Valitsuse algatatud kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse (668 SE) eesmärk on suurendada ühtse õigusruumi loomisega kriisideks valmisolekut. Seadus ühendab kolm senist riigikaitse ja kriisiõiguse seadust – hädaolukorra seaduse, erakorralise seisukorra seaduse ja riigikaitseseaduse – üheks tervikuks, et parandada kriisideks valmistumist ning nende lahendamist.
Seadus suurendab kriisiaegset rolliselgust ehk seda, kes ja mida kriisi ajal teeb. Nii teavad riigiasutused, omavalitsused, elutähtsa teenuse osutajad ja teised kriitiliselt olulised ettevõtted oma rolli kriisideks valmistumisel ja nende lahendamisel. Säilib põhimõte, et igaüks valmistub erinevates kriisides oma ülesandeid täitma ning samal tasandil algab ka kriisi lahendamine.
Peaminister kui kriisiolukorra juht sekkub asutuste kriisiülesannete täitmisesse, kui otsus mõjutab kriisiolukorra lahendamise eesmärgi täitmist või valitsuse tegevuse ühtsust ja koordineeritust kriisiolukorra lahendamisel. Sõjalises kaitses suureneb Kaitseväe tegutsemisvabadus vahetu ohu korral, sealhulgas selleks, et tuua liitlased kiiremini Eestisse.
Kohalikud omavalitsused saavad kindlad kriisiülesanded. Nende hulka kuuluvad elutähtsate teenuste, näiteks veevarustuse, kanalisatsiooni, kaugkütte ja teede korrashoiu tagamine, evakuatsioonikohtade ettevalmistamine ja evakuatsiooni toetamine, olulisemate sotsiaal- ja haridusteenuste pakkumine ning kohalike elanike teavitamine.
Rolliselguse suurendamiseks loob valitsus üleriigilise kriisiplaani, mis koondab kriisideks valmistumise ja nende lahendamise ning mille alusel koostavad teised asutused oma plaanid.
Menetluse käigus viidi seadise eelnõusse ulatuslikult muudatusi, nende seas muudeti mitmeid peatükke, sätteid ning ka eelnõu pealkirja ja jõustumisaega. Muudatuse kohaselt jõustub seadus 1. juuli asemel 1. oktoobril, et täitevvõim jõuaks ette valmistada vajalikud rakendusaktid.
Muu hulgas täiendati seaduse eelnõu Riigikogu ja presidendi ülesannetega, muudeti senised julgeolekupoliitika alused julgeolekustrateegiaks ning täpsustati Riigikaitse Nõukogu koosseisu. Muutub ka Kaitseväe juhataja ametisse nimetamise kord: edaspidi on Kaitseväe juhataja ametisse nimetamiseks vaja Riigikogu riigikaitsekomisjoni nõusolekut ehk sisulist ja siduvat heakskiitu, millele eelneb Kaitseväe juhataja kandidaadi ettekanne Riigikogu täiskogus. Teiste muudatuste seas lisati eelnõusse eraldi sõjavangide kohtlemist käsitlev peatükk.
