Euroopa Regioonide Komitee loodusvarade komisjonis 1. juunil toimunud koosolekul võtsid kohalikud ja piirkondlikud esindajad vastu mitu arvamuseelnõu, mis käsitlevad Euroopa Liidu põllumajandus-, biomajandus- ja tervishoiupoliitika tulevikku.
Arvamustes keskenduti põllumajandustoodete ühise turukorralduse tulevikule, konkurentsivõimelise ja kestliku ELi biomajanduse arendamisele ning ELi algatuse „Safe Hearts Plan“ rakendamisele. Algatus hõlmab liikumist, toitumist ja keskkonda. Lisaks arutati riisisektori tulevikku, metsatulekahjude riske ning uusi algatusi, sealhulgas Vahemere kliimakeskuse loomist.
Põllumajanduspoliitika puhul rõhutati vajadust säilitada tugev ELi rahastus ja vältida poliitika „riigistumist“. Komisjoni liikmete hinnangul tuleb jätkata 100% Euroopa Liidu rahastusega ning suurendada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli põllumajanduspoliitika elluviimisel.
Tervishoiuvaldkonnas juhiti tähelepanu südame-veresoonkonnahaiguste mõjule tervishoiusüsteemidele ja majandusele. Komisjoni hinnangul tuleb rohkem panustada ennetusse, parandada andmete kasutamist ja tagada ravi parem kättesaadavus kogu Euroopa Liidus. Kohalikel omavalitsustel on selles oluline roll, sest inimeste igapäevane elukeskkond, liikumisvõimalused ja tervisekäitumine kujunevad suuresti kohalikul tasandil.
Biomajanduse arutelul toetasid komisjoni liikmed ELi strateegiat, mille eesmärk on tugevdada Euroopa konkurentsivõimet ja kestlikku majandusarengut. Arvamuseelnõus rõhutati kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli biomajanduse rakendamisel ning vajadust suurendada toetust innovatsioonile, tööstuslikule laienemisele ja piirkondlike mahetootmise väärtusahelate arendamisele.
Samuti kutsuti üles looma tugevamaid avaliku hanke stiimuleid, suunama investeeringuid biomajandusse ning kiirendama mahetoodete turulejõudmist. Eesmärk on muuta mahetooted ettevõtete jaoks konkurentsivõimelisemaks ja tulusamaks, säilitades nende taskukohasuse tarbijatele.
Arutelul võttis sõna Euroopa Regioonide Komitee Eesti delegatsiooni liige Toomas Sarapuu, kes tõi näiteks Võru maakonna kogemuse. Sarapuu märkis, et Lõuna-Eestis asuv Võru maakond nimetati Euroopa Komisjoni poolt 2025. aasta Euroopa parimaks mahepiirkonnaks ehk biopiirkonnaks.
„Minu maakonna viis omavalitsust, sealhulgas mina ise, allkirjastasid pakti, mille kohaselt valmistatakse 2030. aastaks vähemalt 50% riigikoolide ja lasteaedade toidust mahepõllumajanduslikust kohalikust toodangust. Ja see on kirjas kõigis riigihangetes,“ ütles Sarapuu.
Tema sõnul aitab selline lähenemine kaitsta kohalikku turgu ja toetada väikepõllumehi. „Nii saavad kohalikud ja piirkondlikud juhid juba praegu tagada koolides ja lasteaedades tervisliku toidu jagamise, ilma et peaksid ootama suuremaid õigusakte. Ja ma julgustan kõiki tegutsema,“ lisas ta.
Sarapuu sõnul näitab Võru kogemus, et kohalikul tasandil saab teha praktilisi otsuseid juba enne suuremate Euroopa või riiklike regulatsioonide jõustumist. Tema sõnul saavutab Võru linn järgmiseks aastaks lasteaedades 50% mahepõllumajandusliku toodangu eesmärgi.
„See on oluline ka toiduga kindlustatuse seisukohast. See annab väikestele kohalikele mahetaludele selge sõnumi, et nende panust hinnatakse kõrgelt,“ ütles Sarapuu.
