Komisjon kiitis esimese Euroopa taskukohase eluaseme kava heaks 2025. aasta detsembris. Kava elluviimist koordineerib komisjoni juures tegutsev eluaseme töörühm. Euroopa taskukohase eluaseme kavas on praegu määratletud kümme peamist tegevusvaldkonda, kus Euroopa Liit saab pakkuda lisaväärtust ning toetada avaliku sektori ja teiste sidusrühmade samme eluasemekriisi lahendamisel.
Kuigi kava sisu ja ulatus on veel väljatöötamisel, soovib Euroopa Komisjon nn soodsa eluaseme seaduse kaudu toetada avalikke asutusi eluasemeprobleemidega piirkondade tuvastamisel. Selleks plaanitakse tugineda avalikult kättesaadavatele andmetele. Komisjoni hinnangul võimaldaks see liikmesriikidel ja kohalikel omavalitsustel täielikult subsidiaarsuse põhimõtet austades võtta sihipäraseid meetmeid eluaseme taskukohasuse kaitsmiseks, sealhulgas lühiajalise üürimisega seotud probleemide lahendamiseks.
Eluasemekriisi leevendamiseks nähakse pingelistes piirkondades vajadust ka eluasemete pakkumise suurendamiseks. See tähendab muu hulgas uute hoonete ehitamist, tühjade kinnisvaraobjektide paremat kasutuselevõttu, sotsiaaleluasemete arendamist ning planeerimis- ja loamenetluste lihtsustamist.
Komisjon kutsus konsultatsiooni käigus kodanikke, avalikke asutusi ja sidusrühmi jagama oma seisukohti selle kohta, kuidas kõige paremini kaitsta ja edendada eluaseme taskukohasust Euroopas piirkondades, mida eluasemekriis on kõige valusamalt tabanud.
Konsultatsiooniprotsessi raames on Euroopa Komisjon korraldanud ka mitmeid seminare. 17. märtsil toimus veebiseminar liikmesriikide esindajatele, kus osalesid kõik Euroopa Liidu liikmesriigid. 23. märtsi kohtumisel osalesid linnade, piirkondade ja nende ühenduste esindajad nii Euroopa Liidu kui ka riiklikul tasandil.
Eesti kohalikke omavalitsusi esindas seminaril Andres Jaadla, kes keskendus oma sõnavõtus renoveerimise ja tehaselise renoveerimise tähtsusele. Samuti tõstatas ta lühiajalise rendi mõju väike- ja keskmise suurusega linnadele ning kuurortlinnadele.
Jaadla sõnul kipub Euroopa arutelu lühiajalise rendi üle kalduma suurte suurlinnade ja metropolide probleemide poole, kuid surve on tuntav ka väiksemates omavalitsustes. „Väikese ja keskmise suurusega linnad, eriti kuurortlinnad, kannatavad lühiajalise rendi mõjul eluaseme hooajalisuse käes. Suvel üüritakse kortereid lühiajalise rendiga suure kasumiga välja, talvekuudel on elamud aga osaliselt kütmata ja osalise kasutusega. Suur osa elamufondist on sisuliselt pool aastat igapäevasest kasutusest väljas ning see mõjutab tugevalt just väike- ja keskmise suurusega linnade elu,” ütles Jaadla.
Jaadla rõhutas oma sõnavõtus ka tehaselise renoveerimise olulisust. Tema sõnul pärineb suurem osa Euroopa renoveerimist vajavast elamufondist 1960.–1980. aastate masstoodangulisest ehitusest ning tehaseline renoveerimine aitab tuua protsessi innovatsiooni ja kiirendada elamute uuendamist. „Eestil on siin kogemusi, mida jagada,” lisas Jaadla.
Andres Jaadla on Euroopa kohalike ja piirkondlike omavalitsuste nõukogu ning Euroopa Komisjoni loodud ühise rakkerühma liige.
