Kantar Emori märtsis, juunis ja septembris tehtud uuringute järgi usaldas märtsis kohalikke omavalitsusi 60 protsenti, juunis ja septembris 62 protsenti Eesti elanikest. Muutused on olnud väikesed ning uuringu koostajate hinnangul ei ole omavalitsuste usaldusväärsus eelmiste uuringulainetega võrreldes statistiliselt oluliselt muutunud.
Septembris usaldas kohalikke omavalitsusi täielikult seitse protsenti ja pigem usaldas 55 protsenti vastanutest. 
Võrdluseks usaldas septembris Vabariigi Valitsust 39 ja riigikogu 36 protsenti elanikest. Seega on kohalike omavalitsuste usaldusväärsus märgatavalt kõrgem kui riigi kahe keskse poliitilise institutsiooni oma.

Kesk-Eestis rahulolu kasvas, Põhja-Eestis vähenes
Omavalitsuste juhtimisele antud hinnangud erinevad piirkonniti.
Kõige märgatavam muutus on toimunud Kesk-Eestis, kus märtsis oli kohaliku juhtimisega rahul 47 protsenti ja septembris 60 protsenti elanikest. Rahulolevate osakaal kasvas seega 13 protsendipunkti.
Tallinnas suurenes rahulolu 64 protsendilt 69 protsendile ning Lääne-Eestis 57 protsendilt 62 protsendile.
Põhja-Eestis liikus näitaja vastupidises suunas, langedes 67 protsendilt 61 protsendile. Lõuna-Eestis püsis rahulolu 61 protsendil.
Kõige kriitilisemad on jätkuvalt Kirde-Eesti elanikud. Seal oli septembris kohaliku omavalitsuse juhtimisega rahul 44 protsenti vastanutest, samal ajal kui 44 protsenti väljendas rahulolematust. Märtsis oli rahulolevaid 41 protsenti.
Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektori Veikko Luhalaidi sõnul on hea näha, et inimesed usaldavad oma omavalitsusi, kuid piirkondlikud erinevused väärivad tähelepanu.
„Inimene ei mõtle iga päev sellele, kes üht või teist teenust korraldab. Tema jaoks on oluline, et laps saaks lasteaeda, tee oleks korras ja abi oleks vajadusel olemas. Kui need asjad toimivad, on ka põhjust oma omavalitsusega rahul olla,“ ütles Luhalaid.
„Samas ei saa me mööda vaadata sellest, et inimeste kogemused on piirkonniti erinevad. See on koht, kus tasub üksteiselt õppida. Aga tuleb ka meeles pidada, et omavalitsus saab pakkuda nii häid teenuseid, kui tema võimalused lubavad. Kui riik annab ülesandeid juurde, peab nendega kaasas käima ka raha,“ lisas ta.

Omavalitsuste juhtimisega on rahul ligi kaks kolmandikku elanikest
Septembris oli oma elukoha omavalitsuse juhtimisega väga rahul üheksa protsenti ja pigem rahul 53 protsenti vastanutest. Märtsis oli rahulolevaid kokku 59 protsenti elanikest.
Vanuserühmade võrdluses olid septembris kohaliku juhtimisega kõige sagedamini rahul vähemalt 75-aastased elanikud, kellest positiivse hinnangu andis 70 protsenti.
Uuringutulemused viitavad, et kohalike omavalitsuste usaldusväärsus on aasta jooksul püsinud küllaltki ühtlasel tasemel, samal ajal kui hinnangud kohaliku juhtimisega rahulolule on piirkonniti erinevalt muutunud.
Uuringust
Avaliku arvamuse seireuuringu tellis Riigikantselei ja korraldas Kantar Emor. 2026. aastal toimusid uuringud 16.–23. märtsil, 9.–15. juunil ja 3.–8. septembril.
Märtsis osales uuringus 1637, juunis 1319 ja septembris 1288 vähemalt 15-aastast Eesti elanikku. Uuringus kasutati veebiküsitlust ja telefoniintervjuusid.