Kohtumine jagunes sisuliselt kolmeks: hommikul anti ülevaade Euroopa linnamissioonist ja Eesti ootustest omavalitsustele, seejärel tutvustas Tartu oma missioonilinna kogemust ning päeva teises pooles räägiti rahastusvõimalustest ja tehti töötubades ülevaade Eesti omavalitsuste konkreetsetest näidetest.
Kohtumise avas Tartu abilinnapea Kertu Vuks, kes rääkis, et kliimaeesmärkide elluviimine tähendab ennekõike järjepidevat juhtimist ja mõõtmist. Tartu on oma energia- ja kliimakava täitmise kohta teinud auditi, mis aitas selgemalt hinnata nii edusamme kui ka kitsaskohti.
Tartu näidetena toodi esile rohelise elektri kasutus, munitsipaalhoonete energiatõhusus ja päikesepaneelid, biogaasibussid, rattateed ja rattaringlus ning renoveerimise toetamine koos korteriühistute nõustamisega. Linna seirenäitajate järgi on 2010. aastaga võrreldes kasvuhoonegaaside heide vähenenud 28 protsenti, munitsipaalsektori heide 88 protsenti ning energiatarbimisest 37 protsenti on seotud taastuvenergiaga.
Samas rõhutas Vuks, et kõige keerulisem on transpordisektor. Autokasutus kasvab ning liikumisvalikuid teeb eeskätt inimene, mitte linnavalitsus. Seetõttu otsitakse lahendusi koos naaberomavalitsuste ja erasektoriga, et jätkusuutlikud alternatiivid oleksid päriselt mugavad.
Kliimaministeeriumi asekantsler Kristi Klaas rõhutas, et omavalitsuste kliimameetmed peavad keskenduma sinna, kus mõju on suurim ning jääma kaugemale üksikutest pisikestest sammudest. Tema sõnul annab tulemuse süsteemne planeerimine, kus omavalitsus teab oma lähteolukorda ning suudab siduda kliimaeesmärgid hoonete, transpordi ja teenuste korraldusega.
Kogemuste jagamise plokk toimus World Café vormis ja laudades arutati, kuidas kliimapööret kohalikul tasandil päriselt käivitada.
Saue valla keskkonnaspetsialist Birgit Panksepp tõi välja, et kaasamine on võtmetähtsusega. Kliimastrateegia ettevalmistuse osana korraldati kliimapäev, kuhu kutsuti lisaks ametnikele naaberomavalitsused, külavanemad ja kogukonna eestvedajad. Fookuses olid ka kohanemise teemad – näiteks üleujutused, põuad ja maastikupõlengud – ning küsimus, kuidas kriisiolukorras on tagatud ligipääs ja teenuste toimimine.
Viimsi valla projektijuht Tanel Mätlik rääkis sademevee lahendustest. Näitena kirjeldas ta taskuparki, kus sadevesi kogutakse maa-alustesse mahutitesse ja kasutatakse hiljem haljastuse kastmiseks või tänavapuhastuseks. Mätlik rõhutas, et keerukamate lahenduste puhul kaasavad nad teadlikult ülikoole ja insenere, et projekteerimisetapis ei mindaks automaatselt vanade standardlahenduste juurde.
Saku valla arendus- ja keskkonnateenistuse juht Kerli Kaur tõi esile teise tüüpilise mure: kliima- ja energiakavad võivad jääda liiga üldiseks ning muutuda sahtliplaaniks. Selle vältimiseks tehakse nüüd rakenduskava, kus igal tegevusel on vastutaja, eelarve, ajakava ja mõõdikud, ning lisaks plaanitakse ametnike koolitusi ning tugevamat kliimakommunikatsiooni tuge.
ELVLi asedirektor Rait Pihelgase sõnul eeldab kliimapoliitika edu poliitilist otsustavust ja mõistvat keelt. Omavalitsusjuhtidele ja kogukonnale tuleb selgelt lahti rääkida, mida inimene võidab. Ta tõi näite, et mitmed kliimale kasulikud sammud on omavalitsustes juba tehtud kokkuhoiu pärast – näiteks kütuseliigi vahetused – ning kliimaeesmärkide sidumine majandusliku kasuga aitab muutusi kiirendada.
Ta tõi näiteks ka jäätmeveo korralduse. Kliimamõju ja teenuse kvaliteeti saab parandada juba marsruute ja vedusid targemalt korraldades, et sama piirkonda ei teenindaks eri päevadel mitu suurt veokit.
Päeva kokkuvõttes rääkis Pihelgas ka INTERREG BSR alamprogrammist rahastatud ClimaResponse projektist, mille eesmärk on tugevdada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kliimakindlust Läänemere piirkonnas ning toetada riskide ennetamist, neile reageerimist ja kriisidest taastumist praktiliste lahenduste, koolituste ja koostöö kaudu.
