ELVL-i hinnangul tuleb enne määruse muutmist kontrollida, kas nimekirja kantud ala kattub Hagudi raba taastamisprojektiga. Liidu sõnul ei tohi nimekirjade korrastamine luua olukorda, kus riik käsitleb sama ala ühes menetluses taastamisväärse rabana ja teises võimaliku kaevandamisalana.
Eelnõuga soovib Kliimaministeerium viia määruse kooskõlla maapõueseaduse ja põhiseadusega. Muudatuse aluseks on õiguskantsleri ettepanek. ELVL peab eesmärki põhjendatuks, kuid leiab, et nimekirjade korrastamisel ei saa lähtuda üksnes 2016. aasta seisust.
Liidu sõnul on vahepeal mitme ala kohta tehtud uusi otsuseid, kavandatud kompensatsioonimeetmeid ja tellitud taastamisprojekte. Kui varasem nimekiri taastatakse tehniliselt, võib see minna vastuollu looduses kujunenud olukorra ja riigi hilisemate otsustega.
Hagudi raba ehk Hagudi maardla on eelnõu lisas märgitud järjekorranumbri 169 all. Ala pindalaks on märgitud 673 hektarit.
ELVL-i hinnangul ei ole Hagudi raba kaevandamisega rikutud jääksoo, vaid kuivenduse mõjuga taastamisväärne raba. Varasema menetluse tulemusel arvati ala kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirjast välja. See võimaldas suunata piirkonda Rail Balticu rajamisega seotud kompensatsioonimeetmed ning tellida RMK eestvedamisel Hagudi raba taastamisprojekti.
Hagudi külavanema Piret Lauri sõnul on ala nimekirja kandmine kohaliku kogukonna jaoks põhimõtteline küsimus.
„Hagudi raba 673 hektari suurune ala ei ole lihtsalt üks rida nimekirjas. See on meie kodude kõrval asuv elav maastik. Paik, mis hoiab Hagudi ümbruse looduse tasakaalu, vaikust ja turvatunnet. See on ala, mille nimekirjast väljaarvamine oli kogukonna ja Rapla valla jaoks oluline ning mille taastamiseks on vahepeal tehtud sisulisi ettevalmistusi. Riik ei peaks käsitlema sama ala korraga taastamisväärse rabana ja võimaliku kaevandamisalana,“ ütles Laur.
Laur selgitas, et Hagudi maardla nimetus on praktikas segadust tekitanud, sest maardla registrikaardi alla jääb laiem rabade vöönd. Selle koosseisus on ka Rabivere piirkonna osa, kus on aktiivse kaevandamisega seotud ala. Rapla valla territooriumil, Hagudi aleviku ja Hagudi küla ääres paiknev 673 hektari suurune osa on tema sõnul eristuv ala, mis saadi pika menetluse tulemusel kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirjast välja.
„Hagudi rabast ei ole turvast kaevandatud ega kattepinnast eemaldatud. Ala seisundit on mõjutanud eelkõige 1980. ja 1990. aastatel rajatud kuivenduskraavid. Seetõttu on teadlaste ja asjatundjate hinnangul tegemist taastamisväärse rabaga,“ ütles Laur.
Pärast ala nimekirjast väljaarvamist sai Lauri sõnul võimalikuks suunata piirkonda Rail Balticu kompensatsioonimeetmed ja koostada taastamisprojekt. RMK tutvustas projekti kogukonnale eelmisel sügisel ning Lauri teada on projekt koostatud ja kooskõlastatud.
ELVL-i keskkonnanõuniku Reigo Lehtla sõnul tuleb enne määruse vastuvõtmist selgelt üle kontrollida, kas nimekirjas olev ala kattub taastamisprojektiga.
„Riik ei tohiks ühes menetluses kavandada ala taastamist ja teises jätta sama ala kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja,“ ütles Lehtla.
ELVL palub Kliimaministeeriumil kontrollida Hagudi raba ruumilist ulatust, seost Hagudi maardla laiema registrikaardiga ning kattuvust taastamisprojektiga. Liidu hinnangul tekib vastasel juhul õiguslik ja sisuline ebaselgus.
Kui Hagudi raba jääb praeguses menetluses nimekirja, peab ELVL vajalikuks, et see oleks seletuskirjas eraldi lahti kirjutatud. Liidu hinnangul tuleks märkida, et 673 hektari suurune ala vaadatakse üle eelseisva turbarevisjoni ja ruumiandmete täpsustamise käigus ning määruse muudatus ei takista taastamisprojekti elluviimist.
