„Nojah, ega 18-aastaselt veel ju ei tea, mida täpselt teha tahad,“ muigab Kristiina oma haridusteest rääkides. Keskkonnavaldkonnas ei ole ta tegelikult töötanudki – elu viis ta Anija valda elama ning vallamajas vajati kantseleitöötajat. „Võib öelda, et vald sai mu kätte ja hakkas mind vormima,“ ütleb ta. Tänaseks on tal seal töötanud juba üle seitsme aasta.
Praegu on nii, et personalihalduse ja dokumenditööga tegeleb kolleeg llsia, Kristiina on võtnud omale inimestega seonduvad arendusvaldkonnad – tööandja väärtuspaketi läbimõtlemise ja majasisese kommunikatsiooni, just valmis karjäärileht.
Kristiina sõnul on positiivne, et Anija vallamajas antakse võimalus ametinimetusest hoolimata tegutseda, kui endal on entusiasmi ja tahet. Väikeses organisatsioonis ei ole karjääriredel väga kõrge, mistõttu toimub areng pigem horisontaalselt kui vertikaalselt. See sobib talle hästi.
Nagu ka see, et juht on avatud meelega ja tuleb kaasa, kui argumenteeritult põhjendada, miks üht või teist oleks vaja teha. “Antakse ikka vabad käed, see on küll väga tore,” väärtustab Kristiina oma töökeskkonda.
Tööandja heaolupakett
2025. aastal osales Kristiina Tervise Arengu Instituudi korraldatud kovisiooniprogrammis, kus erinevate organisatsioonide esindajad analüüsisid ühiselt tööalaseid väljakutseid.
Kristiina poolt oligi ühe teemana laual töötajate heaolupakett. „Meil olid küll hüved olemas, aga need ei olnud kuskil süsteemselt kirjas ega läbi arutatud,“ selgitab ta. Kovisiooniprotsess pakkus uusi vaatenurki ja ideid. „Keegi ei anna seal otseseid juhiseid, aga värske pilk väljastpoolt on väga väärtuslik.“
Nii näiteks jõuti grupis järeldusele, et jah, rahalised võimalused on napid, aga tegelikult on palju ka hüvesid, mis ei nõua suurt raharessurssi, need asjad tuleb lihtsalt paremini pakendada ja kommunikeerida.
Kokkuvõttes oli kovisioon nii motiveeriv, et Kristiina läks tööle tagasi ja otse vallavanema kabinetti ja ütles, et vormistab nüüd kõik saadud ideed Anija vallamaja töötajate heaolupaketiks kokku. Pani kirja kõik staaži- ja "tere tulemast" kingitused, kodukontori korralduse jne. Siis kommunikeeris majja sissepoole, küsis kolleegidelt, et kas nemad ka tajuvad samu hüvesid. „Kui miski ei tööta, saame kindlasti muuta,“ ei arva Kristiina, et see paber on nüüd lõplikult valmis ja lukku löödud.
Ta leiab, et igal aastal enne eelarve kokkupanemist on mõistlik heaolupakett üle vaadata, sest võib juhtuda, et saab ka midagi juurde panna, mida kolleegid väärtustavad. Samamoodi saab paketist välja praakida ka neid hüvesid, mis töötajatele olulised ei ole.
Kuigi heaolupaketi mõju värbamisele või motivatsioonile on veel vara hinnata, aitas see luua selgema tervikpildi. „Alles siis sain ise ka aru – tegelikult on meil päris palju põhjuseid, miks siin on hea töötada. Kolleegidelt olen sama kuulnud," tunnistab Kristiina.
Karjäärirubriik veebilehel ja sisekommunikatsioon
Heaolupaketi valmides tekkis soov see ka avalikult esile tuua. Kristiina jälgis kaugemalt, kuidas kolleegid teistest omavalitsustest käisid karjäärilehe nügimisprojekti raames koos. Anija ei osalenud küll „ametlikult“, aga Kristiina kiikas projektiosalejate aina valmivaid rubriike veebilehtedel ja alustas ka vaikselt. Kui enne olid Anija valla veebilehel „Tule tööle“ rubriigis vaid töökuulutused, siis Kristiina lõi sinna tutvustavad tekstid, milline on töö ja keskkond vallamajas, lisas motivatsioonipaketi, kirjeldas lahti majasisesed väärtused. Töö veel jätkub.
Kõrvalt tegelebki Kristiina lisaks kommunikatsioonistrateegia koostamisega, sest väikese organisatsioonina ei ole Anijas palgal ka eraldi kommunikatsiooniinimest. Kristiina püüab võimaluste piires ka seda valdkonda koostöös infospetsialistiga arendada. Et oleks ühine arusaam suunast ja eesmärkidest, parem omavaheline koostöö, vähem konflikte ja rohkem usaldust.
Ametikohtade hindamine
Üks teema, mis tema sõnul personalitöö vaatest tahaks sel aastal alustamist, on ametikohtade hindamine. Ajendiks on vajadus aru saada töökoormustest ja vastutustest. Kristiina sõnul on tunnetuslikult inimesi liiga vähe ja tööd liiga palju, aga et sellest adekvaatne pilt ette saada, olekski vaja analüüsida.
Ta teab, et omavalitsuste seas on neid, kes on selle protsessi läbi viinud kas ise või siis eksperdi kaasabil ning peab plaani neid kogemusi uurida.
Registripidaja-referent: Kristiina Hallik
Staaź Anija vallavalitsuses: 7 aastat
Töötaja arv: 39
Viimati uuendatud 06.05.2026
