Täiskogu pidulikumaks hetkeks kujunes linnapea Paweł Adamowiczi nimelise auhinna üleandmine. Auhinnaga tunnustatakse kohaliku tasandi panust demokraatia ja kodanikuühiskonna tugevdamisse Euroopas.
Linnad ja piirkonnad: ühtekuuluvuspoliitika peab jääma eelarve keskmesse
Üheks arutelu keskseks teemaks oli Euroopa Liidu järgmine pikaajaline eelarve aastateks 2028–2034. Kohalikud ja piirkondlikud juhid väljendasid muret Euroopa Komisjoni kavandatava finantsraamistiku pärast ning rõhutasid, et ühtekuuluvuspoliitika peab jääma Euroopa arengumudeli keskmesse.
Pärast arutelu ELi eelarvevoliniku Piotr Serafiniga võttis Regioonide Komitee ühehäälselt vastu arvamuse, mille eesmärk on täiustada komisjoni ettepanekut järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta. Arvamuse raportöör oli Hämeenlinna linnavolikogu liige ja komitee Euroopa Rahvapartei fraktsiooni juht Sari Rautio.
Linnade ja piirkondade sõnum oli selge: Euroopa eelarves tuleb tagada piisav rahastus ühtekuuluvuspoliitikale ning säilitada sihtotstarbelised fondid, mis aitavad vähendada arenguerinevusi Euroopa piirkondade vahel.
Ühtne turg vajab lihtsustamist
Täiskogul võeti vastu ka kaks arvamust Euroopa ühtse turu toimimise kohta. Kuigi ühtne turg on üks Euroopa Liidu suurimaid saavutusi, leiavad linnad ja piirkonnad, et mitmed praktilised takistused piiravad endiselt selle täielikku potentsiaali.
Raportöör Emma Blaini koostatud arvamuses tervitatakse Euroopa Komisjoni ettepanekut luua ühtse turu ja tolli programm aastateks 2028–2034. Samas rõhutatakse, et kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi tuleb süsteemselt kaasata ühtse turu poliitika rakendamisse, eriti piirialadel.
Komitee sõnul on tõhusad tolliprotseduurid paljude piirkondade majandusliku elujõulisuse seisukohalt kriitilise tähtsusega. Samuti rõhutatakse vajadust tugevdada pettusevastaseid meetmeid, et kaitsta ELi vahendeid ja vältida olukordi, kus pettused takistavad kohalike arenguprojektide elluviimist.
Arvamuses juhitakse tähelepanu ka sellele, et komisjoni ettepanek ei näe selgelt ette eraldi rahastust väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele – erinevalt ühtse turu programmist aastateks 2021–2027.
Kriisid on paljastanud ühtse turu haavatavuse
Teise ühtse turu teemalise arvamuse raportöör Lorenzo Galligani märkis, et viimaste aastate majandus- ja geopoliitilised kriisid on näidanud ühtse turu haavatavust.
Komitee hinnangul on tugev ja kriisikindel ühtne turg oluline nii majanduskasvu kui ka Euroopa piirkondade igapäevase stabiilsuse jaoks. Linnad ja piirkonnad sõltuvad sellest investeeringute, töökohtade loomise ja innovatsiooni seisukohalt.
Samas rõhutatakse, et ühtse turu sügavam integreerimine peab käima käsikäes tugeva territoriaalse ühtekuuluvusega. Kuigi ELi sisene kaubavahetus aitab majandusi lähendada, kipub teenustekaubandus soodustama suuremaid linnu ja jõukamaid piirkondi, jättes tagaplaanile saared, maapiirkonnad ja muud haavatavamad piirkonnad.
Seetõttu kutsuvad komitee liikmed seadusandjaid üles tagama, et tulevases ELi eelarves oleks ühtekuuluvuspoliitikale piisav rahastus ning et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel oleks ELi poliitikate rakendamisel tugevam roll.
Riigihanked kui strateegiline poliitikavahend
Täiskogul arutati ka riigihangete rolli Euroopa Liidus. Avalikud hanked moodustavad ligikaudu 14 protsenti Euroopa Liidu sisemajanduse koguproduktist ning ligi 45 protsenti neist korraldavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused. Seetõttu mõjutavad hanke-eeskirjad otseselt seda, kuidas linnad ja vallad saavad oma arengut suunata.
Regioonide Komitee hinnangul takistavad keerukad reeglid ja suur halduskoormus paljudel omavalitsustel kasutada avalikke kulutusi strateegilise arenguvahendina. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles hanke-eeskirju lihtsustama ning tugevdama nende territoriaalset mõõdet.
Arutelul sõna võtnud Tallinna linnavolikogu liige Tiit Terik rõhutas, et avalikke hankeid nähakse liiga sageli pelgalt administratiivse protseduurina, mille eesmärk on reeglite täitmine ja madalaima hinna leidmine. Tegelikult on hangetel tema sõnul palju laiem mõju – nende kaudu saab suunata majandusarengut, toetada kohalikke ettevõtteid ning edendada innovatsiooni ja kestlikkust.
Teriku sõnul ei peaks hankemenetluses keskenduma ainult odavaimale pakkumisele, vaid sellele, millist tulemust soovitakse saavutada. Näiteks koolide ja lasteaedade ehitamisel ei saa kvaliteet jääda teisejärguliseks, sest liiga madal hind tähendab sageli kompromisse kvaliteedis ning lisatööde tõttu võib projekt lõpuks osutuda hoopis kallimaks. „Rahvatarkus ütleb tabavalt: kitsipung maksab kaks korda,“ märkis ta.
Sama põhimõtet rõhutatakse ka komitee arvamuse raportis, mille järgi peaks madalaima hinna asemel senisest rohkem lähtuma parima väärtuse põhimõttest. See tähendab, et hankes tuleb arvestada kvaliteeti, innovatsiooni, kestlikkust ja investeeringute pikaajalist mõju – eriti kohalike omavalitsuste puhul, kes vastutavad igapäevaste avalike teenuste ja olulise taristu eest.
Raportis juhitakse tähelepanu ka sellele, et hangetes osalemine peab olema väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks reaalselt võimalik. Liigne bürokraatia, ebaproportsionaalsed nõuded või ainult hinnale keskendumine võivad need turult eemale tõrjuda, kuigi just kohalikud ettevõtted suudavad sageli pakkuda paindlikke ja kvaliteetseid lahendusi ning panustada piirkonna majandusse.
Teriku sõnul on oluline, et Euroopa Liidu hanke-eeskirjade võimalikke muudatusi kavandades arvestataks ka kohalike ja piirkondlike omavalitsuste praktilise kogemusega. Linnad ja vallad on Euroopa suurimad avalikud tellijad ning puutuvad nende reeglite rakendamisega kokku igapäevaselt.
Tema hinnangul ei tähenda targalt korraldatud hanked ainult kokkuhoidu eelarves. Need aitavad luua paremaid koole ja lasteaedu, tugevdada kohalikku ettevõtlust ning teha kestlikumaid investeeringuid.
Kliimamuutused suurendavad veeriske
Täiskogu võttis vastu ka arvamuse Euroopa veealase vastupanuvõime strateegia kohta. Arutelus osales keskkonnavolinik Jessica Roswall ning esitleti uut Euroopa piirkondade veealase vastupanuvõime liitu.
Komitee rõhutab, et hiljutised üleujutused Edela-Euroopas on näidanud, kui oluline on tugevdada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste võimekust riskide ennetamisel, kriisidele reageerimisel ja taastumisel.
Regioonide Komitee kutsub Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles siduma katastroofide riskihindamise süsteemselt ruumi- ja linnaplaneerimise ning investeerimisotsustega.
