Kuu üks olulisemaid sündmusi oli Eesti Linnade ja Valdade Liidu uue juhatuse esimehe valimine. Liidu volikogu valis 7. aprilli üldkoosolekul juhatuse esimeheks Tallinna linnavolikogu esimehe Mihhail Kõlvarti. Juhatuse aseesimeestena jätkavad omavalitsusmaastikul tugevate kogemustega Tartu linnapea Urmas Klaas ja Rakvere linnavolikogu esimees Mihkel Juhkami.
Aprillis toimusid ka XX Linnade ja Valdade Päevad, mis kinnitasid taas, et omavalitsuste inimesed vajavad ühist ruumi, kus kohtuda, mõtteid vahetada ja üksteiselt õppida. Ühe osaleja tagasisidesse kirjutatud lause „Koos saab paremini“ võttis hästi kokku sündmuse meeleolu. Päevade avamisel anti üle ka Eesti Linnade ja Valdade Liidu teenetemärgid inimestele, kelle töö ja pühendumus on jätnud olulise jälje kohaliku omavalitsuse arengusse.
Tänavustel Linnade ja Valdade Päevadel oli esmakordselt olulisel kohal ka juhtimislabor, mis tõi suurde saali inimeste juhtimisega seotud teemad. Fookuses ei olnud seekord üksnes raha, regionaalpoliitika või energiateemad, vaid inimesed – need, kes omavalitsustes igapäevast tööd teevad, teenuseid kujundavad ja kogukondade arengut kannavad.
Õigus- ja arenguteemade rubriigis jätkub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muudatuste selgitamine. Seekord vaadatakse lähemalt volikogu komisjonide rolli: kuidas komisjone moodustatakse, kuidas need töötavad ning kas nende roll on otsustada või teha ettepanekuid. Samuti kajastatakse uudiskirjas omavalitsusliidu ettepanekute esitamist riigieelarve läbirääkimisteks. Eesti Linnade ja Valdade Liit esitas 23. aprillil Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ettepanekud, mille liidu volikogu oli kaks päeva varem heaks kiitnud.
Oluline sisemine areng puudutab ka liidu töörühmade süsteemi. ELVL-i volikogu kinnitas 7. aprillil uue töörühmade moodustamise korra, mille eesmärk on muuta selgemaks töörühmade rollid, liikmete nimetamine ja piirkondlik esindatus. Korrastatud süsteem peaks aitama tugevdada omavalitsuste ühist häält nii liidu seisukohtade kujundamisel kui ka riigiga peetavatel läbirääkimistel.
Hea teada rubriigis pööratakse tähelepanu tehisaru kasutamisele omavalitsustes. Küsitluse tulemused näitavad, et tehisintellekti tööriistu kasutatakse juba praegu, kuid pigem ebaühtlaselt, juhuslikult ja sageli ametnike isiklikust initsiatiivist lähtuvalt. Potentsiaal on suur, ent ühtsed reeglid, oskused ja kokkulepped alles kujunevad. Sama rubriik tuletab ka kevadiselt meelde, et tööpäeva saab värskemaks muuta väikeste liikumispausidega – vahel piisabki mõnest kükist kohvimasina kõrval.
Kogemuste rubriik viib lõimumise ja kohanemise teenuste juurde. Koostööpäevadel otsisid KOV-ide, riigiasutuste ja partnerorganisatsioonide esindajad lahendusi, kuidas pakkuda Eestisse saabuvatele või siia naasvatele inimestele selgemat ja inimkeelsemat tuge. Sõnum on lihtne: inimene ei vaja ainult infot teenuste kohta, vaid arusaadavat teekonda.
Välissuhtluse rubriigis jõuab lugeja Narva-Jõesuust Strasbourgi. Euroopa Nõukogu kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kongressil võttis sõna 19-aastane Mikhail Gladyshev, kes tõstatas küsimuse, miks noorte aktiivne osalus ei kajastu samas tempos otsustajate seas. Tema sõnum puudutab laiemalt kogu Euroopat: noorte hääl on olemas, kuid selle jõudmine otsusteni vajab paremaid võimalusi.
Uudiskiri annab ülevaate ka lähiaja koolitustest. Lisaks leiab kuulamis- ja vaatamissoovitusi.
