Miks tundus oluline seda märgist taotleda?
Vallavalitsuses on olnud ja on praegugi üsna palju õppureid – nii kutse-, kõrg- kui rakenduskõrgkoolide omi. Märgise taotlesid tegelikult tänulikud õppurid, sest see ei olegi nii sage paraku, et tööandjad suhtuvad õppimisse toetavalt ka siis, kui see otseselt nende töövaldkonda ei puuduta. Õppurid leidsid, et tööandja selline tugi ja mitte vähem tähtis – huvi õppijate vastu on esile tõstmist väärt.
Kas ja kus kasutate nüüd või kavatsete seda kasutada?
Me kavatseme kindlasti kasutada seda oma värbamiskuulutustes ja -programmides. Täna on juba raske eristuda teistest tööandjatest, sest peresõbralikke ning paindlikku tööaega võimaldavaid tööandjaid on palju. Imelik on juba nii, kui eelmainitud pole. Samuti on üha levinumad ka erinevad spordi- ja tervisetoetused.
Nii ka meil – pea kõik kastid olid justkui täidetud, kuid konkurents töötajate leidmiseks tihe. Leiame, et õppijasõbraliku tööandja märgis võimaldab meil teistest rohkem silma paista ning meelitab meie juurde tööle neid, kes pidevalt end arendada soovivad.
Kas teil on olemas oma koolituskord või loogika maja sees? Kui jah, kas jagaksid, et mis seal sisuliselt on?
Näiteks on meil koolituskava. Koolituskavas on fikseeritud, et töötajal on õigus aastas ühele tasulisele koolitusele ning nii mitmele tasuta koolitusele, kui ise töö kõrvalt käia jõuab. Samas on võimalik kokkuleppel oma vahetu juhiga osaleda tasulistel koolitustel ka rohkem kui kord aastas. Koolituste ja enesetäiendamise punkt on kirjas ka vallavalitsuse töötajate ametijuhendites.
Samuti on ette nähtud töötaja eriala ja valdkonda toetavad koolitused, mille vajadus lepitakse kokku arenguvestlusel. Õppimisse suhtutakse väga soosivalt, meil õpib hetkel erinevatel erialadel kuus ametnikku. Lähitulevikus sõlmime kokkuleppe ka sõpruslinnaga Saksamaalt, et osade valdkondade ametnikud saaksid vastastikku paarinädalasi roteerumisi teha - meie omad saaksid kogemusi sel ajal seal ja nende omad meil.
Regulaarselt toimuvad meil endal asutusesisesed koolitused, kuhu kaasatakse eksperte väljast (erinevad teemad: tervis ja heaolu, ligipääsetavus, rahatarkus, arvutioskus, esmaabi jmt).
Soositud on ka erinevate projektide raames õppereisid ja lähetused, mis kõik aitavad näha ka suuremat pilti ning niiviisi töötaja enesearengule ning edasise töö kvaliteedi tõstmisele kaasa.
Allasutuste (haridusasutuste) töötajatele, kes õpivad magistris nt eripedagoogiks, logopeediks vmt, maksab vallavalitsus ka stipendiumit.
Kuidas suhtub organisatsioon sellesse, kui töötajad käivad ise koolis või koolitumas? On mingeid näiteid? Annate rohkem õppepuhkust või lubate tööajast käia vms?
Konkreetsed näited: floristiks õppinud ehitusnõunik on saanud teha üritustele lilleseadeid ja viia läbi asutusesiseseid lilleseadmise meeskonnaüritusi. Väikesadamaspetsialistiks õppiv kommunikatsiooniinimene saab omandatud teadmistega kaasa aidata uute slippide ja/või väikesadamate rajamisel.
Samuti tunnustab juhtkond kooliga ühelepoole saanud töötajaid majasiseses infovahetuses.
Samuti on väga oodatud töötajate kogemuslood oma õpiteekonnast või mõnest põnevast uuest teadmisest. Meil ei õpi keegi n-ö. salaja, vaid võivad vabalt oma kooliteekonnast rääkida ja see ongi vaat et olulisim.
Loomulikult on meil ka õppepuhkuse võimalus ning paindlikkus pingelisematel eksamiperioodidel.
Viimati uuendatud 10.06.2025
