Tegemist on alles seaduseelnõuga, mille vastuvõtmine võtab aega. Samas on tõstatud teemad, mille osas iga koolipidaja võiks pidada sisekaemust – milline on omavalitsuses tänane olukord ja milleks peaks valmis olema juhul kui…
Koolijuhtide värbamine
Kehtiva põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi kuulutab kooli pidaja direktori vaba ametikoha täitmiseks välja avaliku konkursi. Konkursi läbiviimise korra kehtestab kooli pidaja, esitades selle enne arvamuse andmiseks hoolekogule.
Seaduseelnõuga on plaanitud, et konkursi läbiviimise korra kehtestab haridus- ja teadusminister. Seega hakkaks koolijuhtide värbamine üleriigiliselt toimuma ühesuguste põhimõtete alusel.
Hinnates tänast olukorda, siis suures plaanis see muudatus midagi väga ei muuda va ühes aspektis. Nimelt peaks edaspidi konkursikomisjoni (värbamiskomisjoni) kuuluma üks Eesti Koolijuhtide Ühenduse poolt määratud direktor. Eesmärk on võimestada ja muuta värbamine professionaalsemaks.
Seaduseelnõu juures oleva rakendusakti kavand vajab veel tugevat arendamist, et mõni omavalitsus ei peaks oma värbamisprotsessides tegema vähikäiku.
Arenguvestlus koolijuhtidega
Õpetajate järelkasvu tegevuskavas 2026 on sõnastatud eesmärk, et koolijuhtidena töötavad tippjuhi kompetentsidega juhid ja kõik koolid on õppivad organisatsioonid.
Tänase teadmise alusel on ministeerium öelnud, et ligikaudu pooltes kohalikes omavalitsustes ei viida regulaarselt direktoritega arenguvestlusi läbi. Tänases juhtimiskultuuris peaks olema arenguvestlus, koostöövestlus, tulemusvestlus jms olema loomulik osa.
Kuna pooltes omavalitsustes sellega ei tegeleta, siis on ministeeriumis jõutud plaanini täiendada seadust kohustusliku vestlusega, et tagada koolijuhtidele regulaarne tugi tööandjate (kooli pidaja) poolt.
Iseenesest ei ole arenguvestlused haridussüsteemis midagi enneolematut, sest nii lasteaias kui koolis peavad õpetajad arenguvestlusi lastevanematega nende laste arengu küsimustes. Loodetavasti kasutavad koolijuhid oma meeskonnas arenguvestlusi kui üht head juhtimisinstrumenti.
Milline aga saab olema pidaja ja koolijuhtide arenguvestluse kohutuslik formaat ja eesmärk on alles väljatöötamisel.
Koolijuhtide atesteerimine
Direktorite atesteerimise näol on samuti tegemist uue algatusega, mille läbiviimist kehtiv seadus täna ette ei näe. Haridusvaldkonna inimestele on atesteerimine iseenesest tuttav teema, sest 10+ aastat tagasi kaotati ära õpetajate atesteerimise süsteem.
Haridusjuhtimise eksperdid on nüüd analüüsinud erinevaid praktikaid ning soovitanud viia sisse direktorite atesteerimine juhi viienda tööaasta jooksul. Atesteerimise käigus hinnataks juhi tegevuse tulemuslikkuse kõrval ka kooli tulemuslikkust. Viieaastane periood võimaldab hinnata ka neid protsesse, mida käsitlevad kooli arengukava ja sisehindamine. Viieaastase perioodi järel atesteerimine on Eestis levinud praktika ka näiteks ülikoolide puhul.
Seaduseelnõu tegemise käigus on üles tulnud mitmeid küsimusi, et kuidas omavahel haakuvad arenguvestlused ja atesteerimine ning kuidas ja kas omavalitsuste arvamusi ja tähelepanekuid kuulda võetakse.
Seetõttu on täna vara prognoosida, milline see lõplik lahendus olema hakkab. Kui selle teemaga edasi minnakse, siis kindlasti peaks süsteemis olema omavahel seotud iga-aastased arenguvestlused ja viiendal aastal toimuv atesteerimine võiks siis olla loomulik jätk.
Põhimõtteliselt võiks seda kujutada kui kolmetasandilist protsessi:
I. Iga-aastane arenguvestlus – koolijuht arutab koolipidajaga oma tööd, eesmärke, tulemusi ja arenguvajadusi.
II. Kumulatiivne tagasiside – igal aastal koondub info koolijuhi arengust ja tulemustest, mis võimaldab viienda aasta atesteerimisel kasutada varasemaid arenguvestlusi kui tõendusmaterjali.
III. Viienda aasta atesteerimine – sügavam analüüs – mitte ainult hindamine, vaid kokkuvõtlik refleksioon koolijuhi arenguteekonnast ja tulemustest.
Loodame, et omavalitsuste arvamusi võetakse seaduseelnõu tegemisel kuulda ning ühtlasi planeeritakse kohe ka ressursid pidajate koolitamiseks ja arengu toetamiseks.
*Eestis on koolide pidajad kohalikud omavalitsused, erakoolipidajad ja riik.
-üle 10 kooli on pidada neljal kohalikul omavalitsusel: Tallinn (58 kooli), Tartu (22), Saaremaa (18) ja Pärnu (14).
-51 kohalikus omavalitsuses on vähem kui 5 munitsipaalomandis kooli, sh 14 omavalitsusel on pidada ainult 1 kool.
Viimati uuendatud 10.06.2025
