Kui haridusjuhi töökuulutus kõnetab, tuleb ka hea kandidaat

Ühes 2024. aasta oktoobrikuu Õpetajate lehes avaldatud artikli andmetel vahetus 2023. aastal juht 18%-l, 2022. aastal 16%-l koolidest.  On loogiline eeldada, et omavalitsuse personalijuhil tuleb varem või hiljem läbi viia ka koolijuhi värbamise konkurss.  

Tavaliselt korraldatakse konkurss omal jõul, harvem kaasatakse väliseid partnereid. Näiteks Viimsi vallas on praegu käimas Randvere kooli direktori otsing, kus personalijuht Tiina on värbamisprotsessis kaasanu Fontese ekspertiisi. Tiina on lubanud pärast projekti lõppu jagada ka oma kogemusi – miks ja kuidas otsustati koostöö kasuks. 

Iga värbamisprotsess saab alguse töökuulutusest. Just see on esimene kontaktpunkt potentsiaalse kandidaadiga. Eesti Linnade ja Valdade Liidu haridusvaldkonna nõunik Robert Lippin analüüsis kevadisi koolijuhtide tööpakkumisi ning jagas oma tähelepanekuid.

******************************************************************

Miks peaksin kandideerima just Sinu omavalitsusse haridusjuhiks?  

Robert Lippin 
ELVLi haridusvaldkonna nõunik 

Pealkirjaks olevast küsimusest peaks lähtuma iga haridusasutuse juhi töökuulutus. Ometi näeme värbamiskuulutustes sageli üldsõnalist keelt, korduvaid fraase ja napilt infot selle kohta, mida tegelikult otsitakse või pakutakse. Kuidas aga kujundada töökuulutusest mõjuv tööriist, mis kõnetab häid kandidaate ja tugevdab omavalitsuse mainet? 

Kuulutus kui mainekujundus 

Iga töökuulutus on reklaam – mitte ainult koolile, vaid ka omavalitsusele, tema juhtimiskultuurile ja väärtustele. Isegi, kui keegi kohe ei kandideeri, siis salvestuvad emotsioonid – „sinna läheksin“ või „sellest kohast hoian eemale“.  

Mõned koolid – nagu näiteks Tallinnas asuv Gustav Adolfi Gümnaasium, kannavad endas tugevat sümboliväärtust – neid ei pea tutvustama. Võib panna üles kuulutuse, et otsime direktorit ja kandideerijaid jagub. Enamus koole sellises seisus ei ole – ja seetõttu tuleb oma lugu osata ise jutustada. Selle kõige juures tuleb jutustada ka omavalitsuse lugu. 

Juhtimisülesanne: mida ootab pidaja? 

Kas uus juht saab lihtsalt koolivõtmed ja käsu „juhi“ või on tal konkreetne juhtimisülesanne, milleks ta tegelikult on palgatud? Kas kool on seisus „säilita“, „stabiliseeri“, „arenda või loo uus pedagoogiline kontseptsioon“, „juhi liitumisprotsessi“, „valmistu kasvuks“ või „kahanda õpperuumide mahtu ja hoia õppekvaliteeti“? 

Juhtimisülesande defineerib pidaja koos kogukonnaga (õpilased, vanemad, kooli töötajad, omavalitsuse elanikud kõige laiemas mõttes). Juhtimisülesandest peakski kuulutus lähtuma. Juht ei ole pelgalt administraator, vaid suunaja, partner ja arendaja. Mida täpsemalt pidaja ootused sõnastab, seda paremini saab kandideerija hinnata, kas see väljakutse talle sobib.  

Ka juhte on ju mitmeid tüüpe. Mõnel lähevad silmad särama, kui saavad midagi saneerida või reformida, aga teised on väga head olemasoleva kvaliteedi hoidmisel ja selle edasisel paremaks timmimisel. 

Visioon ja arengukava: kas küsime õigel ajal õiget asja? 

Tavapärane nõue – essee kooli arendamisest – on mõjus ainult siis, kui see on kontekstiga kooskõlas. Kui kooli arengukava on hiljuti kinnitatud, ei ole mõistlik paluda kandidaadil kirjutada uut visiooni. Koolipere on võibolla aasta panustanud ja pidaja uue sihiseade ära kinnitanud ja uus värvatav juht tuleb oma visiooniga. Konflikt on kohe sisse kirjutatud.  

Sellisel juhul oleks parem küsida: kuidas näed oma rolli arengukava elluviimisel? Milline on Sinu juhtimisstiil ja kuidas see kõige paremini toetaks kinnitatud arengukava elluviimist? Visiooni küsimine ei tohiks olla pelk vormitäide. Hea essee küsimus peegeldab arusaamist kooli hetkeseisust ja pidaja kui omaniku poolt antud sihist. 

Mida pakutakse tulevasele juhile? 

Peaaegu kõik kuulutused pakuvad „huvitavat tööd“, „toredat kollektiivi“ ja „kaasaegset töökeskkonda ja vahendeid“. See on elementaarne – ja ei erista. Kui soovime kõnetada võimekat kandidaati, peame näitama, et me tõesti hoolime oma koolis ja selle juhist.  

Miks me ei leia enamasti kuulutustest sellist infot? 

• Töötasu – olge ausad. Konkreetne number või palgavahemik aitab inimesel otsustada, kas kandideerimine tasub ära. 

• Sisseelamistugi – Kas pidaja pakub mentori või coachi tuge? 

• Töötingimused – Kas on tervisekindlustus? Sporditoetused või -hüved? Pensioni III sammas? Stressijuhtimise ja vaimse tervise tugiteenused? 

• Arenguvõimalused – Kas igal juhil on aastas eelarve enda täiendamiseks? Võimalus koostada individuaalne koolitus- ja arenguplaan, kaasa arvatud rahaline toetus konverentsidel osalemiseks? 

Näiteks osade koolijuhtide jaoks on motiveeriv osalemine iga-aastasel Pärnus toimuval haridusjuhtide konverentsil. See on kallis sündmus, aga enesearengu ja võrgustumise mõttes paljudele kui sõõm värsket õhku. 

Pooltes omavalitsustes toimuvad regulaarsed arenguvestlused ja pooltes mitte. Siin on pidajal võimalik anda lubadus: „iga aasta augustis analüüsime üheskoos lõppevat õppeaastat ning lepime kokku uue õppeaasta arengueesmärgid“. 

• Töö- ja eraelu tasakaalu toetamine – Täiendavad puhkusepäevad sünnipäeva, peresündmuste või muude tähistamiste puhul. Paindlikud pere- ja haiguspuhkuse tingimused. 

Töökuulutuse sisulisema läbimõtlemise abil on suurem võimalus leida uusi inimesi. Võibolla on mõni hea juht valmis tagasi pöörduma kodukanti, kui näeb pakkumust, kus on väljakutset, mis on tasakaalus võimalike hüvedega.  

Kokkuvõttes ei ole töökuulutus pelgalt info jagamine. See on esimene juhtimistegu – suhe, mille kaudu pidaja ja tulevane juht üksteist avastavad. Selge, sisuline ja aus kuulutus kasvatab usaldust ning loob eeldused edukaks koostööks. Kui tead, miks Sinu kool vajab juhti, oskad ka öelda, keda Sa otsid – ja mida oled valmis selleks pakkuma.