Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse esimehe Mihhail Kõlvarti sõnul ei ole küsimus selles, kas õpetajate palk peab tõusma, vaid selles, kas riik kohtleb kõiki koolipidajaid võrdselt ja läbipaistvalt.
„Igal koolipidajal on õigus sõlmida kollektiivlepinguid. Riigi puhul on olukord aga põhimõtteliselt teistsugune, sest riik ei ole ainult ühe osa koolide pidaja. Riik kujundab ka reeglid, rahastamismudeli ja arvestusalused, millest sõltub kogu üldhariduskoolide õpetajate palgakorraldus. Seetõttu peame väga tähelepanelikult vaatama, et riigikoolide kollektiivleping ei muudaks arvestusaluseid viisil, mis halvendab kohalike omavalitsuste võimalusi õpetajate palgatoetust saada,“ ütles Kõlvart.
Kõlvarti sõnul saadab riigikoolide eraldi palgakokkulepe omavalitsustele ja õpetajatele vastuolulise sõnumi.
„Kui riik tõstab oma koolide õpetajate palka kiiremini kui teiste koolipidajate õpetajatel, tekib paratamatult küsimus võrdse kohtlemise kohta. Õpetaja teeb sama tööd sõltumata sellest, kas kooli peab riik või kohalik omavalitsus. Riigi otsus ei tohi tähendada, et üks osa õpetajatest saab paremad tingimused, samal ajal kui teiste puhul jäetakse rahastuse küsimus lahendamata,“ ütles Kõlvart.
Liit rõhutab, et omavalitsused ei ole õpetajate palgatõusu vastu. Probleem on selles, et kohalikele omavalitsustele ei saa panna täiendavaid palgakohustusi ilma selge ja kestliku rahastuseta. Õpetajate töötasu alammäära tõus mõjutab lisaks üldhariduskoolidele ka lasteaiaõpetajate, tugispetsialistide, noorsootöötajate, kultuuritöötajate ja teiste kohalike teenuste töötajate palgaootusi.
„Omavalitsused ei saa võtta kohustusi, mille katteallikat ei ole. Kui riik soovib õpetajate palga kiiremat kasvu, peab sellega kaasnema arusaadav rahastamisplaan. Vastasel juhul ei ole tegemist kokkuleppega, vaid kulude nihutamisega kohalike eelarvete kanda,“ ütles Kõlvart.
Liit peab oluliseks, et sügisel jätkuksid sisulised kolmepoolsed läbirääkimised riigi, õpetajate esindajate ja koolipidajate vahel. Läbirääkimiste eesmärk peab olema kokkulepe, mis tagab õpetajatele konkurentsivõimelise palga, kuid ei süvenda koolide vahelist ebavõrdsust ega lükka riigi otsuste rahalist vastutust kohalike omavalitsuste kanda.
Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Haridustöötajate Liit sõlmisid kolmapäeval riigikoolide kollektiivlepingu, mille kohaselt tõuseb riigikoolide õpetajate töötasu alammäär 1. septembrist 2070 euroni kuus. Munitsipaal- ja erakoolide õpetajate töötasu alammäär jääb samal ajal 1970 euro tasemele.
