29. jaanuaril kogunesid paarsada kultuurikorraldajat üle Eesti Tabivere rahvamajja, et tähistada Eesti Rahvamajade Ühingu (ERMÜ) iga-aastast tunnustussündmust "Kaheksakand". Pidulikul galal tunnustati rahvamajadega seotud tegijaid ja toetajaid.
Tänavu esitati tunnustuskonkursile kokku 61 kandidaati järgmistesse kategooriatesse: aasta koostööpartner, noor tegija, aasta tegija, uus tulija, aasta tegu ja Kaheksakand.
2025. aasta laureaadid kategooriate kaupa
Kaheksakand 2025 laureaadiks kuulutati Eesti Rahvakultuuri Keskuse Ida-Virumaa rahvakultuurispetsialist Anne Uttendorf. Anne on Ida-Virumaa kultuurielu üks pühendunumaid ja mõjukamaid eestvedajaid, panustades rahvakultuuri ja kogukondade arendamisse pea 40 aastat. Nominent alustas kultuuritööd 88. aastal Laekvere rahvamajas ning on pärast seda eest vedanud ka Kohtla-Järve kultuurielu ning Jõhvi Kultuuri- ja Huvikeskust, millest sai tema juhtimisel maakonna kultuurielu keskus. Nominendi eestvedamisel on ellu kutsutud ja maakonna traditsiooniks kujunenud mitmed eripalgelised sündmused. Samuti on ta olnud pikaaegne koostööpartner rahvusseltsidele ja vähemusrahvuste kultuurifestivalidele, tugevdades piirkonna mitmekultuurilist sidusust. Praegu töötab ta Eesti Rahvakultuuri Keskuse Ida-Virumaa rahvakultuurispetsialistina, olles nõustaja, toetaja ja eestkõneleja rahvamajade, kultuuritöötajate ja kogukondade jaoks. Tema töö rõhutab rahvakultuuri väärtustamist, traditsioonide hoidmist ja nende toomist kaasaegsesse igapäevaellu. Nominent on eeskujuks oma professionaalse hoiakuga, inimlikkuse ja kogukonnakesksusega ning inspireerib paljusid Ida-Virumaa kultuuritöötajaid.
Aasta tegu 2025: Tunnustuse pälvis Janar Petersoni projekt "Ligipääsetav stand-up" rahvamajades, etendus, mis suunab rahvamajasid rohkem ligipääsetavuse peale mõtlema ja selles suunas tegutsema. Korraldaja panus “Ligipääsetava stand-upi” elluviimisel ning kaasaegse kultuurielamuse - standup komöödia - Eesti väiksematesse kogukondadesse toomisel on silmapaistev.
Noor tegija 2025 tunnustuse pälvis Tartu valla suurima kultuuriasutuse- Tabivere rahvamaja juhataja Anette Lauri. Ettevõtlik ja teotahteline noor, kes saab kultuurijuhi rolliga suurepäraselt hakkama.
Aasta tegija: Merlyn Hõbemäe, kes on töötanud Sakala keskuse peaadministraatorina 23 aastat, planeerib kogu maja ruumide kasutust, koordineerib vabaõhusündmuste alade kasutamist Viljandi linnas ning aitab sündmuste korraldajatel leida parimad lahendused. Merlyn on usaldusväärne taustajõud, kellele võib alati kindel olla.
Uus tulija tiitliga pärjati Surju rahvamaja kultuurikorraldaja ja noorte juhendaja Liis Juust. Ta on lühikese ajaga näidanud silmapaistvat algatusvõimet ja loonud mitmeid kogukonda ühendavaid üritusi ja panustanud kultuurielu rikastamisesse.
Aasta koostööpartnerid on Eesti Pagar AS, Vändra Tarbijate Ühistu, Vastseliina Muusikakool, MTÜ Võhma Seltsimaja, Meelis Udso (Ringsõidud OÜ); Taavi Bergmann (Taavid Meedia OÜ), VarenaGrupp OÜ, Harjumaa Omavalitsuste Liit MTÜ (Ruth Jürisalu), Pubi Temp ja Taar (Kanepi Hampsu OÜ), Kalev Lõhmus, Baltibuss (Arnasarte OÜ), Harjumaa Kultuurikorraldajate Liit.
Lisakategooriaks oli tänavu Kuldkand, mis on tunnustus pikaajalise panuse eest kultuurivaldkonda. Elutööpreemia Kuldkand pälvisid pikaajalise ja südamega tehtud töö eest kultuurivaldkonnas Sirje Fedjuk ning Gülnar Murumägi.
Sirje Fedjuk alustas kultuuritööga 1983. aastal Viljandi Kultuurimajas ning on kogukondasid innustanud terve Viljandi maakonna üleselt Võhmas ja Põhja-Sakala vallas, kus ta ka praegu Võhmas ja Kõos kultuuri veab. Tänaseks üle neljakümne aasta Viljandimaal aktiivse kultuuritöötajana tegutsenud nominent on andnud oma panuse paljude Viljandi linna, maakonna ja vabariiklike suursündmuste korraldusmeeskondades ja lisaks panustanud maakondlike ja vabariiklike sündmuste juhina. Ta oskab oma ettevõtmistesse kaasata nii lustlikeid lapsi kui särasilmseid eakaid. Ka Viljandi linna vanim aktiivne klubi Ajaratas on nominendi juhtimise all ning hoolitseb selle eest, et aktiivsed inimesed vanuses 60+ kohtuvad, mängivad, harivad end põnevate persoonidega kohtumise kaudu – ja muidugi tantsivad. Nominent on öelnud, et „tantsimine on kui teraapia, vaimu ja keha värskendava mõjuga“. Oma tegemistes hindab nominent, et saab pakkuda emotsionaalseid väärtuseid ja turvalist keskkonda, mis annavad külastajatele heaolutunde, soovi olla sotsiaalselt aktiivne, kuuluda kollektiivi ja suhelda omaealistega. Ta on tasakaalukas, kohusetundlik, hea kuulaja ja rõõmsameelne ning armastab kultuuritööd.
Gülnar Murumägi on Haapsalu kultuurielu üks keskseid ja järjepidevamaid kujundajaid, kelle pikaaegne töö kultuurikeskuse direktorina on jätnud sügava jälje kogu Läänemaa kultuurilukku. Tema juhtimisel on Haapsalu kujunenud elavaks ja loovaks kultuurikeskuseks, kus rahvakultuur, kogukondlikud traditsioonid ja tänapäevane kultuurielu on leidnud tasakaalustatud ja elujõulise koostoime. Nominendi eestvedamisel on algatatud ja läbi viidud lugematu hulk sündmusi, mis on toonud inimesi kokku ja loonud tugeva kultuurilise sideme – Augustibluus, Haapsalu jazziklubi, HÕFF, TAFF:fest, lillepäev ja palju muud! Samuti töötab tänu temale Haapsalus 1991. aastast linnagalerii. Lisaks juhtimistööle on nominent tuntud oma pühendumuse, sihikindluse ja sügava kultuuritunnetuse poolest. Ta on tõeline kogukonna hing – väärtustanud kohalikke tegijaid, toetanud loovate algatuste sündi ning seisnud selle eest, et rahvakultuuril oleks väärikas koht nii linnapildis kui inimeste igapäevaelus.
Kõikide nominentidega saab tutvuda siin.
Vaata pidu järele siit.
Sündmuse galerii leitav siit. Fotode autor Aleksandr Tamm.
