Raasikul moodustasid koalitsiooni kaks valimisliitu- Valimisliit Arenev Raasiku vald ja Valimisliit Raasiku Vald. Asuja nendib, et avalik konkurss korraldati, sest koalitsioonipartnerite seast ei olnud kedagi, kes oleks olnud valmis vallavanema vastutust võtma. Seega tundus avalik konkurss kõige loogilisem ja ausam lahendus.
„Meie jaoks ei olnud esmatähtis see, et vallavanem tuleks tingimata konkreetsest erakonnast või valimisliidust, vaid et tegemist oleks pädeva ja tugeva juhiga. Arvestades, et pikalt on võimul ja võitluses olnud kaks pikaajalist valimisliitu, oli tunnetatav ka vajadus värskuse ja uue vaatenurga järele,“ selgitab Asuja.
Koalitsioonis läks kokkulepe selles osas üsna ladusalt. Valimisliit Arenev Raasiku oli juba valimiste ajal välja öelnud, et nähakse uue vallavanema tulekut konkursi kaudu. Valimisliit Raasiku Vald ei olnud seda küll nii konkreetselt sõnastanud, kuid ka ei välistanud seda. Lõppkokkuvõttes jõuti ühisele arusaamale.
Kas oli ka mingeid kõhklusi või skeptilist suhtumist selle osas?
Skepsis tuli pigem meie liidust väljastpoolt – nii teistest omavalitsustest kui ka kogenumatelt inimestelt koalitsioonis. Päris paljud tõid esile, et mitmetes omavalitsustes ei ole konkursi kaudu valitud omavalitsusjuhtidega alati häid kogemusi olnud.
Peamise ohukohana nähti võimalust, et konkursi tulemusel võib ametisse asuda inimene, kes käsitleb vallavanema rolli lihtsalt tööna, mitte vastutusena kogukonna ees.
Samas ei tundunud meile mõistlik määrata vallavanemaks kedagi üksnes seetõttu, et ta kuulub „õigesse“ valimisliitu, on kohalik või on kellegi soovitatud. Oluline oli, et inimene oleks tegelikult pädev ja sobiv seda rolli täitma. Seega – jah, kahtlusi oli, kuid need ei kaalunud üles vajadust teha läbipaistev ja sisuline valik.
Aga kuidas see päriselt käis – volikogu ei olnud veel ju juriidiliselt olemas?
Kuulutasime konkursi välja juba enne, kui valimistulemused olid ametlikult kinnitatud ja enne, kui esimene volikogu üldse kokku tuli. Me ei soovinud oodata, sest see oleks kogu protsessi oluliselt venitanud. Esimene volikogu istung toimus alles 3. detsembril ning kui oleksime konkursi välja kuulutanud alles siis, oleksime praeguseks alles protsessi poole peal.
Viisime konkursi paralleelselt läbi perioodil, mil valimistulemuste kinnitamine niikuinii venis. Ka vestlused kandidaatidega toimusid juba enne esimest volikogu istungit. Juriidiliselt mõnevõrra ebamugav, kuid sisuliselt oli kõigile arusaadav, et lõpliku otsuse teeb igal juhul volikogu.
Tehniliselt käis see nii, et koalitsioonipartneritega panime konkursikuulutuse sisu ühiselt kokku, formaalselt kuulutas konkursi välja vallasekretär Raasiku vallavalitsuse alt.
Värbamiskanalid
Kasutasime pigem tavapäraseid kanaleid. Kuulutus oli avaldatud CV Keskuses, valla kodulehel ja valla Facebooki lehel. Lisaks jagasime seda oma valimisliidu ja oma isiklikel Facebooki lehtedel ning info levis edasi ka kogukonna sees – jagamisi oli päris palju.
Mitmed kandidaadid, kellega hiljem vestlesime, tõid välja, et kuulutus jõudis nendeni just kellegi teise jagamise kaudu, mitte otseselt ametlike kanalite kaudu.
Personaalseid pakkumisi me kellelegi ei teinud ega korraldanud ka eraldi värbamiskampaaniat. Meie eesmärk oli hoida konkurss võimalikult avatud ja läbipaistev ning anda huvilistele võimalus ise kandideerida.
Dokumendivoor
Eelselektsiooni 29 kandidaadi hulgast tegime kitsamas ringis – mina ja koalitsiooni partneri esindaja vaatasime kõik avaldused põhjalikult läbi. Ligikaudu kolmandiku kandidaatide puhul oli otsus üsna selge: kas puudus kogemus kohaliku omavalitsuse tasandil või ei olnud senine taust selle rolli jaoks piisavalt sobiv.
Samas oli juhtimiskogemus tegelikult peaaegu kõigil kandidaatidel. Nende seas oli nii erasektori juhte, asutuste juhte kui ka osakonnajuhte, mistõttu ei saanud kedagi kõrvale jätta pelgalt juhtimiskogemuse puudumise tõttu.
Kuna tugevaid kandidaate oli üsna palju, eelistasime neid, kellel oli ka varasem kohaliku omavalitsuse kogemus. Erasektorist tulles võtab omavalitsuse töö eripäradega kohanemine paratamatult rohkem aega. Sisseelamisaeg on kõigil, kuid kui inimesel puudub igasugune varasem kokkupuude KOViga – ta ei ole olnud volikogu liige ega töötanud omavalitsuses –, on see protsess märgatavalt aeglasem. Seetõttu olid need neli kandidaati, kelle kutsusime vestlusele, kõik varasema kohaliku omavalitsuse kogemusega.
Valikukomisjon
Järgmises etapis kogunes valikukomisjoniks kogu koalitsioon – kokku kümme inimest. Teavitasime kandidaate sellest juba ette, et otsus sünnib koalitsioonis ühiselt ning et ka vestlused toimuvad kogu koalitsiooniga.
Alguses arutasime küll, kas oleks mõistlik moodustada väiksem komisjon, sest kümne inimesega vestlus on siiski üsna ebatavaline. Samas kerkis kohe küsimus, keda ja millisel alusel kõrvale jätta.
Lõpuks jõudsime arusaamani, et kui oleme võtnud vastutuse valda koos juhtida, siis on loogiline ka vallavanema valik teha ühiselt.
Vestlus
Algne plaan oli teha vestlused ära ja langetada otsus kohe, kuid praktikas ei osutunud see nii lihtsaks. Pärast vestlusi jäi tunne, et kõik neli on tugevad kandidaadid.
Meie eesmärk oli jõuda võimalikult konsensusliku otsuseni. Võtsime teadlikult paar päeva mõtlemisaega, et kõik argumendid läbi kaaluda ja lasta ka tunnetusel settida.
Arvestades, et mitmed meist on ise endised vallavalitsuse ametnikud ning suhtleme ka täna tihedalt praeguste töötajatega, oli üsna hea tunnetus sellest, mis organisatsiooni sees toimub. Viimastel aastatel ei ole õhkkond olnud kõige parem – meeskonnas on olnud ärevust ning personalivoolavust rohkem, kui ühe toimiva organisatsiooni puhul hea oleks.
Seetõttu oli ootus, et uus vallavanem ei oleks ainult „väljapoole“ suunatud juht, vaid ka organisatsiooni ja meeskonna juht. Vestlustel oli üks läbivatest teemadest see, kui oluline on osata tiimi hoida ning luua ametnikele turvatunne, rahulikum töökeskkond ja tunne, et neid väärtustatakse.
Just see oligi üks peamisi põhjuseid, miks valituks osutunud kandidaat lõpuks esile tõusis. Mõne teise kandidaadi puhul oli tugevam fookus süsteemidel ja väljapoole suunatud juhtimisel, kuid meie jaoks oli praeguses olukorras kriitilise tähtsusega organisatsiooni sisemine tasakaal ja meeskonna hoidmine. See ei olnud kõrvalmõte, vaid väga teadlik ja keskne osa kogu valikuprotsessist.
Lisaks on hariduse ja sotsiaalvaldkonna pool saanud vallas aastaid vähe tähelepanu ning vajab senisest rohkem tugevdamist. Valituks osutunud kandidaat oli varem abivallavanem just hariduse ja sotsiaalvaldkonnas ning me nägime, et ta suudab sinna tuua sisulist tugevust. See oli üks kaalukaid argumente.
Samuti – kuigi me ei teinud valikut soo põhjal – tuli mitmest suunast ootus, et vallal võiks esimest korda olla ka naisvallavanem. Arvestades viimase aja keerulisi ja valusaid sündmusi vallas, on kogukonna tasakaal üsna habras ning tunnetasime vajadust rohkem nn pehmete väärtuste järele: hoolivus, suhtlemine ja usalduse taastamine.
Uus vallavanem on selgelt ka kogukonna inimene. Küll naabervallast, kuid on seal olnud aktiivne kogukonna eestvedaja. Meie jaoks on praegu väga oluline külade ja kogukondade tugevam kokku toomine ning selles osas tundus ta eriti sobiv. Ta on avatud, hea suhtleja ja „inimeste inimene“, mis hakkas lõpuks tugevalt tema kasuks rääkima.
Teised kandidaadid olid samuti väga tugevad, lihtsalt teistsuguste tugevustega. Inimest, kes teaks võrdselt hästi nii torudest ja kanalisatsioonist kui ka sotsiaalvaldkonnast, tegelikult ei olegi olemas. Igal juhil on oma fookus ja tugevused ning ülejäänu osa toetab tugev meeskond. Meie puhul kaldus see tasakaal seekord teadlikult rohkem pehme poole suunas, sest just seda oli vallas praegu kõige rohkem vaja.
Opositsiooni roll
Pakkusime opositsioonile võimalust kohtuda kandidaadiga juba enne volikogu istungit. Tutvustasime teda nimeliselt üks volikogu enne kinnitamist ning andsime teada, et kui on huvi enne kohtuda, paremini tuttavaks saada või küsimusi esitada, oleme selleks avatud.
Opositsioon otsustas seda võimalust mitte kasutada. Volikogu istungil küsimusi siiski esitati, mis oli ka ootuspärane. Need puudutasid kandidaadi poliitilist tausta – kuna ta on Reformierakonna liige, küsiti, millist poliitikat ta vallavanemana ajama hakkab: kas erakondlikku või lähtutakse valla huvidest. Samuti tõstatati mõningaid konkreetseid teemasid tema varasemast tööst Rae vallas, näiteks lastehoidude ja sarnaste küsimuste osas.
Küsimused olid kohati teravad ja kriitilised, kuid valdavalt sisulised. Ideaalis oleks muidugi tore, kui vallavanema kinnitamine toimuks sajaprotsendilise toetusega ka opositsiooni poolt, kuid see ei ole realistlik – eriti volikogu töö algfaasis, kus suhted alles kujunevad.
Üldjoontes ei olnud tugevat vastuseisu ega midagi tavapäratut, vaid pigem loomulik osa poliitilisest protsessist.
Kogemus
Ausalt öeldes olime ise ka positiivselt üllatunud. Arvestades algset skepsist konkursi suhtes – kahtlusi, kas häid kandidaate üldse tuleb ja kas lõpuks tuleb valida lihtsalt „kehvimatest parim“ –, osutus tulemus vastupidiseks.
See kinnitas, et avalik konkurss oli õige otsus ning et ka väiksemas omavalitsuses on võimalik leida väga tugevaid juhte, kui protsess on läbimõeldud ja avatud. Meie kogemus näitas, et kandidaadid võivad tuua lauale täiesti uue kvaliteedi ja vaatenurga.
Üheks oluliseks õppetunniks oli ka see, et võimaluse korral tasub hoida valikuprotsess võimalikult laiapõhjaline. Meie puhul toimis väga hästi kogu koalitsiooni kaasamine – keegi ei olnud tähtsam kui teine ja kõigil oli võimalus kaasa rääkida. See ei andnud ainult paremat pilti kandidaatidest, vaid aitas ka koalitsiooni ennast tugevdada.
Mõistagi on omavalitsusi, kus volikogud ja koalitsioonid on nii suured, et sellist lähenemist on keeruline rakendada, kuid kui see on vähegi võimalik, siis julgen seda kindlasti soovitada.
Fotol Bärbel Salumäe (vasakul) ja volikogu esimees Juta Asuja (paremal).
Raasiku vallavanem Bärbel Salumäe
- Salumäe on sündinud Järvamaal, täna elab Rae vallas.
- Õppinud Tallinna ülikoolis lastekaitset ja sotsiaaltööd, Tartu Ülikoolis omandanud magistrikraadi kogukondade arengu ja sotsiaalse heaolu õppekaval.
- Töötanud Kaitseliidus, Tallinna Ülikooli Õpilasakadeemias, Balti Filmi- ja Meediakoolis. Viimati /2021-2025/ Rae valla abivallavanemana haridus- ja sotsiaalvaldkonnas.
- Lagedi alevikuvanem, Harjumaa sädeinimene (2022)
- Kuulub Reformierakonda
Viimati uuendatud 28.01.2026
