Rahandusministeeriumi välisvahendite talituse juhataja Triin Tomingas rõhutas, et uue perioodi toetuste planeerimisel on väga oluline saada tagasisidet senistest kogemustest toetuste kasutamisel ning kuulda ootusi ja vajadusi, mida uue perioodi toetustega adresseerida. „Seminaridelt on kõlama jäänud ootus vähendada järgmisel perioodil meetmete killustatust, kus ühe projekti elluviimiseks tuleb küsida toetust mitmest erinevast meetmest ja erinevast asutusest,“ sõnas Tomingas.
„Oodatakse, et toetusmeetmete valik ei sünniks mitte ministeeriumide struktuuri, vaid toetuse saaja vajadustest lähtuvalt,“ ütles Tomingas. Tema sõnul aitab toetuse saaja vaatest disainitud meetmestik tekitada väärtuslikku sünergiat ning vältida tarbetut halduskoormust ja kliendi jooksutamist. „Õnneks annab järgmise perioodi paindlikum eelarveraamistik selleks hea võimaluse,“ lisas Tomingas.
Mastaapne kaasamisprotsess tõi kokku sadu kaasmõtlejaid
Riiklike seisukohtade ja riigiplaani kujundamisse on alates eelmisest sügisest kaasatud lai ring katusorganisatsioone, huvigruppe ja eksperte. Kaasamisprotsess sai alguse 2025. aasta oktoobris toimunud EL-i järgmise pikaajalise eelarve ettepaneku infoseminari ja seisukohtade aruteluga, millest võttis osa ligi 470 inimest partner- ja katusorganisatsioonidest, et leppida kokku positsioonides, mille alusel EL-i tasandil kuni 2027. aasta alguseni eelarveläbirääkimisi pidada. Seejärel jätkati huvigruppide ja katusorganisatsioonide ning ministeeriumide esindajatega strateegilisi arutelusid Eesti pikaajaliste sihtide, valdkondlike väljakutsete ja tulevikutrendide teemal, millele järgmisel eelarveperioodil tuleks keskenduda. Seminaridest võttis osa üle 30 suurema katusorganisatsiooni ja üle 320 osaleja.
Käesoleva aasta mai esimeses pooles toimunud riigiplaani teemaseminaridele, kus keskenduti majanduse, julgeoleku, tervise, hariduse ja maaelu teemadele, kaasati 70 erinevat katus- ja partnerorganisatsiooni ja ca 250 osalejat. Äsja lõppenud piirkondlikud aruteluseminarid Paides, Tartus, Pärnus ja Jõhvis andsid võimaluse kohaliku tasandi arengu suunajatel erinevate ministeeriumide poliitikakujundajatega ühise laua taha istuda ning arutada, kuidas järgmise perioodi toetused saaksid erinevates valdkondades kohalike väljakutsete lahendamisele ja arengu toetamisele kõige tõhusamalt kaasa aidata. Piirkondlikest aruteludest võttis osa üle 270 inimese.
Seminaridel jäi sisuliste ettepanekute kõrval kõlama ootus, et arutelud ministeeriumidega ei lõppeks nüüdsete seminaridega, vaid partnerid ja kohaliku elu edendajad saaksid ka edasises protsessis kaasa mõelda, kuidas konkreetseid meetmeid ja tingimusi kujundada, et toetusrahaga maksimaalset mõju saavutada. Seminaridel osalenud ministeeriumide esindajad andsid lubaduse dialoogi jätkata.
Mis saab edasi?
Piirkondlike seminaride lõppemisega on riigiplaani koostamises läbitud oluline etapp, kuid tööd jätkuvad hoogsalt ka suvekuudel. Juba vahemikus 8.-10. juuni on kavas kohtumised kõigi parlamendifraktsioonidega, et tagada laiapõhjaline poliitiline arutelu plaani üle, mis peab katma tervet dekaadi. 11. juunil toimub Riigikogus visioonikonverents „ELujõuline EEsti“, kus paneelaruteludes keskendutakse sellele, kuidas anda Eesti majandusele järgmisel kümnendil hoogu ja kuidas Eesti inimesi järgmisel kümnendil hoida. Valitsuse tasandil arutatakse järgmise perioodi EL-i toetuste prioriteete ja jaotust sügisel riigieelarve strateegia protsessis, peale mida käivituvad juba läbirääkimised Euroopa Komisjoniga riigiplaani sisustamiseks. Paralleelselt on plaanis järgmise aasta jooksul jätkata detailsemate aruteludega erinevate meetmete ja reformide disainimiseks, et olla 2028.a. alguses valmis toetuste kasutuselevõtuks.
Eelarveläbirääkimised jätkuvad ka EL-i tasandil, kus Eesti seisab selle eest, et uuel eelarveperioodil pöörataks geopoliitiliste väljakutsete tõttu erilist tähelepanu liidu idapiiri aladele ning et tagataks kaitse ja ühenduste rahastamine ja Ukraina jätkuv toetamine. 26. mail toimunud EL-i Üldasjade nõukogu istungil liitus Eesti ühtekuuluvuspoliitika sõprade grupi (Friends of Cohesion) 16 riigi ühisavaldusega, milles väljendatakse toetust riigiplaani vahendite suurendamisele eesmärgiga toetada kogu Euroopa Liidu konkurentsivõimet, majanduskasvu ja julgeolekut.
