eelistavad võlaõiguslike lepingute sõlmimist, seisneb tihtipeale selles, et võlaõiguslike lepingutega ei pea tööandja võimaldama tasustatud puhkust ja töö lõppemisel ei ole kohustust maksta koondamishüvitist, samuti on lepingu lõpetamine lihtsam kui töölepingu puhul.
Siinjuures aga peab mainima, et teatud tingimustel (eeldused töölepingulise suhte tuvastama asumiseks: allumine teisele lepingupoolele, etteantud tööjuhiste täitmine; töötamine kindlal ajal või graafiku alusel; töötamine kindlas kohas) on võimalik ka käsunduslepinguga töötavatel inimestel tuvastada (töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu) töölepinguline suhe ja seega saada osa sotsiaalsetest garantiidest.
Omavalitsus (ega ka hallatav asutus) ei saa sõlmida töölepingut, kui tal pole asutuse struktuuris vastavat töökohta loodud. Käsunduslepingu sõlmimine seevastu ei eelda vaba teenistuskoha olemasolu asutuse struktuuris. Küll aga ei saa olla vaba teenistuskoha olemasolu käsunduslepingu sõlmimise põhjenduseks.
Lähtuda tuleb ikkagi vaid töö iseloomust. Ka valdkonna eest vastutav minister ei ole ka kehtestanud vastavat seaduse rakendusakti (nõuded tugiisikuteenuse eesmärgile ja selle sisule, sealhulgas tegevustele, mis on vajalikud teenuse eesmärgi saavutamiseks).
SHS § 14 lõike 1 alusel kehtestab KOV sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra, mis peab sisaldama vähemalt sotsiaalteenuste ja -toetuste kirjeldust ja rahastamist ning nende taotlemise tingimusi ja korda. Kui vaadata SHS § 24–25, siis justkui võiks asuda seisukohale, et töö iseloomult vastab tugisikuteenuse osutamiseks sõlmitav leping käsunduslepingu tunnustele.
Sellisel juhul aga ei saa me rääkida puhkusest ega puhkuse asendajast (teatud perioodiks saab küll sõlmida teise teenuse osutajaga lepingu teenuse osutamiseks – lähtudes kõikidest SHS-s sätestatud tingimustest).
§ 24. Kohaliku omavalitsuse üksuse kohustused
(1) Kõrvalabi vajaduse määra hinnatakse ja täpsustatakse iga isiku puhul eraldi.
(2) Soovi esitamise korral abistab kohaliku omavalitsuse üksus teenuse saajat teenust vahetult osutava isiku valikul. Teenuse saajal on õigus enne teenust vahetult osutava isiku kindlaksmääramist omavahelise sobivuse hindamiseks temaga kohtuda.
(3) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab koostöös teenust saava isiku ja teenuseosutajaga teenuse osutamise haldusakti või halduslepingu, määrates selles kindlaks kõrvalabi vajadusest tulenevad toimingud.
§ 25. Nõuded teenust vahetult osutavale isikule
(1) Teenuse osutamisel lähtub teenust vahetult osutav isik teenuse osutamise haldusaktist või halduslepingust.
(2) Teenust ei tohi vahetult osutada isik:
1) kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara;
2) kes on teenuse saaja esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane;
3) kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.
Ühe või teise lepingu sõlmimisel tuleb vaadata kuidas on teenuse osutamine konkreetses KOVis korraldatud ning vaadata töö iseloomu.
Eliko Saks
eliko.saks@agri.ee
502 5936