Koolijuhtidega peavad arenguvestlusi vaid 58% koolipidajatest

Eestis on tuhandeid haridusasutusi, mida peavad kohalikud omavalitsused. Omavalitsuste võimekusel leida, toetada ja arendada pädevaid haridusjuhte on suur mõju, sest kooli juhtkonna professionaalsus määrab ju otseselt haridusasutuse kvaliteedi, organisatsioonikultuuri ja kuvandi.

Nüüd ongi eksperdid* koostamas „Hea haridusasutuse pidaja tava“, mis keskendub sellele, kuidas omavalitsusus saaks/peaks haridusjuhtide arengut toetama, milline on hea pidaja ning kuidas kujundada parimal viisil koostööd pidaja ja haridusjuhtide vahel.

Praegune olukord

Heateo Haridusfondi 2024. aastal tehtud uuring näitas, et koolipidajate võimekus koolijuhte toetada nii sisseelamisel, sihtide seadmisel kui arengu juhtimisel varieerub suuresti, sõltudes nii pidajate suurusest, kui ka nende juhtimiskompetentsidest.

Seoses haridusasutuste juhtide arengu toetamisega on koolipidajad kõige enam võimaldanud õppimise ja kogemuste vahendamist (89%). (67%) koolipidajatest leiavad, et nad on toetanud uusi koolijuhte sisseelamisperioodil. Arengu toetamise eesmärgil arenguvestlusi pidanud 58% koolipidajatest ning neile eesmärke seadnud 51% pidajatest. Koolijuhtide hindamist täheldavad vaid 29% ning supervisiooni ja coachinguga tegelevad 27% koolipidajatest. Ülivähe (7%) koostatakse haridusjuhtidele professionaalseid arenguplaane ning planeeritakse järelkasvu.

Enamasti (74%) olid koolipidajad nõus sellega, et peaksid haridusjuhtide professionaalset arengut jälgima ja võimalusi proaktiivselt pakkuma, samas nähti sageli (61%), et KOVis ei ole selget tegevusplaani ja tegevusi haridusjuhtide arengu toetamiseks ning et enamasti (92%) toimub see vajaduste ja võimaluste põhiselt.

Seega on koolipidajad professionaalse arengu toetamise rolli osas avatud hoiakuga ja mõistavad enda rolli, ent seda ei pruugita praegu täies mahus tegevustena realiseerida. Siin võib oma osa mängida ka professionaale arengu toetamise mõiste ja standardite umbmäärasus.

Personalitöötaja roll

Koolijuhtidega arenguvestluste korraldamisel ilmnevad vastavalt uuringule mitmed takistused, eriti just seoses aja ja oskuste piiratusega.

Väiksemates piirkondades korraldab arenguvestlusi sageli (abi-)vallavanem, suuremates haridusosakonna juhataja või haridusspetsialist. Samas võib viimastel olla hariduse kõrvalt vastutada ka muud valdkonnad, (kultuur, noorsootöö ja sport, kuid ka sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnad). Väiksema tõenäosusega pakuvad haridusasutuste juhtidele toetust personalijuht või –spetsialist.

Pidades silmas nii hariduspetsialistide kui omavalitsusjuhtide tööülesannete rohkust ja tempot, võib koolijuhtide professionaalse arengu toetamisel olla abi, kui personaliinimene aitab koostada juhendmaterjale ja näidistööriistu (erinevate arengut toetavate tööriistade osas koolitamine, arengueesmärkide seadmise ja jälgimise, arengu- ja tulemusvestluste läbi viimise erinevate tööriistade osas juhendamine jne).

Aga üldisemalt võiks valla/linna personaliinimene aidata kaasa koolipidaja rolli ümber mõtestamisel ülevaatajast professionaalse arengu peegeldajaks, kes loob arengu raamistiku.

Koolijuhtide ootused

„Hea pidaja tava“ töögrupp viis läbi 2025. aasta kevadel ka

, kus muude koostööd edendavate teemade hulgas oli ka küsimus, kuidas saab pidaja saab toetada haridusasutuse juhi professionaalset arengut? Siinkohal väljavõtted valdkondadest, kus personalitöötaja saaks abiks olla juhtidele või valla/linna haridusspetsialistile.

• • Koolitusvõimaluste pakkumine ja võimaldamine: Pidajad peaksid lubama koolijuhtidel osaleda koolitustel, projektides ja arenguprogrammides ning toetama arenguvajadusest lähtuvaid koolitusi.
  • Struktureeritud ja regulaarsed arenguvestlused: Regulaarsed sisukad arenguvestlused ja tagasiside andmine tehtud tööle.
  • Mentor- ja tugisüsteemi pakkumine: Kogemuste jagamine teiste juhtidega, mentorlus ja julgustamine liitumiseks koolijuhtide võrgustike ja professionaalsete organisatsioonidega.
  • Kindlad ülesanded ja tegevused: Kokku leppida kindlad ülesanded ja tegevused, kes mida teeb, et igapäevatöö oleks efektiivsem.
  • Struktureeritud vestlused: Sagedamad struktureeritud vestlused (1:1; arenguvestlused).
  • Tugi erinevates valdkondades: Suurem tugi erinevate valdkondade raames, nagu raamatupidamine ja personalitöö.
  • Kõrge kvalifikatsiooniga töötajad: Palgata kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid.
  • Selged arengueesmärgid: Luua selged arengueesmärgid ja pakkuda tuge nende saavutamiseks.
  • Juhendmaterjal alustavale juhile: Võiks olla juhendmaterjal alustavale (uuele) allasutuse juhile.
  • Motivatsioonipaketi ülevaatamine: Alustavate õpetajate motivatsioonipaketi ülevaatamine ja kaasajastamine.

____________________________________

*Hea haridusasutuse pidaja tava loomise ekspertgruppi kuuluvad omavalitsuste haridustöötajad, Heateo Haridusfond, MTÜ Hea Hariduskorraldus, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Linnade ja Valdade Liit